Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
© 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
MAY 5-11
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 12
Kusebenta Ngekutimisela Kuletsa Umvuzo
Buntfu BaNkulunkulu Lobuligugu Kakhulu Kwendlula Emadayimane
Kungase kube matima ngaletinye tinceku taJehova kutsi titfole imali leyenele yekutinakekela. Esikhundleni sekutsi titfole indlela lemelula lehambisana nekungetsembeki kute titfole imali, tisebenta kamatima futsi tiyatimisela. Ngekwenta njalo, tiyakhombisa kutsi buntfu baNkulunkulu lobufaka ekhatsi kwetsembeka, bubaluleke kakhulu kuto kwendlula umcebo.—Taga 12:24; Efesu 4:28.
w15-ZU 2/1 5 ¶4-6
Ongakwenza Ukuze Uthande Umsebenzi Onzima
Kubalulekile ukucabanga ngokukhethekile ngalo mbuzo wokugcina, ngoba umsebenzi wanelisa kakhulu uma sibona indlela obazuzisa ngayo abanye. UJesu wathi: “Kukhona injabulo eyengeziwe ekupheni kunasekwamukeleni.” (IzEnzo 20:35) Ngaphandle kwalabo abazuza ngokuqondile emsebenzini wethu—njengamakhasimende nabaqashi bethu—kunabanye abazuzayo emsebenzini wethu onzima. Laba bahlanganisa amalungu emindeni yethu nalabo abaswele.
Amalungu emindeni yethu. Uma inhloko yomndeni isebenza kanzima ukuze inakekele amalungu omndeni wayo, iwasiza okungenani ngezindlela ezimbili. Okokuqala, iyaqikelela ukuthi athola izinto eziyisidingo ekuphileni—ukudla, izingubo nendawo yokuhlala. Ngaleyo ndlela ifeza umthwalo wayo wemfanelo ewunikezwe uNkulunkulu wokuba ‘yondle abakubo.’ (1 Thimothewu 5:8) Okwesibili, inhloko yekhaya ekhuthele ifundisa ngesibonelo ukubaluleka kokusebenza kanzima. UShane ocashunwe esihlokweni esedlule uthi: “Ubaba uyibonelo esihle somuntu osebenza ngokuzikhandla. Uyindoda eqotho esebenze kanzima ukuphila kwayo konke, echithe isikhathi esiningi ingumbazi. Esibonelweni sakhe ngiye ngafunda ukubaluleka kokusebenza ngezandla, ukwakha izinto eziyoba usizo kwabanye abantu.”
Labo abaswele. Umphostoli uPawulu weluleka amaKristu ukuba “asebenze kanzima . . . ukuze abe nokuthile kokwabela umuntu oswele.” (Efesu 4:28) Ngempela, lapho sisebenza kanzima ukuze sizinakekele thina nemindeni yethu, singase sikwazi nokusiza labo abaswele. (IzAga 3:27) Ngakho umsebenzi onzima ungasenza sithole injabulo enkulu elethwa ukupha.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
ijwyp-ZU sihloko 95 ¶10-11
Ngiphikelela Kangakanani?
● Bheka ukuthi izinkinga zakho zinkulu kangakanani. Funda ukuhlukanisa izinkinga ezinkulu nezinkinga ezincane. IBhayibheli lithi: “Isiwula siyashesha ukubonisa ukucasuka, kodwa onokuqonda akakunaki ukuhlanjalazwa.” (IzAga 12:16) Akuzona zonke izinkinga okufanele zikukhathaze kakhulu.
“Esikoleni izingane zake zakhalaza ngezinto eziwubala njengokungathi zazinkulu. Lapho abangani bazo bephendula bevumelana nazo ezinkundleni zokuxhumana, kwaba sengathi bafaka uphethiloli emlilweni. Zacasuka nakakhulu, kwaba nzima ukuba zibheke izinkinga zazo ngeso elifanele.”—Joanne.
MAY 12-18
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 13
Ungayengwa “Sibane Salababi”
it-2-E 196 ¶2-3
Sibane
Loko umuntfu latsembele kuko kuze kumkhanyisele indlela kumelelwa sibane. Taga natikhuluma ngebantfu labalungile nalababi titsi: “Kukhanya kwalabalungile kukhanya kakhulu, kodvwa sibane salababi sitawucinywa.” (Tag 13:9) Kukhanya kwebantfu labalungile kuchubeka kukhanya kakhulu, kodvwa sibane salabababi ngisho singabonakala sikhanya kakhulu futsi babonakale shengatsi bayaphumelela, Jehova utawenta kutsi baphetsele ebumnyameni. Umuntfu localekisa batali bakhe utawuba nesiphetfo lesifanako.—Tag 20:20.
‘Kucinywa kwesibane’ semuntfu kungaphindze kusho kutsi loyo muntfu sewute likusasa. Lesinye saga sitsi: “Bantfu lababi bete likusasa nesibane sabo sitawucinywa.”—Tag 24:20.
Khonta Nkulunkulu Wenkhululeko
3 Nangabe Sathane akhona kudukisa bantfu labete sono netidalwa temoya letinyenti kutsi bangavumi kubuswa nguNkulunkulu, angasidukisa natsi. Emachinga akhe awakashintji. Wetama kusidukisa ngekusenta sicabange kutsi timiso taNkulunkulu tingumtfwalo futsi tisicedzela injabulo. (1 Joh. 5:3) Umcabango lonjalo ungaba nemandla nangabe sichubeka sitihlanganisa nebantfu labanjalo. Lomunye dzadze loneminyaka lengu-24 budzala lowake watiphatsa kabi ngekwelicasi utsi: “Kutihlanganisa nebangani lababi kwangishintja kakhulu ngobe bengesaba kuba nembono lowehlukile kunewabo.” Kungenteka kutsi nawe usesimeni lesifananako sekucindzetelwa bontsanga yakho.
w04-ZU 7/15 31 ¶6
“Wonke Umuntu Onokuqonda Uyokwenza Ngolwazi”
Umuntu ohlakaniphile noqotho owenza izinto ngolwazi lweqiniso uyobusiswa. USolomoni uyasiqinisekisa: “Olungileyo udla kuze kwaneliseke umphefumulo wakhe, kodwa isisu sababi ngeke sibe nalutho.” (IzAga 13:25) UJehova uyazi ukuthi yini esilungele kunoma yisiphi isici sokuphila—ezindabeni zemikhaya yethu, ebuhlotsheni bethu nabanye, enkonzweni yethu, noma lapho sinikwa iseluleko. Futhi ngokusisebenzisa ngokuhlakanipha iseluleko esitholakala eZwini lakhe, akungabazeki ukuthi siyojabulela indlela engcono kakhulu yokuphila.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2-E 276 ¶2
Lutsandvo
Lutsandvo lungatsatfwa kabi. Umuntfu angaba nelutsandvo lolungilo mbamba futsi akhone kulukhombisa ngetikhatsi letifanele nangabe aholwa ngumoya longcwele futsi asebentisa lwati lalutfola eBhayibhelini. Sibonelo nje, umtali angatsi uyamtsandza umntfwanakhe, kodvwa lolutsandvo lanalo abe alukhombisa kabi ngekutsi avelane kakhulu nalomntfwana futsi amentele konkhe lakufunako. Lomtali angahle angalisebentisi ligunya lanalo njengemtali ngekutsi amjezise nobe amshaye. (Tag 22:15) Lutsandvo lolunjalo lusuke lukhombisa kutsi labatali baticabangela bona. LiBhayibheli litsi umtali lowenta loku akakhombisi kutsi uyamtsandza umntfwanakhe, ngoba akamkhulisi lomntfwana ngendlela letawusindzisa kuphila kwakhe.—Tag 13:24; 23:13, 14.
MAY 19-25
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 14
Cabangisisa Ngalongakwenta Nakunesehlakalo
Asibe Ligugu Kuwe Sipho Sekuphila
10 Ngaletinye tikhatsi, asikhoni kuvimba timo letiyingoti kutsi tingenteki. Loku siyakubona nakuba netehlakalo temvelo, nakubhedvuka tifo nalapho kuvela timphi. Nobe kunjalo, natenteka letintfo siyetama kuhlala siphephile ngekutsi silalele ticondziso tekutsi sibaleke endzaweni kanye naletinye ticondziso lesitinikwa nguhulumende. (Rom. 13:1, 5-7) Singakhona kulungela letinye timo letiphutfumako, ngako kufanele silalele ticondziso letivela kuhulumende letitasisita kutsi sitilungele. Sibonelo nje, kungasisita kubeka endzaweni letsite emanti nekudla lokungaboli kanye naletinye tintfo telusito lwekucala.
11 Yini lokufanele siyente nangabe kubhedvuka sifo lesitsatselwanako endzaweni lesihlala kuyo? Kufanele silalele ticondziso tahulumende, letifaka ekhatsi kugeza tandla, kukhweshelana ngelibanga lelitsite, kugcoka tifonyo kanye nekutivalela wedvwa. Nangabe sitenta letintfo, sisuke sikhombisa kutsi sibonga kakhulu ngesipho saNkulunkulu sekuphila.
12 Nakuvela timo letiphutfumako, bangani betfu, bomakhelwane nobe betindzaba, bangahle basitjele tintfo letingasilo liciniso. Kunekutsi setsembe ‘konkhe lesikuvako,’ kufanele silalele kwatiswa lokuliciniso lokuvela kuhulumende nakubodokotela. (Fundza Taga 14:15.) Sigungu Lesibusako kanye nemahhovisi emagatja enta konkhe langakwenta kuze atfole imininingwane leliciniso ngaphambi kwekutsi andlulisele ticondziso mayelana nemihlangano yelibandla kanye nemsebenti wekushumayela. (Heb. 13:17) Nasilalela leticondziso, sisuke sitivikela tsine kanye nalabanye. Ngetulu kwaloko, sisuke sisita labanye kutsi babe nembono lokahle ngaBoFakazi BaJehova.—1 Phet. 2:12.
Bani Nesibindzi NjengaSadoki
11 Nangabe sicelwa kutsi sisite bazalwane betfu nabodzadze ngetikhatsi letiyingoti, singakhombisa njani kutsi sinesibindzi njengaSadoki? (1) Lalela sicondziso. Ngetikhatsi letinjalo, kubalulekile kutsi sihlale sinebunye. Lalela sicondziso lesivela ehhovisini leligatja longephansi kwalo. (Heb. 13:17) Labadzala belibandla kufanele bahlale babuketa ticondziso letisebenta endzaweni labakuyo kanye neticondziso letivela enhlanganweni tekutsi yini lokufanele bayente nakunesehlakalo. (1 Khor. 14:33, 40) (2) Bani nesibindzi kodvwa ucaphele. (Taga 22:3) Sebentisa ingcondvo. Ungafaki kuphila kwakho engotini ngalokungenasidzingo. (3) Yetsembela kuJehova. Khumbula kutsi Jehova unendzaba nekutsi wena nebazalwane bakho nabodzadze niphephile yini. Angakusekela kuze ukhone kusita bazalwane bakho nabodzadze ngendlela lephephile.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2-E 1094
Likhono Lekucabanga
Umuntfu locabangisisako angenyanywa, futsi nguloko umbhalo weTaga 14:17 lokushoko nawutsi: “Umuntfu locabangisisako ngetento takhe uyenyanywa.” Etikhatsini letinyenti bantfu labangacabangisisi ababatsandzi bantfu labacabangisisako. Ngendlela lefanako, labo labenta intsandvo yaNkulunkulu nabo bayenyanywa. Loku kuhambisana naloko Jesu lakusho nakatsi: “Kodvwa njengobe ningasiyo incenye yelive, futsi mine nginikhetsile kulo, kungako linitondza.” (Joh 15:19) Umsuka waleligama lelikuTaga 14:17 lelitsi ‘kucabangisisa’ lingaphindze lisho imicabango lemibi. Ngako lombhalo ungaphindze usho kutsi umuntfu locabanga tintfo letimbi uyenyanywa, futsi lamanye emahumusho atsi: “Nendvodza leyenta tintfo letimbi iyenyanywa.”—JP, Ro.
MAY 26–JUNE 1
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 15
Sita Labanye Bahlale Bajabulile
Sitawuhamba Ngebucotfo Betfu!
16 Jobe abengenisa tihambi. (Jobe 31:31, 32) Kungenteka kutsi tsine asikanjingi, kodvwa natsi ‘singakhutsala ekungeniseni tihambi.’ (Rom. 12:13) Singadla kudla lokwetayelekile nalabanye, sikhumbule kutsi “kuncono kudla umbhidvo ngekuvana kunekudla inyama lenonile ngekutondzana.” (Taga 15:17) Ngisho nekudla lokwetayelekile lesikudla ndzawonye nebazalwane kanye nabodzadzewetfu labangemaKhristu sinelutsandvo emkhatsini wetfu, kungasijabulisa futsi kusakhe.
Khutsatanani “Ikakhulukati Njengobe Nibona Lilanga Lisondzela”
16 Kutsiwani nangabe ukutfola kumatima kukhutsata labanye? Ecinisweni akusimatima. Yetama kumoyitela nawukhuluma nalotsite, nangabe angamoyiteli kungenteka usuke anenkinga letsite futsi udzinga umuntfu langakhuluma naye. Kumlalela kungamdvudvuta.—Jak. 1:19.
17 Henri longumzalwane losemusha, bekakhatsateke kakhulu ngesikhatsi tihlobo takhe letisedvute lokufaka ekhatsi babe wakhe lobekangulomdzala welibandla ashiya liciniso. Henri wadvudvutwa ngumbonisi wesigodzi lowammema kutsi bayonatsa litiya futsi wamvumela kutsi atfululele sifuba sakhe kuye. Henri wabona kutsi kuze umndeni wakubo ubuyele kuJehova bekufanele abeketele ngekwetsembeka. Kwamkhutsata kakhulu kufundza umBhalo weTihlabelelo 46; Zefaniya 3:17 naMakho 10:29, 30.
18 Sibonelo saMarthe naHenri sikhombisa kutsi singabakhutsata bazalwane nabodzadze labadzinga indvudvuto. INkhosi Solomoni yabhala yatsi: “Maye! Kuhle kunika imphendvulo lefanele. Buso lobumamatsekako buyajabulisana, tindzaba letimnandzi ticinisa ematsambo.” (Taga 15:23, 30) Ngetulu kwaloko, kufundza Sicongosekulindza noma tintfo letitfolakala ku-website yetfu kungamkhutsata umuntfu lodvumatekile. Pawula wakhombisa kutsi kungasikhutsata kuhlabela tingoma teMbuso ndzawonye. Watsi: “Chubekani nifundzisana futsi nikhutsatana ngetihlabelelo, ngetingoma tekudvumisa, ngekuhlabela tingoma tekukhonta Nkulunkulu ngekubonga, nangekuhlabelela Jehova etinhlitiyweni tenu.”—Khol. 3:16; Imis. 16:25.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
ijwbq-ZU sihloko 39 ¶3
Kufanele Yini UmKristu Elashwe Odokotela?
2. Ingabe kufanele ngithole umbono wodokotela ababili noma abathathu lapho ngizokwelashwa? ‘Abeluleki abaningi’ bangaba usizo ikakhulukazi uma isimo sakho sibucayi.—IzAga 15:22.
JUNE 2-8
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 16
Imibuto Lemitsatfu Lengakusita Wente Tincumo Letikahle
Kwenta Kukhetsa Lokukahle Usemusha
11 Injabulo yetfu lenkhulu kakhulu itfolakala ngekukhonta Jehova. (Tag 16:20) Mabhalane waJeremiya, Bharuki, kungenteka kutsi wakukhohlwa loko. Ngalesinye sikhatsi, abengasakujabuleli kukhonta Jehova. Jehova wamtjela kutsi: “Ungatifunela yini wena tintfo letinkhulu? Ungatifuni. Ngobe ngiyakwehlisela inhlekelele etikwabo bonkhe bantfu, kodvwa wena nome ngukuphi lapho uya khona, ngiyawukwenta uphunyule kanye nemphilo yakho.” (Jer. 45:3, 5) Ucabangani? Yini lebeyingenta Bharuki ajabule—kufuna tintfo letinkhulu nome kusindza nakubhujiswa iJerusalema njengobe abeyinceku yaNkulunkulu leyetsembekile?—Jak. 1:12.
12 Lomunye umzalwane lowatfola injabulo ngekusita labanye nguRamiro. Utsi: “Ngibuya ekhaya leliphuyile etiNtsabeni tase-Andes. Ngako-ke ngalesikhatsi umnaketfu lomdzala atsi utangibhadalela kute ngifundze enyuvesi, kwavuleka iminyango leholela emphumelelweni. Kodvwa bengisandza kubhajatiswa sengingulomunye waBoFakazi BaJehova futsi besengicelwe ngulelinye lihlahlandlela kutsi ngishumayele nalo edolobheni lelincane. Ngaya lapho, ngafundza kuhhula tinwele ngase ngitivulela indzawo yekuhhula kute ngikwati kutiphilisa. Njengobe besitinikele kufundzisa bantfu imiBhalo, labanyenti bakujabulela loko. Ngekuhamba kwesikhatsi, ngahlanganyela nelibandla lebelisandza kusungulwa lebelikhuluma lulwimi lwemdzabu. Sekuphele iminyaka lelishumi ngisisebenti sasikhatsi sonkhe. Kute lomunye umsebenti lobewunganginiketa injabulo lengiyitfolile njengobe ngisita bantfu kutsi bafundze tindzaba letimnandzi ngelulwimi labalumunya.”
Seniguculiwe Yini?
INDLELA lesikhuliswe ngayo nendzawo lesikhulele kuyo inemtselela lomkhulu kitsi sonkhe. Sigcoka ngendlela letsite; sitsandza luhlobo lolutsite lwekudla; senta tintfo ngendlela letsite. Kwentiwa yini loko? Ngaletinye tikhatsi, kungenca yebantfu lesiphila nabo netimo tetfu ekuphileni.
2 Nobe kunjalo, tikhona tintfo letibaluleke kakhulu kunekudla lesikutsandzako kanye nendlela lesigcoka ngayo. Sibonelo saloku kutsi sikhuliswe ngendlela yekutsi sitibone tintfo letikahle naletemukelekako kodvwa sitibalekele tintfo letimbi naletingemukeleki. Timo letinyenti letifana naleti tiyehlukahluka kuye ngemuntfu nangekutsi ukhetsa ini. Tintfo lesitikhetsako tingase tivete kutsi bonembeza betfu banjani. LiBhayibheli litsi: “Ngekwemvelo betive bate umtsetfo, kodvwa nabatentela loko lokufunwa ngumtsetfo, kungumtsetfo kubo.” (Rom. 2:14) Loko kusho kutsi nangabe ungekho umtsetfo locacile lovela kuNkulunkulu, singavele silandzele tindlela lesikhuliswe ngato yini letivamile endzaweni yakitsi?
3 Kunetizatfu letingaba timbili letibalulekile tekutsi kungani kungesinjalo kumaKhristu. Sekucala, liBhayibheli lisikhumbuta kutsi: “Kukhona indlela lebonakala ilungile emehlweni emuntfu; kodvwa ekugcineni idvonselana ekufeni.” (Taga 16:25) Ngesizatfu sekutsi sinesono, site likhono lekwati kutsi yini letasizuzisa isicondzise ngendlela lefanele. (Taga 28:26; Jer. 10:23) Sesibili, liBhayibheli litsi tintfo letenteka emhlabeni ticondziswa futsi tilawulwe nguSathane, “nkulunkulu walomhlaba.” (2 Khor. 4:4; 1 Joh. 5:19) Ngako-ke, nasifuna kwemukelwa nekubusiswa nguJehova, sidzinga kulalela secwayiso lesitfolakala KubaseRoma 12:2.—Fundza.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 629
Sijeziso
Imiphumela Yekulalela Nekungalaleli. Bantfu lababi, tilima, nobe labo labatiphatsa kabi bakhombisa kutsi bayasenyanya siyalo saJehova ngekutsi bangasilaleli. (Hl 50:16, 17; Tag 1:7) Umphumela webulima babo uba kujeziswa futsi esikhatsini lesinyenti lesijeziso siba matima kakhulu. Kunjengobe taga tisho natitsi: “Tilima tijeziswa bulima bato.” (Tag 16:22) Lobulima babo bungababangela kutsi bahlupheke, bahlazeke, bagule futsi bafe. Umlandvo wema-Israyeli usikhombisa kutsi singalahlekelwa kangakanani nasingalaleli. Jehova asebentisa baphrofethi bakhe, wasola ema-Israyeli waphindze wawacondzisa kodvwa awazange alalele. Awazange alalele ngisho nobe Jehova awajezisa ngekutsi agodle sibusiso sakhe futsi angawavikeli. Ekugcineni atfola sijeziso lesimatima kakhulu lebekubiketelwe kutsi atasitfola nawachubeka angalaleli—ancotjwa futsi atfunjwa.—Jer 2:30; 5:3; 7:28; 17:23; 32:33; Hos 7:12-16; 10:10; Zef 3:2.
JUNE 9-15
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 17
Bani Nekuthula Emshadweni Wakho
g-ZU 9/14 11 ¶2
Indlela Yokuyeka Ukubamba Amagqubu
Zihlolisise ngobuqotho. IBhayibheli liyavuma ukuthi abanye abantu ‘bathambekele entukuthelweni’ nokuthi ‘bathambekele ekufuthekeni.’ (IzAga 29:22) Ingabe nawe unjalo? Zibuze: ‘Ingabe ngithambekele ekubambeni amagqubu? Ngishesha kangakanani ukucasuka? Ingabe nginomkhuba wokuphendula izinto eziwubala zibe yindaba enkulu?’ IBhayibheli lithi “lowo oqhubeka ekhuluma ngendaba uhlukanisa abantu abangabangane.” (IzAga 17:9; UmShumayeli 7:9) Lokho kungenzeka nasemshadweni. Ngakho uma unenkinga yokubamba amagqubu, zibuze, ‘Ngingakwazi yini ukumbekezelela kakhudlwana umuntu engishade naye?’—Isimiso seBhayibheli: 1 Petru 4:8.
w08-ZU 5/1 10 ¶6–11 ¶1
Ukuxazulula Izinkinga
1. Bekani isikhathi sokuxoxa ngenkinga. “Kukhona isikhathi esimisiwe sayo yonke into, . . . isikhathi sokuthula nesikhathi sokukhuluma.” (UmShumayeli 3:1, 7) Njengoba kuboniswe engxabanweni ecashunwe ekuqaleni, ezinye izinkinga zingase zivuse imizwelo enamandla. Uma lokho kwenzeka, bonisa ukuzithiba, uthi ukulinda—‘uthule’—ngaphambi kokuba uhluthuke. Ungavikela ubuhlobo benu ekulimaleni okukhulu uma ulalela iseluleko seBhayibheli: “Ukususa impikiswano kunjengokuvuza kwedamu, ngakho yinqande ngaphambi kokuba kuqubuke impi.”—IzAga 17:14, New Century Version.
Kodwa sikhona ‘nesikhathi sokukhuluma.’ Njengokhula, izinkinga ziyakhula lapho zinganakwa. Ngakho ungayizibi inkinga, unethemba lokuthi izoziphelela. Uma ukhetha ukulinda kancane, bonisa inhlonipho kumngane wakho womshado ngokukhetha esinye isikhathi esingekude eningaxoxa ngaso ngale nkinga. Ukwenza leso sithembiso kunganisiza nobabili ukuba nisebenzise lesi seluleko seBhayibheli: “Ilanga malingashoni nisesimweni sokucasuka.” (Efesu 4:26) Kodwa-ke, kufanele uqiniseke ukuthi uyasifeza isithembiso sakho.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 790 ¶2
Liso
Emehlo angaveta indlela umuntfu lativa ngayo. Angakhombisa luvelo nobe kungabi neluvelo (Dut 19:13); ‘singawafica’ nobe sicwabite kuze sihlekise ngalotsite nobe sakhe emacebo lamabi. (Hl 35:19; Tag 6:13; 16:30) LiBhayibheli litsi umuntfu usuke acimetile nakangafuni kubuka intfo letsite nobe kusita labanye. (Mat 13:15; Tag 28:27) Emehlo esilima ‘awahlaliseki,’ awanaki intfo yinye kodvwa acalata yonkhe indzawo. (Tag 17:24) Kutsi umuntfu uphilile emtimbeni nobe ujabulile kubonakala emehlweni. (1Sa 14:27-29; Dut 34:7; Job 17:7; Hl 6:7; 88:9) INkhosi Jehoshafati yatsi kuJehova: “Emehlo etfu abuke wena.”—2Tk 20:12.
JUNE 16-22
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 18
Khutsata Labo Labagulako
Kuhlakanipha Lokungiko Kuyamemeta
17 Cabanga ngaphambi kwekutsi ukhulume. Nasingakanaki, loko lesikukhulumako kungabalimata labanye. LiBhayibheli litsi: “Emavi lakhulunywe angakacatjangwa ahlaba njengenkemba, kodvwa lulwimi lwemuntfu lohlakaniphile luyaphilisa.” (Taga 12:18) Sitawuba nebuhlobo lobuhle nalabanye nangabe sikubalekela kuhleba ngemaphutsa abo. (Taga 20:19) Kuze lulwimi lwetfu lwakhe kunekutsi lulimate, kufanele sihlale sifundza liVi laNkulunkulu futsi sicabangisise ngalo. (Luk. 6:45) Nasicabangisisa ngaloko lokushiwo liBhayibheli, emavi etfu atawufana “nemanti lashonako” futsi lacabula labanye.—Taga 18:4.
mrt-ZU sihloko 19 libhokisi
Indlela Ongabhekana Ngayo Nenkinga Yempilo Engalindelekile
Lalelisisa. Enye yezindlela ezingcono kakhulu ongasiza ngayo umngane ukumlalela lapho ekhuluma. Ungazizwa uphoqelekile ukuphendula yonke into ayishoyo. Ngokuvamile kwanele ukuvele ulalele. Zama ukuqonda indlela acabanga nayo, ugweme ukumahlulela. Ungacabangi ukuthi uyazi ukuthi umngane wakho uzizwa kanjani, ikakhulukazi uma lokho okumphethe kungabonakali ngaphandle.—IzAga 11:2.
Khuluma ngendlela eyakhayo. Ungase ungazi ukuthi uthini, kodwa ukusho amazwi ambalwa abonisa ukuthi uyasiqaphela isimo umngane wakho abhekene naso kungase kumduduze kunokungasho lutho. Uma ungazi ukuthi uthini, ungazama ukusho into enjengokuthi: “Angazi ukuthi ngithini, kodwa ngifisa wazi ukuthi ngiyakukhathalela.” Gwema ukusho into enjengokuthi “Akulutho lokhu obhekene nakho, cabanga nje ukube . . .” noma “Kungcono ngoba awuphethwe i . . .”
Ungabonisa ukuthi uyamkhathalela ngokufunda ngesifo esimphethe. Cishe umngane wakho uzojabula ngoba uzobona ukuthi uzama ukukuqonda lokho abhekene nakho, nawe uzokwazi ukusho izinto ezinengqondo. (IzAga 18:13) Nokho, qaphela ukuba ungamnikezi iseluleko angakucelanga.
Menzele izinto ezizomsiza. Kunokuthatha ngokuthi wena uyazi ukuthi ungamenzelani, mbuze ukuthi yini afuna umenzele yona. Nokho, khumbula ukuthi umngane wakho angase angavumi ukuthi udinga usizo ngoba engafuni ukuba umthwalo. Uma ubona ukuthi wenze njalo, zama ukusho izinto ongamenzela zona, njengokumyela ezitolo, ukuhlanza indlu noma ukumenzela eminye imisebenzi.—Galathiya 6:2.
Ungapheli amandla. Njengoba umngane wakho esagula, ngezinye izikhathi angase angaphumeleli ukwenza lokho ebenikuhlelile noma angase angathandi ukuxoxa nawe. Yiba nesineke, ube nokuqonda. Qhubeka umsiza lapho edinga usizo.—IzAga 18:24.
Indlela Yekusita Labo Labalwisana Nekucindzeteleka
‘Khuluma ngendlela ledvudvutako.’—1 KUBASETHESALONIKA 5:14.
Kungenteka umngani wakho ukhatsatekile, nobe ulwisana nemiva yekutiva angasilutfo. Ngekumcinisekisa kutsi unendzaba naye, ungamdvudvuta uphindze umkhutsate ngisho nobe ungati kutsi ungatsini.
“Umngani sibili ukutsandza ngaso sonkhe sikhatsi.”—TAGA 17:17.
Msite ngetintfo latidzingako. Kunekutitjela kutsi uyati kutsi ungamsita ngani, mbute kutsi yini layidzingako. Nakumatima ngemngani wakho kukutjela kutsi yini layidzingako, ungetama kwenta lokutsite naye, njengekuhamba nilule tinyawo, nobe umsite ngekutsi umyele etitolo, umhlantele indlu nobe umsite ngaletinye tintfo.—KubaseGalathiya 6:2.
“Beketela.”—1 KUBASETHESALONIKA 5:14.
Akusiso sonkhe sikhatsi lapho umngani wakho angafuna khona kukhuluma. Nobe kunjalo, mcinisekise kutsi utakujabulela kumlalela nasekakulungele kukhuluma. Ngenca yekugula kwakhe, umngani wakho angahle asho nobe ente tintfo letitakuvisa buhlungu. Angahle angasakufuni kwenta loko lebenivumelene ngako, nobe acansuke lite. Beketela futsi usicondze simo sakhe njengobe umniketa lusito laludzingako.—Taga 18:24.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2-E 271-272
Inkatho, I
Kadzeni bekwentiwa inkatho kuze kwentiwe sincumo. Lawa ngematje lamancane nobe tigodvo letichekekile nobe ematje lachekekile lebekasetjentiswa kuze kwentiwe tincumo. Bekatsatfwa afakwe emphahleni legociwe nobe esitjeni bese ayakhuhlutiswa. Litje lebeliwa nobe lebelikhishwa ngilo lebelikhetfwa. Inkatho, njengesifungo beyicishe ifane nemthantazo. Bekuthantazwa nobe kwentiwe intfo lecishe ifane nemthantazo, bacele lusito lwaJehova bese balindzela kutsi ente lokutsite. Ligama lelitsi “inkatho” (Heb., goh·ralʹ) lisetjentiswa njengobe linjalo nobe lisetjentiswe kuze limelele ‘sabelo.’—Jos 15:1; Hl 16:5; 125:3; Isa 57:6; Jer 13:25.
Timo beyisetjentiswa kuto. Taga 16:33 titsi: “Ngisho nobe umuntfu angenta inkatho, kodvwa umphumela wayo uncunywa nguJehova.” Ka-Israyeli inkatho beyisetjentiswa kakhulu nangabe bantfu bangavumelani: “Kwenta inkatho kucedza imibango, futsi ilamula bantfu labanemandla lebebacabene.” (Tag 18:18) Inkatho beyingasetjentiselwa kugembula nobe kwenta imidlalo, futsi beyingasiyo yekubhejelana. Beyingentelwa kuze kuzuze lithempeli nobe baphristi nobe kuze isetjentiselwe kucongelela timali. Ngalokwehlukile, emasotja emaRoma enta inkatho kuze atizuzise wona. Enta inkatho ngetingubo taJesu njengobe kwabiketelwa kuTihlabelelo 22:18.—Mat 27:35.
JUNE 23-29
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 19
Bani Ngumngani Sibili Kubazalwane Bakho
Yini Lesingayenta Kuze Sichubeke Sitsandzana Kakhulu
16 Naka lokuhle kubazalwane bakho nakubodzadze, hhayi lokubi. Cabanga nganangu umfanekiso. Ase sitsi nihlangene ndzawonye nebazalwane nabodzadze. Nijabulela sikhatsi lesimnandzi, futsi ngaphambi kwekutsi nehlukane, nitsatsa sitfombe. Nibese nitsatsa letinye letimbili nentele kusebentisa tona nakwenteka lesekucala singaphumi kahle. Nyalo seninetitfombe letintsatfu. Kodvwa ubese uyanaka kutsi kusinye sato kunemzalwane loswacile. Usenta njani lesitfombe? Uyasisusa ecingweni lakho ngobe unetitfombe letimbili lapho khona nonkhe nimoyitela, lokufaka ekhatsi nalomzalwane.
17 Titfombe lesitigcinako singatifananisa netintfo lesitigcina engcondvweni. Sivame kutikhumbula tikhatsi letimnandzi lesiticitse nebazalwane betfu nabodzadze. Kodvwa ase sitsi kuletinye taletikhatsi umzalwane nobe dzadze usho lokutsite nobe wenta lokutsite lokungasiphatsi kahle. Kufanele sente njani ngaloko? Kufanele setame kukususa engcondvweni njengobe nje sisusa sitfombe lesingakaphumi kahle. (Taga 19:11; Ef. 4:32) Singakhona kumcolela umzalwane nobe dzadze ngeliphutsa lelincane lalentile ngobe tinyenti tintfo letinhle lesitikhumbulako ngaye nasibe ndzawonye. Nguleto-ke tintfo lokufanele sitigcine engcondvweni futsi tibe ligugu kitsi.
Ayichubeke Ikhula Indlela Lomtsandza Ngayo Jehova Nalabanye
10 Natsi singabuka tindlela lesingasita ngato bazalwane betfu nabodzadze. (Heb. 13:16) Cabanga ngalokwenteka ku-Anna lesikhulume ngaye esihlokweni lesendlulile. Ngemuva kwesiphepho lesikhulu, yena nemyeni wakhe bavakashela lomunye umndeni waboFakazi futsi batfola kutsi lesiphepho besilimete luphahla lwendlu yabo. Ngenca yaloko, lomndeni bewute timphahla letihlobile. Anna utsi: “Satsatsa timphahla tabo, satiwasha futsi satibuyisela ti-ayiniwe futsi tigociwe. Loko bekuyintfo lencane kitsi, kodvwa kwenta kutsi sibe nebungani lobucinile nalomndeni kuze kube ngulamuhla.” Lutsandvo Anna nemyeni wakhe labanalo ngebazalwane babo nabodzadze lwenta kutsi babasite.—1 Joh. 3:17, 18.
11 Nangabe sinemusa futsi sikhombisa kutsi siyabatsandza labanye, batawubona kutsi siyetama kulingisa Jehova. Loku kungabajabulisa ngendlela lesingakase siyicabange. Khanh lesicoce ngaye uyabakhumbula labo labamsita. Utsi: “Ngibabonga kakhulu bonkhe bodzadze lebebahamba nami emsebentini wekushumayela. Bebangilandza, bahambe nami siyokudla futsi baciniseka kutsi ngifika ekhaya ngiphephile. Nyalo sengiyabona kutsi loko bekudzinga kutidzela. Bebakwenta ngalokusuka enhlitiyweni.” Kuliciniso kutsi akusibo bonkhe labatasibonga ngaloko lesibentela kona. Naka naku lokushiwo nguKhanh ngalabo labamsita: “Ngifisa ngatsi ngingabentela lokutsite ngako konkhe labangentela kona, kodvwa angibati labanye kutsi bahlala kuphi. Nobe kunjalo, Jehova uyati futsi ngithantazela kutsi angibusisele bona.” Khanh ucinisile. Jehova unaka ngisho tento letincane lesitentako kuze sikhombise kutsi siyabatsandza labanye. Loko ukutsatsa njengemnikelo loligugu nanjengesikweleti latasibhadala.—Fundza Taga 19:17.
Chubekani Nikhombisana Lutsandvo Lolucotfo
6 Lamuhla, umuntfu losebente enkapaneni letsite iminyaka leminyenti singasho kutsi usisebenti lesetsembekile. Kodvwa kuyo yonkhe leminyaka layicitse akulenkapane, kungenteka akazange sekababone banikati bayo. Kungenteka angavumelani naletinye tincumo letentiwe banikati bayo. Akayitsandzi lenkapane, kodvwa uyasebenta ngobe uyahola. Utawuchubeka asebenta kulenkapane aze atfole umhlala phansi, ngaphandle nakangatfola umsebenti loncono kulenye indzawo.
7 Ngako umehluko losemkhatsini wekwetsembeka lesikhulume ngako esigabeni 6 kanye nelutsandvo lolucotfo, kutsi kungani umuntfu alukhombisa. EBhayibhelini, kungani tikhonti taNkulunkulu betikhombisa lutsandvo lolucotfo? Labo labakhombisa lutsandvo lolucotfo abazange balukhombise ngenca yekutsi bekufanele, kodvwa kungenca yekutsi bebafuna. Cabanga ngesibonelo saDavide. Wamkhombisa lutsandvo lolucotfo umngani wakhe Jonathani, nanobe babe waJonathani bekafuna kubulala Davide. Ngisho nobe besekuphele iminyaka Jonathani afa, Davide wachubeka akhombisa lutsandvo lolucotfo kuMefiboshethi, lobekayindvodzana yaJonathani.—1 Sam. 20:9, 14, 15; 2 Sam. 4:4; 8:15; 9:1, 6, 7.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 515
Seluleko, Umeluleki
Jehova uhlakaniphe kakhulu, futsi kuhlakanipha kwakhe ngeke kucatsaniswe nalutfo. Kute umuntfu longameluleka. (Isa 40:13; Rom 11:34) INdvodzana yakhe ‘inguMeluleki Lomangalisako,’ futsi iyasicondzisa, ngobe ilandzela sicondziso lesitfola kuBabe wayo, Jehova, futsi inemoya longcwele waNkulunkulu. (Isa 9:6; 11:2; Joh 5:19, 30) Loku kufakazela kutsi kuze seluleko sibe lusito, kufanele sisekelwe eVini laNkulunkulu. Seluleko lesiphikisa loko Jehova lakushoko asisiti ngalutfo, futsi kusuke kungasiso seluleko.—Taga 19:21; 21:30.
JUNE 30–JULY 6
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 20
Longakwenta Kuze Uphumelele Nawutsandzana Nalotsite
Yini Leningayenta Kuze Niphumelele Nasenitsandzana
3 Nanobe sikhatsi sekuganana kungaba sikhatsi lesimnandzi, kodvwa siphindze sibe sikhatsi lesibalulekile ngobe singenta kutsi laba lababili bashade. Ngelilanga labo lemshado, bafunga embikwaJehova kutsi batawutsandzana futsi bahloniphane uma nje bobabili basaphila. Ngaphambi kwekutsi sente nobe ngabe ngusiphi sifungo, kufanele sicabangisise ngaso. (Fundza Taga 20:25.) Loko kuyintfo lefanako nangesifungo semshado. Sikhatsi sekuganana senta kutsi laba lababili batane kahle futsi bente sincumo lesihlakaniphile. Ngalesinye sikhatsi lesincumo siba kushada kantsi ngalesinye sikhatsi siba kutsi bancamule budlelwane babo. Nangabe behlukana, loko akusho kutsi kukhona lokubi labakwentile. Kunaloko, lesikhatsi sekuganana siyidlalile indzima yaso, sibasite kutsi bente sincumo lesihlakaniphile.
4 Kubaluleke ngani kutsi sibe nembono lokahle ngesikhatsi sekuganana? Nangabe longakashadi anembono lokahle, angeke atsandzane nemuntfu lete sifiso sekushada naye. Nobe kunjalo, akusibo labangakashadi kuphela lokufanele babe nembono lokahle. Sonkhe kufanele sibe nembono lokahle ngesikhatsi sekuganana. Sibonelo nje, labanye bacabanga kutsi nangabe bantfu lababili batsandzana, kufanele nakanjani bashade. Loku kuwatsintsa njani emaKhristu langakashadi? Lomunye dzadze waseMelika lokutsiwa nguMelissa utsi: “Nangabe umzalwane nadzadze baganene, labanye boFakazi balindzela kutsi bashade. Ngenca yaloko labanye bachubeke nalobudlelwane babo ngisho bangalungelani. Kantsi labanye labangakashadi bancuma kungatsandzani nalotsite sanhlobo. Loku kungenta kutsi labanye bacindzeteleke kakhulu.”
Ungamtfola Njani Umuntfu Lokahle Longashada Naye
8 Yini longayenta nawusambukela khashane loyo lofise kushada naye? Emihlanganweni yelibandla nobe nanindzawonye nilicembu, unganaka kutsi bunjani buhlobo bakhe naJehova, unake buntfu bakhe nendlela latiphatsa ngayo. Bobani bangani bakhe, futsi yini lakhuluma ngayo? (Luk. 6:45) Imigomo yakhe iyafana yini neyakho? Ungabuta labadzala belibandla lakulo kutsi unjani nobe ubute emaKhristu lavutsiwe lamati kahle. (Taga 20:18) Ungabuta ngelidvumela lakhe nangebuntfu bakhe. (Rut. 2:11) Nawusambuka, ungamenti ative angakhululeki. Hlonipha indlela lativa ngayo futsi ungahlali umlandzela.
Yini Leningayenta Kuze Niphumelele Nasenitsandzana
7 Yini longayenta kuze umati kahle lona lotsandzana naye? Indlela lencono kutsi ungamfihleli lutfo, umtjele konkhe futsi umbute imibuto, bese uyalalelisisa njengobe akhuluma. (Taga 20:5; Jak. 1:19) Lokunye lokungakusita kutsi nente tintfo letitawunenta kutsi nicoce, letifaka ekhatsi kudla ndzawonye, kuhambahamba etindzaweni letinebantfu nekushumayela ndzawonye. Ningaphindze natane kahle nangabe nicitsa sikhatsi nebangani kanye nemalunga emndeni. Ngetulu kwaloko, hlelani tintfo leningatenta letitanisita nibone kutsi lomunye wenta njani nakabhekene netimo letehlukene futsi anebantfu labehlukahlukene. Naka naku lokwentiwa ngu-Aschwin waseNetherlands. Naku lakushoko nakakhuluma ngesikhatsi basacala kutsandzana na-Alicia, utsi: “Besenta tintfo letitasisita kutsi satane kahle. Ngalokuvamile bekuba tintfo letincane, njengekupheka ndzawonye nobe kwenta leminye imisebenti ndzawonye. Letintfo betisenta sibone kutsi ngamunye wetfu ngukuphi lakwenta kahle nalapho abutsakatsaka khona.”
8 Ningaphindze natane ngekutsi nidadishe ndzawonye tihloko letisekelwe eBhayibhelini. Nasenishadile, kutawudzingeka nibe nesikhatsi sekukhonta kwemndeni, kuze Nkulunkulu abe yincenye yemshado wenu. (Shu. 4:12) Ngako ningakha sikhatsi sekutsi nidadishe ndzawonye nyalo, loku niseganene. Kuliciniso kutsi labo labaganene basuke basengakabi ngumndeni, futsi umzalwane usuke asengakabi yinhloko yalodzadze. Nobe kunjalo, kuhlale nidadisha ndzawonye kutanisita nibone kutsi ngamunye wenu unebuhlobo lobunjani naJehova. Labanye labashadene baseMelika, lokunguMax naLisa bakutfole kulusito loku. Max utsi: “Nasisandza kucala kutsandzana, sacala kudadisha tincwadzi lebetikhuluma ngekutsandzana, umshado kanye nekuphila kwemndeni. Letincwadzi letisekelwe eBhayibhelini tasisita sakhona kucoca ngetindzaba letinyenti letibalulekile lebekutawuba matima kucoca ngato.”
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2-E 196 ¶7
Sibane
Taga 20:27 titsi: “Tintfo letishiwo ngumuntfu tifana nesibane saJehova.” Loko umuntfu lakushoko, ngisho kukuhle nobe kukubi, kuveta buntfu bakhe nobe loko langiko ngekhatsi.—Catsanisa Imi 9:1.