Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
OCTOBER 2-8
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | Danyela 7-9
“Siphrofetho SaDanyela Sabiketela Ngekufika KwaMesiya”
(Danyela 9:24) “Tikhatsi letingema-70 timiselwe bantfu bakini, nelidolobha lakini kutsi bayekele kona nekwephula imitsetfo, bacedze tono, bahlawulele bubi, bangenise kulunga kwaphakadze, kuciniselwe umbono netiphrofetho, kugcotjwe lowo Longcwelengcwele.”
it-2 902 ¶2
Tikhatsi Letingu-70
Kuyekela kona nekucedvwa kwesono. Kuncanyulwa kwaJesu, kuvuswa kwakhe kanye nekwenyukela ezulwini kwabangela kutsi ‘kuyekelwe kona, kucedvwe tono, kuhlawulelwe bubi.’ (Dan 9:24) UMtsetfo wesivumelwane waveta kutsi emaJuda atoni, wawalahla futsi wawacalekisa ngekwephula sivumelwane. Kodvwa kwatsi ngesikhatsi uMtsetfo waMosi uveta sono, umusa waNkulunkulu wabonakala ngaMesiya. (Rom 5:20) Ngenhlawulo yaMesiya, bantfu labaphendvukako bangacolelwa tono tabo.
(Danyela 9:25) “Yati loku ukucondzisise: Kusukela ekumisweni kwesimiso sekutsi kubuye kuvuswe kabusha iJerusalema yakhiwe, kuze kufike umbusi Logcotjiwe, kuyawuba netikhatsi, letisikhombisa netikhatsi letingema-62. Iyakwakhiwa kabusha netitaladi tayo, kumbiwe nemsele wayo, kodvwa kuyawube sekutikhatsi tenhlupheko.
it-2 900 ¶7
Tikhatsi Letingu-70
Kufika KwaMesiya Ngemuva ‘Kwetikhatsi Letingu-62’ (29 C.E.) Tikhatsi letingu-62 (Dan 9:25), tiyincenye yetikhatsi letingu-70 futsi titawuchubeka kuze kuphele “tikhatsi letisikhombisa.” Ngako-ke ‘kwevakala nelivi’ lekwakhiwa kabusha kweJerusalema kuze kuphele tikhatsi letingu-69 lokuyiminyaka lengu-483 kusuka ku-455 B.C.E. kuya ku-29 C.E. lokusikhatsi Mesiya latawufika ngaso. Njengobe kuchaziwe, nga-29 C.E. Jesu wabhajatiswa emantini, wagcotjwa ngemoya longcwele futsi njengobe abenguMesiya, wacala kushumayela.—Luk 3:1, 2, 21, 22
(Danyela 9:26, 27a) Emvakwetikhatsi letingema-62, Logcotjiwe uyawuncanyulwa, akayiwuba nalutfo. Bantfu bembusi lomunye loyawufika, bayawulibhubhisa lelidolobha kanye nelithempeli. Siphetfo siyawufika njengesihhuhhula semvula. Kuyawuchubeka kulwa kuze kube ngusekugcineni, kuyawube kwehle incitsakalo. 27 Lombusi uyawuvumela sivumelwane nalabanyenti ngesikhatsi sinye, kodvwa ekhatsi naleso sikhatsi uyawucedza umhlatjelo nemnikelo.
it-2 901 ¶2
Tikhatsi Letingu-70
“Uyawuncanyulwa” ngemuva kweminyaka lengu-3 nehhafu. Gabhriyeli watsi kuDanyela: “Emvakwetikhatsi letingema-62, Logcotjiwe uyawuncanyulwa, akayiwuba nalutfo.” (Dan 9:26) Loku kwenteka ngemuva kwekuphela kwetikhatsi letingu-69, lokucishe kube yiminyaka lemitsatfu nehhafu lapho Khristu abulawa elugodvweni, wanikela ngekuphila kwayo ngenca yebantfu. (Isa 53:8) Bufakazi buveta kutsi Jesu wacitsa incenye yekucala yeliviki (3 1⁄2 weminyaka) ashumayela. Ngalelinye lilanga, nga-32 C.E., wakhuluma nemaJuda ngemfanekiso wesihlahla semakhiwa lebesekuphele iminyaka lemitsatfu singatseli. Sisebenti satsi eNkhosini yaso: “Nkhosi, asewumane usiyekele nakulomnyaka, ngize ngigubhagubhe emaceleni aso, ngifake umcuba, nangabe-ke sitawutsela, loko kutawuba kuhle, kodvwa nasingatseli, sewungasijuba.” (Luk 13:6-9) Kungenteka abebhekisela kulesikhatsi lashumayela ngaso sive lesingalaleli, lesikhatsi satsatsa iminyaka lemitsatfu kuya kulemine.
it-2 901 ¶5
Tikhatsi Letingu-70
Iminyaka lemitsatfu nehhafu beyitawuba semkhatsini weminyaka lengu-7, nobe iminyaka lengu-3 nehhafu. Njengobe tikhatsi letingu-70 ticala nga-29.C.E. ngesikhatsi Jesu abhajatiswa futsi agcotjwa kutsi abe nguKhristu, leminyaka lemitsatfu nehhafu beyitawuphela nga-33 C.E., nobe ngeliPhasika (Nisan 14) lalowo mnyaka. Lelilanga laba nga-April 1, 33 C.E., ngekusho kwekhalenda yaseGregoria. (Fundza SIDLO SENKHOSI SAKUSIHLWA [Sikhatsi lesasungulwa ngaso].) Umphostoli Pawula watsi Jesu weta ‘kutowenta intsandvo yaNkulunkulu’ kuze acedza lokukwekucala [imihlatjelo neminikelo ngekusho kweMtsetfo] kuze acalise kwesibili.’ Loku wekenta ngekutsi anikele ngemtimba wakhe kutsi ube yinhlawulo.—Heb 10:1-10.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Danyela 9:24) “Tikhatsi letingema-70 timiselwe bantfu bakini, nelidolobha lakini kutsi bayekele kona nekwephula imitsetfo, bacedze tono, bahlawulele bubi, bangenise kulunga kwaphakadze, kuciniselwe umbono netiphrofetho, kugcotjwe lowo Longcwelengcwele.”
w01 5/15 27
Imibuto Levela Kubafundzi
Wagcotjwa Nini “Longcwelengcwele” Njengobe Kusho Danyela 9:24?
Danyela 9:24-27 usiphrofetho lesimayelana nekubonakala kwalogcotjiwe, lokunguKhristu. Ngako lokugcotjwa ‘kwaLongcwelengcwele’ lokwabiketelwa akusho kugcotjwa kweNgcwelengcwele yelithempeli laseJerusalema. Kunaloko, leligama lelitsi “iNgcwelengcwele” lisho indlu yaNkulunkulu lengcwele lesezulwini, lokulithempeli laJehova lelikhulu.—Hebheru 8:1-5; 9:2-10, 23.
Lacala nini kusebenta lelithempeli laNkulunkulu lasezulwini? Cabanga ngaloko lokwenteka ngesikhatsi Jesu abhajatiswa nga-29.C.E. Kusukela lapho Jesu wagcwalisa emavi lakuTihlabelelo 40:6-8. Umphostoli Pawula waveta kutsi Jesu wathantaza kuNkulunkulu watsi: “Awuzange uyifune imihlatjelo neminikelo, kodvwa wangilungiselela umtimba.” (Hebheru 10:5) Jesu bekati kutsi Nkulunkulu abengafuni kutsi kunikelwe ngemihlatjelo yetilwane ethempelini laseJerusalema. Esikhundleni saloko, Jehova walungiselela umtimba waJesu lote sono kuze ube yinhlawulo. Akhombisa sifiso sakhe, Jesu watsi: “Naku ngitile (encwadzini lengumculu kubhalwe ngami) kuze ngente intsandvo yakho Nkulunkulu.” (Hebheru 10:7) Waphendvula watsini Jehova? LiVangeli laMatewu litsi: “Ngemuva kwekubhajatiswa, Jesu watsi nakaphuma emantini lizulu lavuleka, kwase kwehlela etikwakhe umoya waNkulunkulu unjengelituba. Kwaphindze kwevakala livi lelivela ezulwini litsi: ‘Lena yiNdvodzana yami letsandzekako, ngiyemukele.’”—Matewu 3:16, 17.
Kuvuma kwaNkulunkulu kutsi umtimba waJesu ube ngumhlatjelo bekusho kutsi sekunelilati lelikhkulu kunalelo leliseJerusalema. Bekulilati ‘lentsandvo’ yaNkulunkulu noma lilungiselelo lekwemukela kuphila kwaJesu lokungumhlatjelo. (Hebheru 10:10) Kugcotjwa kwaJesu ngemoya longcwele bekusho kutsi Nkulunkulu besekalembule lonkhe lelithempeli lakhe. Ngako, ngesikhatsi Jesu abhajatiswa, indzawo yaNkulunkulu yasezulwini yagcotjwa noma yehlukaniswa yaba yiNgcwelengcwele.
(Danyela 9:27) Lombusi uyawuvumela sivumelwane nalabanyenti ngesikhatsi sinye, kodvwa ekhatsi naleso sikhatsi uyawucedza umhlatjelo nemnikelo. Uyawubeka sinengisoncitsakalo esicongweni selithempeli, kuze sitfululelwe kuye siphetfo lesimisiwe.”
w07 9/1 20 ¶4
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaDanyela
9:27—Ngusiphi sivumelwane lesagcinwa sisebenta ngenca yalabanyenti kwaze kwaphela liviki lesi-70 nobe nga-36 C.E.? Sivumelwane semtsetfo sasuswa nga-33 C.E. ngesikhatsi Jesu abetselwa. Ngekugcina sivumelwane sa-Abrahama sisebenta ku-Israyeli wemvelo kuze kube ngu-36 C.E., Jehova welula lesikhatsi kuze akhombise emaJuda kutsi asitukulwane sa-Abrahama. Sivumelwane sa-Abrahama siyachubeka sisebenta ngalokucondzene ‘na-Israyeli waNkulunkulu.’—Galathiya 3:7-9, 14-18, 29; 6:16.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Danyela 7:1-10) Kwatsi ngemnyaka wekucala waBhelshasari, inkhosi yaseBhabhulona, Danyela wabhudza liphupho, kwendlula imibono engcondvweni yakhe aselele embhedzeni wakhe ngalobo busuku. Walibhala phansi leliphupho alandzisa lobekucuketfwe ngilo leliphupho. 2 Danyela watsi: “Embonweni wami ebusuku, ngabona embikwami kwakunemimoya yomine yasezulwini, ivumbuka elwandle lolukhulu. 3 Kwakhuphuka letikhulu tilo letine, nguleso sehlukile kulesinye, taphuma elwandle. 4 “Sekucala sasinjengelibhubesi, futsi sasinetimphiko telusweti: Ngabukisisa, taze timphiko taso tahleshulwa, lesilo saphakanyiswa emhlabatsini kuze sime ngetinyawo taso letimbili njengemuntfu, sase sinikwa inhlitiyo yemuntfu. 5 “Ngatsi ngisabukile, naku embikwami sekume lesinye silo sesibili, sona-ke sasinjengelibhele. Saphakanyiswa ngalomunye wemihlubulo yaso, sasinetimbambo letintsatfu emlonyeni waso emkhatsini wematinyo aso, satjelwa kwatsiwa: ‘Vuka, udle, wesutse inyama.’ 6 “Emvakwaloko, ngatsi ngiyabuka, ngabona embikwami lesinye futsi silo, sona-ke sasifanana nengwe. Lapha emhlane waso sasinetimphiko letine letinjengetenyoni. Lesilo sasinetinhloko letine, sanikwa emandla ekubusa. 7 “Emvakwaloko, embonweni wami ebusuku ngabuka, ngabona embikwami lesinye futsi silo sesine, sasesabeka, setfusana kakhulu futsi sinemandla lamakhulu. Sasinetimbabela tematinyo ensimbi, sasikufihlita sikushwabudzele loko lesikubambile sigcobagcobe loku lokwakusele kwako ngetinselo taso. Sasehlukile kuto tonkhe leta takucala tilo, futsi sasinetimphondvo letilishumi. 8 “Ngatsi ngisacabanga ngaletimphondvo, ngase ngibona sekunalolunye luphondvo embikwami, luluncane, lolwamila nje emkhatsini wato; kwatsi letintsatfu taleta tekucala timphondvo tazuphuneka embikwalo. Lolu-ke luphonjwana lwase lunemehlo lanjengewemuntfu, nemlomo lowawukhuluma ngekutigabatisa.” 9 “Ngatsi ngisabukile, tihlalo tebukhosi tabekwa ngabolonina, Lophila Phakadze Naphakadze wahlala kusakhe. Tembatfo takhe tatimhlophe njengangcocwane; tinwele tenhloko yakhe tatimhlophe njengeboya betimvu. Sihlalo sakhe sebukhosi sasivutsa emalangabi, nemasondvo aso onkhe abelavuka emalangabi. 10 Kwakugeleta umfula wemlilo, siyalu sawo sicubuka embikwakhe. Tinkhulungwane tetinkhulungwane tatimsingatsile. Tinkhulungwane letilishumi tiphindvwe katinkhulungwane letilishumi tatime embikwakhe. Behluleli bahlala phansi. Tincwadzi tavulwa.
OCTOBER 9-15
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DANYELA 10-12
“Jehova Walibona Likusasa Lemakhosi”
(Danyela 11:2) Manje-ke, sengikutjela liciniso: Kusetawuvela lamanye emakhosi lamatsatfu ePheresiya, bese kuba yesine leyawunjinga kakhulu kunawo onkhe lalamanye. Kuyawutsi nase iwatfolile emandla ngebunjinga bayo, bese ivusa wonkhe umhlaba kutsi akuvukelwe iGrisi.
dp 212-213 ¶5-6
Emakhosi Lamabili Langevani
5 Emakhosi ekucala lamatsatfu bekunguKhuresi Lomkhulu, Cambyses II naDariyu I. Njengobe Bardiya (nobe umuntfu lotentisako lebekabitwa ngekutsi nguGaumata) abusa tinyanga letingu-7 kuphela, lesiphrofetho asizange sikuhlanganise kubusa kwakhe sikhashana. Nga-490 B.C.E., inkhosi yesitsatfu, Dariyu I, wetama kuhlasela iGrisi kwesibili. Kodvwa basePheresiya bancotjwa nakugijinywa iMarathon futsi babalekela e-Asia Minor. Nanobe Dariyu akulungiselela kahle kuphindze ahlasele iGrisi, akazange akhone kukwenta loko waze wafa ngemuva kweminyaka lemine. Loko kwasalela indvodzana yakhe leyamlandzela, lokungu-Xerxes I inkhosi “yesine,” lebekatiwa ngekutsi yiNkhosi Ahashiveroshi leyashada na-Esta.—Esta 1:1; 2:15-17.
6 Xerxes I ‘wavusa wonkhe umhlaba kutsi akuvukelwe iGrisi’. Ngekusho kwencwadzi letsi The Medes and Persians—Conquerors and Diplomats, “Ngesikhatsi ancengwa tindvuna letifuna kuvelela, Xerxes wahlasela asebentisa libutfo laseveni nelaselwandle.” Herodotus sati-mlandvo lesingumGriki, sangelikhulu lesihlanu B.C.E., wabhala watsi “kute sento lesingacatsaniswa nalesi.” Waveta nekutsi libutfo laselwandle “selilonke belingemadvodza langu-517 610. Emabutfo abengu-1 700 000; labagibele emahhashi bebangu-80 000; ngetulu kwalelinani kwengetwa nema-Arabhu lebekahamba ngemakamela, nebaseLibya lebebalwa bagibele tincola temphi, lebebacishe babe ngu-20 000. Bekungemadvodza langu-2 317 610 sewa onkhe.”
(Danyela 11:3) Lapho-ke kuyawuvela inkhosi lenemandla, leyawubusa ngemandla ayo lamakhulu, ihlamahlame njengekutsandza kwayo.
dp 213 ¶8
Emakhosi Lamabili Langevani
8 Ingilosi yatsi: “Kuyawuvela inkhosi lenemandla, leyawubusa ngemandla ayo lamakhulu, ihlamahlame njengekutsandza kwayo.” (Danyela 11:3) Alexander loneminyaka lengu-20 budzala ‘wavela’ njengenkhosi yaseMasedoniya nga-336 B.C.E. Waba “yinkhosi lenemandla”—Alexander Lomkhulu. Afuna kwenta lebekulisu lababe wakhe, Philip II, watsatsa tonkhe tifundza tasePheresiya leseMiddle East yaba yakhe. Nakewela umfula i-Yufrathe neTigrisi, libutfo lakhe lemadvodza langu-47 000 lahlakata emabutfo aDariyusi III langu-250 000 eGaugamela. Ngemuva kwaloko, Dariyusi wabaleka futsi wabulawa, lwaphela kanjalo luhla lwemakhosi asePheresiya. IGrisi yaba ngumbuso welive, futsi Alexander ‘wawubusa ngemandla akhe lamakhulu, ahlamahlame njengekutsandza kwakhe.’
(Danyela 11:4) Iyawutsi nase ivele, umbuso wayo bese uyehlukaniswa ubhekiswe emimoyeni yomine yasezulwini. Ngeke wendlulele etitukulwaneni tayo, futsi ngeke ube nalamandla leyayiwasebentisa, ngobe lombuso wayo uyawusishulwa unikwe labanye.
dp 214 ¶11
Emakhosi Lamabili Langevani
11 Ngemuva kwekufa kwa-Alexander, umbuso wakhe ‘wehlukaniswa wabhekiswa emimoyeni yomine yasezulwini.’ Babusi labanyenti bacabana njengobe bebabanga tindzawo. Umbusi Antigonus I wetama kulawula wonkhe umbuso wa-Alexander, kodwa wabulawa emphini yase-Ipsus ePhrygia. Ngemnyaka wa-301 B.C.E., babusi labane ba-Alexander bebalawula indzawo lenkhulu leyayincotjwe ngumkhuteli wemphi. Cassander wabusa eMakedoniya naseGrisi. Lysimachus wabusa i-Asia Minor naseThrace. Seleucus I Nicator wabusa iMesopotamiya neSiriya. Kantsi Ptolemy Lagus wabusa iGibhithe nePalestina. Njengobe siphrofetho sasibiketele, umbuso lomkhulu wa-Alexander wahlukana waba yimibuso lemine.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Danyela 12:3) Labo labahlakaniphile bayawucwebetela njengekumanyatela kwemazulu, nalabo labaholele labanye ekulungeni, bakhanye njengetinkhanyeti kuze kube nguphakadze naphakadze.
w13 7/15 13 ¶16, endnote
“Nginani Onkhe Emalanga”
Umbhalo waDanyela 12:3 utsi: “Labo labahlakaniphile [emaKhristu lagcotjiwe] bayawucwebetela njengekumanyatela kwemazulu.” Njengobe baselapha emhlabeni, loku bakwenta ngekuba nencenye emsebentini wekushumayela. Nobe kunjalo, Matewu 13:43 ukhuluma ngesikhatsi labatawukhanya ngaso njengelilanga eMbusweni wasezulwini. Ekucaleni besicabanga kutsi lemibhalo lemibili ikhuluma ngemsebenti munye—umsebenti wekushumayela.
(Danyela 12:13) “Kodvwa wena Danyela, hamba endleleni yakho kuze kube ngusekugcineni. Uyawuphumula, kuyawutsi ekupheleni kwemalanga, uvuke utekwemukeliswa sabelo sakho lekulifa lakho.”
dp 315 ¶18
Jehova Wetsembisa Danyela Umvuzo Lomkhulu
18 Incwadzi yaDanyela yephetsa ngesetsembiso lesimnandzi kakhulu Nkulunkulu lake wasentela bantfu. Ingilosi yaJehova yatsu kuDanyela: ‘Uyawuvuka utekwemukeliswa sabelo sakho lekulifa lakho.’ Beyisho kutsini lengilosi? Njengobe ‘kuphumula’ lebeyisandza kukhuluma ngako kukufa, setsembiso sekutsi Danyela ‘abetawuvuka’ ngalelinye lilanga besisho kuvuswa ekufeni. Ecinisweni, letinye tati tatsi Daniyeli sehluko 12 ngumbhalo wekucala lochaza kahle ngeluvuko emiBhalweni yesiHebheru. (Danyela 12:2) Nobe kunjalo, tishaye phasi. Danyela abelati kahle litsemba leluvuko.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Danyela 11:28-39) Inkhosi yasenyakatfo iyawujika ibuyele eveni layo seyinjinge kakhulu. Kodvwa inhlitiyo yayo iyawube imelene nesivumelwane lesingcwele. Iyawusitsatsela tinyatselo, bese ibuyela emuva eveni layo. 29 “Kuyawutsi ngesikhatsi lesimisiwe, iphindze ihlasele laseningizimu futsi, kodvwa ngaleso sikhatsi umphumela uyawukwehluka kulowo wakucala. 30 Imikhumbi yemave angasenshonalanga lagudla lwandle iyawumelana nayo, bese iyajabha. Iyawube seyiyagucuka bese itfukutselela sivumelwane lesingcwele. Iyawubuya ivelane nalabo labafulatsela sivumelwane lesingcwele. 31 “Emabutfo ayo lahlomile ayawuvuka angcolise inqaba yelithempeli, acedze imihlatjelo yemalanga onkhe. Bese-ke emisa sinengiso lesingusona sibanga incitsakalo. 32 Ngekuyenga nangemavi ekuwunga inkhosi iyakonakalisa labo labephule sivumelwane, kodvwa noko bantfu labamati kahle Nkulunkulu wabo bayawumelana nayo bacinile. 33 “Labo labahlakaniphile bayawufundzisa labanyenti, noko kube kwesikhashana solo bawa ngenkemba, nome bashiswe, nome batfunjwe, nome baphangwe. 34 Bayawutsi nabawa, batfole lusito loluncane, labanyenti labatentisako bayawutihlanganisa nabo. 35 Labanye balabahlakaniphile bayawukhubatela, kuze bahlanjululwe ngekucengwa, bangcweliswe, bentiwe bangabi nasici kuze kube sikhatsi sesiphetfo, ngobe sona siyawufika ngesikhatsi lesimisiwe.” 36 “Inkhosi yasenyakatfo iyawukwenta njengekutsandza kwayo. Iyawutikhukhumeta, itibongelele yona, itibeke ngetulu kwato tonkhe tithico, ikhulume tintfo letingazange tikhulunywe ngumuntfu ngaNkulunkulu wabonkulunkulu. Iyawuphumelela kudzimate kuphelele sikhatsi selulaka, ngobe loko lokuhlosiwe kufanele kwenteke. 37 Ayiyiwubanaka bonkulunkulu baboyise nome lowo lotsandvwa ngulabasikati, futsi ingeke inake nome ngumuphi nkulunkulu, kodvwa iyawutigabatisa yona itibeke ngetulu kwabo bonkhe. 38 Esikhundleni sabo iyawuhlonipha nkulunkulu wetinqaba, nkulunkulu labangazange bamati boyise, iyawumhlonipha ngegolide nangesiliva, nangematje laligugu, nangetipho letidulile. 39 Iyawuhlasela tinqaba leticine kakhulu, isitwa ngulonkulunkulu, iyawubadvumisa kakhulu labo labamvumako. Iyawubabeka babe babusi etikwetive letinyenti, yabe live libe ngumvuzo wabo.
OCTOBER 16-22
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | Hoseya 1-7
“Jehova Uyajabula Nasimtsandza Futsi Sitsandza Nalabanye”
(Hoseya 6:4, 5) “Ngingentani ngawe, Efrayimu? Ngingentani ngawe, Juda? Lutsandvo lwenu lufanana nenkhungu yasekuseni, lunjengematolo asekuseni lanyamalalako. 5 Ngako-ke nganishaya nganijuba ticucu ngemavi ebaphrofethi bami, nganibulala ngemavi emlomo wami; tehlulelo tami timanyata njengembane etikwenu, tinehlele nome nini.
w10 8/15 25 ¶18
“Teluleko Temusa” Atilawule Indlela Lokhuluma Ngayo
18 Lutsandvo kufanele lubonakale endleleni lesiphatsa ngayo tikhonti taJehova. Ngisho nalapho sihlangabetane nebumatima, umtsetfo wemusa lomkhulu akukafanele usuke elulwimini lwetfu. Ngalesikhatsi umusa lomkhulu webantfwana baka-Israyeli uba ‘njengematolo asekuseni lanyamalalako,’ Jehova weva buhlungu. (Hos. 6:4, 6) Ngakulokunye, Jehova uyajabula nasiba nemusa lomkhulu ngaso sonkhe sikhatsi. Ase sifundze kutsi ubabusisa njani labo labanemusa lomkhulu.
(Hoseya 6:6) Ngobe ngifuna sihawu, hhayi umhlatjelo, ngifuna nekumati Nkulunkulu kuneminikelo yekushiswa.
w07 9/15 16 ¶8
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHoseya
6:6. Kwenta sono kusuke kukhombisa kutsi asimtsandzi Nkulunkulu. Kute umhlatjelo longenta kucolelwe loku.
w07 6/15 27 ¶7
Jehova Ukutsatsa Njengalokuligugu Kumalela Kwakho
7 Kulendzaba, khumbula kutsi esikhatsini lesengcile, Jehova wembulela bantfu bakhe basendvulo kutsi kulalela kwakubaluleke kakhulu kwengca imihlatjelo yetilwane. (Taga 21:3, 27; Hoseya 6:6; Matewu 12:7), NguJehova lebekayale bantfu bakhe kutsi banikele imihlatjelo, pho bekwentiwa yini kutsi kulalela kubaluleke kakhulu kunayo? Umuntfu lonikela umhlatjelo, usuke awunikelelani? Usuke entela kujabulisa Nkulunkulu yini? Nobe usuke agcina lisiko lelitsite? Nangabe umuntfu afuna mbamba kujabulisa Nkulunkulu, utayilalela yonkhe imiyalo yakhe. Nkulunkulu akayidzingi imihlatjelo yetilwane, kodvwa intfo leligugu lesingamnika yona kumlalela.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Hoseya 1:7) Noko ngiyakuyihawukela indlu yakaJuda; ngiyakubasindzisa, kodvwa hhayi ngebutjoki, nangenkemba, nangemphi, nangemahhashi, nangebagibeli bemahhashi, kodvwa ngiyakubasindzisa mine, Simakadze longuNkulunkulu wabo.”
w07 9/15 14 ¶7
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHoseya
1:7—Indlu yakaJuda yakhonjiswa nini umusa futsi yasindziswa njani? Loku kwagcwaliseka nga-732 B.C.E., ngesikhatsi kubusa iNkhosi Hezekiya. Ngaleso sikhatsi, Jehova wacedza base-Asiriya lebebasongela kuhlasela iJerusalema ngekutfumela ingilosi kutsi ibulale emasotja labangu-185 000 ngebusuku bunye. (2 Emakhosi 19:34, 35) Ngekwenta njalo Jehova wasindzisa emaJuda ngengilosi, hhayi ‘ngebutjoki, noma ngenkemba, noma ngemphi, nangemahhashi, nangebagibeli bemahhashi.’
(Hoseya 2:18) Ngalelo langa baka-Israyeli ngiyawubentela sivumelwane netilwane tesiganga netinyoni temoya kanye netidalwa letinwabutela phansi emhlabatsini. Butjoki, nenkemba, nemphi ngiyawukususa eveni, kuze kutsi bonkhe batewulala phansi baphephile.
w05 11/15 20 ¶16
Siphrofetho SaHoseya Sisenta Silalele Nkulunkulu
16 Nkulunkulu wafeza sitsembiso sakhe lesitsi: “Ngalelo langa baka-Israyeli ngiyawubentela sivumelwane netilwane tesiganga netinyoni temoya kanye netidalwa letinwabutela phansi emhlabatsini. Butjoki, nenkemba, nemphi ngiyawukususa eveni, kuze kutsi bonkhe batewulala phansi baphephile.” (Hoseya 2:18) Ngesikhatsi emaJuda labesolo atfunjiwe abuyela eveni lawo ahlala kahle, angesabi tilwane. Lesiphrofetho sagcwaliseka nga-1919 C.E., ngesikhatsi Israyeli waNkulunkulu akhululwa ‘eBhabhulona Lenkhulu,’ lokungumbuso welive wenkholo yemanga. Nyalo uhlala kahle futsi ujabulela kuba nekuthula nebantfu baNKulunkulu nebangani bakhe, lanelitsemba lekuphila phakadze emhlabeni. Kute labanetici tebulwane emkhatsini webantfu baNkulunkulu.—Sembulo 14:8; Isaya 11:6-9; Galathiya 6:16.
g05 9/8 12 ¶2
Butawuba Khona Nini Bunye Emhlabeni Wonkhe?
Ecinisweni, konkhe lokuphilako emhlabeni kutawujabulela kuba nebunye ngobe Nkulunkulu uyofundzisa bantfu bakhe labetsembekile indlela yekulinakekela kahle likhaya labo lelingumhlaba. Ngemcondvo longekwemfanekiso, ‘uyawubentela sivumelwane’ nato tonkhe tilwane tesiganga, atente tititfobe ngekuthula kubantfu.—Hoseya 2:18; Genesisi 1:26-28; Isaya 11:6-8.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Hoseya 7:1-16) “Nase ngifuna kuphilisa Israyeli, tono ta-Efrayimu tibekwa ebaleni, nemacala eSamariya ayembulwa. Benta emacebo, emasela agcekeze tindlu, tigebengu tibamba inkunzi etitaladini; 2 kodvwa ababoni kutsi ngitikhumbula tonkhe tento tabo letimbi. Tono tabo tiyabagabudzela, tisembikwami ngaso sonkhe sikhatsi.” 3 “Bajabulisa inkhosi ngebubi babo, bajabulise nebabusi ngemanga abo. 4 Bonkhe batiphingi, bashisa njengelihhavu lona lelimlilo walo lophekako akadzingi kuwukhwetela, kusukela ekubhuceni inhlama ize ikhukhumuke. 5 Ngelilanga lemkhosi wenkhosi yetfu babusi badzakwa liwayini, yona yaselulela baphukuti sandla. 6 “Tinhlitiyo tabo tinjengelihhavu, babhekana nayo ngekuvumelana ngemacebo. Intfukutselo yabo ibobotseka busuku bonkhe; bese kutsi ekuseni ivutse njengemalangabi emlilo. 7 Bonkhe bashisa njengelihhavu, bashwabudzela babusi babo. Onkhe emakhosi abo ayawa, kute namunye emkhatsini wabo locela lusito kimi.” 8 “Efrayimu utihlanganisa netive, Efrayimu ulicebelengwane lelipatalele, lelingakaguculwa. 9 Betive bamunya emandla akhe, kodvwa yena akakuboni loko. Timvu setiyacatsatela enhloko yakhe, kodvwa yena akakunaki loko. 10 Kutigcabha kwa-Israyeli kubufakazi lobumelene naye, kodvwa etikwako konkhe loko akabuyeli kuSimakadze Nkulunkulu wakhe, nome-ke amfune. 11 “Efrayimu ufanana nelituba, usheshe ayengeke, akanangcondvo. Bacela lusito eGibhithe, baze babalekele e-Asiriya! 12 Batawutsi nababaleka, ngijikijele linetha lami etikwabo. Ngiyawubadvonsela phansi njengetinyoni tasemoyeni. Nangibeva bancwabelana ndzawonye, ngiyawubabamba. 13 Maye kubo! Ngobe besukile kimi! Imbhubhiso kubo! Ngobe bangihlubukile bemelana nami! Ngifisa kangaka kubahlenga, kodvwa bakhuluma emanga ngami. 14 AbakhaIi kimi ngalokusuka etinhlitiyweni tabo, kodvwa balila emibhedzeni yabo. Babutsana ndzawonye babutsanele emabele* neliwayini lelisha, kodvwa bangifulatsele mine. 15 Ngabacecesha, ngabacinisa, kodvwa bangakhela luzungu lwebubi. 16 Abagucukeli kuLongetulu Kwako Konkhe; bafanana nebutjoki lobungakacini. Baholi babo bayawubulawa ngenkemba ngenca yemagama abo langenanhlonipho. Ngenca yaloko bayawuba luhleko nelihlazo eveni laseGibhithe.”
OCTOBER 23-29
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | HOSEYA 8-14
“Nikela Ngalokuncono Kakhulu KuJehova”
(Hoseya 14:2) Tsatsani emavi nibuyele nawo kuSimakadze. Thandazani kuye, nitsi: “Sitsetselele tonkhe tono tetfu, usemukele ngemusa, khona sitewunikela ngetitselo temilomo yetfu.
w07 4/1 20 ¶2
Kunikela Imihlatjelo Ledvumisa Jehova
Ngetulu kwaloko, liBhayibheli likhombisa kutsi emavi etfu ekudvumisa angaba njengemihlatjelo lesiyinikela kuJehova. Umphrofethi Hoseya wasebentisa emavi latsi ‘titselo temilomo yetfu,’ kuze akhombise kutsi emavi etfu ekudvumisa Nkulunkulu uwatsatsa njengemhlatjelo lowemukelekako kuye. (Hoseya 14:2) Umphostoli Pawula wancenga emaKhristu langemaHebheru watsi: “[Nikelani] kuNkulunkulu umhlatjelo wekudvumisa, lokusitselo setindzebe tetfu letivuma libito lakhe embikwebantfu.” (Hebheru 13:15) Lamuhla, BoFakazi BakaJehova bashumayela tindzaba letimnandzi ngekutimisela futsi benta bantfu bato tonkhe tive babe bafundzi. (Matewu 24:14; 28:19, 20) Banikela imihlatjelo yekudvumisa kuNkulunkulu imini nebusuku emhlabeni wonkhe.—Sembulo 7:15.
(Hoseya 14:4) “Ngiyawukuphilisa kunhlanhlatsela kwabo, ngibatsandze ngekukhululeka, ngobe intfukutselo yami seyisukile kubo.
Kwemukelwa NguNkulunkulu Kuholela Ekuphileni Lokuphakadze
15 Inkunzi beyisilwane lebesidule kakhulu ema-Israyeli labenganikela ngaso kuJehova. Ngako-ke, ‘tinkunzana tetindzebe tetfu’ tisho emagama lanemusa futsi lacatjangwe kahle, lesiwashoko kute sidvumise Nkulunkulu weliciniso. Jehova wativa njani ngalabo labebenta imihlatjelo lenjalo? Watsi: ‘Ngitawubatsandza ngekukhululeka.’ (Hos. 14:4) Labo labebenta imihlatjelo lenjalo yekudvumisa, Jehova wabatsetselela, wabemukela futsi waba ngumngani wabo.
(Hoseya 14:9) Ngubani lohlakaniphile? Uyawutibona letintfo. Ngubani lokwati kubona tintfo letifihlakele? Utaticondza kahle letintfo. Tindlela taSimakadze tilungile, labalungile bahamba ngato, kodvwa labahlubukako bayakhubeka kuto.
jd 87 ¶11
Phila Ngetimiso TaJehova
11 Hoseya 14:9 wenta sibuke tintfo ngendlela Jehova latibuka ngayo. Kuphila ngendlela lekhombisa kutsi silalela timiso taJehova kutasizuzisa futsi sitawutfola netibusiso. NjengeMdali wetfu, usati kahle. Loko lalindzele kutsi sikwente kuzuzisa tsine. Kute sifananise budlelwane lobukhona emkhatsin waJehova nebantfu, cabanga nje ngemoto kanye nemuntfu loyakhile. Lomuntfu uyati kutsi uyakhe njani. Uyati kutsi imoto kudzingeka uhle uyishintja oyili. Kungentekani nakangahla angawushintji ngobe atitjela kutsi imoto isahamba kahle? Ngekushesha nje lemoto ingalimala igcine ingasahambi. Nemuntfu kungenteka lokufanako kuye. UMdali wetfu usinikete timiso. Kutisebentisa kutawuzuzisa tsine. (Isaya 48:17, 18) Kwati kutsi kulalela timiso taNkulunkulu kuzuzisa tsine kusenta siphile ngendlela lekhombisa kutsi silalela timiso takhe.—Tihlabelelo 112:1.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Hoseya 10:12) ‘Tihlanyeleleni kulunga, nivune titselo temusa longapheli, bese nilima ingcatfo; ngobe sesikhatsi sekufuna Simakadze, adzimate efike ehlisele imvula yekulunga etikwenu.’
w05 11/15 28 ¶7
Tindlela TaJehova Tilungile
7 Nangabe Jehova simkhonta ngendlela lecondzile futsi singatentisi, utawukhombisa kutsi uyasitsandza. Naku lokwashiwo kuma-Israyeli: “Tihlanyeleleni kulunga, nivune titselo temusa longapheli, bese nilima ingcatfo; ngobe sesikhatsi sekufuna Simakadze, adzimate efike ehlisele imvula yekulunga etikwenu.”—Hoseya 10:12.
(Hoseya 11:1) “Ngesikhatsi Israyeli asengumntfwana, ngamtsandza, indvodzana yami ngayibita, ngayikhipha eGibhithe.
Bebalindzele Mesiya
10 Njengema-Israyeli, Mesiya abetawuphuma eGibhithe. (Hos. 11:1) Ngembikwekutsi Herodi akhiphe umyalo wekutsi kubulawe bantfwana bebafana, ingilosi yatjela boJosefa kanye naMariya kutsi batsatse Jesu baye naye eGibhithe. Bahlala khona “waze Herodi wafa, kuze kugcwaliseke lokwakhulunywa yiNkhosi ngemphrofethi [Hoseya] nakatsi: ‘Ngayibita iNdvodzana yami kutsi iphume eGibhithe.’” (Mat. 2:13-15) Kuliciniso kutsi Jesu abengeke akwati kushintja nobe ngabe ngusiphi sentakalo lebesibiketelwe macondzana nekutalwa kwakhe kanye nekuphila kwakhe asemncane.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Hoseya 8:1-14) “Beka licilongo etindzebeni takho temlomo! Lusweti lusetikwendlu yaSimakadze, ngobe sive sisephulile sivumelwane sami, sawuhlubuka nemtsetfo wami. 2 Israyeli ukhala kimi, utsi: ‘Awu Nkulunkulu wetfu, siyakuhlonipha.’ 3 Kodvwa Israyeli ukulahlile loko lokungukona kukuhle, ngako-ke sitsa sitamcosha. 4 Batibekela emakhosi bangakancutfulisi kimi, batikhetsela babusi bangakabonwa ngimi. Ngesiliva yabo nangegolide yabo batentela tithico letitababhubhisa bona. 5 Awu, Samariya, silahle lesithico sakho selitfole! Intfukutselo yami iyanivutsela, kuyawudzimate kube ngunini solomane nehluleka kuba ngulabamsulwa? 6 Lesithico siphuma ka-Israyeli! Lelitfole lentiwe ngumuntfu loyingcweti kutekubata, alisiye Nkulunkulu. Litakwephulwa libe ticucu, lelo tfole laseSamariya. 7 “Bahlanyela umoya bavune siwunguwungwana. Luhlanga alunaso sishakato; lungeke lusivete sivuno. Kube belungatsela tinhlavu, betive bebangaluphanga. 8 Israyeli umitiwe, manje sewusemkhatsini wetive njengentfo lengenamsebenti. 9 Ngobe sebakhuphukele e-Asiriya kuyawufuna lusito njengembongolo yesiganga lezulazula yodvwana. Efrayimu sewutitsengise yena emashendeni akhe. 10 Nome sebatitsengise bona kubetive, nyalo sengitababutsela ndzawonye. Batawucala bondze ngaphansi kwencindzetelo yenkhosi yase-Asiriya. 11 “Lite nome Efrayimu akhe emalati lamanyenti eminikelo yesono, lamalati asagucuke aba ngemalati ekwenta tono. 12 Ngababhalela tintfo letinyenti temtsetfo wami, kodvwa loko bakutsatsa njengentfo lengesiyo yabo. 13 Banikela ngemihlatjelo lenikwe mine, bese badla lenyama, kodvwa Simakadze akajabuli ngayo. Manje sewutabukhumbula bubi babo, abajezisele tono tabo: Bayawubuyela eGibhithe. 14 Israyeli sewumkhohliwe uMenti wakhe, wakha tigodlo; Juda sewubiyele emadolobha lamanyenti. Kodvwa ngitawutfumela umlilo etikwalamadolobha abo, loyawushisa letinqaba tabo uticedze.”
OCTOBER 30–NOVEMBER 5
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOWELI 1-3
“Emadvodzana Nemadvodzakati Enu Ayawuphrofetha”
(Joweli 2:28, 29) “Emvakwaloko ngiyawutfulula Moya wami etikwabo bonkhe bantfu. Emadvodzana nemadvodzakati enu ayawuphrofetha, emakhehla enu ayawuphupha emaphupho, nemajaha enu ayawubona imibono. 29 Yebo, kulawo malanga ngiyawutfululela Moya wami etincekwini nasetincekukatini tami.
(w02-ZU 8/1 15 ¶4-5)
Bakhutsatwa “Tintfo Letimangalisako TaNkulunkulu”
4 Njengobe besebatfole umoya longcwele, bafundzi eJerusalema abaphotisanga maseko bavele batjela labanye tindzaba letimnandzi tensindziso, bacala ngebantfu labanyenti lebebabutsene ndzawonye ekuseni. Kushumayela kwabo kwagcwalisa siphrofetho lesimangalisako, lesasibhalwe nguJoweli indvodzana yaPhethuweli eminyakeni lengemakhulu lesiphohlongo ngaphambili, lesitsi: ‘ngiyawutfulula umoya wami etikwabo bonkhe bantfu. Emadvodzana nemadvodzakati enu ayawuphrofetha, emakhehla enu ayawuphupha emaphupho, nemajaha enu ayawubona imibono; kulawo malanga ngiyawutfululela Moya wami etincekwini nasetincekukatini tami . . . lingakefiki lilanga lelikhulu nalelesabekako laSimakadze—Joweli 1:1; 2:28, 29, 31; Imisebenti 2:17, 18, 20.
5 Loku bekusho kutsi Nkulunkulu abetasinika umvuzo yini sonkhe situkulwane sebaphrofethi, bafati nemadvodza, lanjengaDavide, Joweli naDebhora, labasebentisele kubiketela tentakalo tesikhatsi lesitako? Cha. ‘Emadvodzana namadvodzakazi, tinceku netincekukati’ bonkhe labangemaKhristu bebayophrofetha ngemcondvo wekutsi umoya waJehova botawubenta bamemetele ‘tintfo letinhle kakhulu’ Jehova lebekatentile nalebekatawutenta. Ngako bebatawuba bakhulumeli baLosetikwako konkhe. Nobe kunjalo, benta njani labantfu?—Hebheru 1:1, 2.
jd 167 ¶4
“Memetelani Naku Etiveni”
4 Ase siyibuke ngalenye indlela lendzaba. Jehova watjela umphrofethi Joweli ngesikhatsi lapho bantfu bato tonkhe tinhlobo bayawuphrofetha ngemcondvo longekwemfanekiso: “Emvakwaloko ngiyawutfulula Moya wami etikwabo bonkhe bantfu. Emadvodzana nemadvodzakati enu ayawuphrofetha, emakhehla enu ayawuphupha emaphupho, nemajaha enu ayawubona imibono.” (Joweli 2:28-32) NgeliPhentekoste la-33 C.E., umphostoli Phetro wasebentisa lamavesi kute atfululele umoya longcwele etikwalabo lebebahlangene ekamelweni lelisetulu eJerusalema, kanye nasekushumayeleni kwabo ngetintfo “letimangalisako taNkulunkulu.” (Imisebenti 1:12-14; 2:1-4, 11, 14-21) Cabanga ngesikhatsi setfu. Kugcwaliseka lokukhulu kwalesiphrofetho saJoweli bekusolo kuchubeka kusukela ekucaleni kwelikhulu lesi-20. EmaKhristu lagcotjiwe—lokungemadvodza bafati, lasebakhulile nalabasebasha bacala ‘kuphrofetha,’ lokusho, kumemetela “tintfo letimangalisako taNkulunkulu” kuhlanganise netindzaba letimnandzi teMbuso.
(Joweli 2:30-32) Ngiyakwenta timangaliso emazulwini nasemhlabeni: ingati, nemlilo, nekushunca kwentfutfu. 31 Lilanga liyawuba mnyama, inyanga ibe bovu njengengati, lingakefiki lilanga lelikhulu nalelesabekako laSimakadze. 32 Bonkhe labayakulibita Libito laSimakadze bayawusindziswa, ngobe entsabeni iSiyoni naseJerusalema, kuyawuba nenkhululeko, njengobe Simakadze asashito emkhatsini waleyo nsali lebitwa nguSimakadze.”
w07 10/1 13 ¶2
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaJoweli Neya-Amose
2:32—Kusho ukutsini ‘kubita ligama laJehova’? Kubita ligama laNkulunkulu kusho kulati, kulihlonipha ngalokujulile, nekumetsemba loyo lobitwa ngalo leligama.—Roma 10:13, 14.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Joweli 2:12, 13) Simakadze uyakhuluma utsi: “Namanje phendvukani, nibuye kimi ngenhlitiyo yenu yonkhe, ngekuzila, nangekukhala kanye nangekulila.” 13 Dzabulani tinhlitiyo tenu, hhayi tembatfo tenu. Buyelani kuSimakadze Nkulunkulu wenu, ngobe unemusa nesihawu, uyephuta kutfukutsela, unelutsandvo loluphuphumako, atsambe, angete ayehlisa inhlekelele.
w07 10/1 13 ¶5
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaJoweli Neya-Amose
2:12, 13. Kuphendvuka mbamba kusuka enhlitiyweni. Kufaka ekhatsi ‘kudzabula tinhlitiyo tetfu’, hhayi ‘tembatfo tetfu.
(Joweli 3:14) Ticumbi ngeticumbi esigodzini sekwehlulela! Ngobe lilanga laSimakadze selisondzele esigodzini sekwehlulela!
w07 10/1 13 ¶3
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaJoweli Neya-Amose
3:14—Siyini “sigodzi sekwehlulela”? Siyindzawo lengumfanekiso Nkulunkulu lakhiphela kuyo sehlulelo. Ngesikhatsi kubusa Jehoshafati inkhosi yakaJuda, ligama layo lelisho kutsi “Jehova UngumeHluleli,” Nkulunkulu wakhulula emaJuda etiveni lebetibomakhelwane ngekusanganisa emabutfo ato. Ngako, lesigodzi sekwehlulela siphindze sibitwe ngekutsi ‘sigodzi saJehoshafati.’ (Joweli 3:2, 12) Esikhatsini setfu, simelela indzawo lengumfanekiso lapho tive tiyawushaywa khona kube shengatsi kunyatselwa litje lekuhluta liwayini.—Sembulo 19:15.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Joweli 2:28–3:8) Emvakwaloko ngiyawutfulula Moya wami etikwabo bonkhe bantfu. Emadvodzana nemadvodzakati enu ayawuphrofetha, emakhehla enu ayawuphupha emaphupho, nemajaha enu ayawubona imibono. 29 Yebo, kulawo malanga ngiyawutfululela Moya wami etincekwini nasetincekukatini tami. 30 Ngiyakwenta timangaliso emazulwini nasemhlabeni: ingati, nemlilo, nekushunca kwentfutfu. 31 Lilanga liyawuba mnyama, inyanga ibe bovu njengengati, lingakefiki lilanga lelikhulu nalelesabekako aSimakadze. 32 Bonkhe labayakulibita Libito laSimakadze bayawusindziswa, ngobe entsabeni iSiyoni naseJerusalema, kuyawuba nenkhululeko, njengobe Simakadze asashito emkhatsini waleyo nsali lebitwa nguSimakadze.”
3 Kulawo malanga nakuleso sikhatsi nasengibuyisela tibusiso kulakaJuda naseJerusalema, 2 ngiyawubutsa tonkhe tive ngitehlisele eSigodzini sakaJehoshafati. Lapho-ke ngulapho ngiyawutehlulela khona ngenca yelifa lami, sive sami saka-Israyeli, ngobe tasakata sive sami, tasifaka kuto tonkhe tive, talidzabudzabula live lami. 3 Sive sami tehlukaniselana ngaso ngenkatho, tatsengisa ngebafana, kuze titewukhokhela tingwadla; tatsengisa ngemantfombatana, kuze kutsi titewutsenga liwayini tinatse. 4 “Pho, yini leniphambane ngayo nami, nine Thire neSidoni kanye nani nonkhe nine tifundza taseFilistiya? Kungabe nikhokha sibhongobhongo ngalengikwentile yini? Nangabe nikhokha sibhongobhongo, ngekushesha nangekuphatima kweliso, ngitawubuyisela etikwetinhloko tenu loko lenikwentile. 5 Ngobe nitsetse isiliva yami negolide yami nakwetfwala konkhe lokungemagugu nemcebo wami lomkhulu nayawukufaka emathempelini enu. 6 Natsengisa bantfu bakaJuda nebaseJerusalema kumaGriki, nentela kutsi batewuba khashane nemikhawulo yelive labo. 7 “Bukani la, ngitabavusa kuleto tindzawo lenibatsengise kuto, ngitawubuyisela etikwetinhloko tenu loko lenikwentile. 8 Ngiyawutsengisa emadvodzana nemadvodzakati enu esiveni sakaJuda, bese sibatsengisa esiveni sakaSheba, sive lesikhashane kakhulu.” Simakadze sewukhulumile.