Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
JULY 5-11
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DUTHERONOMI 11-12
“Indlela Jehova Lafuna Kukhontwa Ngayo”
it-2-E 1007 ¶4
Umphefumulo
Kukhonta ngemphefumulo wonkhe. “Umphefumulo” ngalokuvamile usho umuntfu, njengobe kukhonjisiwe. Kodvwa leminye imibhalo isikhutsata kutsi sifune lutsandvo futsi sikhonte Nkulunkulu ‘ngenhlitiyo yetfu yonkhe nangemphefumulo wetfu wonkhe’ (Dut 4:29; 11:13, 18), futsi Dutheronomi 6:5 utsi: “Kufanele nitsandze Jehova Nkulunkulu wenu ngayo yonkhe inhlitiyo yenu, nangawo wonkhe umphefumulo wenu, nangawo onkhe emandla enu.” Jesu watsi kubalulekile kutsi sikhonte Nkulunkulu ngemphefumulo wetfu wonkhe, ngemandla etfu onkhe futsi waphindze wengeta watsi “nangayo yonkhe ingcondvo” yetfu. (Mak 12:30; Luk 10:27) Umbuto lophakamako ukutsi, kungani letintfo tibalwe kanye nemphefumulo kantsi wona utimelela tonkhe letintfo? Loku singahle sikuchaze nganangu umfanekiso: Umuntfu (umphefumulo) angahle atitsengise abe sigcili salomunye, ngaleyo ndlela abuswe ngulomuntfu lomtsengile nobe lenkhosi yakhe. Kodvwa lenkhosi yakhe angahle angayisebenteli ngenhlitiyo yakhe yonkhe, angatimiseli ngalokuphelele futsi angabi naso sifiso sekuyijabulisa, ngenca yaloko angahle angawasebentisi emandla kanye nengcondvo yakhe ngalokuphelele kute ahlangabetane netidzingo tenkhosi yakhe. (Catsanisa na-Efe 6:5; Khol 3:22.) Ngako leletinye tici letivetwe langenhla tisisita kutsi sitinake kute singakhohlwa kutikhumbula nekucabanga ngato emsebentini lesiwentela Nkulunkulu, longuMdali wetfu kanye neNdvodzana yakhe leyanikela ngekuphila kwayo kwaba ngumhlatjelo lowatsenga kuphila kwetfu. Kukhonta Nkulunkulu ‘ngemphefumulo wonkhe,’ kusho kumsebentela ngato tonkhe tici tetfu, futsi kute sitfo semtimba, emandla latsite nobe sifiso lokufanele kungasebenti.—Catsanisa naMat 5:28-30; Luk 21:34-36; Efe 6:6-9; Flp 3:19; Kho 3:23, 24.
it-1-E 84 ¶3
Li-Al’thare
Ema-Israyeli ayalwa kutsi abhidlite onkhe ema-al’thare alabanye bonkulunkulu kanye nematje langcwele netinsika letingcwele lebetakhiwe eceleni kwalama-al’thare. (Eks 34:13; Dut 7:5, 6; 12:1-3) Lama-Israyeli bekungakafaneli alingise emacaba nobe anikele ngebantfwana babo ngekubashisa emlilweni njengobe bekwenta emaKhenani. (Dut 12:30, 31; 16:21) Kunekutsi abe nema-al’thare lamanyenti, ema-Israyeli bekufanele abe neli-al’thare linye lekukhonta Nkulunkulu loyedvwa weliciniso, endzaweni lebeyitawukhetfwa nguye. (Dut 12:2-6, 13, 14, 27; catsanisa loku naloko lobekwenteka eBhabhulona lebeyinema-al’thare langu-180 ankulunkulukati Ishta.) Ekucaleni ayalwa kutsi akhe li-al’thare ngematje langakacetulwa ngemuva kwekuwela uMfula iJordane (Dut 27:4-8), futsi lakhiwa nguJoshuwa eNtsabeni i-Ebali. (Jos 8:30-32) Ngemuva kwekwehlukaniselana lelive labalincoba, sive sakaRubeni, sive sakaGadi kanye nencenye yesive sakaManase takha li-al’thare lelikhulu kakhulu ngaseJordane, lokwabanga kucabana naletinye tive kwaze kwaba ngulapho kucaca kutsi leli-al’thare alisilo letihlubuki kunaloko belisikhumbuto sekutsi kufanele betsembeke kuJehova longuNkulunkulu weliciniso.—Jos 22:10-34.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 925-926
INtsaba IGerizimu
Ngekuvumelana nemiyalo leyaniketwa nguMosi, tive taka-Israyeli tahlangana eNtsabeni iGerizimu naseNtsabeni i-Ebali ngaphansi kwekucondziswa nguJoshuwa ngemuva nje kwekutsi bancobe i-Ayi. Ngesikhatsi balapho bantfu bebalalele njengobe kufundvwa tibusiso lebebatatitfola nangabe balalela Jehova kanye neticalekiso lebebatatitfola nangabe bangamlaleli. Sive sakaSimeyoni, sakaLevi, sakaJuda, saka-Isakhari, sakaJosefa nesakaBhenjamini tema embikweNtsaba iGerizimu. EmaLevi kanye nelibhokisi lesivumelwane bewasetsafeni futsi leletinye tive letisitfupha betime embikweNtsaba i-Ebali. (Dut 11:29, 30; 27:11-13; Jos 8:28-35) Kubonakala shengatsi letive lebetime embikweNtsaba iGerizimu tavuma njengobe bekufundvwa letibusiso beticondziswe kuto, kantsi leletinye tive tavuma njengobe bekufundvwa ticelekiso lebetibhekiselwe eNtsabeni i-Ebali. Nanobe labanye bacabanga kutsi letibusiso letafundvwa beticondziswe eNtsabeni iGerizimu ngenca yekutsi beyiyinhle futsi inotsile njengobe beyehlukile eNtsabeni i-Ebali lebeyinemadvwala futsi ingakanotsi, kodvwa liBhayibheli alisho lutfo ngalendzaba. LoMtsetfo wafundvwa ngelivi lelivakalako “embikwaso sonkhe sive saka-Israyeli, lokufaka ekhatsi bafati nebantfwana, kanye nebantfu bekuhamba lebebahlala emkhatsini waso.” (Jos 8:35) Lesicumbi sebantfu besiva lamavi embikwato totimbili letintsaba. Loku kungenteka ngekwencenye bekubangelwa kuhlokoma kwalendzawo njengobe bekuvakala kahle.—Buka EBAL, MOUNT.
JULY 12-18
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DUTHERONOMI 13-15
“Indlela UMtsetfo Lebewukhombisa Ngayo Kutsi Jehova Uyabacabangela Labeswele”
it-2-E 1110 ¶3
Kwelishumi
Kubonakala shengatsi bekunalokunye kwelishumi lebekubekelwa eceleni umnyaka ngamunye futsi bekwenta umsebenti lowehlukile kulowo wekunekekela baphristi labangemaLevi, kodvwa nawo emaLevi bewatfola incenye kuwo. Ngalokuvamile bekusetjentiswa futsi kujatjulelwe ngalokugcwele yimindeni yema-Israyeli nayihlangene ndzawonye emikhosini yesive. Etimeni lapho lona lonikelako bekahlala khashane naseJerusalema futsi kute intfo lengatfwala lomnikelo wakhe, lesivuno besishintjwa sibe yimali futsi beyisetjentiswa eJerusalema kuze lomndeni ukwati kudla futsi utijabulise nakunembutsano longcwele. (Dut 12:4-7, 11, 17, 18; 14:22-27) Njalo nje nakuphela umnyaka wesitsatfu newesitfupha kuleminyaka lengu-7 yekugujwa kwelisabatha, lomnikelo bewubekelwa eceleni kute unakekele emaLevi, bantfu labatihambi, bafelokati kanye netintsandzane, esikhundleni sekutsi usetjentiswe emibutsaneni yesive.—Dut 14:28, 29; 26:12.
it-2-E 833
Umnyaka WeliSabatha
Umnyaka weliSabatha bewubitwa ngekutsi ‘ngumnyaka wekwesula [hash·shemit·tahʹ].’ (Dut 15:9; 31:10) Ngalowo mnyaka umhlaba bewuphumula ungalinywa. (Eks 23:11) Bekuphindze kube nekuphumula, nobe kwesulwa kwetikweleti umuntfu bekatentile. ‘Letikweleti betesulwa embikwaJehova,’ futsi leso bekusento sekumhlonipha. Nanobe labanye bayibuka ngendlela leyehlukile lendzaba, bakholelwa kutsi letikweleti betingesulwa kodvwa lona lokweletwako bekungakafaneli acindzetele umHebheru wakubo kutsi asibhadale lesikweleti, ngobe bekuba bete umholo walesisebenti ngaloyomnyaka; kodvwa lombolekisi bekamcindzetela umuntfu wekuhamba kutsi abhadale. (Dut 15:1-3) Borabi bebanembono wekutsi tikweleti letidaleke nakusitwa umuntfu lophuyile betesulwa, kodvwa tikweleti letidaleke nakwentiwa libhizinisi tona betisingatfwa ngendlela leyehlukile. Batsi ngelikhulu lekucala leminyaka C.E. Hillel wacalisa inchubo yekutsi umbolekisi aye enkantolo ayobhalisa lemali layibolekisile kute ingahambi siphelane futsi bekenta sifungo lesitsite.—The Pentateuch and Haftorahs, edited by J. Hertz, London, 1972, pp. 811, 812.
it-2-E 978 ¶6
Sigcili
Imitsetfo lemayelana nebuhlobo benkhosi nesigcili sayo. Emkhatsini wema-Israyeli, sigcili lesingumHebheru besingafani nesigcili lesingumuntfu wekuhamba, nobe lesichamuka kulelinye live. Sigcili lesingasuye umHebheru besichubeka singaphansi kwenkhosi yaso futsi lenkhosi beyingasendlulisela lesigcili endvodzaneni yaso (Lev 25:44-46), kodvwa sigcili lesingumHebheru sona besikhululwa ngemnyaka wesi-7 nobe ngemnyaka Wekukhululwa, kuye ngekutsi ngumuphi umnyaka lofike kucala. Lesigcili besisebenta njengesisebenti lesicashiwe kuleminyaka yaso yekuba sigcili. (Eks 21:2; Le 25:10; Dut 15:12) UmHebheru lotitsengise kutsi abe sigcili kumuntfu wekuhamba, nobe kumuntfu losakamuti bekangaphindze atsengwe nganobe ngusiphi sikhatsi, bekangatitsenga yena nobe atsengwe ngumuntfu lonelilungelo lekumtsenga. Lemali yekumtsenga beyiya ngekutsi mingaki iminyaka lesele ngaphambi kwekutsi kufike umnyaka Wekukhululwa nobe umnyaka wesi-7. (Lev 25:47-52; Dut 15:12) Sigcili lesingumHebheru nasikhululwa, lenkhosi beyisiniketa sipho lesitsite kute sikhone kucala kabusha imphilo. (Dut 15:13-15) Nangabe sigcili besite nemfati waso, lomfati bekakhululwa kanye naso. Kepha nangabe inkhosi yaso imnikete umfati (lokungumuntfu wekuhamba longeke atfole inkhululeko ngemnyaka wesi-7 wekuba sigcili), lomfati kanye nebantfwana bakhe bebachubeka bangaphansi kwalenkhosi. Esimeni lesinjalo lesigcili lesingumHebheru besingakhetsa kuhlala singaphansi kwenkhosi yaso. Indlebe yalesigcili beyitawubhoboswa ngelusungulo kuveta kutsi sitawuchubeka sisigcili kuphila kwaso konkhe.—Eks 21:2-6; Dut 15:16, 17.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 4/1 31
Imibuzo Evela Kubafundi
Yini esingayifunda emthethweni oku-Eksodusi 23:19 othi: “Ungalibilisi izinyane obisini lukanina”?
Lesi siqondiso esiseMthethweni KaMose, esivela kathathu eBhayibhelini, singasisiza siqonde umbono kaJehova ngezinto ezifanele nezingafanele, sibuye siqonde isihawu nesisa sakhe. Siqokomisa nendlela akwenyanya ngayo ukukhulekela kwamanga.—Eksodusi 34:26; Duteronomi 14:21.
Ukubilisa izinyane noma esinye isilwane obisini lukanina kwakuyongqubuzana nenqubo yemvelo esungulwe uJehova. UNkulunkulu wénza ukuba umama abe nobisi ukuze londle futhi lusize izinyane ukuba likhule. Ngokwamazwi esinye isazi, ukupheka izinyane obisini lukanina kwakuyobonisa “ukungabuhloniphi ubuhlobo uNkulunkulu abenze baba khona phakathi komzali nomntanakhe.”
Ngaphezu kwalokho, abanye basikisela ukuthi kungenzeka ukuthi ukubilisa izinyane obisini lukanina kwakuyisiko elalenziwa amaqaba ebiza imvula. Uma amaqaba ayekwenza ngempela lokhu, lo mthetho wawuyovikela ama-Israyeli emikhubeni engokwenkolo engenangqondo nenonya eyayenziwa izizwe eziwazungezile. UMthetho KaMose wawuwenqabela ngokuqondile ama-Israyeli ukwenza imikhuba yalezo zizwe.—Levitikusi 20:23.
Okokugcina, uma sibheka lo mthetho siyabona ukuthi uJehova unesihe. Empeleni, uMthetho wawunemiyalo eminingana ecishe ifane nalo, eyenqabela ukuphathwa kabi kwezilwane neyayisiza ukuba abantu bangenzi izinto ezingqubuzana nemvelo. Ngokwesibonelo, uMthetho wawunemiyalo eyenqabela ukunikela ngesilwane esinezinsuku ezingaphansi kwezingu-7 sizelwe, ukubulala isilwane kanye namazinyane aso ngosuku olufanayo nokuthatha umama namaqanda noma amaphuphu akhe esidlekeni.—Levitikusi 22:27, 28; Duteronomi 22:6, 7.
Kusobala ukuthi uMthetho wawungelona nje uhide lwemiyalo eyinkimbinkimbi. Phakathi kwezinye izinto, izimiso zawo zigxilisa kithi ukuziphatha ngendlela enengqondo, ngendlela ezibonisa kahle izimfanelo zikaJehova ezimangalisayo.—IHubo 19:7-11.
JULY 19-25
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DUTHERONOMI 16-18
“Timiso Letimayelana Nekwehlulela Ngekulunga”
it-1-E 343 ¶5
Kuvaleka Emehlo
Kwehlulela ngendlela lengakalungi bekufananiswa nekuvaleka emehlo, futsi minyenti imiyalo lebeyiseMtsetfweni lebeyimelene nekufumbatsisa, kuphana tipho, nobe kubandlulula futsi letintfo leti ngito betingenta lijaji lingayehluleli kahle indzaba. “Kudizelwa kuyamshintja umuntfu.” (Eks 23:8) “Kudizelwa kuyawavala emehlo emuntfu lohlakaniphile.” (Dut 16:19) Ngisho nobe lijaji belibona kutsi licala belidla muphi umuntfu kuleyondzaba, kodvwa letipho betingalenta lingehluleli kahle. UMtsetfo waNkulunkulu waveta kutsi bekungasito nje tipho kuphela lebentingenta umuntfu avaleke emehlo kodvwa bekuphindze kubangwe kuba neluvelo, njengobe lomtsetfo utsi: “Ungakhombisi kukhetsa ngekutsi uphatse kabi umuntfu loweswele kodvwa umuntfu lonjingile yena ube umkhombisa umusa.” (Lev 19:15) Ngako-ke, luvelo nobe kufuna kwemukelwa linyenti bekungakafaneli kwente lijaji lehlulele kabi ngenca yekutsi labo lelibahlulelako banjingile.—Eks 23:2, 3.
it-2-E 511 ¶7
Tinombolo
Inombolo yesibili nobe 2. Lenombolo ivela kakhulu nakukhulunywa ngetintfo letiphatselene nemtsetfo. Kuvumelana kwaloko lokushiwo bantfu lababili kwenta kutsi bufakazi bube nemandla. Bofakazi lababili nobe ngisho labatsatfu bebadzingeka kute indzaba itekwe behluleli. Lesimiso siyalandzelwa ngisho nasebandleni lebuKhristu. (Dut 17:6; 19:15; Mat 18:16; 2Kt 13:1; 1Tm 5:19; Heb 10:28) Nkulunkulu walandzela lesimiso ngesikhatsi anikela ngeNdvodzana yakhe kubantfu kuze ibe nguMsindzisi. Jesu watsi: “NaseMtsetfweni wenu kubhaliwe kwatsiwa: ‘Bufakazi bebantfu lababili buliciniso.’ Mine ngiyatifakazela, naBabe longitfumile uyangifakazela.”—Joh 8:17, 18.
it-2-E 685 ¶6
Umphristi
Baphristi bekungibo lebebanelilungelo lekuchaza umtsetfo waNkulunkulu futsi bebadlala indzima lenkhulu nakutekwa emacala ka-Israyeli. Emadolobheni lebekabelwe behluleli bekunebaphristi lebebabasita, futsi bebasebenta nalabehlulela nakutekwa tindzaba letilukhuni nalebetimatima kutsi tingatekwa etinkantolo tasendzaweni. (Dut 17:8, 9) Bekudzingeka kutsi babe nemadvodza lamadzala elidolobha emacaleni ekubulala langakacatululwa kute bacinisekise kutsi timiso letifanele tiyalandzela kuze licala lengati lisuswe kulelidolobha. (Dut 21:1, 2, 5) Nangabe indvodza lenesikhwele ibeke umfati wayo licala lekuphinga ngasense, lomfati bekufanele aletfwe endzaweni lengcwele, lapho umphristi atawenta khona umsimeto lokufanele wentiwe kulesimo kute kucelwe Jehova kutsi avete loko lakwatiko ngekuba msulwa nobe kuba nelicala kwalomfati. (Num 5:11-31) Kuto tonkhe timo, sehlulelo lesikhishwe baphristi nobe behluleli lababekiwe bekufanele sihlonishwe; kungasihloniphi ngemabomu nobe kungasilaleli bekuba sono lesingenta umuntfu abulawe.—Num 15:30; Dut 17:10-13.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 787
Kucoshwa
Ngaphansi kweMtsetfo, kute umuntfu atfole sehlulelo sekubulawa, bekufanele kucala kube nebufakazi lobuvela kubantfu lababili. (Dut 19:15) Labofakazi bekufanele kube ngibo bekucala kugcoba lomuntfu lonelicala ngematje. (Dut 17:7) Loku bekutawukhombisa kutsi benenshisekelo ngemtsetfo waNkulunkulu kanye nangekuhlanteka kwelibandla laka-Israyeli futsi bekusita ekutseni bantfu banganiketi bufakazi lobungemanga, lobungakabukwa kahle kanye nalobuvetwe ngekubhudvutela.
JULY 26–AUGUST 1
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DUTHERONOMI 19-21
“Kuphila Kwemuntfu Kuligugu KuJehova”
Lingisa Jehova Ngekuba Nemusa Kanye Nekulunga
4 Bekumelula kuya kulamadolobha ekukhosela lasitfupha. Jehova abeyale ema-Israyeli kutsi lamanye emadolobha bekufanele abe ngala kwemfula iJodani, lamanye abe ngesheya kwayo. Leni? Kuze lamadolobha abe sedvute futsi umbulali akhone kusheshe afike kuwo. (Num. 35:11-14) Imigcwaco leya kulamadolobha ekukhosela beyihlale ilungiswa. (Dut. 19:3) Ngekwelisiko lemaJuda, bekubekwa timphawu temgcwaco kute ticondzise umbulali kulamadolobha. Njengoba lamadolobha ekukhosela bekumelula kuya kuwo, umuntfu lobulele lomunye ngesiphosiso bekangakaphoceleleki kutsi abalekele kulelinye live lapho khona abengalingeka kutsi ahlanganyele ekukhonteni kwemanga.
Lingisa Jehova Ngekuba Nemusa Kanye Nekulunga
9 Injongo leyinhloko yemadolobha ekukhosela beyikutsi ema-Israyeli avikeleke ekubeni nelicala lengati. (Dut. 19:10) Jehova uyakutsandza kuphila, futsi uyamzonda “nembulali walote licala.” (Taga 6:16, 17) Nkulunkulu lolungile nalongcwele akakutsatseli phasi kufa kwebantfu ngisho noma kwenteke ngeliphutsa. Kuliciniso kutsi umuntfu lobulele lomunye ngesiphosiso abeboniswa umusa. Noma kunjalo, bekufanele alandzise indzaba yakhe kulabadzala futsi nangabe bavuma kutsi kwenteke ngeliphutsa, bekufanele lombulali ahlale edolobheni lekukhosela kuze kufe umphristi lophakeme. Loku bekungasho kutsi abetohlala khona imphilo yakhe yonkhe. Lemiphumela lebuhlungu beyigcizelela kuwo onkhe ema-Israyeli kutsi kuphila kubaluleke kakhulu. Kute bakhombise kutsi bayamhlonipha uMniki Kuphila bekufanele bakubalekele kwenta nobe yini lebeyitawubeka kuphila kwalabanye engotini.
it-1-E 344
Ingati
Umuntfu bekufanele ajabulele kuphila lakuniketwe nguNkulunkulu, futsi nobe ngubani lotammuka loko kuphila bekufanele alandzise kuNkulunkulu. Loku kwavetwa ngesikhatsi Nkulunkulu atsi kuKhayini longumbulali: “Ingati yemnakenu iyakhala kimi isemhlabatsini.” (Gen 4:10) Ngisho nemuntfu lotondza umnakabo futsi amfisele kutsi afe, nobe amnyundzele, nobe anikete bufakazi lobungemanga ngaye futsi ngaleyo ndlela abeke kuphila kwalomnakabo engotini, loyomuntfu bekatiletsela licala ngenca yengati yalomuntfu wakubo.—Lev 19:16; Dut 19:18-21; 1Jh 3:15.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 518 ¶1
Inkantolo Yekwehlulela
Inkantolo yasendzaweni beyiba segedeni lelidolobha. (Dut 16:18; 21:19; 22:15, 24; 25:7; Rut 4:1) “Ligede” lisho indzawo levulekile lesekhatsi kulelidolobha eceleni kweligede. Emagede bekutindzawo lapho uMtsetfo bewufundzelwa bantfu lababutsene lapho nalapho imitsetfo beyikhishwa khona. (Neh 8:1-3) Egedeni bekulula kutsi kutfolakale bofakazi bendzaba leyenteke endzaweni, njengebufakazi bentfo letsengisiwe nalokunye, njengobe bantfu labanyenti bebangena futsi baphuma ngeligede emini. Lokunye kutsi njengobe kutekwa emacala egedeni kusuke kunebantfu labanyenti lababukele lokwenta kutsi behluleli bayinake indlela labehlulela ngayo nalabakhipha ngayo tincumo futsi loko bakwente ngekulunga. Kubonakala shengatsi bekunendzawo lebeyiba seceleni kweligede lebeyinikwa behluleli kuze bakwati kuteka emacala ngekukhululeka. (Job 29:7) Samuweli abehamba aye eBetheli, eGilgali naseMispa futsi “bekehlulela ema-Israyeli kuto tonkhe letindzawo,” kanye naseRama, njengobe indlu yakhe beyilapho.—1Sa 7:16, 17.
AUGUST 2-8
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DUTHERONOMI 22-23
“Indlela UMtsetfo Lebewukhombisa Ngayo Kutsi Jehova Unendzaba Netilwane”
it-1-E 375-376
Umtfwalo
Etikhatsini tasendvulo, tilwane ngalokuvamile betisetjentiswa kute tilayishe imitfwalo, futsi ema-Israyeli abetjelwe kutsi nakabona imbongolo yemuntfu lokutondzako iwe nemtfwalo wayo, esikhundleni sekutsi uyishiye, bekufanele nakanjani ‘uyisite.’ (Eks 23:5) Silinganiso setintfo lebetitfwalwa silwane betibitwa ngekutsi ngumtfwalo, ‘njengemitfwalo lemibili yeminyuzi.’—2Ks 5:17.
it-1-E 621 ¶1
Dutheronomi
Encwadzini yaDutheronomi tilwane beticatjangelwa ngelutsandvo. Ema-Israyeli bewangakavumeleki kutsi atsatse inyoni lesesidlekeni sayo nayivikela emazini ayo ngobe loku bekuyenta ibe butsakatsaka. Um-Israyeli bekangatitsatsela lamazini, kodvwa bekufanele aciniseke kutsi unina wawo uyamyekela ahambe. Ngako lenyoni beyikhululekile kutsi ingaba nalamanye emazini. (Dut 22:6, 7) Umlimi bekangakavumeleki kutsi abophele imbongolo nenkhabi kanye kanye kuze singacindzeteleki silwane lesite emandla. (22:10) Inkhabi bekungakafaneli ifakwe sifonyo nayibhula kuze ingalambi njengobe itobe isebentisa emandla nayibhula.—25:4.
w03-ZU 10/15 32 ¶1-2
“Ningaboshelwa Ejokeni”
NJENGOBA ubona lapha, leli kamela nenkunzi okulima ndawonye kubonakala kuphatheke kabuhlungu kakhulu. Ijoka eziboshelwe kulo lezi zilwane—elenzelwe izilwane ezilinganayo ngobukhulu nangamandla—lenza zizwe ubuhlungu zombili. Ekhathalela inhlalakahle yezilwane ezisebenzayo njengalezi, uNkulunkulu wathi kuma-Israyeli: “Ungalimi ngenkabi nembongolo ndawonye.” (Duteronomi 22:10) Lesi simiso sasingasebenza nasenkunzini nekamela.
Ngokuvamile, umlimi wayengeke azithwese ubunzima obunjalo izilwane zakhe. Kodwa uma engenazo izinkunzi ezimbili, wayengase abophele lezo zilwane ezimbili anazo. Kusobala ukuthi yiloko lo mlimi wangekhulu le-19 okulo mfanekiso anquma ukukwenza. Ngenxa yokungalingani kwazo ngobukhulu nangamandla, esingenamandla sasingadonsa kanzima sizama ukugcina ijubane, esinamandla kudingeke sithwale kakhulu.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 600
Sikweleti, Lokweledako
Sikweleti sisho intfo lekweletwako, intfo lokufanele uyibhadale nobe uyibuyisele. Ngalokuvamile, ka-Israyeli wasendvulo, tikweleti betibangwa tinkinga tetimali. Tintfo betisuke tingamhambeli kahle um-Israyeli nakaboleka imali; futsi loko bekumenta kutsi abe sigcili salona laboleke kuye. (Tag 22:7) Bantfu baNkulunkulu bebayalwe kutsi babe nemusa futsi bangaticabangeli bona nababolekisa ngemali kuma-Israyeli leswele, futsi akukafaneli bafune kutizuzisa bona ngalemali ngekutsi bengete intalo. (Eks 22:25; Dut 15:7, 8; Hl 37:26; 112:5) Kodvwa tihambi bekudzingeka tiyibhadale intalo. (Dut 23:20) EmaJuda bewakholelwa kutsi lelilungiselelo lisebenta kumabhizinisi hhayi nangabe weswele nobe udzingile. Ngalokuvamile tihambi lebetita ka-Israyeli betita kwesikhashana, njengebantfu labatsengisako futsi bekulindzeleke kutsi babhadale intalo, njengobe nabo bebayifuna intalo kubantfu labababoleke imali.
AUGUST 9-15
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DUTHERONOMI 24-26
“Indlela UMtsetfo Lebewukhombisa Ngayo Kutsi Jehova Unendzaba Nebantfu Besifazane”
it-2-E 1196 ¶4
Besifazane
Ngisho nemitsetfo yasebutfweni beyicabangela umfati nendvodza nabasandza kushada baze bahlanganise umnyaka. Loku bekuniketa labantfu labashadile litfuba lekutsi babe nemntfwana, kuze atoba yindvudvuto kulomfati naseyingekho indvodza yakhe noma nakwenteka ifa emphini.—Dut 20:7; 24:5.
it-1-E 963 ¶2
Kubutsa loko lokusalako nakuvunwa
Lelilungiselelo leli belentelwa bantfu labeswele endzaweni, futsi belikhutsata bantfu kutsi babe nemusa, bangaticabangeli bona kuphela futsi betsembele etibusisweni taJehova, kodvwa belingabakhutsati bantfu kutsi bavilaphe. Emavi aDavide ayakucacisa loku nakatsi: “Angikaze ngimbone lolungile alahliwe, nebantfwana bakhe abahambi bacela kudla.” (Hl 37:25) Ngekutsi balisebentise lelilungiselelo lelentiwe nguMtsetfo, ngisho nebantfu labeswele bebatawuzuza nabasebenta ngekutimisela futsi bona nobe bantfwana babo bebangeke bahambe bacela kudla.
w11-ZU 3/1 23
Ingabe Bewazi?
Kwa-Israyeli wasendulo, lapho indoda ifa ingenayo indodana, kwakulindeleke ukuba umfowabo angene umkayo ukuze aqhubekisele phambili igama lendoda efile. (Genesise 38:8) Ngokuhamba kwesikhathi, leli lungiselelo lafakwa eMthethweni KaMose futhi labizwa ngokuthi umshado wokungenwa. (Duteronomi 25:5, 6) Izenzo zikaBhowazi, ezichazwe encwadini kaRuthe, zibonisa ukuthi lo mthwalo wawudluliselwa nakwezinye izihlobo zendoda efile uma ingasenabo abafowabo abaphilayo.—Ruthe 1:3, 4; 2:19, 20; 4:1-6.
Okwashiwo abaSadusi kuMarku 12:20-22 kubonisa ukuthi umshado wokungenwa wawukhona osukwini lukaJesu. Isazi-mlando esingumJuda sangekhulu lokuqala, uFlavius Josephus, sathi le nkambiso yayingagcini nje ngokulondoloza igama lomndeni, kodwa yayisiza nasekugcinweni kwempahla yomndeni isemndenini futhi izidingo zomfelokazi zinakekeleke. Ngaleso sikhathi, inkosikazi yayingenalo ilungelo lokuthola ifa lomyeni wayo. Kodwa ingane ezalwe emshadweni wokungenwa yayithola ifa likayise.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 640 ¶5
Idivosi
Sitifiketi Sedivosi. Akukafaneli siphetse ngekutsi uMtsetfo waMosi bewenta kube lula ngendvodza kutsi idivose umfati wayo. Kuze ikhone kukwenta loku, bekufanele isebentise tindela letifanele. Bekudzingeka kutsi ibhalele umfati wayo “incwadzi yekumdivosa.” Indvodza ledivosako bekufanele inikete lomfati wayo lencwadzi futsi “imkhiphe endlini yayo.” (Dut 24:1) Nanobe imiBhalo ingasiniketi imininingwane leyengetiwe ngetintfo lokufanele tentiwe nakudivoswa, kodvwa tindlela letifanele letisemtsetfweni betifaka ekhatsi kukhuluma nemadvodza lasemagunyeni, lebekungenteka bacale ngekutsi bazame kunihlanganisa. Lesikhatsi lesinyenti lesicitfwa nakudivoswa lesifaka ekhatsi kulungisa sitifiketi nekufaka sicelo sedivosi lesingekwemtsetfo, besitawuniketa lendvodza ledivosako litfuba lekutsi icabangisise ngesincumo sayo. Bekufanele kube nesizatfu lesivakalako sekudivosa, futsi lomuntfu lofuna kudivosa bekufanele ente tonkhe tintfo letisemtsetfweni ngendlela lefanele, kuze angatatateli agcine sekatisola. Ngaleyo ndlela emalungelo alomfati bewavikeleka. ImiBhalo ayitisho tintfo lebetibhalwa ‘kulencwadzi yedivosi.’
AUGUST 16-22
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DUTHERONOMI 27-28
“Tonkhe Letibusiso . . . Titawuba Tinyenti”
Tfola Tibusiso NgeNkhosi Lecondziswa Ngumoya WaNkulunkulu!
18 Kulalela kufaka ekhatsi kucabangisisa ngaloko lokuseVini laNkulunkulu kanye nekudla kwakamoya lasiniketa kona. (Mat. 24:45) Kuphindze kusho kulalela Nkulunkulu kanye neNdvodzana yakhe. Jesu watsi: “Akusibo bonkhe labatsi kimi: ‘Nkhosi, Nkhosi,’ labayawungena embusweni welizulu, kodvwa ngulabo labenta intsandvo yaBabe losezulwini.” (Mat. 7:21) Kulalela Nkulunkulu kusho kutitfoba ngekutitsandzela ebandleni lebuKhristu lalisungulile, lelinalabadzala labakhetsiwe ‘labatipho letibantfu.’—Ef. 4:8.
w01-ZU 9/15 10 ¶2
Ingabe Isibusiso SikaJehova Siyokufica?
2 Isenzo sesiHeberu esihunyushwe ngokuthi ‘qhubeka ulalela’ kuDuteronomi 28:2 sibonisa isenzo esiqhubekayo. Abantu bakaJehova akumelwe bamlalele ngezikhathi ezithile kuphela; kumelwe ukulalela kube yindlela yabo yokuphila. Kungaleyo ndlela kuphela abayoficwa ngayo yizibusiso zaphezulu. Kuye kwatholakala ukuthi isenzo sesiHeberu esihunyushwe ngokuthi ‘fica’ siyigama lokuzingela, ngokuvamile elisho “ukufinyelela.”
Sifune Ngebucotfo Sibusiso SaJehova
4 Ema-Israyeli kwakufanele alalele anasiphi simo? UMtsetfo waNkulunkulu ukubeka ebaleni kutsi abetawuphatseka kabi kube bantfu bakhe behluleka kumkhonta “ngenjabulo nangekutsakasa.” (Fundza Dutheronomi 28:45-47.) Jehova akafuni kutsi silalele ticondziso takhe kuphela nangabe sisesimeni lesitsite, njengobe tilwane nemademoni nato titilalela ticondziso. (Mak. 1:27; Jak. 3:3) Kulalela Nkulunkulu ngalokusuka enhlitiyweni, kukhombisa kutsi siyamtsandza. Kuhambisana nenjabulo lesuka ekubeni nekukholelwa kutsi imitsetfo yakhe ayisiyo imitfwalo lesindzako futsi “uyabavuza labo labamfunako.”—Heb. 11:6; 1 Joh. 5:3.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 360
Sikhonkwane Semncele
Umtsetfo waJehova bewungamvumeli umuntfu kutsi asuse sikhonkwane semncele. (Dut 19:14; buka naTag 22:28.) Ecinisweni, abecalekiswa umuntfu losusa “sikhonkwane semncele wamakhelwane wakhe.” (Dut 27:17) Njengobe umnikati wendzawo beketsembele kuloko lokutawukhicitwa ngulendzawo yakhe, ngako kususa sikhonkwane semncele bekutawufana nekutsi umuka lomuntfu loko latiphilisa ngako. Kwenta loku etikhatsini tasendvulo bekufana nekweba. (Job 24:2) Kodvwa bekunebantfu labangaphili ngetimiso taJehova lebebenta tintfo letinjena, futsi tindvuna takaJuda ngesikhatsi saHoseya betifananiswa nalabo labakhweshisa umncele.—Hos 5:10.
AUGUST 23-29
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DUTHERONOMI 29-30
“Kukhonta Jehova Akusimatima Kakhulu”
w09-ZU 11/1 31 ¶2
UJehova Usinika Inkululeko Yokuzikhethela
Ingabe kulukhuni ukwazi ukuthi uNkulunkulu ufunani kithi bese sikwenza? UMose uthi: “Lo myalo engikuyala ngawo namuhla awulukhuni neze kuwe, futhi awukude.” (Ivesi 11) UJehova akafuni okungaphezu kwamandla ethu. Izinto azilindele kithi zinengqondo; singakwazi ukuzazi futhi sizenze. Akudingeki nokuba senyukele “emazulwini” noma siwelele “ngaphesheya kolwandle” ukuze sithole ukuthi ulindeleni kithi. (Amavesi 12, 13) IBhayibheli lisitshela ngokucacile ukuthi kufanele siphile kanjani.—Mika 6:8.
w09-ZU 11/1 31 ¶1
UJehova Usinika Inkululeko Yokuzikhethela
OWESIFAZANE ongumKristu owayenomuzwa wokuthi izinto abhekana nazo esemncane zazisho ukuthi wayengeke aphumelele ekuphileni, wathi: “Ngangivame ukuba nokwesaba okungenasisekelo kokuthi ngangingeke ngithembeke kuJehova.” Ingabe kunjalo ngempela? Ingabe ayikho into esingayenza ngezinto esibhekana nazo? Cha. UJehova uNkulunkulu usinike isipho sokuzikhethela, ngakho singakwazi ukuzikhethela indlela esifuna ukuphila ngayo. UJehova ufuna sikhethe kahle, futhi iZwi lakhe iBhayibheli liyasitshela ukuthi singakwenza kanjani lokho. Cabangela amazwi kaMose akuDuteronomi, isahluko 30.
w09-ZU 11/1 31 ¶4
UJehova Usinika Inkululeko Yokuzikhethela
Ingabe uJehova unendaba ukuthi sikhethani? Yebo unendaba! Ephefumulelwe uNkulunkulu, uMose wathi: ‘Khetha ukuphila.’ (Ivesi 19) Nokho, sikukhetha kanjani ukuphila? Wachaza: “Ngokuthanda uJehova uNkulunkulu wakho, ngokulalela izwi lakhe nangokunamathela kuye.” (Ivesi 20) Uma sesimthanda uJehova, siyofuna ukumlalela ngokwethembeka futhi sinamathele ngobuqotho kuye kumnyama kubomvu. Ngokwenza kanjalo, sikhetha ukuphila—indlela engcono kakhulu yokuphila manje sinethemba lokuphila phakade emhlabeni kaNkulunkulu omusha ozayo.—2 Petru 3:11-13; 1 Johane 5:3.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 665 ¶3
Indlebe
Asebentisa tinceku takhe, Jehova wakhuluma ngema-Israyeli langalaleli watsi ‘anetindlebe letingakasokwa.’ (Jer 6:10; Imi 7:51) Bekungatsi kukhona lokutsite lokuvale tindlebe tawo lokutenta tingakhoni kuva. Banetindlebe letingakavulwa nguJehova, lokunguyena aniketa bantfu labamfunako tindlebe tekutsi bakhone kucondza nekulalela kodvwa uvumele bantfu labangalaleli kutsi bavaleke tindlebe. (Dut 29:4; Ro 11:8) Umphostoli Pawula wabiketela ngesikhatsi lapho khona kutawuvela tihlubuki letitatibita ngemaKhristu futsi angeke bafune kuva liciniso lelivela eVini laNkulunkulu, kodvwa batawufuna tindlebe tabo ‘tikitatwe’ tintfo letibachazako, futsi balalele bafundzisi bemanga. (2Tm 4:3, 4; 1Tm 4:1) Tindlebe temuntfu ‘tingashaceka’ ngenca yekuva tindzaba letimangalisako nobe letetfusako.—1Sa 3:11; 2Ks 21:12; Jer 19:3.
AUGUST 30–SEPTEMBER 5
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DUTHERONOMI 31-32
“Fundza Ngemifanekiso Lesengomeni Lephefumulelwe”
“Yenta Inhlitiyo Yami Kutsi Ilesabe Libito Lakho”
8 Ngaphambi kwekutsi ema-Israyeli angene eveni lesetsembiso, Jehova wafundzisa Mosi emagama engoma letsite. (Dut. 31:19) Ngako Mosi bekufanele afundzise bantfu lengoma. (Fundza Dutheronomi 32:2, 3.) Nasizindla ngemavesi 2 na-3, kuyacaca kutsi Jehova akafuni kutsi libito lakhe lifihlwe noma silitsatse njengalelingcwele kakhulu kutsi singalibita. Ufuna kutsi libito lakhe latiwe ngibo bonkhe bantfu. Kwawajabulisa kakhulu ema-Israyeli kuva Mosi awafundzisa ngaJehova nangelibito lakhe lelingcwele. Loko Mosi lawafundzisa kona kwakucinisa kukholwa kwawo futsi kwawakhutsata njengalapho litulu lelina kahle likhulisa tihlahla. Yini lesingayenta kuze siciniseke kutsi kufundzisa kwetfu kufana nalelitulu lelina kahle?
9 Nasishumayela, singalisebentisa liBhayibheli kuze sikhombise bantfu libito laNkulunkulu lelitsi Jehova. Singabaniketa tincwadzi tetfu, sibakhombise ema-video futsi sibakhombise tintfo letitfolakala ku-website yetfu letidvumisa Jehova. Nasisemsebentini, esikolweni nobe sigibele tintfo tekutfutsa sive, singawatfola ematfuba ekukhuluma nebantfu ngaNkulunkulu wetfu lesimtsandzako nekutsi ungumuntfu lonjani. Singabatjela ngetintfo letinhle Jehova latawusentela tona lapha emhlabeni, futsi nabativa letintfo bangabona kutsi Jehova usitsandza kanganani. Nasitjela labanye liciniso ngaBabe wetfu lositsandzako sisuke singcwelisa libito lakhe. Sisuke sisita bantfu bacondze kutsi bebasolo bafundziswa emanga ngaNkulunkulu. Sifundzisa bantfu imfundvo lebaluleke kakhulu futsi lebakhutsata mbamba.—Isa. 65:13, 14.
w09-ZU 5/1 14 ¶4
Imifanekiso EseBhayibhelini—Ingabe Uyayiqonda?
IBhayibheli libuye lifanise uJehova nezinto ezingaphili. Uchazwa ngokuthi “iDwala” nangokuthi ‘uyisiphephelo.’ (2 Samuweli 23:3; IHubo 18:2; Duteronomi 32:4) Kuyini ukufana lapha? Njengoba nje idwala elikhulu linganyakazi, noJehova uNkulunkulu angaba uMthombo wesivikelo.
w01-ZU 10/1 9 ¶7
Lingisa UJehova Lapho Uqeqesha Izingane Zakho
7 Cabanga ngothando uJehova alubonisa lapho esebenzelana nama-Israyeli. UMose wasebenzisa umfanekiso omuhle ukuze achaze uthando uJehova ayenalo ngesizwe sakwa-Israyeli esasisesincane. Siyafunda: “Njengokhozi olunyakazisa isidleke salo, lubhakuza phezu kwamazinyane alo, wawelula amaphiko akhe, wabathatha, wabathwala ngezimpaphe zakhe. UJehova yedwa wamhola [uJakobe].” (Duteronomi 32:9, 11, 12) Ukuze lufundise amaphuphu alo ukundiza, ukhozi olungumama “lunyakazisa isidleke salo” lubhakuze ukuze lwenze amaphuphu alo andize. Lapho ekugcineni iphuphu liphuma esidlekeni, ngokuvamile esiba sedwaleni eliphakeme, unina “ubhakuza phezu” kwalo. Uma kubonakala sengathi lingase liyoshayeka phansi, unina ushona phansi kwalo, aliphakamise “ngezimpaphe zakhe.” Ngothando, uJehova wasinakekela ngendlela efanayo isizwe sakwa-Israyeli esasisanda kuzalwa. Wasinika uMthetho KaMose. (IHubo 78:5-7) UNkulunkulu wabe esesiqapha ngeso elibukhali lesi sizwe, elungele ukungenela abasize abantu bakhe lapho besenkingeni.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w04-ZU 9/15 27 ¶12
Amaphuzu Avelele Encwadi KaDuteronomi
31:12. Izingane kufanele zihlale nasebekhulile emihlanganweni yebandla futhi zizame ukulalela nokufunda.