I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • mwbr16 October emakh. 1-22
  • Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
  • Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo (2016)
  • Tihlokwana
  • OCTOBER 3-9
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 1-6
  • “Tsemba Simakadze Ngayo Yonkhe Inhlitiyo Yakho”
  • w00 1/15 23-24
  • Lwela Kusondzelana NaJehova
  • Khombisa Umusa Welutsandvo Neliciniso
  • Lwela Kwetsemba Jehova Ngalokuphelele
  • Niketa Jehova Lokuncono Kakhulu Kwakho
  • w00 1/15 24
  • Lwela Kusondzelana NaJehova
  • Lwela Kwetsemba Jehova Ngalokuphelele
  • Niketa Jehova Lokuncono Kakhulu Kwakho
  • Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YeTaga
  • Timphendvulo Temibuto YemiBhalo:
  • it-2 180
  • Lwati
  • w00 9/15 25-26
  • Londvolota Ligama Lakho
  • Tikhulule Etivumelwaneni Tebulima
  • Khutsala Njengentfutfwane
  • Yetsembeka
  • OCTOBER 10-16
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 7-11
  • “Ungacali Uvumele Inhlitiyo Yakho Iphambuke”
  • w00 11/15 29-30
  • “Gcina Imiyalo Yami, Uphile”
  • Lijaha Lihlangana ‘Nemfati Lonebucili’
  • ‘Emavi Lamanyenti Lamahle’
  • w00 11/15 30-31
  • “Gcina Imiyalo Yami, Uphile”
  • ‘Emavi Lamanyenti Lamahle’
  • “Njengenkhabi Itawuhlatjwa”
  • “Ningacali Niphambukele Lapho Aya Ngakhona”
  • w00 11/15 29
  • “Gcina Imiyalo Yami, Uphile”
  • Lijaha Lihlangana ‘Nemfati Lonebucili’
  • w00 11/15 31
  • “Gcina Imiyalo Yami, Uphile”
  • “Njengenkhabi Itawuhlatjwa”
  • “Ningacali Niphambukele Lapho Aya Ngakhona”
  • Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • w01 5/15 29-30
  • “Ngekuhlakanipha Emalanga Ayawuba Manyenti”
  • “Ungaseluleki Sedzeleli”
  • ‘Emalanga Akho Ekuphila Ngitawandzisa’
  • “Umfati lonemsindvo”
  • “Emanti Ekwebiwa Amnandzi”
  • Injabulo Yekuhamba Ngebucotfo
  • ‘Tibusiso Letijabulisako’ Nyalo
  • OCTOBER 17-23
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 12-16
  • “Kuhlakanipha Kuncono Kuneligolide”
  • w07 7/15 8
  • “Kuhlakanipha Kuyintfo Yekukhosela”
  • ‘Bani Phansi’
  • w07 7/15 8-9
  • “Kuhlakanipha Kuyintfo Yekukhosela”
  • ‘Bani Phansi’
  • Sebentisa ‘Kucondza’ Nawukhuluma
  • w07 7/15 9-10
  • “Kuhlakanipha Kuyintfo Yekukhosela”
  • Sebentisa ‘Kucondza’ Nawukhuluma
  • Yicaphele “Indlela Lebonakala Ilungile”
  • Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • g 11/13 16
  • ‘Kuphila Kwakho Kuhlala Kulidzili’ Njalo Yini?
  • w07 5/15 18-19
  • “Tinhloso Takho Tiyawuphumelela”
  • “Yekelela Konkhe Lokwentako KuSimakadze”
  • “Konkhe Simakadze Lakwentile Kunesiphetfo Sako”
  • “Ngekwesaba Simakadze”
  • ‘Inhlitiyo Yemuntfu Wasemhlabeni Ingayihlela Indlela Yakhe’
  • OCTOBER 24-30
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 17-21
  • “Phishanekela Kuthula Nalabanye”
  • w14 12/1 12-13
  • “Umuntfu Lonekucondza Uyakubamba Kutfukutsela Kwakhe”
  • KUFANELE YINI UTFUKUTSELE?
  • INDLELA KUCONDZA LOKWEHLISA NGAYO INTFUKUTSELO
  • Phishanekela Kuthula
  • Nangabe Lotsite Afuna Lusito
  • Phishanekela Kuthula
  • Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • Bantfu Labasha​—Condziswani LiVi LaNkulunkulu
  • Sitawuhamba Ngebucotfo Betfu!
  • Nine Labasha-Yentani intfutfuko Yenu Ibonakale
  • Kulungiselela Umshado Lophumelelako
  • OCTOBER 31–NOVEMBER 6
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 22-26
  • “Khulisa Umntfwana Ngendlela Lekufanele Aphile Ngayo”
  • w08 4/1 16
  • Kukhulisa Bantfwana Kulelive Leliyekelelako
  • Kucondzisa Umcibisholo
  • w07 6/1 31
  • Imibuto Levela Kubafundzi
  • Taga 22:6 tisicinisekisa ngekutsi bantfwana bemaKhristu labaceceshwe kahle, ngeke basuke yini endleleni yaJehova?
  • w97 10/15 32
  • Kusengenteka Kukhulisa Bantfwana Labatiphetse Kahle?
  • Luswati, Indvuku
  • Satise Sipho Sakho Sekuphila
  • “Nonkhe Nibazalwane”
  • Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • Labo Labatsandza Jehova “Kute Lokuyawubakhuba Endleleni”
  • NAWUKHUTJWA, CHUBEKA UGIJIMA
  • Imibuto Levela Kubafundzi
Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo (2016)
mwbr16 October emakh. 1-22

Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo

OCTOBER 3-9

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 1-6

“Tsemba Simakadze Ngayo Yonkhe Inhlitiyo Yakho”

(Taga 3:1-4) Ndvodzana yami, ungayikhohlwa imfundziso yami, kodvwa inhlitiyo yakho ayigcine imiyalo yami, 2 ngobe ngiyo letakunika emalanga neminyaka leminyenti ekuphileni kwakho; ikunike nekuchuma. 3 Ungehlukani nenhlonipho nekwetsembeka; kukhungele entsanyeni yakho, ukubhale etibhelekeceni tenhlitiyo yakho. 4 Loko kuyawukwenta ube neludvumo loluhle utsandvwe nguNkulunkulu nebantfu.

w00 1/15 23-24

Lwela Kusondzelana NaJehova

UMFUNDZI Jakobe wabhala watsi: “Sondzelani kuNkulunkulu, naye utawusondzela kini.” (Jakobe 4:8) Nemhlabeleli Davide wahlabela watsi: “Timfihlakalo takhe, Simakadze, utinika labamesabako.” (Tihlabelelo 25:14) Kusebaleni kutsi Jehova Nkulunkulu ufuna sisondzelane naye kakhulu. Nobe kunjalo, labanye labakhonta Nkulunkulu nalabalalela imiyalo yakhe bativa shengatsi abakasondzelani naye.

Kutsiwani ngawe? Usondzelene kakhulu yini naNkulunkulu? Asingabati kutsi ufuna kuba sedvute naye. Yini lesingayenta kuze sisondzelane naNkulunkulu? Loku kutawusho kutsini ngatsi? Sehluko sesitsatfu sencwadzi yeliBhayibheli yeTaga sisiniketa timphendvulo.

Khombisa Umusa Welutsandvo Neliciniso

INkhosi Solomoni yaka-Israyeli wasendvulo yacala sehluko sesitsatfu seTaga ngemavi latsi: “Ndvodzana yami, ungayikhohlwa imfundziso yami, kodvwa inhlitiyo yakho ayigcine imiyalo yami, ngobe ngiyo letakunika emalanga neminyaka leminyenti ekuphileni kwakho; ikunike nekuchuma.” (Taga 3:1, 2) Njengobe Solomoni abhala abephefumulelwe nguNkulunkulu, leseluleko lesifana nesababe sivela kuJehova Nkulunkulu futsi sibhalelwe tsine. Lapha selulekwa kutsi sigcine tikhumbuto taNkulunkulu​—imitsetfo nobe timfundziso takhe nemiyalo yakhe—​letibhalwe eBhayibhelini. Nangabe senta njalo, ‘utawusinika emalanga neminyaka leminyenti ekuphileni kwetfu.’ Yebo, ngisho nanyalo singakujabulela kuphila lokunekuthula futsi sigweme kwenta tintfo letimbi letingabeka kuphila kwetfu engotini. Ngetulu kwaloko, singajabulela litsemba lekuphila phakadze eveni lelisha lelinekuthula.​—Taga 1:24-31; 2:21, 22.

Solomoni wachubeka watsi: “Ungehlukani nenhlonipho nekwetsembeka; kukhungele entsanyeni yakho, ukubhale etibhelekeceni tenhlitiyo yakho. Loko kuyawukwenta ube neludvumo loluhle utsandvwe nguNkulunkulu nebantfu.”​—Taga 3:3, 4.

Ligama letilwimi tekucala lelitsi “umusa welutsandvo” lisho “lutsandvo lolucotfo” futsi liveta kwetsembeka, bunye nebucotfo. Sitimisele yini kuhlale sinamatsele kuJehova ngisho nobe kungentekani? Sibakhombisa umusa welutsandvo yini labo lesikholwa nabo? Silwela kuhlala sisondzelene nabo yini? Nasisebentisana nabo onkhe malanga, ‘lulwimi lwetfu lugcwala teluleko temusa’ yini ngisho nalapho sibhekene netimo letimatima?​—Taga 31:26.

Ngesizatfu sekutsi unemusa welutsandvo, Jehova “ulungele kutsetselela.” (Tihlabelelo 86:5) Nangabe siphendvukile etonweni tetfu lesatenta futsi sagucuka, siyaciniseka kutsi “sikhatsi sekuvuseleleka” siyawufika sivela kuJehova. (Imisebenti 3:19) Singamlingisa yini Nkulunkulu wetfu ngekutsetselela labanye tiphambeko tabo?​—Matewu 6:14, 15.

Jehova “unguNkulunkulu lowetsembekile,” futsi ufuna ‘liciniso’ kulabo labafuna kusondzelana naye. (Tihlabelelo 31:5) Singalindzela yini kutsi Jehova abe nguMngani wetfu nangabe siphila kuphila lokukabili​—sitiphatsa kahle nasinemaKhristu bese sitiphatsa ngendlela leyehlukile nakangasiboni—​‘njengebatentisi’? (Tihlabelelo 26:4) Akusiko kuhlakanipha loko, njengobe “tonkhe tintfo tembuliwe futsi tibekwe ebaleni emehlweni” aJehova!​—Hebheru 4:13.

Umusa welutsandvo neliciniso kubaluleke njengekwekutihlobisa ‘lokuboshwa entsanyeni yetfu lokubita kakhulu,’ ngobe kusisita kutsi ‘sitfole umusa emehlweni aNkulunkulu nebantfu.’ Loku kusho lokungetulu kwekumane nje sikhombise lobuntfu bangephandle kodvwa sibugcine ‘etibhelekeceni tetinhliziyo tetfu,’ busente sibe bantfu labakahle.

Lwela Kwetsemba Jehova Ngalokuphelele

Inkhosi lehlakaniphile yachubeka yatsi: “Tsemba Simakadze ngayo yonkhe inhlitiyo yakho, ungeyami ekwatini kwakho. Matise kuko konkhe lokwentako, yena uyakucondzisa tindlela takho.”​—Taga 3:5, 6.

Jehova kumfanele kwetsenjwa ngalokuphelele. NjengeMdali, ‘unemandla lamakhulu’ futsi unguMtfombo ‘wemandla.’ (Isaya 40:26, 29) Uyakhona kwenta konkhe lakuhlosile. Phela, neligama lakhe lisho kutsi “Ubangela Kutsi Kube Khona,” licinisa kwetsembela kwetfu emandleni akhe ekugcwalisa tetsembiso takhe! Njengobe “Nkulunkulu angeke acale emanga” usibonelo lesihle sekuba neliciniso. (Hebheru 6:18) Lutsandvo buntfu bakhe lobuhamba embili. (1 Johane 4:8) “Ulungile kuto tonkhe tindlela takhe, unemusa emisebentini yakhe yonkhe.” (Tihlabelelo 145:17) Nangabe singametsembi Nkulunkulu, singetsemba bani? Kuliciniso kutsi kuze simetsembe sidzinga ‘kunambitsa sibone kutsi Simakadze muhle,’ ngekukusebentisa ekuphileni kwetfu loko lesikufundza eBhayibhelini nangekukhombisa titselo tako letinhle.​—Tihlabelelo 34:8.

‘Singamatisa njani Jehova kuko konkhe losikwentako? Umhlabeleli lophefumulelwe utsi: “Ngitawucabangisisa ngawo wonkhe umsebenti wakho, ngijinge ngicabange ngemisebenti yakho yemandla.” (Tihlabelelo 77:12) Njengobe Nkulunkulu angabonakali, kuzindla ngemisebenti yakhe nangendlela lasebentelana ngayo nebantfu bakhe kubalulekile kuze usondzelane naye.

Umthantazo uyindlela lebalulekile yekwatisa Jehova. INkhosi Davide yachubeka ibita Jehova ‘lilanga lonkhe.’ (Tihlabelelo 86:3) Etikhatsini letinyenti Davide abethantaza ekhatsi nebusuku, njengalapho abalekele ehlane. (Tihlabelelo 63:6, 7) Umphostoli Pawula watsi “nichubeke nithantaza njalo ngemoya.” (Efesu 6:18) Sithantaza kangaki? Siyakujabulela yini kukhulumisana naNkulunkulu ngalokusuka enhlitiyweni? Siyalucela yini lusito kuye nasibhekene netimo letimatima? Siyathantaza yini sicele sicondziso sakhe nasifuna kwenta tincumo letibalulekile? Imithantazo yetfu lecotfo leya kuJehova imenta kutsi asitsandze. Siyaciniseka kutsi utawuyilalela imithantazo yetfu futsi ‘acondzise tindlela tetfu.’

Usuke ungakahlakanipha ‘naweyama ekwatini kwakho’ nobe kubantfu labadvumile kulelive, akhona Jehova lesingametsemba ngalokuphelele! Solomoni watsi: “Ungatenti sihlakaniphi.” Kunaloko weluleka watsi: “Yesaba Simakadze, ukuyekele lokubi. Ngiko loko lokuyakwelapha umtimba wakho, kuphilise nematsambo akho.” (Taga 3:7, 8) Kwesaba kumdvumata Nkulunkulu kufanele kulawule indlela lesenta ngayo, lesicabanga ngayo nalesitiva ngayo. Kwesaba lokunjalo kuyosivimbela ekwenteni lokubi futsi kusente sibe nebuhlobo lobuhle naJehova.

Niketa Jehova Lokuncono Kakhulu Kwakho

Singasondzela njani kuNkulunkulu? INkhosi yatsi: “Dvumisa Simakadze ngalokuhle lonako nangetitselo tekucala tako konkhe lokulimile.” (Taga 3:9) Kudvumisa Jehova kusho kumhlonipha nekumphakamisa sobala ngekuhlanganyela nekusekela kumenyetelwa kweligama lakhe. Imphahla lesidvumisa ngayo Jehova isikhatsi setfu, emakhono etfu, emandla etfu netintfo tetfu letibonakalako. Leti kufanele tibe sivuno sekucala​—lokuncono kakhulu. Indlela lesisebentisa ngayo tintfo tetfu iyakhombisa yini kutsi sincume ‘kuchubeka sifuna kucala uMbuso waNkulunkulu nekulunga kwakhe’?​—Matewu 6:33.

(Taga 3:5-8) Tsemba Simakadze ngayo yonkhe inhlitiyo yakho, ungeyami ekwatini kwakho. 6 Matise kuko konkhe lokwentako, yena uyakucondzisa tindlela takho. 7 Ungatenti sihlakaniphi, yesaba Simakadze, ukuyekele lokubi. 8 Ngiko loko lokuyakwelapha umtimba wakho, kuphilise nematsambo akho.

w00 1/15 24

Lwela Kusondzelana NaJehova

Umusa welutsandvo neliciniso kubaluleke njengekwekutihlobisa ‘lokuboshwa entsanyeni yetfu lokubita kakhulu,’ ngobe kusisita kutsi ‘sitfole umusa emehlweni aNkulunkulu nebantfu.’ Loku kusho lokungetulu kwekumane nje sikhombise lobuntfu bangephandle kodvwa sibugcine ‘etibhelekeceni tetinhliziyo tetfu,’ busente sibe bantfu labakahle.

Lwela Kwetsemba Jehova Ngalokuphelele

Inkhosi lehlakaniphile yachubeka yatsi: “Tsemba Simakadze ngayo yonkhe inhlitiyo yakho, ungeyami ekwatini kwakho. Matise kuko konkhe lokwentako, yena uyakucondzisa tindlela takho.”​—Taga 3:5, 6.

Jehova kumfanele kwetsenjwa ngalokuphelele. NjengeMdali, ‘unemandla lamakhulu’ futsi unguMtfombo ‘wemandla.’ (Isaya 40:26, 29) Uyakhona kwenta konkhe lakuhlosile. Phela, neligama lakhe lisho kutsi “Ubangela Kutsi Kube Khona,” licinisa kwetsembela kwetfu emandleni akhe ekugcwalisa tetsembiso takhe! Njengobe “Nkulunkulu angeke acale emanga” usibonelo lesihle sekuba neliciniso. (Hebheru 6:18) Lutsandvo buntfu bakhe lobuhamba embili. (1 Johane 4:8) “Ulungile kuto tonkhe tindlela takhe, unemusa emisebentini yakhe yonkhe.” (Tihlabelelo 145:17) Nangabe singametsembi Nkulunkulu, singetsemba bani? Kuliciniso kutsi kuze simetsembe sidzinga ‘kunambitsa sibone kutsi Simakadze muhle,’ ngekukusebentisa ekuphileni kwetfu loko lesikufundza eBhayibhelini nangekukhombisa titselo tako letinhle.​—Tihlabelelo 34:8.

‘Singamatisa njani Jehova kuko konkhe losikwentako? Umhlabeleli lophefumulelwe utsi: “Ngitawucabangisisa ngawo wonkhe umsebenti wakho, ngijinge ngicabange ngemisebenti yakho yemandla.” (Tihlabelelo 77:12) Njengobe Nkulunkulu angabonakali, kuzindla ngemisebenti yakhe nangendlela lasebentelana ngayo nebantfu bakhe kubalulekile kuze usondzelane naye.

Umthantazo uyindlela lebalulekile yekwatisa Jehova. INkhosi Davide yachubeka ibita Jehova ‘lilanga lonkhe.’ (Tihlabelelo 86:3) Etikhatsini letinyenti Davide abethantaza ekhatsi nebusuku, njengalapho abalekele ehlane. (Tihlabelelo 63:6, 7) Umphostoli Pawula watsi “nichubeke nithantaza njalo ngemoya.” (Efesu 6:18) Sithantaza kangaki? Siyakujabulela yini kukhulumisana naNkulunkulu ngalokusuka enhlitiyweni? Siyalucela yini lusito kuye nasibhekene netimo letimatima? Siyathantaza yini sicele sicondziso sakhe nasifuna kwenta tincumo letibalulekile? Imithantazo yetfu lecotfo leya kuJehova imenta kutsi asitsandze. Siyaciniseka kutsi utawuyilalela imithantazo yetfu futsi ‘acondzise tindlela tetfu.’

Usuke ungakahlakanipha ‘naweyama ekwatini kwakho’ nobe kubantfu labadvumile kulelive, akhona Jehova lesingametsemba ngalokuphelele! Solomoni watsi: “Ungatenti sihlakaniphi.” Kunaloko weluleka watsi: “Yesaba Simakadze, ukuyekele lokubi. Ngiko loko lokuyakwelapha umtimba wakho, kuphilise nematsambo akho.” (Taga 3:7, 8) Kwesaba kumdvumata Nkulunkulu kufanele kulawule indlela lesenta ngayo, lesicabanga ngayo nalesitiva ngayo. Kwesaba lokunjalo kuyosivimbela ekwenteni lokubi futsi kusente sibe nebuhlobo lobuhle naJehova.

Niketa Jehova Lokuncono Kakhulu Kwakho

Singasondzela njani kuNkulunkulu? INkhosi yatsi: “Dvumisa Simakadze ngalokuhle lonako nangetitselo tekucala tako konkhe lokulimile.” (Taga 3:9) Kudvumisa Jehova kusho kumhlonipha nekumphakamisa sobala ngekuhlanganyela nekusekela kumenyetelwa kweligama lakhe. Imphahla lesidvumisa ngayo Jehova isikhatsi setfu, emakhono etfu, emandla etfu netintfo tetfu letibonakalako. Leti kufanele tibe sivuno sekucala​—lokuncono kakhulu. Indlela lesisebentisa ngayo tintfo tetfu iyakhombisa yini kutsi sincume ‘kuchubeka sifuna kucala uMbuso waNkulunkulu nekulunga kwakhe’?​—Matewu 6:33.

Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Taga 1:7) Kwesaba Simakadze kusicalo selwati, tilima tiyakwedzelela kuhlakanipha nemiyalo.

w06 9/15 17 ¶1

Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YeTaga

Timphendvulo Temibuto YemiBhalo:

1:7; 9:10—Kwesaba Jehova “kusicalo selwati” ngayiphi indlela? Umuntfu angeke abe nelwati nangabe angamesabi Jehova, ngobe unguMdali wato tonkhe tintfo neMbhali weliBhayibheli. (Roma 1:20; 2 Thimothi 3:16, 17) UnguMtfombo walo lonkhe lwati lweliciniso. Ngako, umuntfu ucala kuba nelwati ngekwesaba Jehova lokunenhlonipho. Kwesaba Nkulunkulu kuphindze kube kucala kwekuhlakanipha ngobe umuntfu angeke aze ahlakaniphe nangabe angati. Ngetulu kwaloko, umuntfu longamesabi Jehova angeke asebentise nobe nguluphi lwati lanalo kuze advumise uMdali.

it-2 180

Lwati

Umtfombo Welwati. NguJehova uMtfombo welwati lolungulonalona. Nguye lowasinika kuphila, ngeke ube nelwati nangabe ungaphili. (Hla 36:9; Imi 17:25, 28) Ngetulu kwaloko, Nkulunkulu wadala tonkhe tintfo, lwati lwemuntfu lusekelwe endalweni yaNkulunkulu. (Sem 4:11; Hla 19:1, 2) Nkulunkulu waphefumulela liVi lakhe kuze bantfu bayati intsandvo yakhe kanye netetsembiso takhe. (2Tm 3:16, 17) Ngako-ke, lonkhe lwati lweliciniso luvela kuJehova futsi loyo lolufunako kufanele esabe Jehova kuze angamedzeleli. “Kwesaba Simakadze kusicalo selwati.” (Tag 1:7) Umuntfu lomesabako Nkulunkulu uvulekelwe litfuba lekumati kahle kantsi loyo longamesabi bese ufinyelela esiphetfweni lesibi ngaye nakabuka letintfo letentekako emhlabeni.

(Taga 6:1-5) Ndvodzana yami, nangabe umelele makhelwane wakho nome-ke umuntfu wetive ngesikwelede lasentako, 2 nangabe ungene elugibeni lwesetsembiso sakho, wabanjwa ngemavi akho, 3 naku-ke, ndvodzana yami, lofanele kukwenta khona utewukhululeka: Hamba uye kulomuntfu lokubambile umncenge aze akuvele. 4 Ungalali, ungavali ngisho nemehlo. 5 Tisindzise njengenyamatane ibalekela umtingeli, nanjengenyoni lephunyule esandleni semtingeli.

w00 9/15 25-26

Londvolota Ligama Lakho

UMUNTFU lodvweba emapulani etakhiwo letinhle utakhela ligama njengengcweti yalomsebenti. Umfundzi lophumelelako etifundvweni takhe esikolweni watiwa njengemfundzi lokhaliphile. Ngisho nemuntfu longenti lutfo angase atiwe njengelivila. Naligcizelela kubaluleka kwekutakhela ligama lelihle, liBhayibheli litsi: “Kudvuma ngalokuhle kuncono kunemcebo lomnyenti, kuhlonipheka kuncono kunekuceba.”​—Taga 22:1, An American Translation.

Ligama lelihle lakhiwa tento letincane letinyenti lotente ngesikhatsi lesitsite. Noko, kudzingeka sento sinye lesibulima kuze lonakaliswe. Nasi sibonelo, kutiphatsa kabi ngekwelicansi kanye nje, kungaligcolisa lidvumela lakho lelihle. Esehlukweni sesitfupha sencwadzi yeliBhayibheli yeTaga, inkhosi yaka-Israyeli wasendvulo Solomoni isekhuta ngesimo sengcondvo netento letingonakalisa lidvumela letfu futsi tilimate buhlobo betfu naJehova Nkulunkulu. Lokunye kwako, kwenta tivumelwano letingenangcondvo, buvila, kuyengana nekutiphatsa kabi kwelicansi​—loku tintfo Jehova latenyanyako. Kulalela leseluleko kutawusisita silondvolote ligama letfu lelihle.

Tikhulule Etivumelwaneni Tebulima

Sehluko sesitfupha seTaga sicala ngemavi latsi: “Ndvodzana yami, nangabe umelele makhelwane wakho nome-ke umuntfu wetive ngesikwelede lasentako, nangabe ungene elugibeni lwesetsembiso sakho, wabanjwa ngemavi akho, naku-ke, ndvodzana yami, lofanele kukwenta khona utewukhululeka: Hamba uye kulomuntfu lokubambile umncenge aze akuvele.”​—Taga 6:1-3.

Lesaga siniketa seluleko mayelana nekwenta tivumelwane temabhizinisi nalabanye, ikakhulukati bantfu lesingabati. Khumbula, ema-Israyeli bekufanele ‘amsite umnakabo lomphofu futsi lobekete kahle imali.’ (Levitikhusi 25:35-38, New World Translation) Kodvwa lamanye ema-Israyeli bekenta emabhizinisi lasolisako futsi atfola timali ngekwenta labanye kutsi babe ‘tibambiso’ tabo, ngaleyo ndlela baboleke imali egameni labo. Kungase kwenteke lokufanako nalamuhla. Nasi sibonelo, emabhizinisi labolekisa imali angase adzinge kutsi kusayine bantfu lababili ngaphambi kwekubolekisa ngemali. Kungaba bulima kanjani kutifaka etivumelwaneni letinjalo ngekuphamatela wentela labanye! Phela, kungase kusifake etinkingeni tetimali, mhlawumbe kusakhele ligama lelibi emabhange nakulabanye lesibakweletako!

Kutsiwani nangabe sititfola sesente intfo lebeyibonakala ikuhlakanipha ekucaleni kodvwa nayibukisiswa kahle ibonakale ibulima? Selulekwa kutsi sitehlise futsi ‘simncengisise makhelwane’​—ngekuphikelela sicela. Kufanele setame ngato tonkhe tindlela kulungisa lesimo. Lenye incwadzi itsi: “Yetama yonkhe intfo kuze uvumelane nesitsa sakho futsi nilungise inkinga, kuze sikweleti sakho singakubangeli tinkinga wena nobe umndeni wakho.” Futsi loku kufanele kusheshe kwentiwe, ngobe lenkhosi yatsi: “Ungalali, ungavali ngisho nemehlo. Tisindzise njengenyamatane ibalekela umtingeli, nanjengenyoni lephunyule esandleni semtingeli.” (Taga 6:4, 5) Nangabe ungakhona, kuncono kungasenti sivumelwane lesibulima kunekutsi ubanjwe ngiso.

Khutsala Njengentfutfwane

Solomoni watsi: “Hamba ufundze entfutfwaneni, wena vila-ndzini, kutsi iphila njani, khona utawuhlakanipha.” Yini lesingayizuza endleleni intfutfwane lencane leyenta ngayo tintfo ngekuhlakanipha? Inkhosi iyaphendvula itsi: “Lite tintfutfwane tite sikhulu nome indvuna nome umbusi, kodvwa kudla kwato tikubutsa ehlobo tikulondvolote ngesikhatsi sekuvuna.”​—Taga 6:6-8.

Tintfutfwane tihleleke ngendlela lemangalisako futsi kuyaphawuleka kubambisana kwato. Ngekwemvelo tiyati kutsi kufanele tibutsise kudla letitokudzinga esikhatsini lesitako. Tite sikhulu, nobe indvuna nobe umbusi.’ Kodvwa, ikhona indlovukati yetintfutfwane, leyindlovukati ngemcondvo wekutsi italela emacandza futsi ingumake waleto tintfutfwane. Ayitikhiphi ticondziso. Ngisho nobe tingalawulwa yindvuna nobe umcondzisi, atidzinwa natisebenta.

Njengetintfutfwane, sikhutsele yini? Kusebenta kamatima kuze sitfutfukise umsebenti wetfu kuyasisita nangabe kukhona losicondzisako nobe angekho. Esikolweni, emsebentini, nasenta imisebenti yekutfutfukisa kukhonta kweliciniso, kufanele sente konkhe lokusemandleni etfu. Njengobe intfutfwane izuza ngekukhutsala kwayo, ngako naNkulunkulu ufuna kutsi ‘sitijabulise ngayo yonkhe imisebenti yakhe lasiyentako.’ (Umshumayeli 3:13, 22; 5:18) Nembeza lohlantekile nekweneliseka kwetfu kusibusiso sekusebenta ngekutimisela.​—Umshumayeli 5:12.

Asebentisa imibuto lenengcondvo, Solomoni wetama kusita livila kutsi liyekele kuvilapha, utsi: “Wena vila-ndzini, uyawulala embhedzeni kudzimate kube ngunini?” Ukhuluma utsi: “Kulalalala kancane, kwetelatela kancane, kugocagoca tandla kancane, kuphumula kancane.” Kodvwa buphuya butawufika kuwe bukunyonyobele njengelisela, nekweswela kukuhlasele njengesihlupheki.” (Taga 6:9-11) Nangabe livila lisalele, buphuya bulifikela ngekushesha, futsi lihlaselwa busweti njengesigebengu lesihlomile . Ngekushesha emasimu emuntfu lolivila agcwala lukhula. (Taga 24:30, 31) Ibhizinisi yakhe isheshe iwe. Umcashi utalibeketelela kuze kube nini livila? Umfundzi lovilapha kudadisha angalindzela yini kutfola imiphumela lemihle esikolweni?

Yetsembeka

Nakachaza lomunye umkhuba lowonakalisa lidvumela lemuntfu emphakatsini kanye nebuhlobo bakhe naNkulunkulu, Solomoni wachubeka watsi: “Sihlangananhloko nome sihlophoyi sitfunguluta yonkhe indzawo sihamba sicala emanga, sifica liso lapha nalapha, sisusa luchuku ngekuhlokolota nangekunyatsela lowa nalowa. Sonkhe sikhatsi sakha emachinga ebubi enhlitiyweni yaso, sisuse nelutfutfuva lwekulwa.”​—Taga 6:12-14.

Lamavi amchaza kahle umkhohlisi. Ngalokuvamile umuntfu lonemanga wetama kuwafihla amanga akhe. Njani? Hhayi nje ‘ngekucala emanga kuphela’ kodvwa nangekushukumisa umtimba nakakhuluma. Lesinye sati satsi: “Kushukuma kwemtimba, livi, ngisho nesimo sebuso kutindlela tekukhohlisa letinganakeki; buso lobumsulwa bufihle kukhohlakala nemoya lomubi.” Umuntfu lonjalo akanamsebenti uhlala acabanga imicabango lemibi futsi abangele kungevani ngaso sonkhe sikhatsi. Ekugcineni kutawumhambela njani yena?

OCTOBER 10-16

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 7-11

“Ungacali Uvumele Inhlitiyo Yakho Iphambuke”

(Taga 7:6-12) Ngalelinye lilanga ngime ngasefasitelweni lendlu yami, ngabuka phansi emgwacweni. 7 Ngabona sicunjana setinsizwa letatingenako kuhlakanipha, emkhatsini wato ngabona lenye leyayingenalwati. 8 Yayihamba esitaladini eceleni kwelikona, icondzene nendlu yalomfati yaze yayawungena khona. 9 Kwase kucundzeka emehlo entsambama, sekuhwalala, kusihlwa. 10 Masinyane lomfati wahlangabeta lensizwa, embatsise kwengwadla, agcwele bucili. 11 Ungulalunyawana kantsi uyatatisa, futsi akuvumi kutsi ake atihlalele ekhaya; 12 ngalelinye lilanga usesitaladini, mhlawumbe abesemakethe, ukhanga acotsele kuwo onkhe emakona.

w00 11/15 29-30

“Gcina Imiyalo Yami, Uphile”

Solomoni wachubeka watsi: “Utembatse njengendandatho eminweni yakho, uticophe engcondvweni yakho.” (Taga 7:3) Njengobe siyati iminwe, ibalulekile ekufezeni tinjongo tetfu, tifundvo lesitifundza ngekwati imiBhalo nobe ngekuzuza lwati lweBhayibheli kufanele tihlale tisikhumbuta futsi tisicondzisa kuko konkhe lesikwentako. Lemiyalo kufanele siyibhale esibhebheni senhlitiyo yetfu, siyente ibe yincenye yekuphila kwetfu.

Isakhumbula kubaluleka kwekuhlakanipha nekucondza, lenkhosi yancenga yatsi: “Khuluma ekuhlakanipheni, utsi: “Wena ungudzadzewetfu,” nasekucondzeni ukhulume utsi: “Sihlobo sami.” (Taga 7:4) Kuhlakanipha kulikhono lekusebentisa kahle lwati loluvela kuNkulunkulu. Kuhlakanipha kufanele sikutsandze njengadzadzewetfu lesimatse nelulwimi naye. Kuyini kucondza? Kulikhono lekubona indzaba futsi utfole umcondvo wayo futsi wati kutsi incenye letsite ihlobana njani nendzaba yonkhe. Kucondza kufanele kusondzelane natsi njengemngani losedvute.

Kungani kufanele silalele lokushiwo yimiBhalo futsi silwele kuba nekuhlakanipha nekucondza? “Uyawuphepha kumfati losiphingi, umfati walenye indvodza nalonemavi latobotanako.” (Taga 7:5), Kwenta njalo kuyosivikela kumuntfu lonemavi latobotanako nalakholisako​—umuntfu lotiphetse kabi.

Lijaha Lihlangana ‘Nemfati Lonebucili’

Inkhosi yaka-Israyeli yabese ichaza loko beyikubonile yatsi: “Ngalelinye lilanga ngime ngasefasitelweni lendlu yami, ngabuka phansi emgwacweni. Ngabona sicunjana setinsizwa letatingenako kuhlakanipha, emkhatsini wato ngabona lenye leyayingenalwati. Yayihamba esitaladini eceleni kwelikona, icondzene nendlu yalomfati yaze yayawungena khona. Kwase kucundzeka emehlo entsambama, sekuhwalala, kusihlwa.”​—Taga 7:6-9.

Lifasitelo lebekalunguta kulo Solomoni belinetinsimbi—kungenteka letinsimbi betihlanganiswe taba yinkimbinkimbi. Njengobe kuhwalala, imigwaco iba mnyama. Ubona insizwa lelengela engotini. Ite kucondza, nobe ingcondvo lebhadlile. Cishe, iyati kutsi injani lendzawo lekuyo nekutsi kungentekani kuyo lapha. Lensizwa isondzela “eceleni kwelikona,” icondzene nendlu yalomfati. Ngubani? Utokwentani?

Lenkhosi lebukele iyachubeka itsi: “Masinyane lomfati wahlangabeta lensizwa, embatsise kwengwadla, agcwele bucili. Ungulalunyawana kantsi uyatatisa, futsi akuvumi kutsi ake atihlalele ekhaya; ngalelinye lilanga usesitaladini, mhlawumbe abesemakethe, ukhanga acotsele kuwo onkhe emakona.”​—Taga 7:10-12.

Indlela lagcoke ngayo lomfati isho lukhulu ngaye. (Genesisi 38:14, 15) Ugcokise kwegwadla, akakazitsi. Ngetulu kwaloko, unebucili enhlitiyweni​—imicabango yakhe “iyakhohlisa,” “unemachinga.” (An American Translation; New International Version) Unemsindvo nenkhani, ukhuluma kakhulu, akakhuteki, uligagu futsi uyedzelela. Esikhundleni sekutsi ahlale ekhaya, ukhetsa kuya etindzaweni temphakatsi, eme emakoneni emigwaco kuze abambe bantfu labafunako. Ugadze umuntfu lofana nalensizwa.

‘Emavi Lamanyenti Lamahle’

Lensizwa ihlangana njalo nalomfati londzindzako lonelicebo lebucili. Loku kwenta Solomoni wanakisisa. Uyalandzisa: “Wayibamba lensizwa wayanga, wase ukhuluma nayo utsi: ‘Nginekudla lebekungekwemnikelo wekubonga wekufeza nekugcwalisa tifungo tami. Ngiko nje ngite lapha kutekuhlangabeta, ngitele kutewufuna wena, manje-ke sengikutfolile.’”​—Taga 7:13-15.

Lomfati ulalisa lulwimi. Ukhuluma ngekutetsemba, uyaticinisa. Konkhe lakushoko ukuhlele kahle kuze ayenge lensizwa bese ulala nayo. Utishaya lolungile ngekuyitjela kutsi wente imihlatjelo yeminikelo yekuthula ngalelo langa futsi wagcwalisa tetsembiso takhe, aveta kutsi unebuhlobo naNkulunkulu. Ethempelini laseJerusalema imihlatjelo yeminikelo yekuthula bekuba yinyama, ngufulawa, emafutsa neliwayini. (Levithikhusi 19:5, 6; 22:21; Numeri 15:8-10) Njengobe lonikelako abengatitsatsela yena nemndeni wakhe incenye yemhlatjelo weminikelo yekuthula, lomfati usho kutsi unenala yalokudliwako nalokunatfwako endlini yakhe. Kuyacaca kutsi uchaza kutsini: Lensizwa itotitika ekhaya lakhe. Uphume endlini yakhe atewufuna yona nje. Loku kutsintsa inhlitiyo​—ukhona longakholelwa intfo lenjalo? Lesinye sati seliBhayibheli sitsi: “Kuliciniso kutsi abephume ngobe atofuna lotsite, kodvwa bekete kutewufuna lensizwa ngalokukhetsekile yini? Silima kuphela lebesingamkholwa—​mhlawumbe sona lesi.”

Ngemuva kwekutikhangisa ngendlela lagcoke ngayo, ngemavi akhe lamnandzi, ngekumanga nangekumcabuza, lomfati usebentisa liphunga. Utsi: “Umbhedze wami ngiwuhlobise ngendvwangu lenhle lenemibalabala, yekwakhiwa eGibhithe. Ngiwufake emakha emure, nenhlaba, nesinamoni.” (Taga 7:16, 17) Uwulungise kahle umbhedze wakhe ngelineni yaseGibithe lelimibalabala, wawufaka emakha elikhetselo emure, inhlaba nesinamoni.

Uyachubeka utsi: “Ake sitijabulise bonkhe lobusuku, sitenelise ngekulalana.” Lensizwa akayimemeli nje sidlo lesimnandzi sabo bobabili kuphela. Uyetsembisa kuyijabulisa ngekutiphatsa kabi ngekwelicansi. Kulensizwa, loku kuyintfo lensha futsi lekhangako. Lomfati chubeka uyayingenga, utsi: “Ngobe phela indvodza yami ayikho ekhaya, itsetse luhambo loludze yaya khashane. Ihambe nemali lenyenti, kutawuphela cishe emaviki lamabili ingekho.” (Taga 7:18-20) Uyayicinisekisa kutsi batophepha mbamba, ngobe indvodza yakhe ihambe ngemsebenti futsi ngeke isheshe ibuye. Lomfati unelikhono lekuyenga lomuntfu losemusha! “Ngako wavele wayimelela kutsi iphambukele kuye, wayihuha ngemavi akhe.” (Taga 7:21) Kumelana nekuyengwa lokunjena kungadzinga indvodza lenjengaJosefa. (Genesisi 39:9, 12) Ifana naye yini lensizwa?

(Taga 7:13-23) Wayibamba lensizwa wayanga, wase ukhuluma nayo utsi: 14 “Nginekudla lebekungekwemnikelo wekubonga wekufeza nekugcwalisa tifungo tami. 15 Ngiko nje ngite lapha kutekuhlangabeta, ngitele kutewufuna wena, manje-ke sengikutfolile. 16 Umbhedze wami ngiwuhlobise ngendvwangu lenhle lenemibalabala, yekwakhiwa eGibhithe. 17 Ngiwufake emakha emure, nenhlaba, nesinamoni. 18 Ake sitijabulise bonkhe lobusuku, sitenelise ngekulalana; 19 ngobe phela indvodza yami ayikho ekhaya, itsetse luhambo loludze yaya khashane. 20 Ihambe nemali lenyenti, kutawuphela cishe emaviki lamabili ingekho. 21 Ngako wavele wayimelela kutsi iphambukele kuye, wayihuha ngemavi akhe. 22 Wavele wayikha etulu, yamlandzela njengenkhabi itawuhlatjwa nanjengenyamatane ingena esihibeni, 23 nanjengenyoni icotfota iya esifini. Yayingati kutsi loko itakukhokhela ngemphilo yayo.

w00 11/15 30-31

“Gcina Imiyalo Yami, Uphile”

Lenkhosi lebukele iyachubeka itsi: “Masinyane lomfati wahlangabeta lensizwa, embatsise kwengwadla, agcwele bucili. Ungulalunyawana kantsi uyatatisa, futsi akuvumi kutsi ake atihlalele ekhaya; ngalelinye lilanga usesitaladini, mhlawumbe abesemakethe, ukhanga acotsele kuwo onkhe emakona.”​—Taga 7:10-12.

Indlela lagcoke ngayo lomfati isho lukhulu ngaye. (Genesisi 38:14, 15) Ugcokise kwegwadla, akakazitsi. Ngetulu kwaloko, unebucili enhlitiyweni​—imicabango yakhe “iyakhohlisa,” “unemachinga.” (An American Translation; New International Version) Unemsindvo nenkhani, ukhuluma kakhulu, akakhuteki, uligagu futsi uyedzelela. Esikhundleni sekutsi ahlale ekhaya, ukhetsa kuya etindzaweni temphakatsi, eme emakoneni emigwaco kuze abambe bantfu labafunako. Ugadze umuntfu lofana nalensizwa.

‘Emavi Lamanyenti Lamahle’

Lensizwa ihlangana njalo nalomfati londzindzako lonelicebo lebucili. Loku kwenta Solomoni wanakisisa. Uyalandzisa: “Wayibamba lensizwa wayanga, wase ukhuluma nayo utsi: ‘Nginekudla lebekungekwemnikelo wekubonga wekufeza nekugcwalisa tifungo tami. Ngiko nje ngite lapha kutekuhlangabeta, ngitele kutewufuna wena, manje-ke sengikutfolile.’”​—Taga 7:13-15.

Lomfati ulalisa lulwimi. Ukhuluma ngekutetsemba, uyaticinisa. Konkhe lakushoko ukuhlele kahle kuze ayenge lensizwa bese ulala nayo. Utishaya lolungile ngekuyitjela kutsi wente imihlatjelo yeminikelo yekuthula ngalelo langa futsi wagcwalisa tetsembiso takhe, aveta kutsi unebuhlobo naNkulunkulu. Ethempelini laseJerusalema imihlatjelo yeminikelo yekuthula bekuba yinyama, ngufulawa, emafutsa neliwayini. (Levithikhusi 19:5, 6; 22:21; Numeri 15:8-10) Njengobe lonikelako abengatitsatsela yena nemndeni wakhe incenye yemhlatjelo weminikelo yekuthula, lomfati usho kutsi unenala yalokudliwako nalokunatfwako endlini yakhe. Kuyacaca kutsi uchaza kutsini: Lensizwa itotitika ekhaya lakhe. Uphume endlini yakhe atewufuna yona nje. Loku kutsintsa inhlitiyo—ukhona longakholelwa intfo lenjalo? Lesinye sati seliBhayibheli sitsi: “Kuliciniso kutsi abephume ngobe atofuna lotsite, kodvwa bekete kutewufuna lensizwa ngalokukhetsekile yini? Silima kuphela lebesingamkholwa​—mhlawumbe sona lesi.”

Ngemuva kwekutikhangisa ngendlela lagcoke ngayo, ngemavi akhe lamnandzi, ngekumanga nangekumcabuza, lomfati usebentisa liphunga. Utsi: “Umbhedze wami ngiwuhlobise ngendvwangu lenhle lenemibalabala, yekwakhiwa eGibhithe. Ngiwufake emakha emure, nenhlaba, nesinamoni.” (Taga 7:16, 17) Uwulungise kahle umbhedze wakhe ngelineni yaseGibithe lelimibalabala, wawufaka emakha elikhetselo emure, inhlaba nesinamoni.

Uyachubeka utsi: “Ake sitijabulise bonkhe lobusuku, sitenelise ngekulalana.” Lensizwa akayimemeli nje sidlo lesimnandzi sabo bobabili kuphela. Uyetsembisa kuyijabulisa ngekutiphatsa kabi ngekwelicansi. Kulensizwa, loku kuyintfo lensha futsi lekhangako. Lomfati chubeka uyayingenga, utsi: “Ngobe phela indvodza yami ayikho ekhaya, itsetse luhambo loludze yaya khashane. Ihambe nemali lenyenti, kutawuphela cishe emaviki lamabili ingekho.” (Taga 7:18-20) Uyayicinisekisa kutsi batophepha mbamba, ngobe indvodza yakhe ihambe ngemsebenti futsi ngeke isheshe ibuye. Lomfati unelikhono lekuyenga lomuntfu losemusha! “Ngako wavele wayimelela kutsi iphambukele kuye, wayihuha ngemavi akhe.” (Taga 7:21) Kumelana nekuyengwa lokunjena kungadzinga indvodza lenjengaJosefa. (Genesisi 39:9, 12) Ifana naye yini lensizwa?

“Njengenkhabi Itawuhlatjwa”

Solomoni utsi: “Wavele wayikha etulu, yamlandzela njengenkhabi itawuhlatjwa nanjengenyamatane ingena esihibeni, nanjengenyoni icotfota iya esifini. Yayingati kutsi loko itakukhokhela ngemphilo yayo.”​—Taga 7:22, 23.

Lelijaha liyehluleka kumelana nalesimemo. Ngenca yekutsi belingakabhadli kahle engcondvweni, yamlandzela “njengenkhabi itawuhlatjwa.” Njengobe nje umuntfu loboshwe ngemaketamu angeke aphunyule kalula ekujezisweni, lelijaha lihungwa sono. Alizange liyibone ingoti kwaze kube ngulapho ‘umchibisholo uhlaba sibindzi sayo,’ lokusho kutsi, iba nelinceba lelingayibulala. Ingafa mbamba ngobe itiletsela tifo letibulalako letidluliselwa ngelicansi. Linceba lingenta nekukholwa kwalo kube butsakatsaka; ‘ikukhokhele ngemphilo yayo.’ Yona ngekwayo kanye nekuphila kwayo kutsintseka kakhulu njengobe yone kakhulu kuNkulunkulu. Ingahle icatsamelwe kufa njengenyoni iyongena elugibeni!

“Ningacali Niphambukele Lapho Aya Ngakhona”

Ngemuva kwekuniketa sifundvo ngaloko lekubonile, inkhosi lehlakaniphile iyasincenga itsi: “Ngako-ke madvodzana ami, ngilaleleni, nilalelisise loku lesengikushito. Ningacali niphambukele kulomfati, ningayi lapho aya ngakhona, ngobe sewubulele emadvodza lamanyenti; ungeke uwabale emadvodza lasawacedzile. Indlela leya endzaweni yalabafile icala endlini yakhe, yewuke yehlele etindlini tekufa.”​—Taga 7:24-27.

Kuyacaca kutsi Solomoni usiyala utsi nasifuna ‘kuphila’ kufanele sigweme tindlela letingasibulala nasitiphatsa kabi. (Taga 7:2) Leseluleko siyafaneleka lamuhla! Sikhona vele sidzingo sekugwema tindzawo letivame kuba nalabo labalindze kusitingela. Ungatifaka engotini ngekutsi uye kuleto tindzawo? Kungani kufanele ube “nekucondza,” ungahambi etindleleni tabo?

“Umfati” londzinzako lowabonwa yinkhosi wakhanga lelijaha ngekulimema kutsi ‘batenelise ngekulalana.’ Bantfu labasha labanyenti, ikakhulukati emantfombatana​—oniwa ngendlela lefanako? Kodvwa kutsiwani nangabe lotsite etama kukuyenga kutsi utiphatse kabi ngelicansi, usuke akutsandza yini nobe usuke aligovu? Indvodza lemtsandza mbamba umfati ingamcindzetela yini kutsi ente lokuphambene nanembeza wakhe loceceshwe liBhayibheli? “Ningacali niphambukele” etindleleni letinjalo, kusho Solomoni.

Emavi emuntfu lokhohlisako ahlelwa kahle. Kuhlakanipha nekucondza kuyosisita kutsi sitibone tinhloso takhe. Kungakukhohlwa loko Jehova lasiyale ngako kuyosivikela. Ngako-ke, shengatsi singahlala njalo ‘senta intsandvo yaNkulunkulu kuze kube phakadze.’​—1 Johane 2:17.

(Tag 7:4, 5) Khuluma ekuhlakanipheni, utsi: “Wena ungudzadzewetfu,” nasekucondzeni ukhulume utsi: “Sihlobo sami.” 5 Ngaloko uyawuphepha kumfati losiphingi, umfati walenye indvodza nalonemavi latobotanako.

(Taga 7:24-27) Ngako-ke madvodzana ami, ngilaleleni, nilalelisise loku lesengikushito. 25 Ningacali niphambukele kulomfati, ningayi lapho aya ngakhona, 26 ngobe sewubulele emadvodza lamanyenti; ungeke uwabale emadvodza lasawacedzile. 27 Indlela leya endzaweni yalabafile icala endlini yakhe, yewuke yehlele etindlini tekufa.

w00 11/15 29

“Gcina Imiyalo Yami, Uphile”

Solomoni wachubeka watsi: “Utembatse njengendandatho eminweni yakho, uticophe engcondvweni yakho.” (Taga 7:3) Njengobe siyati iminwe, ibalulekile ekufezeni tinjongo tetfu, tifundvo lesitifundza ngekwati imiBhalo nobe ngekuzuza lwati lweBhayibheli kufanele tihlale tisikhumbuta futsi tisicondzisa kuko konkhe lesikwentako. Lemiyalo kufanele siyibhale esibhebheni senhlitiyo yetfu, siyente ibe yincenye yekuphila kwetfu.

Isakhumbula kubaluleka kwekuhlakanipha nekucondza, lenkhosi yancenga yatsi: “Khuluma ekuhlakanipheni, utsi: “Wena ungudzadzewetfu,” nasekucondzeni ukhulume utsi: “Sihlobo sami.” (Taga 7:4) Kuhlakanipha kulikhono lekusebentisa kahle lwati loluvela kuNkulunkulu. Kuhlakanipha kufanele sikutsandze njengadzadzewetfu lesimatse nelulwimi naye. Kuyini kucondza? Kulikhono lekubona indzaba futsi utfole umcondvo wayo futsi wati kutsi incenye letsite ihlobana njani nendzaba yonkhe. Kucondza kufanele kusondzelane natsi njengemngani losedvute.

Kungani kufanele silalele lokushiwo yimiBhalo futsi silwele kuba nekuhlakanipha nekucondza? “Uyawuphepha kumfati losiphingi, umfati walenye indvodza nalonemavi latobotanako.” (Taga 7:5), Kwenta njalo kuyosivikela kumuntfu lonemavi latobotanako nalakholisako—umuntfu lotiphetse kabi.

Lijaha Lihlangana ‘Nemfati Lonebucili’

Inkhosi yaka-Israyeli yabese ichaza loko beyikubonile yatsi: “Ngalelinye lilanga ngime ngasefasitelweni lendlu yami, ngabuka phansi emgwacweni. Ngabona sicunjana setinsizwa letatingenako kuhlakanipha, emkhatsini wato ngabona lenye leyayingenalwati. Yayihamba esitaladini eceleni kwelikona, icondzene nendlu yalomfati yaze yayawungena khona. Kwase kucundzeka emehlo entsambama, sekuhwalala, kusihlwa.”​—Taga 7:6-9.

Lifasitelo lebekalunguta kulo Solomoni belinetinsimbi​—kungenteka letinsimbi betihlanganiswe taba yinkimbinkimbi. Njengobe kuhwalala, imigwaco iba mnyama. Ubona insizwa lelengela engotini. Ite kucondza, nobe ingcondvo lebhadlile. Cishe, iyati kutsi injani lendzawo lekuyo nekutsi kungentekani kuyo lapha. Lensizwa isondzela “eceleni kwelikona,” icondzene nendlu yalomfati. Ngubani? Utokwentani?

w00 11/15 31

“Gcina Imiyalo Yami, Uphile”

“Njengenkhabi Itawuhlatjwa”

Solomoni utsi: “Wavele wayikha etulu, yamlandzela njengenkhabi itawuhlatjwa nanjengenyamatane ingena esihibeni, nanjengenyoni icotfota iya esifini. Yayingati kutsi loko itakukhokhela ngemphilo yayo.”​—Taga 7:22, 23.

Lelijaha liyehluleka kumelana nalesimemo. Ngenca yekutsi belingakabhadli kahle engcondvweni, yamlandzela “njengenkhabi itawuhlatjwa.” Njengobe nje umuntfu loboshwe ngemaketamu angeke aphunyule kalula ekujezisweni, lelijaha lihungwa sono. Alizange liyibone ingoti kwaze kube ngulapho ‘umchibisholo uhlaba sibindzi sayo,’ lokusho kutsi, iba nelinceba lelingayibulala. Ingafa mbamba ngobe itiletsela tifo letibulalako letidluliselwa ngelicansi. Linceba lingenta nekukholwa kwalo kube butsakatsaka; ‘ikukhokhele ngemphilo yayo.’ Yona ngekwayo kanye nekuphila kwayo kutsintseka kakhulu njengobe yone kakhulu kuNkulunkulu. Ingahle icatsamelwe kufa njengenyoni iyongena elugibeni!

“Ningacali Niphambukele Lapho Aya Ngakhona”

Ngemuva kwekuniketa sifundvo ngaloko lekubonile, inkhosi lehlakaniphile iyasincenga itsi: “Ngako-ke madvodzana ami, ngilaleleni, nilalelisise loku lesengikushito. Ningacali niphambukele kulomfati, ningayi lapho aya ngakhona, ngobe sewubulele emadvodza lamanyenti; ungeke uwabale emadvodza lasawacedzile. Indlela leya endzaweni yalabafile icala endlini yakhe, yewuke yehlele etindlini tekufa.”​—Taga 7:24-27.

Kuyacaca kutsi Solomoni usiyala utsi nasifuna ‘kuphila’ kufanele sigweme tindlela letingasibulala nasitiphatsa kabi. (Taga 7:2) Leseluleko siyafaneleka lamuhla! Sikhona vele sidzingo sekugwema tindzawo letivame kuba nalabo labalindze kusitingela. Ungatifaka engotini ngekutsi uye kuleto tindzawo? Kungani kufanele ube “nekucondza,” ungahambi etindleleni tabo?

“Umfati” londzinzako lowabonwa yinkhosi wakhanga lelijaha ngekulimema kutsi ‘batenelise ngekulalana.’ Bantfu labasha labanyenti, ikakhulukati emantfombatana​—oniwa ngendlela lefanako? Kodvwa kutsiwani nangabe lotsite etama kukuyenga kutsi utiphatse kabi ngelicansi, usuke akutsandza yini nobe usuke aligovu? Indvodza lemtsandza mbamba umfati ingamcindzetela yini kutsi ente lokuphambene nanembeza wakhe loceceshwe liBhayibheli? “Ningacali niphambukele” etindleleni letinjalo, kusho Solomoni.

Emavi emuntfu lokhohlisako ahlelwa kahle. Kuhlakanipha nekucondza kuyosisita kutsi sitibone tinhloso takhe. Kungakukhohlwa loko Jehova lasiyale ngako kuyosivikela. Ngako-ke, shengatsi singahlala njalo ‘senta intsandvo yaNkulunkulu kuze kube phakadze.’​—1 Johane 2:17.

Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Taga 9:7-9) Naweluleka sedzeleli, utilandzela inhlamba; nawucondzisa umuntfu lomubi, utawusuke akulimate. 8 Ungaseluleki sedzeleli, ngobe sitakutondza; yeluleka lohlakaniphile, yena utakutsandza. 9 Nawuyala umuntfu lohlakaniphile, utawusuka ahlakaniphe kakhulu; nawufundzisa umuntfu lolungile, yena usuka engete kulokufundza kwakhe.

w01 5/15 29-30

“Ngekuhlakanipha Emalanga Ayawuba Manyenti”

EmaKhristu kufanele asemukele ngekutfobeka siyalo sekuhlakanipha. Ikakhulukati labasebasha nalabo labasandza kucala kufundza ngaJehova. Ngenca yekutsi kusekuncane lokwenteke ekuphileni kwabo basakhonta Nkulunkulu, bangase ‘baswele inhlitiyo.’ Akusho kutsi tonkhe tisusa tabo timbi, kodvwa kutsatsa sikhatsi nemetamo kwenta tinhlitiyo tibe sesimweni lesimjabulisa mbamba Jehova Nkulunkulu. Indlela lesicabanga ngayo, tintfo lesitifisako nemigomo yetfu kufanele ikhombise kutsi senta intsandvo yaJehova. Kubalulekile kutsi ‘silangatelele lubisi lwelivi.’​—1 Phetro 2:2.

Ecinisweni, kufanele sonkhe sendlulele ngale ‘kwetimfundziso letisisekelo’. Kufanele sititsandze ‘tintfo letijulile taNkulunkulu’ futsi sitondle ngekudla lokucinile kwebantfu labavutsiwe. (Hebheru 5:12–6:1; 1 Khorinte 2:10) “Sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile,” lesineNkhosi lenguJesu Khristu, sikulungiselela ngekutimisela kudla lesidzingako kute sicinise buhlobo betfu naNkulunkulu ngesikhatsi lesifanele. (Matewu 24:45-47) Shengatsi singadla sititike etafuleni lekuhlakanipha ngekulidadisha ngekutimisela liVi laNkulunkulu netincwadzi letisekelwe eBhayibhelini letilungiselelwa ngulesisebenti.

“Ungaseluleki Sedzeleli”

Timfundziso tekuhlakanipha kulungisa nekweluleka. Labanye bantfu abasemukeli lesici sekuhlakanipha. Ngako, incenye yekucala yencwadzi yeTaga yephetsa nganasi secwayiso: “Naweluleka sedzeleli, utilandzela inhlamba; nawucondzisa umuntfu lomubi, utawusuke akulimate. Ungaseluleki sedzeleli, ngobe sitakutondza.”​—Taga 9:7, 8a.

Sedzeleli siyamcasukela futsi simzonde umuntfu lowetama kuseluleka. Umuntfu lomubi akakwatisi kubaluleka kweseluleko. Akusiko kuhlakanipha kwetama kufundzisa liciniso lelihle leliVi laNkulunkulu kumuntfu longalitsandzi liciniso nobe lomane afune kwedzelela. Ngesikhatsi umphostoli Pawula ashumayela e-Antiyokiya, wahlangana nelicembu lemaJuda lebekangalitsandzi liciniso. Etama kumphikisa nekumhlambalata, kodvwa Pawula wavele watsi: “Bekufanele kutsi livi laNkulunkulu likhulunywe kini kucala. Kodvwa njengobe ningalemukeli futsi nitiveta njengalabo labangakufaneli kutfola kuphila lokuphakadze, sesiya kubantfu betive.”​—Imisebenti 13:45, 46.

Njengobe setama kufinyelela labanetinhlitiyo leticotfo ngetindzaba letimnandzi teMbuso, shengatsi singatigadza kutsi singangeni etimpikiswaneni netedzeleli. Khristu Jesu wayala bafundzi bakhe watsi: “Naningena emtini, babingeleleni labakulowo muti; Nangabe banemukela, batawusitakala ekuvakasheni kwenu, kodvwa nangabe banganemukeli, ngeke basitakale. Nangabe kute lonemukelako nobe lonilalelako, naniphuma kulowo muti nobe kulelo dolobha, nibotsintsitsa lutfuli etinyaweni tenu.”​—Matewu 10:12-14.

Umuntfu lohlakaniphile usabela ngendlela leyehlukile nakelulekwa kunesedzeleli. Solomoni utsi: “Yeluleka lohlakaniphile, yena utakutsandza. Nawuyala umuntfu lohlakaniphile, utawusuka ahlakaniphe kakhulu.” (Taga 9:8, 9) Umuntfu lohlakaniphile uyati kutsi “Kute siyalo lesibonakala sijabulisa ngaleso sikhatsi, kodvwa sibuhlungu; kepha ngemuva kwaloko siveta sitselo sekuthula lesikulunga kulabo labaceceshwe ngiso.” (Hebheru 12:11) Nanobe seluleko singase sivakale sibuhlungu, singatiphindziselelani nobe sitivikele nangabe kusemukela kutosenta sihlakaniphe kakhulu?

Inkhosi lehlakaniphile iyachubeka: “nawufundzisa umuntfu lolungile, yena usuka engete kulokufundza kwakhe.” (Taga 9:9b) Kute umuntfu lohlakaniphe kakhulu nome ngabe sewumdzala kakhulu uyachubeka ufundza. Kujabulisa kakhulu kubona umuntfu losamdzala kakhulu emukela liciniso futsi atiniketela kuJehova. Shengatsi natsi singetama kuhlala sitimisele kufundza, sigcine tingcondvo tetfu tikhaliphile.

‘Emalanga Akho Ekuphila Ngitawandzisa’

Agcizelela liphuzu leliyinhloko lalendzaba lakhuluma ngayo, Solomoni usho lokunye lokubalulekile kuze umuntfu azuze kuhlakanipha. Uyabhala: “Kwesaba Simakadze kusicalo sekuhlakanipha, nekumati Longcwele kuba nekucondza sibili.” (Taga 9:10) Ngaphandle kwekwesaba Nkulunkulu weliciniso ngalokujulile nangenhlonipho, umuntfu angeke abenako kuhlakanipha kwekuhlonipha Nkulunkulu. Umuntfu angahle abe nelwati, kodvwa nangabe angamesabi Jehova, ngeke akhone kusebentisa lolo lwati ngendlela ledvumisa uMdali. Angase asebentise nemaciniso lawatiko kuze afinyelele tiphetfo letimbi, atente longakahlakaniphi. Ngetulu kwaloko, lwati ngaJehova, loNgcwele, lubalulekile kuze sibe nekucondza, sici lesiphawulekako sekuhlakanipha.

Kuhlakanipha kutsela tiphi titselo? (Taga 8:12-21, 35) Inkhosi yaka-Israyeli itsi: “Mine kuhlakanipha, ngitakwandzisa emalanga akho neminyaka yekuphila kwakho.” (Taga 9:11) Budze bemalanga neminyaka yekuphila kungumphumela wekuhlakanipha. Ecinisweni, “kuhlakanipha kuyawulondvolota kuphila kwemnikati wako.”​—Umshumayeli 7:12.

Kwenta umetamo wekuzuza kuhlakanipha kungumtfwalo wemuntfu ngamunye. Agcizelela leliciniso, Solomoni utsi: “Nawuhlakaniphile, kusitakala wena; kodvwa nangabe usedzeleli, kutawuhlupheka wena.” (Taga 9:12) Kuhlakanipha kwemuntfu kuzuzisa yena, kantsi sedzeleli sitibangela sona kuhlupheka. Empeleni, sivuna loko lesikutjalako. Ngako, shengatsi ‘singalalela sibambisise kuhlakanipha.’​—Taga 2:2.

“Umfati lonemsindvo”

Solomoni wabese ukhuluma ngentfo lengafani nekuhlakanipha, watsi: “Bulima bufanana nemfati lonemsindvo, longalati lihlazo nalongati lutfo, lohlala emnyango wendlu yakhe embonisweni yelidolobha, amemete emadvodza lendlulako atihambela ngemisebenti yawo, atsi: ‘Wotani lapha, nine tilima.’”​—Taga 9:13-16a.

Bulima bufananiswa nemfati lonemsindvo, longekhuteki nalolibele. Naye utakhele indlu. Umema bonkhe labete lwati. Ngako labendlulako bangatikhetsela. Batawemukela siphi simemo? Sekuhlakanipha nobe sebulima?

“Emanti Ekwebiwa Amnandzi”

Kokubili kuhlakanipha nebulima kumema labalalele kutsi “baphambukela ngalapha.” Nobe kunjalo, letimemo atifani. Kuhlakanipha kumemela bantfu edzilini leliwayini, inyama kanye nesinkwa kantsi bulima bona butsembisa intfo lesikhumbuta tindlela temfati lote similo. Solomoni utsi: “Ukhuluma kubo bonkhe labate lwati atsi: “Emanti ekwebiwa amnandzi, nekudla lokudlelwa emasitseleni kwehla esiphundvu.”​—Taga 9:16b, 17.

(Taga 10:22) Sibusiso saSimakadze lesenta umuntfu acebe, akengeti kuhlupheka kuso.

w06 5/15 26-30 ¶3-16

Injabulo Yekuhamba Ngebucotfo

3 Taga 10:22 titsi: “Sibusiso saSimakadze lesenta umuntfu acebe, akengeti kuhlupheka kuso.” Kuba tikhonti letinebuhlobo lobuhle naJehova lamuhla kusibusiso lesisijabulisako yini? Ake sicoce ngaletinye tici tekuba nebuhlobo lobuhle naNkulunkulu sibone kutsi tisitsintsa njani tsine. Kutinika sikhatsi sekuzindla ngetibusiso Jehova latinika ‘lolungile lohamba ebucotfweni bakhe’ kutawukucinisa futsi kukwente utimisele kukhonta Babe wetfu losezulwini ngenjabulo.​—Taga 20:7.

‘Tibusiso Letijabulisako’ Nyalo

4 Lwati lolungulonalona lwetimfundziso teliBhayibheli. Tinkholo letinyenti ngalokuvamile titsi tiyakholelwa eBhayibhelini. Noko, ativumelani ngaloko lelikufundzisako. Ngisho nemalungu enkholo letsite ngalokuvamile aba nemibono lehlukene ngaloko imiBhalo lekufundzisako. Indlela labenta ngayo yehlukile kuyetinceku taJehova. Ngisho nobe tinebuve nemasiko langefani, tikhonta Nkulunkulu letimatiko. Akasuye nkulunkulu lotsite lochwalile, lomtsatfu amunye. (Dutheronomi 6:4; Tihlabelelo 83:18; Makho 12:29) Siyati kutsi impikiswano lemcoka yebukhosi baNkulunkulu bendzawo yonkhe itocatululeka ngekushesha nekutsi ngekugcina bucotfo betfu sitawube sikhombisa kutsi sisekela bukhosi baJehova. Siyalati liciniso ngalabafile futsi akusesabisi kwati kutsi bantfu batsi Nkulunkulu uhlupha bantfu esihogweni semlilo nobe ubatfumela endzaweni yekuhlushwa ngaphambi kwekutsi baye ezulwini.​—Umshumayeli 9:5, 10.

5 Ngetulu kwaloko, kuyasijabulisa kwati kutsi asizange sibe khona ngesiphosiso ngekutiphendvukela kwemvelo. Kunaloko, sadalwa nguNkulunkulu futsi sentiwe ngemfanekiso wakhe. (Genesisi 1:26; Malakhi 2:10) Umhlabeleli wahlabelela Nkulunkulu wakhe watsi: “Ngiyakudvumisa ngobe ngentiwe ngendlela leyesabekako nalemangalisako. Imisebenti yakho iyamangalisa, loko ngikwati kahle kamhlophe.”​—Tihlabelelo 139:14.

6 Kukhululeka emikhubeni lelimatako. Imitfombo yetindzaba ihlala isecwayisa ngetingoti tekubhema, kudzakwa nekutiphatha kabi ngekwelicansi. Ngalokuvamile, bantfu abatinaki letecwayiso. Kwentekani nangabe umuntfu locotfo atfola kutsi Nkulunkulu weliciniso akatifuni tintfo letinjalo nekutsi bamvisa buhlungu labo labatentako? Uyayiyekela leyo mikhuba. (Isaya 63:10; 1 Khorinte 6:9, 10; 2 Khorinte 7:1; Efesu 4:30 Ngalokuyinhloko loku ukwentela kujabulisa Jehova Nkulunkulu, uyazuza nangalenye indlela​—uba nemphilo lencono nekuthula kwengcondvo.

7 Bantfu labanyenti bakutfola kumatima kakhulu kuyekela imikhuba lemibi. Nobe kunjalo, umnyaka ngamunye bantfu labangemashumi etinkulungwane bayayiyekela. Batiniketela kuJehova babhajatiswe emantini, bakwente kube sebaleni kutsi sebehlukene nemikhuba lengamjabulisi Nkulunkulu. Loko kuyasikhutsata kakhulu! Kusenta sitimisele kakhulu kubalekela kutiphatsa lokusono nalokulimatako.

8 Kuphila kwemndeni lokujabulisako. Emaveni lamanyenti kuphila kwemndeni kuyahhohloka. Imishado leminyenti iyabhidlika, ngalokuvamile bantfwana basala banetinhlitiyo letibuhlungu. Kulamanye emave aseYurophu, emaphesenti lacishe abe ngu-20 ayo yonkhe imindeni anemtali munye. Jehova usisite njani kutsi sihlale sicotfo kulesici lesi? Sicela ufundze Efesu 5:22–6:4, unake seluleko lesihle liVi laNkulunkulu lelisinika emadvodza, bafati nebantfwana. Kusebentisa loko lokushiwo ngulombhalo kanye naleminye kusicinisa mbamba sibopho semshado, kusite batali kutsi babakhulise kahle bantfwana futsi bente kuphila kwemndeni kujabulise. Lesi akusiso yini sibusiso lokufanele sisijabulise?

9 Sicinisekiso sekutsi tinkinga telive titocatululwa ngekushesha. Nanobe lwati lwesayensi lulunyenti, tebuchwepheshe titfutfuka nebaholi labatsite betama ngebucotfo kucatulula tinkinga tekuphila talamuhla, solo atikacatululeki. Muva nje, umsunguli we-World Economic Forum, utsite “Tinkinga emhlabeni tiyandza, kantsi sikhatsi sekuticatulula siyancipha.” Ukhulume ngetingoti letitsintsa onkhe emave njengebuphekula, konakaliswa kwemvelo nekuntengantenga kwemnotfo.’ Wephetse ngekutsi: “Nyalo simo sishubile kunangaphambili, kufanele kubanjiswane futsi kutsatfwe tinyatselo.” Njengobe likhulu lesi-21 leminyaka lichubeka, likusasa lebantfu libonakala lifiphele.

10 Kuyajabulisa kwati kutsi Jehova wente lilungiselelo lelingacatulula tonkhe tinkinga tebantfu​—lokunguMbuso waNkulunkulu, lobuswa nguMesiya! Ngawo, Nkulunkulu weliciniso ‘utawucedza timphi’ futsi aletse ‘kuthula siphelane.’ (Tihlabelelo 46:9; 72:7) Jesu Khristu iNkhosi legcotjiwe, ‘iyokhulula loweswele, nalomphofu nalabasekubandzetelweni nasebudloveni.’ (Tihlabelelo 72:12-14) Nasekubusa loMbuso, kudla ngeke kusaphela. (Tihlabelelo 72:16) Jehova “utawesula tonkhe tinyembeti emehlweni abo, kufa ngeke kusaba khona, nekulila, nekukhala kanye nebuhlungu, ngeke kusaba khona. Tintfo letindzala setendlulile.” (Sembulo 21:4) LoMbuso sewuvele umisiwe ezulwini futsi madvute utotsatsa sinyatselo lesidzingekako kuze ucatulule tonkhe tinkinga emhlabeni.​—Danyela 2:44; Sembulo 11:15.

11 Kwati kutsi yini leletsa injabulo sibili. Yini leletsa injabulo sibili? Lesinye sati lesisebenta ngekufundza ingcondvo satsi injabulo inetincenye letintsatfu​—bumnandzi, kuhileleka kulokutsite (njengetintfo letentiwa emsebentini nasekhaya) kanye nenjongo (kusebenta unemgomo hhayi ngenjongo yekutizuzisa wena wedvwa). Kuletincenye letintsatfu, lesati satsi lengakabaluleki kangako bumnandzi, sabese sitsi: “Loku kuyanakeka ngobe bantfu labanyenti baphishanekela kuphila kamnandzi.” Uyini umbono weliBhayibheli kulendzaba?

12 INkhosi Solomoni yaka-Israyeli wasendvulo, yatsi: “Ngacabanga enhlitiyweni yami, ngatsi: “Ngitatitika ngato tonkhe tinhlobo tenjabulo ngitsi ngiyatijabulisa, ngifuna kubona kutsi yini lenhle.” Kodvwa ngatfola kutsi naloko kulite. Ngabona, ngatsi: “Cha, kuhleka kubuhlanya. Yini nje lenhle ngekutijabulisa?” (Umshumayeli 2:1, 2) NgekwemBhalo, noma ngabe nguyiphi injabulo letfolakala ebumnandzini iba ngeyesikhashana nje. Kutsiwani ngemsebenti? Sinemsebenti lonenjongo lesiwentako​—kushumayela ngeMbuso nekwenta bafundzi. (Matewu 24:14; 28:19, 20) Nasicoca nalabanye ngemlayeto loseBhayibhelini losindzisa kuphila, sisuke senta umsebenti longasisindzisa natsi kanye nalabo labasilalelako. (1 Thimothi 4:16) ‘Njengobe sitisebenti letikanye naNkulunkulu,’ siyatatela nje kutsi “kunenjabulo lenyenti ekupheni kunasekwemukeleni.” (1 Khorinte 3:9; Imisebenti 20:35) Lomsebenti wenta kuphila kwetfu kube nenjongo futsi wenta neMdali akwati kuphendvula Sathane Develi lommangalelako. (Taga 27:11) Jehova usikhombisile kutsi kutinikela kuye kuletsa injabulo sibili nalengapheli.​—1 Thimothi 4:8.

13 Luhlelo lwekucecesha loluphumelelako nalolubalulekile. Gerhard ungulomdzala welibandla. Nakakhumbula ngesikhatsi asemncane, utsi: “Nangisakhula, benginenkinga yekukhuluma. Nangicindzetelekile bekuvele kushwaphane lulwimi bese ngiyangingita. Ngangitiva ngingasilutfo futsi loko kwangenta ngatibukela phansi. Batali bami bahlela kutsi ngente tifundvo tekukhuluma kodvwa nemetamo yabo yangisita. Inkinga yami beyisengcondvweni, hhayi elulwimini. Kodvwa, bekunelilungiselelo lelihle kakhulu lebelivela kuJehova​—Sikolwa Semsebenti WemaKhristu. Kubhalisa kulesikolwa kwangenta ngaba nesibindzi. Ngetama konkhe lokusemandleni ami kuze ngikusebentise loko bengikufundza futsi kwasebenta! Ngakhululeka futsi kwaphela nekutibukela phansi, ngaba nesibindzi nasekushumayeleni. Nyalo sengiyakhona kubeka ngisho netinkhulumo telinyenti. Ngiyambonga Jehova lotfutfukise kuphila kwami ngalesikolwa.” Indlela Jehova lasicecesha ngayo kute sikhone kwenta umsebenti wakhe ngiyo lesenta sijabule.

14 Kuba nebuhlobo lobuhle naJehova kanye nekusekelwa bazalwane labanebunye emhlabeni wonke. Katrin, lohlala eJalimane, wakhatsateka kakhulu ngesikhatsi eva ngekutamatama lokukhulu kwemhlaba nange-tsunami leyaba ngumphumela wako eningizimu lesempumalanga ye-Asia. Indvodzakati yakhe beyivakashele eThailand lapho yenteka khona lenhlekelele. Kwaphela ama-awa langu-32 lomake angati kutsi indvodzakati yakhe iyaphila yini noma ikulabo labafile lebebasolo bandza nje njalo ngeli-awa. Cabanga ngendlela lajabula ngayo Katrin ngesikhatsi atfola kutsi indvodzakati yakhe iphephile!

15 Yini leyasita Katrin ngalesikhatsi akhatsatekile? Utsi: “Ngacitsa leso sikhatsi ngithantaza kuJehova. Ngabona kutsi kunginika emandla nekuthula lokukhulu. Ngetulu kwaloko bazalwane bebangivakashela njalo.” (Filiphi 4:6, 7) Cabanga kutsi bekuyoba buhlungu kangakanani kube leso sikhatsi wasicitsa angathantazi futsi kute nebazalwane labamdvudvutako! Buhlobo betfu naJehova neNdvodzana yakhe kanye nebudlelwane lesinabo nalamanye emaKhristu busibusiso lesikhulu. Buligugu kakhulu kutsi singabutsatsa kalula.

16 Litsemba lekuphindze sibone tihlobo tetfu letifile. (Johane 5:28, 29) Lelinye lijaha lokutsiwa nguMatthias lakhuliswa laba nguFakazi waJehova. Ngenca yekutsi alizange linake kutsi libusiseke kangakanani ngako, lalishiya libandla lebuKhristu liselincane. Manje liyabhala litsi: “Mine nababe besingacoci ngetindzaba letijulile. Besiphikisana nje kuphela. Nanobe kunjalo, babe abengifunela lokuhle ekuphileni. Abengitsandza kakhulu, futsi bengingakuboni loko ngaleso sikhatsi. Nga-1996, njengobe bengihleti eceleni kwembhedze wakhe, ngimbambe sandla ngikhala, ngacolisa ngako konkhe bengikwentile, futsi ngamtjela kutsi ngiyamtsandza. Kodvwa abengasakhoni kungiva. Ngemuva kwekugula sikhashana, wabese uyashona. Nangabe ngiyombona nasekavusiwe, siyosisebentisa lesikhatsi lesasilahlekela. Ngiyaciniseka kutsi utawujabula nakeva kutsi sengingulomdzala ebandleni nekutsi mine nemkami singemahlahlandlela.” Litsemba leluvuko lusibusiso lesikhulu.

OCTOBER 17-23

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 12-16

“Kuhlakanipha Kuncono Kuneligolide”

(Taga 16:16, 17) Kuncono kuzuza kuhlakanipha kunekuzuza igolide; kuncono nekukhetsa kucondza kunekuzuza isiliva. 17 Bantfu labalungile bahamba ngendlela lekugegako lokubi, ngekwenta loko basuke baphephisa timphilo tabo.

w07 7/15 8

“Kuhlakanipha Kuyintfo Yekukhosela”

TAGA 16:16 titsi: “Kuncono kuzuza kuhlakanipha kunekuzuza igolide; kuncono nekukhetsa kucondza kunekuzuza isiliva.” Kubaluleke ngani kuhlakanipha? Ngobe “kuhlakanipha kuyintfo yekukhosela njengobe nemali kuyintfo yekukhosela, kodvwa buhle belwati kutsi: Kuhlakanipha kuyawulondvolota kuphila kwemnikati wako.” (Umshumayeli 7:12) Kuhlakanipha kubalondvolota njani banikati bako?

Kuba nekuhlakanipha lokuvela kuNkulunkulu, lokulwati lolungulonalona ngeliVi laNkulunkulu, liBhayibheli, nekwenta ngekuvumelana nalo, kusisita sihambe endleleni lefunwa nguJehova. (Taga 2:10-12) Inkhosi Solomoni yaka-Israyeli wasendvulo itsi: “Bantfu labalungile bahamba ngendlela lekugegako lokubi, ngekwenta loko basuke baphephisa timphilo tabo.” (Taga 16:17) Kuhlakanipha kukhulula banikati etindleleni letimbi futsi kubalondvolote! Emavi lahlakaniphile lasencwadzini yeTaga 16:16-33 akhombisa kutsi kuhlakanipha lokuvela kuNkulunkulu kungaba nemtselela lomuhle kuloko lesikushoko naloko lesikwentako.

‘Bani Phansi’

Kuhlakanipha lokwentiwe samuntfu kuvetwa kutsi: “Ngiyakutondza kutigcabha, neluchuku” (Taga 8:13) Kutigcabha nekuhlakanipha akuhlangani. Kufanele sente ngekuhlakanipha futsi sicaphe kuze singabi nesimo sengcondvo sekuchosha noma kutati. Kufanele sicaphe kakhulu nangabe siphumelela etintfweni letitsite ekuphileni noma siphatsiswe imisebenti letsite ebandleni.

Taga 16:18 tiyasecwayisa titsi: “Kutigcabha kwendvulela kufa, nemoya wekutiphakamisa wendvulela kuwa.” Cabanga ngekuphahlateka lokukhulu kunako konkhe lokwenteka emhlabeni​—kuwa kwengelosi yaNkulunkulu lete sono leyatenta Sathane Develi. (Genesisi 3:1-5; Sembulo 12:9) Ayizange itigcabhe yini ngaphambi kwekutsi iphahlateke? LiBhayibheli likhuluma ngako nalitsi umuntfu losandza kugucuka akukafaneli abe ngumbonisi ebandleni lebuKhristu “ngobe angahle agcwale umgcabho bese utfola sehlulelo lesatfolwa nguDeveli.” (1 Thimothi 3:1, 2, 6) Kubaluleke kakhulu kucapha kute singabakhutsati labanye kutsi batigcabhe futsi natsi singakuvumeli!

(Taga 16:18, 19) Kutigcabha kwendvulela kufa, nemoya wekutiphakamisa wendvulela kuwa. 19 Kuncono kuhlala nalabacindzetelwe ube phansi, kunekutsi ube nesabelo neticebi.

w07 7/15 8-9

“Kuhlakanipha Kuyintfo Yekukhosela”

TAGA 16:16 titsi: “Kuncono kuzuza kuhlakanipha kunekuzuza igolide; kuncono nekukhetsa kucondza kunekuzuza isiliva.” Kubaluleke ngani kuhlakanipha? Ngobe “kuhlakanipha kuyintfo yekukhosela njengobe nemali kuyintfo yekukhosela, kodvwa buhle belwati kutsi: Kuhlakanipha kuyawulondvolota kuphila kwemnikati wako.” (Umshumayeli 7:12) Kuhlakanipha kubalondvolota njani banikati bako?

Kuba nekuhlakanipha lokuvela kuNkulunkulu, lokulwati lolungulonalona ngeliVi laNkulunkulu, liBhayibheli, nekwenta ngekuvumelana nalo, kusisita sihambe endleleni lefunwa nguJehova. (Taga 2:10-12) Inkhosi Solomoni yaka-Israyeli wasendvulo itsi: “Bantfu labalungile bahamba ngendlela lekugegako lokubi, ngekwenta loko basuke baphephisa timphilo tabo.” (Taga 16:17) Kuhlakanipha kukhulula banikati etindleleni letimbi futsi kubalondvolote! Emavi lahlakaniphile lasencwadzini yeTaga 16:16-33 akhombisa kutsi kuhlakanipha lokuvela kuNkulunkulu kungaba nemtselela lomuhle kuloko lesikushoko naloko lesikwentako.

‘Bani Phansi’

Kuhlakanipha lokwentiwe samuntfu kuvetwa kutsi: “Ngiyakutondza kutigcabha, neluchuku.” (Taga 8:13) Kutigcabha nekuhlakanipha akuhlangani. Kufanele sente ngekuhlakanipha futsi sicaphe kuze singabi nesimo sengcondvo sekuchosha noma kutati. Kufanele sicaphe kakhulu nangabe siphumelela etintfweni letitsite ekuphileni noma siphatsiswe imisebenti letsite ebandleni.

Taga 16:18 tiyasecwayisa titsi: “Kutigcabha kwendvulela kufa, nemoya wekutiphakamisa wendvulela kuwa.” Cabanga ngekuphahlateka lokukhulu kunako konkhe lokwenteka emhlabeni​—kuwa kwengelosi yaNkulunkulu lete sono leyatenta Sathane Develi. (Genesisi 3:1-5; Sembulo 12:9) Ayizange itigcabhe yini ngaphambi kwekutsi iphahlateke? LiBhayibheli likhuluma ngako nalitsi umuntfu losandza kugucuka akukafaneli abe ngumbonisi ebandleni lebuKhristu “ngobe angahle agcwale umgcabho bese utfola sehlulelo lesatfolwa nguDeveli.” (1 Thimothi 3:1, 2, 6) Kubaluleke kakhulu kucapha kute singabakhutsati labanye kutsi batigcabhe futsi natsi singakuvumeli!

Taga 16:19 titsi: “Kuncono kuhlala nalabacindzetelwe ube phansi, kunekutsi ube nesabelo neticebi.” Kutsi lesi siyalo lesihle kwabonakala endzabeni yaNebukhadinezari inkhosi yaseBhabhulona. Ngekutigcabha yamisa sitfombe lesikhulu​—mhlawumbe lesimelele yona lucobo—​etintsabeni taseDura. Kungenteka kutsi lesitfombe sasibekwe esisekelweni lesiphakeme ngemamitha langu-27. (Danyela 3:1) Lesitfombe lesikhulu besisikhumbuto lesiluphawu lolumangalisako kulombuso waNebukhadinezari. Nanobe tintfo letiphakeme​—njengalesitfombe, kanye namatje lamadze labatiwe, imibhoshongo netakhiwo—​kungase kubamangalise bantfu, kodvwa akusinjalo ngaNkulunkulu. Umhlabeleli wahlabela watsi: “Simakadze aphakeme kangaka, uyabanakekela labatitfobako; kodvwa labatiphakamisako ubabukela khashane.” (Tihlabelelo 138:6) Ecinisweni, “loko bantfu labacabanga kutsi kubalulekile, kuyenyanyeka emehlweni aNkulunkulu.” (Lukha 16:15) Kuncono kuba “ngulabatfobekile” kunekutsi ‘sitigabatise.’​—Roma 12:16.

Sebentisa ‘Kucondza’ Nawukhuluma

Kuhlakanipha kuyitsintsa njani indlela lesikhuluma ngayo? Inkhosi lehlakaniphile itsi: “Umuntfu lonakekela umyalo naloko lakufundziswako uyaphumelela; nemuntfu lowetsemba Simakadze ubusisiwe. Umuntfu lohlakaniphile ngenhlitiyo watiwa ngekucondza kwakhe; bumnandzi bemavi akhe benta inkhulumo yakhe yemukeleke. Kuhlakanipha kungumtfombo wekuphila kulabo labanako; kodvwa kubulima kwetama kufundzisa silima. Inhlitiyo yemuntfu lohlakaniphile iyakwati kukhetsa emavi, onkhe emavi lawakhulumako ayalandzeleka.”​—Taga 16:20-23.

Kuhlakanipha kusisita sisebentise kucondza nasikhuluma. Ngani? Ngobe umuntfu lonenhlitiyo lehlakaniphile wetama ‘kutfola lokuhle’ endzabeni futsi ‘wetsembela kuJehova.’ Nasetama kutfola lokuhle kulabanye, aba manyenti ematfuba ekukhuluma kahle. Kunekutsi sibe nelukhahlo noma sitsandze kuphikisana, emavi etfu kufanele abe mnandzi. Kuticondza kahle timo talabanye kusisita sibone bumatima lokungenteka babhekene nabo nendlela lababhekana nabo ngayo.

Inkhulumo lenekuhlakanipha ibalulekile nasemsebentini wekushumayela ngeMbuso kanye nekwenta bafundzi. Nasifundzisa labanye liVi laNkulunkulu, umgomo wetfu awusiko nje kwendlulisela emaciniso lasemiBhalweni kodvwa ukutsintsa tinhlitiyo tabo. Loku kusho kutsi onkhe emavi lesiwakhulumako kufanele alandzeleke. Umphostoli Pawula wayala umngane wakhe Thimothi kutsi achubeke etintfweni ‘lentiwa kutsi atikholwe.’​—2 Thimothi 3:14, 15.

(Taga 16:20-24) Umuntfu lonakekela umyalo naloko lakufundziswako uyaphumelela; nemuntfu lowetsemba Simakadze ubusisiwe. 21 Umuntfu lohlakaniphile ngenhlitiyo watiwa ngekucondza kwakhe; bumnandzi bemavi akhe benta inkhulumo yakhe yemukeleke. 22 Kuhlakanipha kungumtfombo wekuphila kulabo labanako; kodvwa kubulima kwetama kufundzisa silima. 23 Inhlitiyo yemuntfu lohlakaniphile iyakwati kukhetsa emavi, onkhe emavi lawakhulumako ayalandzeleka. 24 Emavi lajabulisako afanana neluju, anambitseka kamnandzi aphilise umtimba.

w07 7/15 9-10

“Kuhlakanipha Kuyintfo Yekukhosela”

Taga 16:19 titsi: “Kuncono kuhlala nalabacindzetelwe ube phansi, kunekutsi ube nesabelo neticebi.” Kutsi lesi siyalo lesihle kwabonakala endzabeni yaNebukhadinezari inkhosi yaseBhabhulona. Ngekutigcabha yamisa sitfombe lesikhulu​—mhlawumbe lesimelele yona lucobo—​etintsabeni taseDura. Kungenteka kutsi lesitfombe sasibekwe esisekelweni lesiphakeme ngemamitha langu-27. (Danyela 3:1) Lesitfombe lesikhulu besisikhumbuto lesiluphawu lolumangalisako kulombuso waNebukhadinezari. Nanobe tintfo letiphakeme​—njengalesitfombe, kanye namatje lamadze labatiwe, imibhoshongo netakhiwo—​kungase kubamangalise bantfu, kodvwa akusinjalo ngaNkulunkulu. Umhlabeleli wahlabela watsi: “Simakadze aphakeme kangaka, uyabanakekela labatitfobako; kodvwa labatiphakamisako ubabukela khashane.” (Tihlabelelo 138:6) Ecinisweni, “loko bantfu labacabanga kutsi kubalulekile, kuyenyanyeka emehlweni aNkulunkulu.” (Lukha 16:15) Kuncono kuba “ngulabatfobekile” kunekutsi ‘sitigabatise.’​—Roma 12:16.

Sebentisa ‘Kucondza’ Nawukhuluma

Kuhlakanipha kuyitsintsa njani indlela lesikhuluma ngayo? Inkhosi lehlakaniphile itsi: “Umuntfu lonakekela umyalo naloko lakufundziswako uyaphumelela; nemuntfu lowetsemba Simakadze ubusisiwe. Umuntfu lohlakaniphile ngenhlitiyo watiwa ngekucondza kwakhe; bumnandzi bemavi akhe benta inkhulumo yakhe yemukeleke. Kuhlakanipha kungumtfombo wekuphila kulabo labanako; kodvwa kubulima kwetama kufundzisa silima. Inhlitiyo yemuntfu lohlakaniphile iyakwati kukhetsa emavi, onkhe emavi lawakhulumako ayalandzeleka.”​—Taga 16:20-23.

Kuhlakanipha kusisita sisebentise kucondza nasikhuluma. Ngani? Ngobe umuntfu lonenhlitiyo lehlakaniphile wetama ‘kutfola lokuhle’ endzabeni futsi ‘wetsembela kuJehova.’ Nasetama kutfola lokuhle kulabanye, aba manyenti ematfuba ekukhuluma kahle. Kunekutsi sibe nelukhahlo noma sitsandze kuphikisana, emavi etfu kufanele abe mnandzi. Kuticondza kahle timo talabanye kusisita sibone bumatima lokungenteka babhekene nabo nendlela lababhekana nabo ngayo.

Inkhulumo lenekuhlakanipha ibalulekile nasemsebentini wekushumayela ngeMbuso kanye nekwenta bafundzi. Nasifundzisa labanye liVi laNkulunkulu, umgomo wetfu awusiko nje kwendlulisela emaciniso lasemiBhalweni kodvwa ukutsintsa tinhlitiyo tabo. Loku kusho kutsi onkhe emavi lesiwakhulumako kufanele alandzeleke. Umphostoli Pawula wayala umngane wakhe Thimothi kutsi achubeke etintfweni ‘lentiwa kutsi atikholwe.’​—2 Thimothi 3:14, 15.

I-Expository Dictionary of New Testament Words, ya-W. E. Vine itsi ligama lesiGriki lelitsi “kwentiwa” lisho “kugucula ingcondvo kuze ukhombise kucabangela etindzabeni tekutiphatsa.” Kuze sibe nemaphuzu latawenta labalalele bashintje tingcondvo sikhulumi kudzingeka sikucondzisise loko lesikucabangako, lesikutsandzako, timo nesizinda saso. Singakutfola njani kucondzisisa? Umfundzi Jakobe uyaphendvula utsi: “Wonkhe umuntfu kufanele asheshe kulalela, ephute kukhuluma.” (Jakobe 1:19) Ngekubuta silaleli imibuto nangekukulalela ngesineke loko lesikushoko, singakwati kutfola loko lokusenhlitiyweni yaso.

Umphostoli Pawula abenelikhono lelihle lekuheha labanye. (Imisebenti 18:4) Ngisho naDemetriyu lebakaphikisa wavuma watsi: “Niyatibonela futsi niyativela kutsi Pawula udvonse bantfu labanyenti, waphindze wabagucula, hhayi lapha e-Efesu kuphela kodvwa kuso sonkhe sifundza sase-Asiya.” (Imisebenti 19:26) Pawula watsi uphumelele ngenca yelikhono lakhe yini emsebentini wekushumayela? Cha. Watsatsa kushumayela kwakhe ‘njengekubonakaliswa kwemoya nemandla aNkulunkulu.’ (1 Khorinte 2:4, 5) Natsi umoya longcwele waJehova uyasisita. Ngenca yekutsi siyametsemba Jehova, siyaciniseka kutsi utosisita njengoba setama kusebentisa kucondza nasishumayela.

Kungako “lohlakaniphile ngenhlitiyo watiwa ngekucondza”! (Taga 16:21) Kucondzisisa “kungumtfombo wekuphila” kulabo labanako. Kodvwa kutsiwani ngetilima? “Tiyakwedzelela kuhlakanipha nemiyalo.” (Taga 1:7) Iba yini imiphumela yekwala kuyalwa nguJehova? Njengobe kushiwo ngenhla, Solomoni utsi: ‘kubulima kwetama kufundzisa silima.’ (Taga 16:22) Silima sitfola siyalo ngekutsi sijeziswe kabuhlungu. Tilima tingase titiletsele bumatima, kuhlazeka, tifo futsi tingasheshe tife nekufa.

Ikhuluma ngetinzuzo tekuhlakanipha emavini etfu, inkhosi yaka-Israyeli itsi: “Emavi lajabulisako afanana neluju, anambitseka kamnandzi aphilise umtimba.” (Taga 16:24) Njengobe luju lumnandzi futsi liwuvuselela ngekushesha umtimba, nemavi lamnandzi ayakhutsata futsi ayaphilisa. Luju luyawuphilisa umtimba, luyawelapha futsi lunemphilo. Anjalo emavi lajabulisako; ayaphilisa.​—Taga 24:13, 14.

Yicaphele “Indlela Lebonakala Ilungile”

Solomoni utsi: “Kukhona indlela lebonakala ilungile emehlweni emuntfu; kodvwa ekugcineni idvonselana ekufeni.” (Taga 16:25) Lesi secwayiso sekumelana nekucabanga lokungakalungi nekuphishanekela kuphila lokungavumelani nemtsetfo waNkulunkulu. Indlela letsite ingahle ibonakale ilungile ngekwembono wenyama, kodvwa ecinisweni ingahle ingavumelani netimiso tekulunga letiseVini laNkulunkulu. Ngetulu kwaloko, Sathane angahle akukhutsate lokukhohlisa kuze umuntfu ashukumiseleke kutsi alandzele indlela lakholelwa kutsi ilungile, kantsi imdvonsela ekufeni.

Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Taga 15:15) Emalanga emuntfu lohluphekako mabi; kodvwa lonenhlitiyo lejabulile kuphila kwakhe kulidzili.

g 11/13 16

‘Kuphila Kwakho Kuhlala Kulidzili’ Njalo Yini?

“Emalanga emuntfu lohluphekako mabi; kodvwa lonenhlitiyo lejabulile kuphila kwakhe kulidzili.”​—Taga 15:15.

ASHO kutsini lamavi? Abhekisela esimweni semuntfu sengcondvo. Umuntfu “lohluphekako,” uhlale anembono lomubi​—simo sengcondvo senta emalanga akhe abe “mabi,” nome abe bete litsemba. Ngakulokunye, umuntfu “lonenhlitiyo lejabulile” wetama kunaka tintfo letakhayo—​simo sakhe sengcondvo simenta ajabule, ‘kuphila kwakhe kuhlale kulidzili.’

Sonkhe sinetinkinga letingasenta singajabuli ngaletinye tikhatsi. Nanobe kunjalo, singakhona kwenta tintfo letingasisita sihlale sijabulile ngisho nangetikhatsi letimatima. Cabanga ngaloko lokushiwo liBhayibheli.

• Ungavumeli kukhatsateka ngelilanga lelilandzelako kukucindzetele. Jesu Khristu watsi: “Ningacali nikhatsateke ngelilanga lelilandzelako, ngobe nalo litawuba netinkinga talo. Nakani tinkinga talamuhla kuphela.”​—Matewu 6:34, Good News Translation.

• Yetama kunaka tintfo letinhle letentekile ekuphileni kwakho. Nangabe utiva uphansi, ungabhala luhla lwalwetintfo letinhle bese uzindla ngato. Unganaki emaphutsa noma tintfo letimbi letenteke esikhatsini lesendlulile. Fundza emaphutseni akho futsi uchubeke nekuphila. Bani njengemshayeli, lokhona kubuka esibukweni tintfo letingemuva kodvwa anganaki tona kakhulu. Khumbula kutsi “[Nkulunkulu] uyasitsetselela.”​—Tihlabelelo 130:4.

• Nangabe tinkhatsato tekuphila tikwenta uphelelwe ngemandla, khuluma nalotsite longase akwente ujabule. Taga 12:25 titsi: “Kukhatsateka kuyamondzisa umuntfu; kodvwa livi lemusa limenta ajabule.” ‘Livi lelinemusa’ lingase lishiwo lilunga lemndeni noma umngani sibili​—umuntfu longenawo umbono lophambene, kodvwa “umngani unelutsandvo ngaso sonkhe sikhatsi.”​—Taga 17:17.

Emavi lahlakaniphile lesiwafundza eBhayibhelini asite bantfu labanyenti kutsi bajabule ekuphileni, ngisho nalapho babhekene nekulingwa. Shengatsi lamavi laligugu angakusita nawe.

(Taga 16:4) Konkhe Simakadze lakwentile kunesiphetfo sako, ngisho nalomubi umentele lilanga lakhe lekubhujiswa.

w07 5/15 18-19

“Tinhloso Takho Tiyawuphumelela”

Kutitsandza kungasenta sititsetselele tono lesitentako, singabuveti buntfu betfu lobubi. Nanobe kunjalo Jehova angeke simkhohlise. Wehlulela imicabango. Imicabango yemuntfu ngiyo levelela kakhulu futsi ihlobene nengcondvo yakhe nenhlitiyo. Kukhula kwayo kuchomeke kuloko lokwenteka enhlitiyweni lengekwemfanekiso, lefaka ekhatsi imicabango, imiva netisusa tetfu. Imicabango ngiyo leyehlulelwa “ngumhloli wetinhlitiyo,” futsi tehlulelo takhe atikhetsi. Sitawube sihlakaniphile nangabe sinaka imicabango yetfu.

“Yekelela Konkhe Lokwentako KuSimakadze”

Kwenta luhlelo kuhilela kucabanga​—lokungumsebenti lowentiwa yinhlitiyo yetfu. Ngalokuvamile tento tilandzela luhlelo. Sitawuphumelela yini kulesikwentako? Solomoni utsi: “Yekelela konkhe lokwentako kuSimakadze, nakanjani tinhloso takho tiyawuphumelela.” (Taga 16:3) Kuyekelela konkhe kuJehova kusho kwetsembela kuye, kuncika kuye, kutinikela kuye—​kube shengatsi sisusa umtfwalo emahlombe etfu siwufucela kuye. Umhlabeleli wahlabela watsi: “Nikela indlela yakho kuSimakadze, umetsembe, yena-ke uyawukutsatsela tinyatselo.”​—Tihlabelelo 37:5.

Kuze emacebo etfu aphumelele, kufanele avumelane neliVi laNkulunkulu, futsi entiwe ngetisusa letinhle. Ngetulu kwaloko, kufanele sithantazele kutsi Jehova asisite futsi asisekele bese siyatikhandla sente konkhe lokusemandleni etfu kuze silalele seluleko lesiseBhayibhelini. Kubalulekile ‘kulahlela imitfwalo yetfu kuJehova,’ ikakhulukati nasibhekene nekulingwa noma bumatima, ngobe ‘utawusisimisa.’ “Angeke avume phakadze naphakadze kutsi lolungile wakhe atanyatanyiswe.”​—Tihlabelelo 55:22.

“Konkhe Simakadze Lakwentile Kunesiphetfo Sako”

Yini leyoba ngumphumela wekulahlela imitfwalo yetfu kuJehova? INkhosi lehlakaniphile itsi: “Konkhe Simakadze lakwentile kunesiphetfo sako.” (Taga 16:4a) UMdali wendzawo yonkhe unguNkulunkulu wenjongo. Nasilahlela imitfwalo yetfu kuye, kuphila kwetfu kuba nenjongo. Injongo yaJehova ngemhlaba nangebantfu labakuwo yaphakadze. (Efesu 3:11) Wabumba umhlaba “kutsi uhlale bantfu.” (Isaya 45:18) Ngetulu kwaloko, injongo yakhe ngemhlaba itawugcwaliseka nakanjani. (Genesisi 1:28) Siyophila ngekutinikela kuNkulunkulu weliciniso phakadze.

Jehova wentela “ngisho nalomubi lilanga lakhe lekubhujiswa.” (Taga 16:4b) Akazange adale bantfu lababi, ngobe “imisebenti yakhe iphelele.” (Dutheronomi 32:4) Kodvwa ubavumele kutsi babe khona futsi bachubeke baphila kuze kube ngulapho sekakubona kufanele kutsi abehlulele. Nasi sibonelo, Jehova watsi kuFaro waseGibhithe: “Kodvwa noko kuze kube manje ngisakuphephisile, khona ngitekukhombisa emandla ami, nekutsi libito lami litewudvunyiswa emhlabeni wonkhe.” (Eksodusi 9:16) Tishayo Letilishumi nekubhujiswa kwaFaro nemabutfo akhe eLwandle Lolubovu kwaba tibonakaliso temandla aNkulunkulu lesingeke siwacatsanise.

Jehova angenta nekutsi tintfo tenteke ngendlela yekutsi lababi bafeze injongo yakhe babe bangati. Umhlabeleli watsi: “Ngempela lulaka lwebantfu lwengeta indvumiso yakho, labasindze elulakeni lwakho bayimvunulo yakho.” (Tihlabelelo 76:10) Jehova angase avumele titsa takhe kutsi tivukele tinceku takhe ngelizinga lelitsite kuze ayale bantfu bakhe futsi abaceceshe. Lokungetulu kwaloko, Nkulunkulu uyakulungisa.

Nanobe Jehova atisekela tinceku takhe letitfobekile, kutsiwani ngebantfu labatiphakamisako nalabatigabatisako? Inkhosi yaka-Israyeli yatsi: “Umuntfu lotiphakamisako usinengiso kuSimakadze; nome kanjani uyawujeziswa.” (Taga 16:5) ‘Labatiphakamisako’ bangase basekelane, kodvwa ngeke baphunyuke esijezisweni. Ngako-ke, sitawube sihlakaniphile nangabe silwela kutfobeka ngisho nobe sinelwati lolungakanani, emakhono noma emalungelo ebandleni.

“Ngekwesaba Simakadze”

Njengobe sitalwa sinesono, siyawenta emaphutsa. (Roma 3:23; 5:12) Yini letasisita sigweme kwenta tintfo letingasiholela esonweni? Taga 16:6 titsi: “Ngekutinikela nekwetsembeka umuntfu uyawutfola kutsetselelwa, ngekwesaba Simakadze umuntfu uyawubalekela lokubi.” Ngemusa wakhe nangelutsandvo Jehova uhlawulele tono tetfu, kodvwa kwesaba Jehova ngiko lokusenta singoni. Kubalulekile kutsandza Nkulunkulu futsi sikhombise kubonga ngemusa wakhe welutsandvo futsi silwele kungamjabhisi!

Kwesaba Nkulunkulu kungena etinhlitiyweni tetfu nasikhombisa kuwahlonipha emandla akhe. Cabanga nje ngemandla akhe labonakala endalweni! Kukhumbula kubonakaliswa kwemandla aNkulunkulu emisebentini yakhe yendalo kwasita Jobe kutsi alungise kucabanga kwakhe. (Jobe 42:1-6) Asitsintseki yini nasifundza futsi sizindla ngetindzaba letibhalwe eBhayibhelini tendlela Jehova lasebentelana ngayo nebantfu bakhe? Umhlabeleli wahlabela watsi: “Wotani nitewubona lokwentiwe nguNkulunkulu, wente lokwesabekako emkhatsini webantfu.” (Tihlabelelo 66:5) Akukafaneli siwutsatse kalula umusa waJehova. Ngesikhatsi ema-Israyeli ‘amhlubuka, adzabukisa umoya wakhe Longcwele. Ngako-ke wagucuka waba sitsa sawo, yena cobo lwakhe walwa nawo.’ (Isaya 63:10) “Nangabe umuntfu ajabulisa Simakadze ngesimilo sakhe, Simakadze ubese wenta titsa takhe tihlalisane kahle naye.” (Taga 16:7) Kwesaba Jehova kuyasivikela.

INkhosi lehlakaniphile itsi: “Kuncono kutsi ube nalokuncane lokutfole ngekwetsembeka, kunekutsi ube nenzuzo lenkhulu loyitfole ngebubi.” (Taga 16:8) Taga 15:16 titsi: “Kuncono kuba nalokuncane kanye nekwesaba Simakadze kunekuba nemcebo lomnyenti netinkhatsato tawo.” Kwesaba Nkulunkulu kubalulekile kuze sichubeke sisendleleni yekulunga.

‘Inhlitiyo Yemuntfu Wasemhlabeni Ingayihlela Indlela Yakhe’

Umuntfu wadalwa anenkhululeko yekutikhetsela, emkhatsini walokulungile nalokungakalungi. (Dutheronomi 30:19, 20) Inhlitiyo yetfu lengekwemfanekiso iyakwati kucabangisisa ngetintfo lokufanele ikhetse kuto bese inaka kunye nobe lokunyenti. Akhombisa kutsi kukhetsa kungumtfwalo wetfu, Solomoni utsi: ‘Inhlitiyo yemuntfu wasemhlabeni ingayihlela indlela yakhe.’ Nasekakwentile loko “nguSimakadze locondzisa tinyatselo takhe.” (Taga 16:9) Njengobe Jehova akwati kucondzisa tinyatselo tetfu, sisuke sihlakaniphile nangabe sifuna lusito kuye kuze emacebo etfu acine.

OCTOBER 24-30

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 17-21

“Phishanekela Kuthula Nalabanye”

(Taga 19:11) Umuntfu lonekucondza uyakubamba kutfukutsela kwakhe; nangabe umuntfu amkhuba, kuba ludvumo kuye kumtsetselela.

w14 12/1 12-13

“Umuntfu Lonekucondza Uyakubamba Kutfukutsela Kwakhe”

Umceceshi we-basketball ekolishi uyacoshwa ngobe wehlulekile kulawula intfukutselo yakhe.

Umntfwana uyakhala ngobe tintfo atenteki ngendlela yakhe.

Make utsetsisa indvodzana yakhe ngelulaka ngobe ayikagcebi ekamelweni layo.

SONKHE sike sababona bantfu batfukutsele futsi natsi siyacansuka ngaletinye tikhatsi. Nanobe singatsatsa intfukutselo njengentfo lembi lekufanele siyilawule, sivame kutitsetselela ngekutsi sinesizatfu lesivakalako sekucansuka, ikakhulukati nangabe kubonakala shengatsi lotsite usiphatsa ngendlela lebonakala ite bulungisa. Sihloko lesabhalwa yi-American Psychological Association satsi “kungokwemvelo kutfukutsela, kunempilo, futsi kuvamile kubantfu.”

Lombono ungase ubonakale unengcondvo nangabe sicabanga ngaloko lokwabhalwa ngumphostoli Pawula aphefumulelwe nguNkulunkulu. Avuma kutsi ngaletinye tikhatsi kuyenteka bantfu batfukutsele, watsi: “Tfukutselani kodvwa ningoni; ningavumi kutsi lilanga lishone nisetfukutsele.” (Efesu 4:26) Nangabe sicabanga ngalamavi, kufanele yini sitfukutsele nobe kufanele sente konkhe lesingakwenta kuze siyilawule?

KUFANELE YINI UTFUKUTSELE?

Ngesikhatsi Pawula aniketa leso seluleko mayelana nentfukutselo, kungenteka bekacabanga ngalamavi emhlabeli lowabhala watsi: “Nanitfukutsele ningoni.” (Tihlabelelo 4:4) Beyiyini injongo yeseluleko saPawula lesiphefumulelwe? Watsi: “Lahlani tonkhe tinhlobo tenzondo, intfukutselo, lulaka, umsindvo, nenkhulumo lehlabako, kanye nako konkhe lokulimatako.” (Efesu 4:31)Empeleni Pawula abekhutsata emaKhristu kutsi akubalekele kuncotjwa yintfukutselo. Ngalokujabulisako, i-American Psychological Association iphindze itsi: “Nakucwaningwa kutfolakele kutsi kungayilawuli intfukutselo empeleni kubangela lulaka nebudlova futsi akukusiti ngalutfo . . . ekulungiseni simo.”

Ngako-ke, ‘singayisusa’ njani intfukutselo kanye nato tonkhe tici tayo letimbi? Inkhosi yaka-Israyeli wasendvulo lehlakaniphile Solomoni yabhala yatsi: “Umuntfu lonekucondza uyakubamba kutfukutsela kwakhe; nangabe umuntfu amkhuba, kuba ludvumo kuye kumtsetselela.” (Taga 19:11) “Kucondza” kumsita njani umuntfu nakatfukutsele?

INDLELA KUCONDZA LOKWEHLISA NGAYO INTFUKUTSELO

Kucondza kulikhono lelenta kutsi usibone kahle simo. Kuba nekucondza kusho kubona ngale kwaloko lokusebaleni. Kusisita njani loko nasiphatfwa kabi nobe sicansulwa?

Nangabe sibona kungabi nabulungisa, singase sitfukutsele. Noko, nangabe sitsatsa ngemawala sente ngendlela lenebudlova, singase sitilimate nobe silimate labanye. Njengobe umlilo longalawuleki ungashisa yonkhe indlu ingcongce, umlilo wentfukutselo ungalimata lidvumela letfu nebuhlobo betfu nalabanye ngisho nebuhlobo betfu naNkulunkulu. Ngako nangabe sitfukutsele kakhulu, kuhle kutsi sisihlole kahle simo. Kukubona ngeliso lengcondvo loko lokwentekako ngalokucinisekile kutawusisita silawule intfukutselo yetfu.

INkhosi Davide, uyise waSolomoni, yacishe yabulala indvodza lokutsiwa nguNabali, kodvwa yatfola lusito lolwayenta yasicondza kahle simo, kanjalo yabalekela kuba nelicala lengati. Davide nemadvodza lebekanawo bavikela umhlambi waNabali ehlane laseJudiya. Nasekusikhatsi sekuhhula timvu, Davide wacela kudla kuNabali. Nabali watsi: “Ngingasitsatselani sinkhwa sami, nemanti ami kanye nenyama lengiyihlabele bahhuli betimvu bami, ngikuphe emadvodza lengingawati nekutsi aphumaphi?” Nakeva loku Davide watsatsa emadvodza langaba ngu-400, waya kuNabali kuze abulale yena nabo bonkhe bendlu yakhe.​—1 Samuweli 25:4-13.

Kwatsi Abhigayili umkaNabali, nakeva ngaleyo ndzaba wahamba waya kuDavide. Wahlangana naDavide nemadvodza labekanye nawo, wawela etinyaweni takhe watsi: “Nkhosi yami, licala alibe setikwami. Ngicela mane uvumele incekukati yakho kutsi seyimane ikhulume; ulalele kutsi incekukati yakho itawutsini.” Ngemuva kwaloko wachazela Davide indlela Nabali labelibele ngayo futsi wachazela Davide kutsi uyawutisola ngekutiphindziselela nangekucitsa ingati.​—1 Samuweli 25:24-31.

Ngukuphi kucondza Davide lakutfola emavini a-Abhigayili lokwamsita wehlisa umoya kulesimo lesishubile? Kwekucala, wabona kutsi Nabali uyindvodza lengenangcondvo, kwesibili, Davide wabona kutsi abetawuba nelicala lengati nangabe atiphindziselela. NjengaDavide, ungase ucansulwe ngulokutsite. Kufanele wenteni? Naku lokusikiselwa sihloko seMayo Clinic mayelana nekulawula intfukutselo, “Phefumulela etulu imizuzu lembalwa bese ubala ugcina ku-10.” Mani kancane ucabange kutsi inkinga ibangelwe yini nekutsi iyawuba yini imiphumela yetento takho. Vumela kucondza kwehlise intfukutselo yakho​—kuze kuyicedze.​—1 Samuweli 25:32-35.

Ngendlela lefanako, labanyenti lamuhla baye batfola lusito kuze balawule intfukutselo yabo. Sebastian wachaza indlela sifundvo seliBhayibheli lesamsita ngayo kutsi afundze kulawula intfukutselo yakhe nendlela lativa ngayo, ngesikhatsi aboshiwe aneminyaka lengu-23 budzala ejele lasePoland. Watsi, “Ngacale ngacabanga ngenkinga. Ngemuva kwaloko ngetama kusebentisa seluleko seliBhayibheli. Ngatfola kutsi liBhayibheli liyincwadzi leneticondziso letincono kakhulu.”

Setsuo usebentisa indlela lefanako. Watsi: “Ngangivame kumemeta ngitsetsise labanye nangabe bangicasula emsebentini. Ngenca yekutsi sengifundze liBhayibheli, esikhundleni sekutsetsa ngicale ngitibute: ‘Ngubani loneliphutsa kulendzaba? Ngimi yini lobangele inkinga?’” Kucabanga ngalemibuto bekumenta angatfukutseli kakhulu, futsi bekakhona kulawula indlela lativa ngayo.

Intfukutselo ingase ibe nemandla, kodvwa seluleko lesiseVini laNkulunkulu naso sinemandla. Ngekusebentisa leseluleko lesihlakaniphile lesiseBhayibhelini nangekuthantaza kuNkulunkulu umcele akusite, ungakwati kuba nekucondza lokuyokusita wehlise noma ulawule intfukutselo yakho.

(Taga 18:13) Kubulima nelihlazo kuphendvula umbuzo ungakeva kutsi utsini.

(Taga 21:13) Sikhulumi sekucala ecaleni sibonakala shangatsi sicinisile, kuze kufike lomunye asibute.

(Taga 21:13) Umuntfu longafuni kulalela sikhalo salomphofu, naye angeke aphendvulwe nakakhalela lusito.

w11 8/15 30 ¶11-14

Phishanekela Kuthula

Nangabe Lotsite Afuna Lusito

11 Kutsiwani nangabe umKhristu afuna kukhuluma nalomdzala welibandla ngekungevani lanako nesihlobo sakhe nobe nelikholwa lakanye nalo? Incwadzi yeTaga 21:13, itsi: “Umuntfu longafuni kulalela sikhalo salomphofu, naye angeke aphendvulwe nakakhalela lusito.” Kuliciniso kutsi lomdzala angeke akhetse ‘kungalaleli.’ Nanobe kunjalo, lesinye saga siyecwayisa: “Sikhulumi sekucala ecaleni sibonakala shangatsi sicinisile, kuze kufike lomunye asibute.” (Taga 18:17) Lomdzala kufanele alalelisise ngemusa, kodvwa kudzingeka agadze kutsi angatsatsi luhlangotsi lwalona losuke abika lenkinga. Ngemuva kwekulalelisisa, angase abute lona lophatseke kabi kutsi sewukhulumile yini nalomuntfu lomphatse kabi. Lona lomdzala welibandla angase asho tinyatselo letisekelwe emiBhalweni letingasetjentiswa ngulomuntfu kute aphishanekele kuthula.

12 Kunetibonelo letintsatfu letiseBhayibhelini letiveta ingoti yekuvele utsatse sinyatselo ngemuva kwekuva luhlangotsi lolulodvwa lwendzaba. Photifari wayikholelwa indzaba labeyitjelwa ngumkakhe yekutsi Josefa bekafuna kumdlwengula. Ngesizatfu sekutfukutsela kakhulu, Photifari wavele wafaka Josefa ejele. (Gen. 39:19, 20) INkhosi Davide yamkholwa Siba ngesikhatsi ayitjela kutsi Mefibhoshethi besekahambisana netitsa tayo. Davide waphendvula ngekushesha watsi: “Konkhe loku lebekukwaMefiboshethi sekwakho nyalo.” (2 Sam. 16:4; 19:25-27) INkhosi Athazeksesi yatjelwa kutsi emaJuda besekavusetela lubondza lwaseJerusalema, kanye nekutsi besekafuna nekuvukela uMbuso wasePheresiya. Lenkhosi yawukholelwa lombiko longemanga futsi yakhipha umyalo wekutsi kumiswe konkhe kwakhiwa lobekwentiwa eJerusalema. Ngesizatfu saloko, emaJuda ayekela kuvusetela lithempeli laNkulunkulu. (Ezra 4:11-13, 23, 24) Labadzala labangemaKhristu benta kahle ngekulalela seluleko saPawula lesiya kuThimothi lesimayelana nekubalekela kwehlulela ngembikwesikhatsi lesifanele.​—Fundza 1 Thimothi 5:21.

13 Ngisho nalapho sesicabanga kutsi sesiyati yonkhe indzaba, kubalulekile kukhumbula kutsi “nangabe umuntfu atsi kukhona lakwatiko, akati njengaloku kufanele ati.” (1 Khor. 8:2) Sitati mbamba yini tonkhe tintfo letiholele kulokungevani kwabo? Sibati kahle kangakanani labantfu labanalenkinga? Labadzala kufanele bacaphele lapho betama kulungisa simo lesifanana nalesi, bangahungwa ngemanga nobe ngemahemuhemu aloko lokutsiwa kwentekile. Nkulunkulu ubeke Jesu Khristu lowehlulela ngekulunga. ‘Akehluleli ngalakubona ngemehlo akhe, nome ente sincumo ngalakuve ngetindlebe takhe.’ (Isa. 11:3, 4) Kunaloko, ucondziswa ngumoya waJehova. Ngendlela lefananako, labadzala labangemaKhristu nabo kufanele bacondziswe ngumoya longcwele waNkulunkulu.

14 Ngembikwekutsi labadzala bente tincumo letitsintsa emakholwa labakanye nawo, kufanele bathandaze bacele lusito lwemoya waJehova. Kufanele bacondziswe ngulomoya ngekutsi bahlole liVi laNkulunkulu kanye netincwadzi letivela esisebentini lesetsembekile nalesihlakaniphile.​—Mat. 24:45.

(Taga 17:9) Umuntfu lotsetselelako angaphindziseli uhlumelelisa lutsandvo; kodvwa lolibala kukhuluma ngaleyo ndzaba wehlukanisa ngisho bangani labetsembene.

w11 8/15 31 ¶17

Phishanekela Kuthula

17 Kungevani lokuba semkhatsini webazalwane akukavami kubangelwa sento lesibi kakhulu lesidzinga kutsatselwa sinyatselo yikomidi yekwehlulela. Ngesizatfu saloko, kubalulekile kutsi siwambonye ngelutsandvo emaphutsa alabanye. LiVi laNkulunkulu litsi: “Umuntfu lotsetselelako uhlumelelisa lutsandvo; kodvwa lolibala kukhuluma ngaleyondzaba wehlukanisa ngisho bangani labetsembene.” (Taga 17:9) Kwenta ngekuvumelana nalamavi kutasisita sonkhe kutsi sitfutfukise kuthula ebandleni futsi silondvolote buhlobo lobuhle naJehova.​—Mat. 6:14, 15.

Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Taga 17:5) Nawuphukuta luphuya, usuke wetfuka uMdali walo; nawuhhalatisa umuntfu lowehlelwe ngulokubi, nakanjani ungeke uhlale ungajeziswa.

w10 11/15 6 ¶17

Bantfu Labasha​—Condziswani LiVi LaNkulunkulu

17 Kute uhlale ucotfo kuNkulunkulu ngisho nalapho uwedvwana, kufanele utfutfukise ‘umcondvo wakho lohlutekile, losewukwati kwehlukanisa lokuhle nalokubi.’ Kufanele uwuceceshe ngekutsi ‘uwusebentise,’ ngekwenta loko lokwatiko kutsi kulungile. (Heb. 5:14) Nasi sibonelo: Nawukhetsa umculo, emabhayisikobho, nobe emakheli e-Internet lofuna kungena kuwo, tibute nayi imibuto lengakusita kutsi ukwati kukhetsa kahle futsi ubalekele nalokungakalungi: “Loku kutawungikhutsata yini kutsi ngibe neluvelo nobe kutawungenta ngijabule ‘ngemuntfu lowehlelwe ngulokubi’?” (Taga 17:5) “Kutawungisita yini kutsi ‘ngitsandze lokuhle’ nobe kutawukwenta kutsi kungabi melula ngami ‘kutondza lokubi’?” (Amo. 5:15) Loko lokwentako nawuwedvwana ngiko lokutawukhombisa kutsi yini lebaluleke kakhulu kuwe.​—Lukha 6:45.

w10 11/15 31 ¶15

Sitawuhamba Ngebucotfo Betfu!

15 Jobe abelungile ngobe akazange ajabule nangabe umuntfu lomtondzako ehlelwa ngulokubi. Lesinye saga siyecwayisa: “Ungakujabuleli kuwa kwesitsa sakho, inhlitiyo yakho ingatfokoti nasikhubatela; ngobe Simakadze angahle akubone angete ajabula, esuse lulaka lwakhe kuso.” (Taga 24:17, 18) Njengobe Jehova afundza inhlitiyo, uyabona nangabe sijabula ngasese ngebubi lobehlela lomunye umuntfu, futsi akakwemukeli kutiphatsa lokunjalo. (Taga 17:5) Nkulunkulu angasilungisa simo lesisikhatsatako, ngobe utsi: “Kuphindzisela kwami.”​—Dut. 32:35.

(Taga 20:25) Ungasheshi wente tetsembiso kuNkulunkulu, bese utisola kamuva.

w09 5/15 15-16 ¶12-13

Nine Labasha-Yentani intfutfuko Yenu Ibonakale

Kulungiselela Umshado Lophumelelako

12 Lamanye emajaha netintfombi asheshe ashade ngobe akholelwa kutsi kushada kuyindlela yekubalekela kungajabuli, situnge netinkinga tasekhaya. Nanobe kunjalo, kusho tifungo temshado kubaluleke kakhulu. Etikhatsini teliBhayibheli, labanye bebenta sifungo kuNkulunkulu ngekutatatela bangakakuhlatiyi kahle loko lokushiwo kwenta lesifungo. (Fundza Taga 20:25.) Ngaletinye tikhatsi lamajaha netintfombi abengacabangisisi kutsi kushada kufaka ekhatsi ini. Ngekuhamba kwesikhatsi babese batfola kutsi kunyenti lokuhilelekile kunaloko bebakucabanga.

13 Ngako, ngaphambi kwekutsi utsandzane nalotsite, tibute: ‘Kungani ngifuna kushada? Yini lengiyilindzele emshadweni? Lomuntfu uyangifanela yini? Ngubuphi buntfu lobuhle lenginabo lobutawuba lusito emshadweni?’ Kuze sikusite utihlole, ‘sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile’ sishicilele tihloko letikhuluma kabanti ngale ndzaba. (Mat. 24:45-47) Tsatsa leseluleko njengalesivela kuJehova. Kuhlolisise loko lokushiwo kuso bese uyakusebentisa. Ungabi ‘njengelihhashi nome umnyuzi longenako kucondza.’ (Hla. 32:8, 9) Khula ngalokwenele futsi ukucondze kahle loko lokuhilelekile emshadweni. Nangabe ucabanga kutsi sewukulungele kutsandzana nalotsite, hlale ukukhumbula kuba ‘sibonelo sekuba msulwa.’​—1 Thim. 4:12.

OCTOBER 31–NOVEMBER 6

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 22-26

“Khulisa Umntfwana Ngendlela Lekufanele Aphile Ngayo”

(Taga 22:6) Khulisa umntfwana ngendlela lekufanele aphile ngayo; kuyakutsi nome asakhulile angesuki kuyo.

(Taga 23:24, 25) Uyise wendvodzana lelungile uyajabula; nangabe indvodzana ihlakaniphile, uyise uyatfokota. 25 Yenta uyihlo nenyoko batigcabhe ngawe; yebo, ajabule nenyoko lowakutala.

w08 4/1 16

Kukhulisa Bantfwana Kulelive Leliyekelelako

Kucondzisa Umcibisholo

Naka kutsi Tihlabelelo 127:4, 5 tifanisa umtali ‘nelichawe.’ Loku kusho kutsi bobabe kuphela yini labangafeza lendzima yekuba ngumtali? Cha. Ecinisweni, lesimiso salomfanekiso sisebenta kubo bobabili batali, babe namake​—ngisho nebatali labakhulisa bantfwana babodvwa. (Taga 1:8) Inkhulumo letsi ‘lichawe lelinemandla’ isho kutsi bekudzingeka emandla kuze uciphe umcibisholo ngemnsalo. Etikhatsini teliBhayibheli, imicibisholo beyinanyekwa ngelithusi, futsi bekutsiwa lisotja ‘belijijimeta umicibisholo,’ mhlawumbe liwunyatsele kuze likwati kudvonsa intsambo yawo. (Jeremiya 50:14, 29) Kuyacaca kutsi kwakudzingeka emandla nemetamo lomkhulu kudvonsa intsambo icine kuze umuntfu adubule endzaweni lefanele!

Ngendlela lefanako, kukhulisa bantfwana kudzinga imetamo. Abatikhulisi, njengobe nje nemcibisholo ungaticiphi. Lokubuhlungu kutsi batali labanyenti abetami ngisho nekwetama. Basebentisa indlela lelula. Bavumela i-TV, sikolwa nabontsanga kube ngiko lokufundzisa bantfwana babo lokulungile nalokungakalungi, timiso tekutiphatsa netindzaba tekuya ecansini. Bavumela bantfwana babo kutsi batfole noma yini labayifunako. Nangabe babona kutsi kwala kutawuba matima bavele bavume batitsetselele ngekutsi abafuni kuvisa bantfwana babo buhlungu. Ecinisweni, kubayekelela ngiko lokuyolimata bantfwana babo.

Kukhulisa bantfwana kungumsebenti lomatima. Kwenta lomsebenti ngenhlitiyo yonkhe nangesicondziso lesiseVini laNkulunkulu kungumsebenti, kodvwa kunemvuzo lomkhulu. Magazini lotsi “Parents” utsi: “Lucwaningo lolwentiwe. . . luvete kutsi bantfwana labakhuliswa batali lababatsandzako kodvwa labasebentisa ligunya futsi babasekele bantfwana babo​—bavame kwenta kahle kakhulu esikolweni, baba nemakhono lancono ekusebentelana nalabanye, bayatitsandza, futsi bajabula kakhulu nangabe bacatsaniswa nebantfwana labanebatali labangabanaki noma labanesandla lesicinile.”

Kuba nemvuzo lomuhle kakhulu. Ekucaleni sifundze incenye yekucala yeTaga 22:6, letsi: “Khulisa umntfwana ngendlela lekufanele aphile ngayo.” Lelivesi lichubeka litsi: “Kuyakutsi nome asakhulile angesuki kuyo.” Lesaga lesiphefumulelwe siyasicinisekisa yini? Cha. Ngobe umntfwana wakho unelilungelo lekutikhetsela futsi loko utawukwenta nasekakhulile. Kodvwa lelivesi liyabacinisekisa batali. Njani?

Nangabe ucecesha bantfwana bakho ngeseluleko lesiseBhayibhelini, manyenti ematfuba ekutsi kube nemiphumela lemihle​—kuyajabulisa kubona bantfwana bakho bakhula baba bantfu labadzala labajabulako nalabenetisekile. (Taga 23:24) Ngako-ke, yenta konkhe lokusemandleni akho kuze uyilungiselele “lemicibisholo” leligugu, uyivikele, futsi utikhandle kute uyicondzise kahle. Angeke utisole.

w07 6/1 31

Imibuto Levela Kubafundzi

Taga 22:6 tisicinisekisa ngekutsi bantfwana bemaKhristu labaceceshwe kahle, ngeke basuke yini endleleni yaJehova?

Lelivesi litsi: “Khulisa umntfwana ngendlela lekufanele aphile ngayo; kuyakutsi nome asakhulile angesuki kuyo.” Njengobe nje kugoba lihlumela kuncuma kutsi litawukhula libe sihlahla lesinjani, aba manyenti ematfuba ekutsi nebantfwana labaceceshwe kahle bachubeke bakhonta Jehova nasebakhulile. Njengobe nje bonkhe batali bati, kucecesha kudzinga sikhatsi lesinyenti nemetamo. Kuze batali basite bantfwana babo babe ngemaKhristu, kufanele babafundzise ngesineke, babayale, babakhutsate, babacondzise futsi babe sibonelo lesihle kubo. Loku kufanele bakwente njalo futsi bakhombisa kutsi bayabatsandza.

Ingabe loku kusho kutsi batali basuke bangakamceceshi kahle yini umntfwana wabo nangabe kwenteka ayeka kukhonta Jehova? Kuletinye timo, kungenteka kutsi batali basuke bangakatikhandli ngalokwanele kuze bakhulise bantfwana babo ngesiyalo nangekucondzisa umcondvo waJehova. (Efesu 6:4) Ngakulokunye, lesaga asigomeli ngekutsi kucecesha kahle bantfwana kusho kutsi nakanjani batawutsembeka kuNkulunkulu. Batali angeke bente bantfwana babo babe nguloko bona labakufunako. Njengebantfu labadzala, nebantfwana nabo banayo inkhululeko yekutikhetsela futsi ekugcineni kufanele batikhetsele indlela labafuna kuphila ngayo. (Dutheronomi 30:15, 16, 19) Ngetulu kwekubafundzisa ngekutimisela, labanye bantfwana bayashintja bangabe basetsembeka njengobe kwenta Solomoni, lowabhala lelivesi lesicoca ngalo. NaJehova waba nemadvodzana langazange etsembeke.

Ngako, lombhalo awusho kutsi umntfwana angeke ‘aphambuke,’ kodvwa utsi loko lokuba ngumphumela ngiko lokuvamile. Loko kusikhutsato lesikhulu kubatali. Kufanele kubakhutsate kwati kutsi imetamo yabo yekucecesha bantfwana ngendlela yaJehova kuyotsela titselo letinhle. Njengobe banendzima lebalulekile futsi benemtselela lomuhle, batali bakhutsatwa kutsi bawutsatse njengalobalulekile umsebenti wabo.​—Dutheronomi 6:6, 7.

Ngisho nalapho bantfwana bayeka kukhonta Jehova, batali labatinike sikhatsi sekubacecesha bangetsemba kutsi bantfwana babo batawusanguluka futsi babuyele kuJehova. Liciniso leliseBhayibhelini linemandla, futsi bantfwana angeke balikhohlwe nangabe batali babo babaceceshe kahle.​—Tihlabelelo 19:7.

(Taga 22:15) Bulima buboshelwe engcondvweni yemntfwana; kodvwa luswati luyabutsintsitsa bonkhe.

(Taga 23:13, 14) Ungesabi kumcondzisa umntfwana; ngobe nawumfaka luswati, angeke afe. 14 Kumshaya ngeluswati kuyawusindzisa imphilo yakhe ekufeni.

w97 10/15 32

Kusengenteka Kukhulisa Bantfwana Labatiphetse Kahle?

“SIPHILA emphakatsini lophambene kakhulu, lonemasiko langefani, lapho timiso tekutiphatsa tingafani,” kusho Robert Glossop we-Vanier Institute for the Family e-Ottawa, eCanada. Uba yini umphumela? Umbiko losephephandzabeni i-Toronto Star utsi: “Kukhulelwa, budlova kanye nekutibulala kwebantfu labasha kuyandza.”

Lenkinga ayikho nje eNyakatho yeMelika kuphela. Bill Damon, longumcondzisi e-Center for Human Development eBrown University eRhode Island, e-U.S.A., uke wacwaninga ngaletinkinga eBrithani nakulamanye amave laseYurophu, kanye nase-Australia, e-Israyeli naseJapane. Usola emasontfo, tikolwa naletinye tinhlangano kutsi atizange tibacondzise bantfu labasha. Ukholelwa kutsi emasiko etfu “awasanaki kutsi yini ledzingwa bantfwana kuze babe nebuntfu lobuhle kanye nemakhono.” Akhuluma ngabochwepheshe bekukhulisa bantfwana labafundzisa kutsi “kujezisa bantfwana kuyingoti empilweni yabo nasenhlalakahleni yabo.” Damon uveta kutsi loko “kuyindlela yekukhulisa bantfwana labangemahlongandlebe.”

Yini ledzingwa ngulabasha lamuhla? Badzinga kuceceshwa lokuchubekako kuze balungise ingcondvo nenhlitiyo. Bantfu labasha abafani, ngako badzinga kuyalwa ngetindlela letehlukahlukene. Nangabe bakhutsatwa ngelutsandvo, ngalokuvamile siyalo singaniketwa ngemavi lanengcondvo. Kungako Taga 8:33 titsi ‘silalele siyalo.’ Labanye abayalwa ngemavi nje. Labasha labanjalo kungase kudzingeke bajeziswe ngendlela letsite nangelizinga lelitsite ngenca yekungalaleli kwabo. (Taga 17:10; 23:13, 14; 29:19) Nalincoma loku, liBhayibheli alivumi kutsi ushaye umntfwana utfukutsele, nome umshaye kakhulu ngobe loko kungamlimata. (Taga 16:32) Kunaloko, umntfwana kufanele acondze kutsi kungani acondziswa futsi abone nekutsi umtali wakhe uyamkhatsalela.​—Catsanisa nemaHebheru 12:6, 11.

Leseluleko seliBhayibheli lesinjalo lesilusito sicaciswe kahle encwadzini letsi Indlela Yekutfola Injabulo Emndenini.

it-2 818 ¶4

Luswati, Indvuku

Ligunya lemtali. “Luswati” lusho lilungelo umtali lanalo lekucondzisa umntfwana wakhe. Incwadzi yeTaga ikhuluma kanyenti ngalo, iyalisebentisa nayibhekisela kulo lonkhe luhlobo lwesijeziso, lokufaka ekhatsi ngisho kushaywa ngeluswati kute kususwe bulima kumntfwana. Nkulunkulu unikete umtali lilungelo lekusebentisa luswati, kucondzisa umntfwana wakhe. Nangabe umtali ehluleka kukwenta loko, utawuhlazeka futsi utawuba luhlazo nakuJehova aphindze angemukeleki kuye. (Tag 10:1; 15:20; 17:25; 19:13) “Bulima buboshelwe engcondvweni yemntfwana; kodvwa luswati luyabutsintsitsa bonkhe.” “Ungesabi kumcondzisa umntfwana; ngobe nawumfaka luswati, angeke afe. Kumshaya ngeluswati kuyawusindzisa imphilo yakhe ekufeni.” (Tag 22:15; 23:13, 14) Ecinisweni, “longayifaki luswati indvodzana yakhe usuke ayitondza; kodvwa loyitsandzako uyayicondzisa.”—Tag 13:24; 19:18; 29:15; 1Sa 2:27-36.

(Taga 23:22) Lalelisisa uyihlo, ngobe nguye lowakutala; ungamedzeleli nenyoko ngobe asagugile.

w04 6/15 14 ¶1-3

Satise Sipho Sakho Sekuphila

AKE sitsi ucelwa kutsi usho kutsi kuphila kwakho kunganani, bewungatsini? Sikwatisa kakhulu kuphila kwetfu nekwalabanye. Bufakazi baloko kutsi singase siye kudokotela siyokwelashwa nasigula, nobe singase siye kuye njalo siyopotjolwa. Sifuna kuhlala siphilile, siyimicemane. Ngisho nebantfu lasebagugile nobe labakhubatekile, abakufuni kufa; bafuna kuhlala baphila.

2 Lizinga lowatisa ngalo kuphila litsintsa buhlobo bakho nalabanye. Nasi sibonelo, liVi laNkulunkulu liyasiyala: “Lalelisisa uyihlo, ngobe nguye lowakutala; ungamedzeleli nenyoko ngobe asagugile.” (Taga 23:22) ‘Kulalela’ kusho lokungetulu nje kwekumane uve; kusho kuva bese uyenta. (Eksodusi 15:26; Dutheronomi 7:12; 13:18; 15:5; Joshuwa 22:2; Tihlabelelo 81:13) Kungani LiVi laNkulunkulu litsi kufanele ulalele? Awubalaleli nje batali bakho ngenca yekutsi badzala nobe babone lokunyenti ekuphileni kunawe. Sizatfu lesiyinhloko kutsi ‘bakutala.’ Lamanye emahumusho atsi: “Lalela uyihlo lowakunika kuphila.” Ngako, nangabe ukwatisa kuphila kwakho, utiva unesibopho kulowo longumtfombo waloko kuphila.

3 Nangabe ungumKhristu weliciniso, utsatsa Jehova njengeMtfombo loyinhloko wekuphila kwakho. Ngaye ‘uyaphila,’ ‘uyanyakata,’ usidalwa lesinemiva; futsi nyalo ‘ukhona,’ uyakhona kucabanga nobe kuhlelela likusasa, kuhlanganise nekuphila lokuphakadze. (Imisebenti 17:28; Tihlabelelo 36:9; Umshumayeli 3:11) Ngekusho kweTaga 23:22, kuyafaneleka ‘kulalela’ Nkulunkulu ngekutfobeka, ukulangatelele kucondza nekucondziswa nguye ekuphileni kwakho, kunekukhetsa lenye indlela yekuphila.

w00 6/15 21 ¶13

“Nonkhe Nibazalwane”

Kuhlonipha emalunga emndeni kusho lokungetulu kwekwenta umfati wakho abe nesifunti. “Nasewukhulile, balalele bantfwana bakho,” kusho lesinye saga sesiJapane. Liphuzu lalesaga likutsi batali lasebakhulile kufanele bangeceli ngale kweligunya labo njengebatali futsi kufanele bakulalele loko lokushiwo bantfwana babo lasebakhulile. Nanobe umBhalo utsi batali kufanele babalalele bantfwana babo, nebantfwana nabo kufanele bawalalele emalunga emndeni. Taga 23:22 titsi: “ungamedzeleli nenyoko ngobe asagugile.” (Taga 23:22) INkhosi Solomoni yakhombisa kutsi iphila ngekuvumelana nalesaga ngobe yamhlonipha unina ngesikhatsi atokwenta sicelo lesitsite. Solomoni wahlela kutsi kubekwe sihlalo sebukhosi ngesekudla sakhe futsi walalela loko Bhatisheba unina abemtjela kona.​—1 Emakhosi 2:19, 20.

Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Taga 24:16) Ngobe nome lolungile angawa emahlandla lasikhombisa, noko uyawuvuka; kodvwa lababi bayawubhubha.

w13 3/15 4-5 ¶5-8

Labo Labatsandza Jehova “Kute Lokuyawubakhuba Endleleni”

NAWUKHUTJWA, CHUBEKA UGIJIMA

5 Mhlawumbe uke wawasebentisa lamagama latsi ‘kukhutjwa’ nalelitsi ‘kuwa’ kute uchaze simo sebuhlobo bemuntfu naNkulunkulu. Lamagama lamabili eliBhayibheli angase achaze intfo yinye, kodvwa akusho kutsi ngaso sonkhe sikhatsi anemcondvo lofanako. Nasi sibonelo saloko; ase unake loko lokushiwo Taga 24:16: “Lolungile angawa emahlandla lasikhombisa, noko uyawuvuka; kodvwa lababi bayawubhubha.”

6 Jehova angeke avumele kutsi labo labetsembele kuye bakhutjwe nobe bawe​—babhekane nebulukhuni ekumkhonteni​—etintfweni labangeke bakhone kwelulama kuto. Siyaciniseka kutsi Jehova utasisita ‘sivuke’ kute sikhone kuchubeka simkhonta ngawo onkhe emandla etfu. Bonkhe labatsandza Jehova ngalokusuka enhlitiyweni, kuyabadvudvuta kwati loko. Bantfu lababi bete sifiso sekuvuka. Abalufuni lusito lwemoya longcwele waNkulunkulu nelwebantfu bakhe, mhlawumbe abalwemukeli lusito lolunjalo nabaniketwa lona. Ngalokwehlukile, labo ‘labatsandza umtsetfo waJehova,’ atikho tintfo letingabakhuba bawe baze baphume kulomncintiswano wekuphila.​—Fundza Tihlabelelo 119:165.

7 Labanye bawela ekwenteni sono lesincane​—emahlandla lamanyenti​—ngenca yebutsakatsaka lobutsite. Kodvwa baba ngulabalungile emehlweni aJehova nabachubeka ‘bavuka,’ lokusho kutsi baphendvuke ngalokusuka enhlitiyweni batimisele kumkhonta ngekwetsembeka. Singakubona loko endleleni Nkulunkulu lasebentelana ngayo nema-Israyeli asendvulo. (Isa. 41:9, 10) Umbhalo weTaga 24:16, locashunwe etigabeni letendlulile, esikhundleni sekutsi ugcizelele emaphutsa​—‘kuwa’ kwetfu—​ukhuluma ngaloko lesikwenta kahle, lokusho ‘kuvuka’ ngelusito lwaNkulunkulu wetfu lolungile. (Fundza Isaya 55:7.) Bakhombisa kusetsemba, Nkulunkulu Jehova naJesu Khristu ngemusa basikhutsata kutsi ‘sivuke.’​—Hla. 86:5; Joh. 5:19.

8 Ngisho nobe ingijimi ikhutjwa nobe iwa emncintiswaneni, ingase ibe naso sikhatsi sekuvuka iwucedze lomncintiswano nangabe yenta tintfo ngekuphutfuma. Emncintiswaneni wetfu wekuphila lokuphakadze, kute lowatiko kutsi “lelo langa nemzuzu” wekuphela kwalomncintiswano utawufika nini. (Mat. 24:36) Nakaba mancane emahlandla lesikhutjwa ngawo, sisetfubeni lelihle lekuchubeka siwugijima lomncintiswano futsi siwucedze ngemphumelelo. Ngako-ke, singakugwema njani kukhutjwa?

(Taga 24:27) Cedzela kucala imisebenti yakho yangaphandle, ulungise emasimi akho, bese wakha indlu yakho.

w09 10/15 12 ¶1

Imibuto Levela Kubafundzi

Ngusiphi sifundvo lesisitfola encwadzini yeTaga 24:27? Ngesikhatsi umbhali weTaga eluleka emajaha, watsi: “Cedzela kucala imisebenti yakho yangaphandle, ulungise emasimi akho, bese wakha indlu yakho.” Lesaga lesiphefumulelwe siveta liphi liphuzu? Siveta kutsi indvodza kufanele ilungiselele kahle ngaphambi kwekutsi ishade futsi ibe nebantfwana, iyati kahle imitfwalo letawuba nayo naseyishadile.

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share