Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
JANUARY 1-7
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | MATEWU 1-3
“UMbuso Welizulu Sewusondzele”
(Matewu 3:1, 2) Ngalawo malanga, Johane uMbhabhatisi wefika washumayela ehlane laseJudiya, 2 atsi: “Phendvukani, ngobe uMbuso welizulu sewusondzele.”
Emaphuzu lacwaningiwe laku-nwtsty aMat 3:1, 2
kushumayela: Leligama lesiGriki lisho “kukhipha simemetelo lesitsite njengesitfunywa.” Ligcizelela indlela lesimemetelo lesikhishwa ngayo: esikhatsini lesinyenti sentelwa endzaweni levulekile lapho kunebantfu labanyenti khona kunekutsi sentelwe licembu lelincane lebantfu.
UMbuso: Kulakuvela khona kwekucala ligama lesiGriki lelitsi ba·si·leiʹa, lelisho hulumende lobuswa yinkhosi kuhlanganise nendzawo nebantfu lababuswa nguleyo nkhosi. Leligama livela tikhatsi letingu-162 emiBhalweni yemaKhristu yesiGriki, tikhatsi letingu-55 livela encwadzini yaMatewu, futsi esikhatsini lesinyenti libhekisela ekubuseni kwaNkulunkulu. Matewu walisebentisa kakhulu leligama kangangekutsi liVangeli lakhe kungatsiwa liVangeli leMbuso.
UMbuso welizulu: Leligama livela tikhatsi letingaba ngu-30 futsi livela kuphela eVangelini laMatewu. EmaVangelini aMakho naLukha, ligama lelihambisana naleli, lelitsi “uMbuso waNkulunkulu” liyasetjentiswa futsi lisho kutsi “uMbuso waNkulunkulu” uyabusa futsi usezulwini.—Mat 21:43; Mak 1:15; Luk 4:43; Dan 2:44; 2Tm 4:18.
sewusondzele: Kulelivesi kuchazwa kutsi iNkhosi yeMbuso wasezulwini yesikhatsi lesitako beseyitawuvela.
(Matewu 3:4) Johane abembatsa timphahla letentiwe ngeboya belikamela futsi abopha libhande lesikhumba elukhalo; abedla tintsetse neluju lwetinyosi.
Titfombe letiku-nwtsty
Tembatfo TaJohane UMbhabhatisi Nendlela Lebekabukeka Ngayo
Johane abembatsa timphahla letentiwe ngeboya belikamela futsi abopha libhande lesikhumba elukhalo, nobe libhande lelikhulu lelivala sisu lebelisetjentiselwa kuphatsa tintfo letincane. Nemphrofethi Elija bekagcoka tembatfo letifanako. (2Kh 1:8) Tembatfo letentiwa ngeboya belikamela betivame kugcokwa bantfu labaphuyile. Kodvwa tembatfo lebetentiwe kahle ngesilika nobe ilineni betigcokwa bantfu labanjingile. (Mat 11:7-9) Njengobe Johane bekangumNaziri kusukela atalwa, kungenteka tinwele takhe betingazange setihhulwe. Indlela abegcoka futsi abukeka ngayo beyenta kusheshe kubonakale kutsi uphila kuphila lokulula nekutsi utinikele ngalokuphelele kwenta intsandvo yaNkulunkulu.
Tintsetse
Njengobe lisetjentisiwe eBhayibhelini, leligama lelitsi “tintsetse” lingasho tinhlobonhlobo tetintsentse letinetimphondvo letimfishane ikakhulukati leto letindiza njengelibulo. Ngekwelucwaningo lolwentiwa eJerusalema, tintsetse tasehlane tinema-protein langemaphesenti langu-75. Natidliwa lamuhla, inhloko, imilente, timphiko kanye nesisu kuyalahlwa. Incenye lesalako, lokusifuba, yona idliwa iluhlata nobe iphekiwe. Letilokatana tinambitseka njengenkala futsi tinema-protein lamanyenti.
Luju Lwetinyosi
Kulesitfombe sibona sikhehle setinyosi (1) kanye nemakhekheba laneluju (2). Loluju lobeludliwa nguJohane kungenteka belwentiwa luhlobo lwetinyosi tesiganga letatiwa ngekutsi yi-Apis mellifera syriaca, letijwayelikile kulendzawo. Loluhlobo lwetinyosi letinelulaka luphila kahle endzaweni leshisako, kanye nasesimeni selitulu lesomisile sasehlane laseJudiya futsi alukulungeli kufuywa. Nobe kunjalo, kusukela ngasekhulwini lesi-9 B.C.E., bantfu labahlala ka-Israyeli bebafuya tinyosi basebentisa timbita telubumba. Linyenti laletintfo lebekufuywa kuto letinyosi tatfolakala kulenye indzawo lebeyilidolobha (nyalo leyatiwa ngekutsi yi-Tel Rehov), lesesigodzini saseJordane. Luju lobelutfolakala kuletintfo belwakhiwa luhlobo lwetinyosi lokubonakala shengatsi beluchamuka endzaweni nyalo leyatiwa ngekutsi yi-Turkey.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Matewu 1:3) Juda watala Pheresi naZera kuThamari; Pheresi watala Hesroni; Hesroni watala Ramu;
Liphuzu lelicwaningiwe leliku-nwtsty laMat 1:3
Thamari: Ungumfati wekucala kulabasihlanu lokubhalwe ngabo eluhlwini lwekutalwa kwaMesiya lolusencwadzini yaMatewu. Laba labanye labane nguRahabi kanye naRuthe futsi bobabili bebangasiwo ema-Israyeli (livesi 5); Bhatisheba ‘umfati wa-Uriya’ (livesi 6); kanye naMariya (livesi 16). Labafati babalwa kuloluhlu lwekutalwa kwaJesu ngobe kukhona lobekubalulekile endleleni lokwenteka ngayo kutsi ngamunye wabo abe ngukhokho waJesu.
(Matewu 3:11) Naniphendvuka, mine nginibhabhatisa ngemanti, kodvwa Loyo lota emvakwami unemandla kunami, netincabule takhe ngeke ngikwati kutikhumula. Yena utanibhabhatisa ngemoya longcwele nangemlilo.
Liphuzu lelicwaningiwe leliku-nwtsty laMat 3:11
nginibhabhatisa: Nobe “kucwilisa.” Ligama lesiGriki lelitsi ba·ptiʹzo lisho “kucwilisa intfo kwesikhashana; kucwilisa ngemdlandla.” Letinye tikhombo teliBhayibheli tiveta kutsi kubhabhatisa kusho kucwiliswa ngalokuphelele emantini. Ngalelinye lilanga Johane bekabhabhatisa esigodzini saseJordane edvute naseSalimi, “ngobe kwakunemanti lamanyenti lapho.” (Joh 3:23) Ngesikhatsi Filiphu abhabhatisa umtsenwa longumTopiya, bobabili “bangena emantini.” (Imi 8:38) Ligama lelifanako lesiGriki liyasetjentiswa ku-Septuagint ku-2Kh 5:14 nalichaza kutsi Namani “waticwilisa kasikhombisa emfuleni iJordane.”
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Matewu 1:1-17) Lena yincwadzi yemlandvo waJesu Khristu, indvodzana yaDavide loyindvodzana ya-Abrahama: 2 Abrahama watala Isaka; Isaka watala Jakobe; Jakobe watala Juda nabomnakabo; 3 Juda watala Pheresi naZera kuThamari; Pheresi watala Hesroni; Hesroni watala Ramu; 4 Ramu watala Aminadabi; Aminadabi watala Nasoni; Nasoni watala Salmoni; 5 Salmoni watala Bhowazi kuRahabi; Bhowazi watala Obedi kuRuthe; Obedi watala Jese; 6 Jese watala iNkhosi Davide. Davide watala Solomoni kumfati wa-Uriya; 7 Solomoni watala Rehobhowamu; Rehobhowamu watala Abhiya; Abhiya watala Asafa; 8 Asafa watala Jehoshafati; Jehoshafati watala Jehoramu; Jehoramu watala Uziya; 9 Uziya watala Jothamu; Jothamu watala Ahazi; Ahazi watala Hezekiya; 10 Hezekiya watala Manase; Manase watala Amoni; Amoni watala Josaya; 11 Josaya watala Jekhoniya nabomnakabo, labebaphila ngesikhatsi emaJuda atfunjelwa eBhabhulona. 12 Ngesikhatsi aseBhabhulona, Jekhoniya watala Sheyaltiyeli; Sheyaltiyeli watala Zerubhabheli; 13 Zerubhabheli watala Abhiyudi; Abhiyudi watala Eliyakimu; Eliyakimu watala Azori; 14 Azori watala Sadoki; Sadoki watala Akhimu; Akhimu watala Eliyudi; 15 Eliyudi watala Eliyezeri; Eliyezeri watala Mathani; Mathani watala Jakobe; 16 Jakobe watala Josefa indvodza yaMariya, unina waJesu lobitwa ngekutsi nguKhristu. 17 Ngako-ke tonkhe titukulwane kusukela ku-Abrahama kuye kuDavide betilishumi nakune, kusukela kuDavide kuye ekutfunjelweni kwemaJuda eBhabhulona, betilishumi nakune, futsi kusukela ekutfunjelweni eBhabhulona kute kube sekufikeni kwaKhristu, betilishumi nakune.
JANUARY 8-14
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | MATEWU 4-5
“Tifundvo Lesititfolako ENshumayelweni YaJesu YaseNtsabeni”
(Matewu 5:3) “Bayajabula labo labanakisisa tintfo letiphatselene naNkulunkulu, ngobe uMbuso welizulu ngewabo.
Liphuzu lelicwaningiwe leliku-nwtsty laMat 5:3
Bayajabula: Lana akushiwo kujabula lokuvamile, njengalapho umuntfu nakenta lokutsite lokumnandzi. Kepha nakuchazwa umuntfu lojabulako, kushiwo simo umuntfu lobusiswa nguNkulunkulu nalowemukelekako kuye laba kuso. Lenkhulumo iphindze isetjentiswe nakuchazwa Nkulunkulu kanye naJesu ekukhatimuleni kwakhe kwasezulwini.—1Tm 1:11; 6:15.
labo labanakisisa tintfo letiphatselene naNkulunkulu: Lenkhulumo yesiGriki lehunyushwe kwatsiwa “labanakisisa,” mbambambamba lesho kutsi, “labaphuyile (labadzingile; labahluphekile; labacelako),” kulelivesi ichaza bantfu labeva ngalokujulile kutsi badzinga lokutsite. Kusetjentiswa ligama lelifanako kuLuk 16:20, 22 nakukhulunywa ngaLazaro, “labephila ngekucela.” Lomusho wesiGriki lamanye emahumusho lawuhumusha atsi “labamphofu emoyeni” wakha sitfombe sebantfu labakuva ekujuleni kwabo kutsi baphuyile etindzabeni letitsintsa Nkulunkulu futsi bayamdzinga.
(Matewu 5:7) “Bayajabula labo labanesihawu, ngobe batawuhawukelwa.
Liphuzu lelicwaningiwe leliku-nwtsty laMat 5:7
labanesihawu: Ligama leliseBhayibhelini lelitsi “sihawu” aligcini ngekusho kutsetselela nekubeketelela labanye nakukhishwa sehlulelo. Livamise kusho luvelo nesihawu lesenta umuntfu atsatse sinyatselo sekusita bantfu labahluphekile.
(Matthew 5:9) “Bayajabula labo labatsandza kuthula, ngobe bayawubitwa ngekutsi ngemadvodzana aNkulunkulu.
Liphuzu lelicwaningiwe leliku-nwtsty laMat 5:9
labatsandza kuthula: Bantfu labangagcini ngekuphilisana nalabanye ngekuthula, kepha labakwakhako nalapho bekungekho khona.
w07 12/1 17
Fundzisa Umntfwana Wakho Kutsi Abe Nekuthula
Batali labangemaKhristu batimisele kucecesha bantfwana babo kutsi ‘bafune kuthula futsi bakulondvolote.’ (1 Phetro 3:11) Injabulo letfolakala ngekuba ngumenti wekuthula ibaluleke kangangekutsi singenta nobe ngabe ngumiphi imetamo kuze sincobe kungetsembani, kutfukutsela, nekungevani.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Matewu 4:9) Watsi kuye: “Tonkhe letintfo ngitakunika tona nawungaguca ungikhonte.”
Liphuzu lelicwaningiwe leliku-nwtsty laMat 4:9
nawungaguca ungikhonte: Kulelivesi, sento sesiGriki lesingahunyushwa ngekutsi “kukhonta” sibekwe ngendlela lengakhombisi kutsi sento lesitsite satsatsa sikhatsi lesingakanani futsi saphela nini. Kulihumusha ngekutsi “nawungaguca ungikhonte” kukhombisa kutsi Develi abengasho kutsi Jesu amkhonte sonkhe sikhatsi; abefuna ‘aguce amkhonte’ kanye nje.
(Matewu 4:23) Ngemuva kwaloko, wahamba kuyo yonkhe iGalile afundzisa emasinagogeni futsi ashumayela tindzaba letimnandzi teMbuso, elapha tonkhe tifo kanye nako konkhe kugula lobekuphetse bantfu.
Liphuzu lelicwaningiwe leliku-nwtsty laMat 4:23
afundzisa . . . ashumayela: Kufundzisa akufani nekushumayela ngoba lofundzisako akagcini ngekumemetela; uphindze afundzise, achaze, abonisane nemfundzi, futsi anikete bufakazi.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Matewu 5:31-48) “Ngetulu kwaloko, kwatsiwa: ‘Nobe ngubani lodivosa umkakhe, kufanele amnike incwadzi yedivosi.’ 32 Kodvwa mine ngitsi kini, wonkhe umuntfu lodivosa umkakhe ngaphandle kwanakente budlundlulu, umbeka engotini yekutsi aphinge, futsi nobe ngubani lotsatsa umfati lonjalo, uyaphinga. 33 “Niyati kutsi kwatsiwa kubantfu basendvulo: ‘Ungafungeli lite, kepha kufanele ufeze sifungo sakho kuJehova.’ 34 Kodvwa mine ngitsi kini ningafungi sanhlobo, kungaba lizulu, ngobe lisihlalo sebukhosi saNkulunkulu; 35 nobe umhlaba, ngobe usenabelo setinyawo takhe; nobe iJerusalema, ngobe ilidolobha leNkhosi lenkhulu. 36 Ungafungi ngisho nenhloko yakho, ngobe ungeke utishintje tinwele takho tibe mhlophe nobe tibe mnyama. 37 Kuphela nje, ‘yebo’ wenu akabe nguyebo, na-‘cha’ wenu abe ngucha, ngobe lokungetulu kwaloko kuvela kulomubi. 38 “Niyati kutsi kwatsiwa: ‘Liso ngeliso, litinyo ngelitinyo.’ 39 Kepha mine ngitsi kini: Ningalwisani nemuntfu lomubi, kodvwa nobe ngubani lokushaya esihlatsini sangesekudla, mvumele akushaye nakulesi lesinye. 40 Nangabe umuntfu afuna kukuyisa enkantolo futsi atsatse ingubo yakho yangephansi, mnike nengubo yakho yangetulu, 41 futsi nangabe umuntfu loneligunya akucindzetela kutsi wente lokutsite likhilomitha linye, kwente emakhilomitha lamabili. 42 Ubomupha umuntfu locelako, futsi ungamgodleli loyo loboleka lutfo kuwe. 43 “Niyati kutsi kwatsiwa: ‘Kufanele utsandze makhelwane wakho futsi utondze sitsa sakho.’ 44 Kodvwa ngitsi, chubekani nitsandza titsa tenu futsi nithantazele labo labaniphatsa kabi, 45 kute nitewutiveta ningemadvodzana eYihlo losezulwini, ngobe yena wenta lilanga liphumele bantfu lababi nalabahle, aphindze ente imvula inele bantfu labalungile nalabangakalungi. 46 Ngobe nangabe nitsandza labo labanitsandzako, ninamvuzo muni? Abenti njalo yini nebatselisi? 47 Nangabe nibingelela bazalwane benu kuphela, yini lencono leniyentako? Abenti njalo yini nebantfu betive? 48 Ngaleyo ndlela, nani kufanele niphelele njengobe neYihlo losezulwini aphelele.
JANUARY 15-21
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | MATEWU 6-7
“Chubekani Nifuna Kucala UMbuso”
(Matewu 6:10) UMbuso wakho awute. Intsandvo yakho ayentiwe emhlabeni njengasezulwini.
Umthantazo Usipho Lesiligugu
12 Yini lokufanele ihambe embili emithantazweni yetfu? NguJehova kanye nentsandvo yakhe. Kufanele simbonge ngenhlitiyo yetfu yonkhe ngako konkhe lasentele kona. (1 Tikhronike 29:10-13) Loko sikwati kahle ngoba ngesikhatsi Jesu asemhlabeni wafundzisa balandzeli bakhe kuthantaza. (Fundza Matewu 6:9-13.) Watsi kwekucala kufanele bathantazele kutsi ligama laNkulunkulu lingcweliswe, lokusho kuliphatsa ngendlela lengcwele. Jesu wabese utsi kufanele sithantazele uMbuso waNkulunkulu nekutsi intsandvo yakhe yentiwe emhlabeni wonkhe. Ngemuva kwekuthantazela letintfo letibaluleke kakhulu, Jesu watsi singabese siyatithantazela tidzingo tetfu. Sisuke sikhombisa kutsi yini lebaluleke kakhulu kitsi nasibeka Jehova kanye nentsandvo yakhe kucala emithantazweni yetfu.
(Matewu 6:24) “Kute umuntfu longasebentela emakhosi lamabili, ngobe utawutondza lenye atsandze lelenye, nobe ahloniphe lenye edzelele lelenye. Ngeke nikhonte Nkulunkulu kanye nemcebo.
Liphuzu lelicwaningiwe leliku-nwtsty laMat 6:24
longasebentela: Sento sesiGriki lesisho kusebenta njengesigcili, sibhekisela kumuntfu losebentela inkhosi yinye. Lapha Jesu bekachaza kutsi emaKhristu angeke akhone kutinikela kuNkulunkulu kuphela kube ngesikhatsi lesifanako abe acongelela umcebo.
(Matewu 6:33) “Ngako-ke chubekani nifuna kucala uMbuso waNkulunkulu nekulunga kwakhe, tonkhe leletinye tintfo nitawengetelwa tona.
Liphuzu lelicwaningiwe leliku-nwtsty laMat 6:33
Chubekani nifuna: Lesento sesiGriki sichaza intfo leyenteka ngalokuchubekako. Balandzeli baJesu bebangeke bafune uMbuso sikhashana bese bafuna letinye tintfo. Kodvwa uMbuso kufanele ube yintfo leta kucala ekuphileni kwabo.
UMbuso: Leminye imibhalo yesandla yesiGriki yasendvulo itsi “uMbuso waNkulunkulu.”
kwakhe: Kusho Nkulunkulu, “uYihlo losezulwini” lochazwe kuMat 6:32.
nekulunga: Labo labafuna kulunga kwaNkulunkulu benta intsandvo yakhe futsi balalela imitsetfo yakhe lemayelana nalokulungile nalokungakalungi. Lemfundziso beyingafani neyebaFarisi, lebebatibekela yabo imitsetfo.—Mat 5:20.
Funani UMbuso, Hhayi Umcebo
18 Fundza Matewu 6:33. Balandzeli baKhristu kufanele ngaso sonkhe sikhatsi babeke uMbuso kucala ekuphileni kwabo. Nangabe senta njalo, ‘tonkhe leletinye tintfo sitawengetelwa tona,’ njengobe Jesu asho. Kungani asho njalo? Nakasho tintfo lesitidzinga ekuphileni, kuvesi 32 wachaza watsi: “UYihlo losezulwini uyati kutsi niyatidzinga.” Jehova uyatati tidzingo temuntfu ngamunye mayelana nekudla, kwekwembatsa kanye nendzawo yekuhlala, ngisho nobe tsine sisengakati kutsi siyatidzinga. (Fil. 4:19) Uyati kutsi lokunye kwekwembatsa kwetfu kutawuchamukaphi. Uyakwati kudla lesikudzingako kanye nekutsi sidzinga indzawo lenganani kute sihlale kahle, kuye ngekutsi imindeni yetfu inganani. Jehova utawucinisekisa kutsi loko lesikudzinga mbamba siyakutfola.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Matewu 7:12) “Tonkhe tintfo lenifuna bantfu batente kini, nani tenteni kubo. Ecinisweni nguloko lokushiwo nguMtsetfo nebaPhrofethi.
Sebentisa UMtsetfo Weligolide Nawusemsebentini Wekushumayela
14 Asesitsi ngalelinye lilanga ushayelwa lucingo, kodvwa awuva kutsi labani lelivi. Awumati lomuntfu, kodvwa ukubuta kutsi utsandza luphi luhlobo lwekudla. Uyatibuta kutsi ngubani futsi yini layifunako. Ngenca yekutsi ufuna kumbonisa umusa, ucoca naye kancane ngemuva kwaloko bese ubeka phansi lucingo. Kodvwa asesitsi lona lokushayela lucingo uyatichaza kutsi ungubani, aphindze asho kutsi usita bantfu kutsi badle kudla lokunemphilo, bese ukutjela ngemusa kutsi unekwatiswa lokulusito. Ungamniketa litfuba lekutsi akhulume nawe. Siyajabula nangabe bantfu batisho ngalokucondzile kutsi babobani futsi bakhulume natsi kahle. Singayikhombisa njani inhlonipho lefanako kubantfu lesibatfola ensimini?
15 Etindzaweni letinyenti, kudzingeka sisichaze ngalokucacile sizatfu sekuvakashela umnikati welikhaya. Kuliciniso kutsi sinekwatiswa lokubalulekile umnikati welikhaya lete kona, kodvwa asesitsi asikatetfuli bese sesicala kucoca naye simbute sitsi: “Kube bewunemandla ekucatulula tinkinga emhlabeni, nguyiphi lebewungayicatulula?” Siyati kutsi inhloso yekubuta lombuto kutfola loko lokusengcondvweni yakhe, ngemuva kwaloko bese simkhombisa imphendvulo eBhayibhelini. Nanobe kunjalo, umnikati welikhaya angatibuta: ‘Ngubani lomuntfu lona, futsi kungani angibuta lombuto? Ute ngakungakhi?’ Ngako kufanele setame kwenta umnikati welikhaya ative akhululekile. (Fil. 2:3, 4) Singakwenta njani loko?
16 Lomunye umbonisi lojikeletako utfole nayi indlela lelandzelako ilusito. Ngemuva kwekuvusela umnikati welikhaya, umniketa lipheshana lelinesihloko lesitsi Ungatsandza Yini Kwati Liciniso? bese sewutsi: “Lamuhla, siniketa bonkhe bantfu labakulendzawo lelipheshana. Likhuluma ngemibuto lesitfupha bantfu labavamise kutibuta yona. Nali lakho.” Lomzalwane utsi bantfu labanyenti bavamise kukhululeka nasebasati sizatfu sekuta kwetfu. Ngaleso sikhatsi, kuba melula kucalisa incociswano. Lombonisi lojikeletako ubese ubuta lomunye umbuto lotsi: “Uke watibuta yini lomunye walemibuto?” Nangabe umnikati welikhaya akhetsa umbuto lotsite, lomzalwane uvula lelipheshana bese sewucoca ngaloko lokushiwo liBhayibheli ngalombuto. Nangabe umnikati welikhaya angakakhetsi umbuto, kuba nguye lowukhetsako bese bachubeka nencociswano ngaphandle kwekumenta ative anemahloni. Kuliciniso kutsi tinyenti tindlela tekucalisa incociswano. Kuletinye tindzawo, banikati bemakhaya bafuna ucale wente lokutsite lokulisiko laleyo ndzawo ngaphambi kwekutsi utetfule kutsi ute ngani. Lokubalulekile kutsi inshumayelo yetfu siyivumelanise nendlela bantfu labenta ngayo tintfo kuleyo ndzawo.
(Matewu 7:28, 29) Ngesikhatsi Jesu asacedzile kukhuluma ngaletintfo, lesicumbi sebantfu sabamba wangentansi ngendlela labefundzisa ngayo, 29 ngobe abefundzisa njengemuntfu loneligunya, hhayi njengetati tabo temtsetfo.
Emaphuzu lacwaningiwe laku-nwtsty aMat 7:28, 29
sabamba wangentansi: Lesento sesiGriki lesisetjentiswe lapha singasho kumangala kakhulu. Lesento lesichubekako sichaza kutsi emavi aJesu asitsintsa kakhulu lesicumbi sebantfu.
ngendlela labefundzisa ngayo: Lamavi achaza indlela Jesu bekafundzisa ngayo, lefaka ekhatsi loko bekakufundzisa, kanye nato tonkhe tintfo bekakhuluma ngato eNshumayelweni yaseNtsabeni.
hhayi njengetati tabo temtsetfo: Kunekutsi acaphune loko lobekushiwo borabi labahlonishwako njengobe baFarisi bebenta, Jesu waba ngumkhulumeli waJehova, njengemuntfu loneligunya, futsi timfundziso takhe bekatisekela eVini laNkulunkulu.—Joh 7:16.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Matewu 6:1-18) “Nibobona kutsi kulunga kwenu ningakwenteli kubukisa; ngobe nanenta njalo, uYihlo losezulwini ngeke aninikete umvuzo. 2 Ngako-ke nawupha labanye, ungamemeteli, njengobe kwenta batentisi emasinagogeni nasemigwacweni kute badvunyiswe bantfu. Ngicinisile ngitsi kini, sebavele bawutfolile umvuzo wabo. 3 Kodvwa wena nawupha labanye, ungavumeli kutsi sandla sakho sangesencele sibone loko lokwentiwa sandla sakho sangesekudla, 4 kuze nawupha ungabonwa bantfu. UYihlo lobona asekusitsekeni utakunika umvuzo. 5 “Nanithantaza, ningalingisi batentisi, ngobe batsandza kuthantaza beme emasinagogeni nasemakoneni emigwaco lemikhulu kute babonwe bantfu. Ngicinisile ngitsi kini, sebavele bawutfolile umvuzo wabo. 6 Kodvwa wena nawuthantaza, ngena ekamelweni lakho, uvale umnyango bese uthantaza kuYihlo losekusitsekeni. Yena utakunika umvuzo. 7 Nawuthantaza, ungaphindzaphindzi intfo yinye njengobe kwenta bantfu betive, ngobe bacabanga kutsi batawuviwa ngekukhuluma emagama lamanyenti. 8 Ningafani nabo, ngobe Nkulunkulu longuYihlo uyatati tintfo lenitidzingako ngisho nisengakaticeli. 9 “Ngako-ke kufanele nithantaze ngalendlela: “‘Babe wetfu losezulwini, alingcweliswe libito lakho. 10 UMbuso wakho awute. Intsandvo yakho ayentiwe emhlabeni njengasezulwini. 11 Siphe sinkhwa setfu salamuhla, 12 usitsetselele tono tetfu, njengobe natsi sibatsetselela labasonako. 13 Ungasingenisi ekulingweni, kodvwa usikhulule kulomubi.’ 14 “Ngobe nangabe nitsetselela labanye tono tabo, neYihlo losezulwini utanitsetselela; 15 kodvwa nangabe ningabatsetseleli labanye tono tabo, neYihlo losezulwini ngeke anitsetselele tono tenu. 16 “Nanizila kudla, ningalingisi batentisi ngekutenta labadzabukile, bona abayinaki imitimba yabo, ngobe basuke bafuna bantfu babone kutsi bazilile. Ngicinisile ngitsi kini, sebavele bawutfolile umvuzo wabo. 17 Kepha wena nawuzila kudla, gcobisa inhloko yakho, ugeze nebuso bakho 18 kuze bantfu bangaboni kutsi uzilile, kodvwa ubonwe nguYihlo losekusitsekeni. Yena utakunika umvuzo.
JANUARY 22-28
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | MATEWU 8-9
“Jesu Abebatsandza Bantfu”
(Matewu 8:1-3) Watsi nasehlile entsabeni, sicumbi lesikhulu sebantfu samlandzela. 2 Kwefika indvodza leyayinebulephelo, yamkhotsamela yatsi: “Nkhosi, nawutsandza ungangenta ngihlanteke.” 3 Ngako-ke welula sandla sakhe wayitsintsa, watsi: “Ngiyatsandza, hlanteka.” Ngekushesha lobulephelo baphela.
Liphuzu lelicwaningiwe leliku-nwtsty laMat 8:3
wayitsintsa: UMtsetfo waMosi bewutsi bantfu labanebulephelo kufanele bahlaliswe bodvwa kuze bangatseleli labanye. (Lev 13:45, 46; Nu 5:1-4) Nobe kunjalo, baholi benkholo bemaJuda bengeta leminye imitsetfo. Lomunye walemitsetfo bewukutsi bantfu bekungakafaneli basondzele kumuntfu lonebulephelo ngemamitha langaba ngu-1.8, kodvwa nangabe lihhusha, lelibanga beliba ngemamitha langaba ngu-45. Lemitsetfo beyenta baphatfwe kabuhlungu bantfu labanebulephelo. Umlandvo ukhuluma ngalomunye rabi lowabhacela bantfu labanebulephelo nangalomunye lowabajikijela ngematje kuze bangasondzeli kuye. Ngalokwehlukile, Jesu wakubona kucindzeteleka kwebantfu labanebulephelo futsi loko kwamshukumisela kutsi ente intfo lamanye emaJuda lebekayitsatsa njengalebulima—wamtsintsa lomuntfu lonebulephelo. Wakwenta loku ngisho nobe abengakhona kuphilisa lomuntfu lonebulephelo ngisho angakamtsintsi.—Mat 8:5-12.
ngiyatsandza: Jesu akazange emukele lesicelo kuphela, kunaloko waba nesifiso lesijulile sekusita, lobekukhombisa kutsi ushukunyiswa ngulokungetulu kwekumane ente lokutsite.
(Matewu 9:9-13) Watsi nakendlula esuka lapho, Jesu wabona lenye indvodza lebitwa ngekutsi nguMatewu ihleti endzaweni yekutselisa, watsi kuyo: “Bani ngumlandzeli wami.” Ngako Matewu wasukuma wamlandzela. 10 Kwatsi ngalesinye sikhatsi asendlini, ahleti etafuleni, kweta batselisi netoni letinyenti bahlala naye kanye nebafundzi bakhe. 11 Nababona loku, baFarisi batsi kubafundzi bakhe: “Kwentiwa yini kutsi umfundzisi wenu adle nebatselisi netoni?” 12 Jesu wabeva, wase utsi: “Bantfu labaphilile abamdzingi dokotela, kodvwa ngulabagulako labamdzingako. 13 Ngako-ke hambani nifundze kutsi asho kutsini lamavi latsi: ‘Ngifuna sihawu hhayi umhlatjelo.’ Ngobe angiketeli kutewubita bantfu labalungile, kodvwa ngitewubita toni.”
Liphuzu lelicwaningiwe leliku-nwtsty laMat 9:10
ahleti etafuleni: Kuhlala nemuntfu etafuleni bekusho kutsi usondzelene kakhulu naloyo muntfu. EmaJuda angesikhatsi saJesu abengeke ahlale etafuleni nobe adle nebantfu labangasiwo emaJuda.
batselisi: EmaJuda lamanyenti abekoleka umtselo wetikhulu temaRoma. Bantfu labanyenti bebawenyanya lamaJuda ngobe bekatihlanganise nalomunye umbuso futsi bekafuna umtselo losetulu kunalobewufunwa ngumtsetfo. Batselisi bebavame kunganakwa ngulamanye emaJuda ngobe bekawafananisa netoni kanye netingwadla.—Mat 11:19; 21:32.
(Matewu 9:35-38) Ngako Jesu wahamba kuwo onkhe emadolobha nemadolobhana, afundzisa emasinagogeni futsi ashumayela tindzaba letimnandzi letimayelana neMbuso, elapha tonkhe tinhlobo tetifo, nato tonkhe tinhlobo tekugula. 36 Watsi nakabona sicumbi sebantfu, inhlitiyo yakhe yagcwala sihawu, ngobe bebaphetfwe kabi futsi bahlakatekile njengetimvu letite umelusi. 37 Wase utsi kubafundzi bakhe: “Umsebenti wekuvuna mkhulu, kodvwa tisebenti timbalwa. 38 Ngako ncusani iNkhosi yekuvuna kutsi yengete tisebenti ekuvuneni kwayo.”
Liphuzu lelicwaningiwe leliku-nwtsty laMat 9:36
yagcwala sihawu: Lesento sesiGriki lesitsi splag·khniʹzo·mai lesisetjentisiwe sihlobene neligama lelitsi “ematfumbu” (splagʹkhna), futsi simelela intfo loyiva ngekhatsi emtimbeni wakho, lokungaba yimiva lejulile. Lesento singulelinye ligama lesiGriki lelinemandla lelichaza indlela lotiva ngayo ngalomunye.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Matewu 8:8-10) Lendvuna yemasotja yaphendvula yatsi: “Nkhosi, akungifaneli kutsi ngikungenise endlini yami, kodvwa nawungamane nje usho lokutsite, lesisebenti sami sitawuphila. 9 Nanobe nami ngiphetfwe, kunemasotja langephansi kwami, futsi nangitsi kulelinye lawo: ‘Hamba!’ livele lente njalo, nangitsi kulelinye: ‘Kota lapha!’ livele lite, nangitsi esisebentini sami: ‘Yenta loku!’ sivele sikwente.” 10 Watsi nakeva loku, Jesu wamangala futsi watsi kulabo lebebamlandzela: “Ngicinisile ngitsi, kute umuntfu lapha ka-Israyeli lengimtfole anekukholwa lokunjengaloku.
w02 8/15 13 ¶16
“Nginentele Sibonelo”
16 Ngalokufanako, lapho lendvuna yemasotja—mhlawumbe lebeyingulomunye webantfu betive, ingumRoma—icela Jesu kutsi aphilise sigcili lebesigula, Jesu bekati kutsi lelisotja nalo belinawo emaphutsa. Indvuna yemasotja yangaleso sikhatsi beyivamile kutsi ibe nemlandvo wetento tebudlova, kubulala kanye nekukhonta kwemanga. Nobe kunjalo, Jesu wanaka lokuhle kuphela, kukholwa lendvodza lebeyinako. (Matewu 8:5-13) Ngekuhamba kwesikhatsi lapho Jesu akhuluma nalesigebengu lebesibetselwe eceleni kwakhe, akazange asitsetsise ngalobubi lebesibentile, kunaloko wasikhutsata ngelitsemba lesikhatsi lesitako. (Lukha 23:43) Jesu bekati kutsi kuphatsa labanye kabi bekungabavisa buhlungu futsi kubacedze emandla. Yonkhe imetamo layenta kutsi atfole lokuhle kulabanye yabakhutsata labanyenti kutsi batimisele kwenta lokuhle.
(Matewu 9:16, 17) Kute umuntfu lochibela ingubo lendzala ngesichibi lesisha, ngobe sitayidzabula lengubo, sente lembobo ibe yinkhulu. 17 Bantfu abalifaki liwayini lelisha etigujini letindzala tesikhumba. Ngobe nabenta njalo letigubhu titawubhubuka futsi leliwayini licitseke, bese tiyonakala. Kodvwa bantfu bafaka liwayini lelisha etigujini letinsha tesikhumba, kute kokubili kuhlale kusesimeni lesikahle.”
jy 70 ¶6
Kungani Bafundzi BaJesu Bangazili Kudla?
Jesu usita bafundzi baJohane uMbhabhatisi bemukele kutsi balandzeli baJesu bebangeke babambelele emikhubeni yemaJuda lefaka ekhatsi kuzila kudla. Bekangaketi kutochibela nobe kutfutfukisa indlela lendzala yekukhonta, lokuyindlela lobesekufanele ingasasetjentiswa. Indlela yekukhonta lekhutsatwa nguJesu akusiyo lebeyisetjentiswa ngemaJuda angaleso sikhatsi lebeyihlanganisa nemasiko. Jesu bekangetami kuchibela ingubo lendzala ngesichibi lesisha nobe afake liwayini lelisha etigujini letindzala tesikhumba.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Matewu 8:1-17) Watsi nasehlile entsabeni, sicumbi lesikhulu sebantfu samlandzela. 2 Kwefika indvodza leyayinebulephelo, yamkhotsamela yatsi: “Nkhosi, nawutsandza ungangenta ngihlanteke.” 3 Ngako-ke welula sandla sakhe wayitsintsa, watsi: “Ngiyatsandza, hlanteka.” Ngekushesha lobulephelo baphela. 4 Ngemuva kwaloko, Jesu watsi kuyo: “Ungatjeli muntfu ngaloku, kodvwa hamba uye kumphristi, futsi wente umnikelo njengobe kushiwo eMtsetfweni waMosi, kuze kube bufakazi kubo.” 5 Nakefika eKhaphanawume, indvuna yemasotja yeta kuye yamncenga, 6 yatsi: “Nkhosi, sisebenti sami sife luhlangotsi futsi sisendlini silele phansi, sisetinhlungwini letinkhulu.” 7 Watsi kuyo: “Ngitaselapha nangifika lapho.” 8 Lendvuna yemasotja yaphendvula yatsi: “Nkhosi, akungifaneli kutsi ngikungenise endlini yami, kodvwa nawungamane nje usho lokutsite, lesisebenti sami sitawuphila. 9 Nanobe nami ngiphetfwe, kunemasotja langephansi kwami, futsi nangitsi kulelinye lawo: ‘Hamba!’ livele lente njalo, nangitsi kulelinye: ‘Kota lapha!’ livele lite, nangitsi esisebentini sami: ‘Yenta loku!’ sivele sikwente.” 10 Watsi nakeva loku, Jesu wamangala futsi watsi kulabo lebebamlandzela: “Ngicinisile ngitsi, kute umuntfu lapha ka-Israyeli lengimtfole anekukholwa lokunjengaloku. 11 Kodvwa ngiyanitjela ngitsi, bantfu labanyenti labesuka emphumalanga nasenshonalanga batawufike bahlale etafuleni na-Abrahama, Isaka kanye naJakobe eMbusweni welizulu; 12 kantsi labo lebekufanele bangene embusweni batawukhishelwa ngephandle ebumnyameni. Kulapho labatawufikelwa khona kukhala nekugedletela kwematinyo.” 13 Ngako Jesu watsi kulendvuna yemasotja: “Hamba, futsi ngenca yekukholwa kwakho, akwenteke loko lokufisako.” Lesisebenti selapheka ngaso leso sikhatsi. 14 Watsi Jesu nakefika endlini yaPhetro, wabona uninatala waPhetro alele phansi aphetfwe ngumkhuhlane. 15 Wamtsintsa sandla, lomkhuhlane waphela, wase uyavuka ulungisela Jesu kudla. 16 Kwatsi nasekucala kuhwalala, bantfu labanyenti lebebanemadimoni baletfwa kuye, futsi wawakhipha, waphindze welapha bonkhe lebebagula, 17 kuze kugcwaliseke loko lokwashiwo ngumphrofethi Isaya, nakatsi: “Yena wasusa kugula kwetfu, wetfwala netifo tetfu.”
JANUARY 29–FEBRUARY 4
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | MATEWU 10-11
“Jesu Wasinika Kuphumula”
(Matewu 10:29, 30) Bojolwane lababili abatsengiswa yini ngemali yelinani lelincane? Nome kunjalo, ngeke kuwele ngisho namunye wabo emhlabatsini angaboni uYihlo. 30 Futsi tonkhe tinwele letisetinhloko tenu tibaliwe.
Emaphuzu lacwaningiwe laku-nwtsty aMat 10:29, 30
bojolwane: Libito lesiGriki lelitsi strou·thiʹon lisinciphiso lesisho nome ngabe nguyiphi inyoni lencane, kodvwa livame kusho bojolwane, lokutinyoni letishiphe kunato tonkhe letidliwako.
ngemali yelinani lelincane: Nalibekwe njengobe linjalo, litsi “ngeli-assarion,” lobekungumholo wekusebenta imizuzu lengu-45. (Hlola App. B14.) Ngalesikhatsi lesishiwo kulelivesi, lapho Jesu avakashele iGalile kwesitsatfu, watsi bojolwane lababili babita li-assarion linye. Ngemuva kwesikhatsi lesingaba ngumnyaka, ashumayela eJudiya, Jesu watsi bojolwane labasihlanu bebatsengiswa ngema-assarion lamabili. (Luk 12:6) Nasicatsanisa loku lokubili, sifundza kutsi bojolwane bebashiphe kangangekutsi lowesihlanu bowumtfola mahhala.
tonkhe tinwele letisetinhloko tenu tibaliwe: Kutsiwa sinetinwele letingetulu kwa-100 000. Kwati kwaJehova imininingwane lebonakala ingakabaluleki njengelinani letinwele tetfu kusicinisekisa kutsi unendzaba nemlandzeli ngamunye waKhristu.
Sitfombe lesiku-nwtsty
Jolwane
Bojolwane bebashiphe kunato tonkhe tinyoni letidliwako. Umholo wekusebenta imizuzu lengu-45 bewungatsenga babili babo. Leligama lesiGriki lingasho tinhlobo letehlukahlukene tetinyoni letincane, njengabojolwane labavamise kwakhela etindlini (Passer domesticus biblicus) nabojolwane baseSpain (Passer hispaniolensis), labasatfolakala ka-Israyeli.
(Matewu 11:28) Kotani kimi nonkhe nine lenikhatsele nalenisindvwako, ngitaniphumuta.
Liphuzu lelicwaningiwe leliku-nwtsty laMat 11:28
lenisindvwako: Labo Jesu labamema kutsi bete kuye ‘bebasindvwa’ kukhatsateka nemisebenti lelukhuni. Kukhonta Jehova besekungumtfwalo losindzako kubo ngenca yekutsi uMtsetfo waMosi wase uhlanganiswe nemasiko ebantfu. (Mat 23:4) Ngisho neliSabatha lase lingumtfwalo lowesindzako, kantsi kwakufanele libanike litfuba lekuphumula.—Eks 23:12; Mak 2:23-28; Luk 6:1-11.
ngitaniphumuta: Ligama lesiGriki lelisho ‘kuphumula’ lingasho kuphumula nawudziniwe (Mat 26:45; Mak 6:31) noma kuphumula emisebentini lelukhuni kuze uvuseleleke (2Ko 7:13; Flm 7). Kunakisisa lelivesi lilonkhe kusikhombisa kutsi kubeka “lijoka” laJesu kitsi (Mat 11:29) kusho kwenta lokutsite, hhayi kungenti lutfo. Leligama lesiGriki lelichaza sento lesichubekako lesentiwa nguJesu lisiniketa sitfombe saJesu avuselela futsi aniketa labakhatsele emandla, lokubenta bafune kutfwala lijoka lakhe lelimelula.
(Matewu 11:29, 30) Bekani lijoka lami kini, nifundze kimi, ngobe nginemoya lomuhle futsi nginenhlitiyo letfobekile, nitawutfolela imiphefumulo yenu kuphumula. 30 Ngobe lijoka lami lilula, kantsi nemtfwalo wami awusindzi.”
Liphuzu lelicwaningiwe leliku-nwtsty laMat 11:29
Bekani lijoka lami kini: Jesu wakufanisa ‘nelijoka’ kutitfoba egunyeni nasekucondzisweni. Kungenteka abesho lijoka leligacwa tilwane letimbili, lelabekwa etikwakhe nguNkulunkulu, lokusho kutsi abemema bafundzi bakhe kutsi baligace naye, futsi abetawubasita. Nakunjalo, lomusho ungabekwa kanje: “Gacani lelijoka nami.” Nangabe abesho lijoka yena lalibeka kulabanye, kungasho kutsi abekhuluma ngekutitfoba kwemfundzi egunyeni laKhristu nasesicondzisweni sakhe.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Matewu 11:2, 3) Johane weva asejele ngetintfo Khristu labetenta, wase utfumela bafundzi bakhe kuye, 3 watsi: “Unguye yini Loyo Lotako, nobe kusafanele silindzele lomunye?”
jy 96 ¶2-3
Johane Ufuna Kucinisekiswa NguJesu
Lombuto uyamangalisa. Johane uyindvodza letinikele, lokwatsi nayibhabhatisa Jesu eminyakeni lemibili leyase yengcile, yabona umoya waNkulunkulu wehlela kuJesu yaphindze yeva Nkulunkulu atsi uyamemukela. Kungaba liphutsa kucabanga kutsi kukholwa kwaJohane besekungakacini. Kube bekunjalo, Jesu abengeke akhulume kahle kangaka ngaJohane. Kungani-ke Johane abuta lombuto ngaJesu nangabe abete kungabata?
Kungenteka Johane umane ufuna sicinisekiso lesivela kuJesu sekutsi nguye Mesiya. Loku bekutamkhutsata Johane njengoba abhadla ejele. Kungenteka nekutsi lombuto waJohane usho nalokunye. Uyatati tiphrofetho teliBhayibheli letikhombisa kutsi Logcotjiwe waNkulunkulu utawuba yinkhosi nemkhululi. Kodvwa, naku Johane usejele kantsi sekwendlule sikhatsi Jesu abhajatisiwe. Ngako Johane ubuta kutsi usetawuba khona yini lomunye lotawulandzela emva kwaJesu, agcwalise konkhe lokwakubiketelwe kutsi Mesiya utakufeza.
(Matewu 11:16-19) “Kodvwa lesitukulwane ngingasifanisa nabani? Sinjengebantfwana labasetimakethe labamemetana bodvwa, 17 batsi: ‘Sinishayele imintjingo kodvwa nangadansi; salila kodvwa nangasidzindzi sililo.’ 18 Johane weta angadli futsi anganatsi, kodvwa bantfu batsi: ‘Unelidimoni’; 19 iNdvodzana yemuntfu yona yefika yadla futsi yanatsa, kodvwa batsi: ‘Asenibuke lomuntfu! Usimiti nemnatsi weliwayini, futsi ungumngani webatselisi netoni.’ Kuhlakanipha kubonakala kulungile ngemisebenti yako.”
jy 98 ¶1-2
Maye Ngesitukulwane Lesingalaleli
Jesu umhlonipha kakhulu Johane uMbhabhatisi, kodvwa linyenti lebantfu limtsatsa njani Johane? Jesu watsi: “Lesitukulwane . . . sinjengebantfwana labasetimakethe labamemetana bodvwa, batsi: ‘Sinishayele imintjingo kodvwa nangadansi; salila kodvwa nangasidzindzi sililo.”—Matewu 11:16, 17.
Usho kutsini Jesu? Uyachaza: “Johane weta angadli futsi anganatsi, kodvwa bantfu batsi: ‘Unelidimoni’; iNdvodzana yemuntfu yona yefika yadla futsi yanatsa, kodvwa batsi: ‘Asenibuke lomuntfu! Usimiti nemnatsi weliwayini, futsi ungumngani webatselisi netoni.’” (Matewu 11:18, 19) Johane uphila kuphila lokulula kwemNaziri, lokuhlanganisa kunganatsi liwayini, kodvwa lesitukulwane sitsi unelidimoni. (Numeri 6:2, 3; Lukha 1:15) Jesu yena uphila njengabo bonkhe bantfu. Udla futsi anatse ngendlela lefanele, kodvwa kutsiwa uyecisa. Kute indlela yekujabulisa labantfu.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Matewu 11:1-19) Ngesikhatsi Jesu asacedzile kuniketa bafundzi bakhe labalishumi nakubili ticondziso, wesuka wayewushumayela futsi wayewufundzisa nakulamanye emadolobha. 2 Johane weva asejele ngetintfo Khristu labetenta, wase utfumela bafundzi bakhe kuye, 3 watsi: “Unguye yini Loyo Lotako, nobe kusafanele silindzele lomunye?” 4 Jesu wabaphendvula watsi: “Ncandzekani, niyewubikela Johane loko lenikuvile nalenikubonile: 5 Timphumphutse setiyabona, tinchute setihamba kahle, labanebulephelo bayahlanjululwa, tihhulu setiyeva, labafile bayavuswa, nalabeswele beva tindzaba letimnandzi letishunyayelwa kubo; 6 uyajabula loyo lote sizatfu sekungabata ngami.” 7 Kwatsi lapho bafundzi baJohane basesendleleni, Jesu wakhuluma nalesicumbi sebantfu mayelana naJohane watsi: “Ngesikhatsi nisuka niya ehlane, naniyele kuyawubonani? Naniyawubona umhlanga upheshulwa ngumoya? 8 Naniyawubonani vele? Naniyawubona umuntfu lowembetse ingubo lenhle? Anati yini kutsi tingubo letinhle tembatfwa ngulabo labasetindlini temakhosi? 9 Kantsi vele naniyawubonani? Naniyawubona umphrofethi? Ecinisweni nabona umuntfu lomkhulu kakhulu kunemphrofethi. 10 Lona nguye lokwabhalwa ngaye, nakutsiwa: ‘Ngitfumela sitfunywa sami embikwakho, sona sitakulungisela indlela!’ 11 Ngicinisile ngitsi kini: Kubo bonkhe labake baphila emhlabeni, kute ngisho namunye lowaba mkhulu kunaJohane uMbhabhatisi, kodvwa loyo lomncane eMbusweni welizulu mkhulu kunaye. 12 Kusukela emalangeni aJohane uMbhabhatisi kute kube ngunyalo, uMbuso welizulu uyintfo bantfu labalwela kuyitfola, futsi labo labawulwelako bayawutfola. 13 Ngobe kwaphrofethwa ngebaPhrofethi nangeMtsetfo kwate kwefika Johane, 14 futsi ngisho nobe nikuvuma loko nobe cha, lona ‘ngu-Elija, loyo labetawufika.’ 15 Lonendlebe akeve. 16 “Kodvwa lesitukulwane ngingasifanisa nabani? Sinjengebantfwana labasetimakethe labamemetana bodvwa, 17 batsi: ‘Sinishayele imintjingo kodvwa nangadansi; salila kodvwa nangasidzindzi sililo.’ 18 Johane weta angadli futsi anganatsi, kodvwa bantfu batsi: ‘Unelidimoni’; 19 iNdvodzana yemuntfu yona yefika yadla futsi yanatsa, kodvwa batsi: ‘Asenibuke lomuntfu! Usimiti nemnatsi weliwayini, futsi ungumngani webatselisi netoni.’ Kuhlakanipha kubonakala kulungile ngemisebenti yako.”