SEHLUKO SELISHUMI NESIHLANU
Kuhlonipha Batali Betfu Lasebagugile
1. Yini lesiyikweleta batali betfu, futsi kufanele sibaphatse njani?
LENYE indvodza lehlakaniphile yasendvulo yeluleka: “Lalelisisa uyihlo, ngobe nguye lowakutala; ungamedzeleli nenyoko ngobe asagugile.” (Taga 23:22) Ungase utsi: ‘Angeke ngize ngiyente intfo lenjalo!’ Kunekutsi sedzelele bomake nobe bobabe betfu, linyenti letfu libatsandza kakhulu. Siyacaphela kutsi sibakweleta kakhulu. Kwekucala, batali betfu basiniketa kuphila. Nanobe Jehova anguMtfombo wekuphila, besingeke sibe khona ngaphandle kwebatali betfu. Kute intfo leligugu njengekuphila lesingayinika batali betfu. Cabanga nangekutidzela, kukhatsalela, tindleko, kanye nekunakekela ngelutsandvo lokudzingekako kute usite umntfwana njengobe asuka ebuntfwaneni aya ebudzaleni. Ngako-ke, kuyafaneleka kutsi liVi laNkulunkulu leluleke: “Hlonipha uyihlo nenyoko . . . kuze kube kuhle kuwe, ube nemphilo lendze emhlabeni.”—Efesu 6:2, 3.
KUCAPHELA TIDZINGO TABO LETINGEKWEMIVELO
2. Bantfwana lasebakhulile ‘bangakubuyisela njani kubonga’ kubatali babo?
2 Umphostoli Pawula wabhalela emaKhristu: “[Bantfwana nome batukulu] abacale bakhombise inhlonipho yekukholwa kwabo emakhaya kubo, babuyisele kubonga kwabo kulabo lababakhulisile, ngobe nguloko lokuhle emehlweni aNkulunkulu.” (1 Thimothi 5:4) Bantfwana lasebakhulile ‘babuyisela kubonga kwabo’ ngekuveta kutsi bayayijabulela iminyaka yelutsandvo, umsebenti, neyekubanakekela batali babo kanye nabogogo nabomkhulu labayicitsa babakhulisa. Lenye indlela bantfwana labangakwenta ngayo loku kucaphela kutsi njengabo bonkhe bantfu, lasebagugile badzinga kutsandvwa kanye nekucinisekiswa—futsi bavame kukudzinga kakhulu loko. Njengatsi sonkhe, nabo badzinga kubona kutsi bayatsandvwa. Badzinga nekuva kutsi kuphila kwabo kubalulekile.
3. Singabahlonipha njani batali betfu kanye nabogogo nabomkhulu?
3 Ngako-ke, singahlonipha batali betfu kanye nabogogo nabomkhulu ngekubatjela kutsi siyabatsandza. (1 Khorinte 16:14) Nangabe bangahlali natsi, kufanele sikhumbule kutsi kutsintsana nabo kungabajabulisa kakhulu. Kubabhalela incwadzi lemnandzi, kubashayela lucingo, nobe kubavakashela kungabenta bajabule. Ngesikhatsi aneminyaka lengu-82 budzala, Miyo, lohlala eJapan, wabhala: “Indvodzakati yami [lenendvodza lesikhonti lesijikeletako] iye ingitfumele ligama lendzawo labatawube bakuyo kanye nenombolo yelucingo labayisebentisako ngalelo viki. Ngiye ngikwati kuvula libalave lami bese ngitsi: ‘Wo, nyalo sebalapha!’ Ngihlale ngimbonga Jehova ngekungibusisa ngemntfwana lonjena.”
KUBASITA NGETIDZINGO LETINGEKWENYAMA
4. Lisiko lenkholo yemaJuda lakukhutsata njani kuphatsa batali labagugile ngendlela lekhohlakele?
4 Kuhlonipha batali betfu kuhlanganisa nekunakekela tidzingo tabo letingekwenyama yini? Yebo, kuvame kuba njalo. Esikhatsini saJesu, baholi benkholo labangemaJuda bebanelisiko lekutsi nangabe umuntfu atsi imali nobe tintfo takhe ‘tinikelwe kuNkulunkulu,’ abesakhululekile emtfwalweni wekutisebentisa ekunakekeleni batali bakhe. (Matewu 15:3-6) Loko bekukukhohlakala lokukhulu! Ecinisweni, labaholi benkholo bebakhutsata bantfu kutsi bangabahloniphi batali babo, kodvwa babedzelele ngekutsi bangatinakekeli tidzingo tabo. Tsine akukafaneli sente kanjalo.—Dutheronomi 27:16.
5. Nangetulu kwetinhlelo tahulumende letikhona kulamanye emave, kungani kuhlonipha batali kungase kuhlanganise nekubasita ngekwetimali?
5 Emaveni lamanyenti lamuhla, tinhlelo tenhlalakahle letisekelwa nguhulumende tiye tinakekele letinye tetidzingo tebantfu labagugile, njengekudla, kwekwembatsa, kanye nendzawo yekuhlala. Ngetulu kwaloko, kungenteka kutsi labo lasebagugile baye bakwati kutibekela lokutsite kwekutinakekela. Nanobe kunjalo, nangabe letintfo tiphela nobe tibonakala tingakeneli, bantfwana batawube bahlonipha batali babo ngekwenta konkhe lokusemandleni abo kute banakekele leto tidzingo. Ecinisweni, kunakekela batali lasebagugile kubufakazi bekutinikela kuNkulunkulu Jehova, uMsunguli wemndeni.
LUTSANDVO KANYE NEKUTIDZELA
6. Yini labanye labaye bayihlela mayelana nendzawo yekuhlala kute banakekele tidzingo tebatali babo?
6 Bantfwana labanyenti lasebakhulile baye batinakekela ngelutsandvo nangekutidzela tidzingo tebatali babo labagulako. Labanye baye batsatsa batali babo kute bahlale nabo nobe batfutsela endzaweni lesedvute nabo. Labanye baye batfutsa kute bayohlala nebatali babo. Etikhatsini letinyenti, kwenta kanjalo kuye kwaba sibusiso kokubili kubatali kanye nakubantfwana.
7. Kungani kukuhle kungajaki nawenta sincumo lesitsintsa batali lasebagugile?
7 Ngaletinye tikhatsi kwenta kanjalo kuye kungaphumeleli. Kungani kunjalo? Mhlawumbe kungaba kutsi tincumo tentiwe ngekujaka nobe kutsi kucatjangelwe imiva kuphela. Ngekuhlakanipha, liBhayibheli liyecwayisa: “Lohlakaniphile indlela yakhe uyayibukisisa angakacali kuhamba ngayo.” (Taga 14:15) Nasi sibonelo: Asesitsi make wakho losagugile ukutfola kumatima kuhlala yedvwa, futsi wena ucabanga kutsi kutfutsa atewuhlala nawe kungamzuzisa. Njengobe ngekuhlakanipha ubukisisa indlela yakho, ungase ucabange nganaku lokulandzelako: Ngutiphi tintfo latidzinga mbamba? Tikhona yini tinhlelo tenhlalakahle letitimele kanye naleto letiphetfwe nguhulumende letingaletsa likhambi lelemukelekako? Yena uyafuna yini kutfutsa? Nangabe afuna, kuphila kwakhe kutawutsintseka njani? Kutawudzingeka yini kutsi ashiye bangani bakhe? Loku kungamtsintsa njani emoyeni? Sewukhulumile yini naye ngaletintfo? Kutfutsa kwakhe kungakutsintsa njani wena, loyo loshade naye, kanye nebantfwana bakho? Nangabe make wakho adzinga kunakekelwa, ngubani lotawumnakekela? Ningakwati yini kusitana ngalomtfwalo? Sewukhulumile yini ngalendzaba nabo bonkhe labatsintsekako?
8. Bobani longakhuluma nabo nawufuna kwenta sincumo ngendlela longabanakekela ngayo batali bakho lasebagugile?
8 Njengobe umtfwalo wekunakekela umtali utsintsa bonkhe bantfwana ekhaya, kungaba kuhlakanipha kutsi nihlangane njengemndeni kute nonkhe nihlanganyele ekwenteni tincumo. Kukhuluma nalabadzala belibandla lebuKhristu nobe bangani labake baba sesimeni lesifananako kungaba lusito. LiBhayibheli liyecwayisa: “Tinhloso atiphumeleli ngaphandle kweteluleko; kodvwa nangabe kunebeluleki labanyenti tiyakuphumelela.”—Taga 15:22.
BANI NELUVELO KANYE NEKUCONDZA
Kukungahlakaniphi kutsatsela umtali tincumo ngaphandle kwekukhuluma naye kucala
9, 10. (a) Ngisho nobe bakhulile, yini lokufanele labagugile bacatjangelwe ngayo? (b) Ngisho nobe ngutiphi tincumo umntfwana losakhulile latentela batali bakhe, yini lokufanele ahlale abaniketa yona?
9 Kuhlonipha batali betfu lasebagugile kudzinga kutsi sibe neluvelo kanye nekucondza. Njengobe iminyaka ichubeka, bantfu labagugile bangakutfola kumatima kakhulu kuhamba, kudla, kanye nekukhumbula. Bangase badzinge lusito. Etikhatsini letinyenti, bantfwana bakhatsateka kakhulu ngekuvikela batali babo, bate betame nekubaniketa ticondziso. Nanobe kunjalo, bantfu lasebagugile badzala futsi ekuphileni kwabo baye batfola kuhlakanipha nalokuhlangenwe nako lokunyenti, futsi baye bakwati kutinakekela nekutentela tincumo. Buntfu kanye nekutihlonipha kwabo kungase kusekelwe endzimeni yabo yekuba batali nebantfu labadzala. Batali lababona shengatsi kufanele basale balawulwa bantfwana babo bangase bacindzeteleke nobe batfukutsele. Labanye bangase bakutfukutselele nobe bangakwemukeli loko labakubona shengatsi metamo yekutsatsa inkhululeko yabo.
10 Akusimelula kucatulula tinkinga letinjena, kodvwa kusho kuba nemusa kuvumela batali labagugile kutsi batinakekele futsi batentele tincumo ngelizinga labakhona ngalo. Kukuhlakanipha kutsi ungatenti tincumo ngaloko lokubona kubalungele ungakakhulumi nabo kucala. Kungenteka kutsi kunyenti labangasakwati kukwenta, ngako-ke bavumele kutsi bente loko labasakhona kukwenta. Nawungakulawuli kakhulu kuphila kwebatali bakho, ungaba nebuhlobo lobuhle nabo. Batawujabula kakhulu, futsi nawe utawujabula. Ngisho nobe kudzingeka ucine kuletinye tintfo letingabazuzisa, kuhlonipha batali bakho kusho kubaniketa inhlonipho lebafanele. LiVi laNkulunkulu liyeluleka: “Niyawutitfoba embikwalasebakhulile, nibahloniphe.”—Levithikhusi 19:32.
LONDVOLOTA UMBONO LOFANELE
11-13. Nangabe buhlobo bemntfwana losakhulile kanye nebatali bakhe bungazange bube buhle ngesikhatsi asakhula, angahlangabetana njani nensayeya yekubanakekela nasebagugile?
11 Ngaletinye tikhatsi, inkinga bantfwana lasebakhulile lababa nayo endzabeni yekuhlonipha batali lasebagugile ihlanganisa buhlobo labebanabo nebatali babo ngesikhatsi basebancane. Mhlawumbe babe wakho bekete bungani kanye nelutsandvo, make wakho angundlovu ayiphikiswa futsi ete umusa. Kungenteka nekutsi nanyalo usaphatseke kabi, utfukutsele, nobe useva buhlungu ngesizatfu sekutsi abazange bakukhulise ngendlela lebewuyifisa. Ungayincoba yini imiva lenjalo?a
12 Basse, lowakhulela eFinland, uyalandzisa: “Babe wami longangitali abeliphoyisa lema-SS eJalimane lemaNazi. Abesheshe atfukutsele bese uba nebudlova. Abehlale ashaya make embikwami. Ngalelinye lilanga angitfukutselele, wakhipha libhande lakhe futsi wangishaya ngensimbi yalo ebusweni. Lelibhande langishaya kabuhlungu kakhulu, kangangekutsi ngavele ngawela embhedzeni.”
13 Nanobe kunjalo, abenaletinye futsi timfanelo. Basse uyengeta: “Ngakulokunye, abesebenta kamatima futsi abengatitseli ngalabandzako endzabeni yekunakekela umndeni wakhe. Akakaze angikhombise kutsi uyangitsandza njengababe wami, kodvwa bengati kutsi abengajabuli emoyeni. Wacoshwa ngumake wakhe ngesikhatsi asengumfana lomncane. Wakhula alwa, futsi waya emphini asemncane. Ngekwelizinga lelitsite, bengisicondza simo sakhe futsi ngingamsoli. Ngesikhatsi sengikhulile, ngamsita ngalokusemandleni ami, kwate kwaba sekufeni kwakhe. Bekulukhuni, kodvwa ngenta konkhe lebengingakwenta. Ngetama kuba yindvodzana lenhle kwate kwaba sekufeni kwakhe, futsi ngicabanga kutsi naye abekubona loko.”
14. Ngumuphi umbhalo losebenta kuto tonkhe timo, kuhlanganise naleto letiphakama lapho kunakekelwa batali lasebagugile?
14 Etimeni letitsintsa umndeni, njengobe nje kunjalo nakuletinye timo, lesimiso seliBhayibheli siyasebenta: “Yembatsani bubele benhlitiyo, nesisa, nekutitfoba, nebumnene, nekucinisela. Nibeketelelane, nitsetselelane, nangabe umuntfu akhube lomunye; ngobe phela neNkhosi yanitsetselela, nani-ke yentani njalo.”—Kholose 3:12, 13.
LABO LABANAKEKELA BATALI BAYAKUDZINGA KUNAKEKELWA
15. Kungani kunakekela batali kucindzetela ngaletinye tikhatsi?
15 Kunakekela umtali losagugile kuyintfo lematima, ngobe kuhlanganisa imisebenti leminyenti, imitfwalo lemikhulu, kanye nema-awa lamanyenti. Nanobe kunjalo, inkinga levame kuba matima kakhulu ngulengekwemivelo. Kuyacindzetela kubona imphilo yebatali bakho ihhohloka, baphelelwa yinkhumbulo, futsi bangasakwati nekutentela tintfo. Sandy, lodzabuka ePuerto Rico, uyalandzisa: “Make abeyinsika yemndeni wakitsi. Bekubuhlungu kakhulu kumnakekela. Wacale wachuta; wabese udzinga ludvondvolo, wasebentisa i-walker, wagcine asadzinga sihlalo salabakhubatekile. Ngemuva kwaloko, waya ngekuya ahhohloka, kwate kwaba ngulapho afa. Abenekhensa yematsambo, futsi abedzinga kunakekelwa ngaso sonkhe sikhatsi—imini nebusuku. Besimgeza, simuphe kudla futsi simfundzele lokutsite. Bekumatima kakhulu—ikakhulukati ngekwemivelo. Ngesikhatsi sengibona kutsi make abetawufa, ngakhala ngobe bengimtsandza kakhulu.”
16, 17. Ngusiphi seluleko lesingasita bantfu labanakekela batali kutsi balondvolote umbono lofanele?
16 Nangabe nawe usesimeni lesifananako, yini longayenta kute uhlangabetane nalesimo ngemphumelelo? Kulalela Jehova ngekufundza liBhayibheli kanye nekukhuluma naye ngemthandazo kutawukusita kakhulu. (Filiphi 4:6, 7) Lenye intfo longayenta, kuciniseka kutsi udla kudla lokunemsoco futsi ulala ngalokwenele. Ngekwenta kanjalo, utawuba sesimeni lesincono ngekwemivelo nangekwenyama, kutsi unakekele umtali wakho. Mhlawumbe ungase uhlele sikhatsi sekuphumula lilanga ngalinye. Ngisho nobe kungenteka ungakwati kutsatsa liholidi, kukuhlakanipha kuhlela sikhatsi sekuphumula. Kute ukwati kutfola lesikhatsi sekuphumula, kungadzingeka uhlele kutsi kube nalomunye umuntfu lotawunakekela umtali wakho logulako.
17 Kuvamile kutsi bantfu labanakekela batali lasebagugile balindzele lokukhulu kubo ngekwabo. Kodvwa akukafaneli utive unelicala nangabe kunalokutsite longakhoni kukwenta. Kuletinye timo, kungase kudzingeke kutsi uyise umuntfu lomtsandzako emakhaya lanakekela bantfu lasebagugile. Nangabe unemtali lomnakekelako, ungetami kwenta lokungetulu kwemandla akho. Bani nembono lofanele, hhayi ngetidzingo tebatali bakho kuphela, kodvwa nangaleto tebantfwana bakho, umlingani wakho wemshado, kanye nangetakho imbala.
EMANDLA LAMAKHULU
18, 19. Ngusiphi setsembiso sekusisekela Jehova lasentile, futsi ngukuphi lokuhlangenwe nako lokuveta kutsi uyasigcina lesetsembiso?
18 EVini lakhe liBhayibheli, Jehova usiniketa sicondziso lesingasita bantfu labanakekela batali lasebagugile, kodvwa lesicondziso akusiso kuphela lasiniketako kute asisite. Aphefumulelwe, umhlabeli wabhala: “Simakadze usedvute nabo bonkhe labambitako . . . Uyabeva nabakhalako, abasindzise.” Jehova utawubasindzisa nobe abalondvolote labo labatsembekile kuye, ngisho nasetimeni letimatima kakhulu.—Tihlabelelo 145:18, 19.
19 Myrna, lohlala ePhilippines, wakufundza loko ngesikhatsi anakekela make wakhe lobekangasakwati kwenta lutfo ngesizatfu sekufa luhlangotsi. Wabhala: “Kute intfo lecindzetela kwendlula kubona umuntfu lomtsandzako ahlupheka, ehluleka ngisho nekukutjela kutsi kubuhlungu kuphi. Bekuba shengatsi ngimbona acwila kancane kancane, futsi bekute lebengingakwenta. Esikhatsini lesinyenti, bengivame kuguca ngemadvolo bese ngikhuluma naJehova, ngimtjele indlela lengikhatsateke ngayo. Bengikhala njengaDavide, lowancenga Jehova kutsi afake tinyembeti takhe egabheni futsi amkhumbule. [Tihlabelelo 56:8] Njengobe nje Jehova etsembisa, wangipha emandla lebengiwadzinga. ‘Simakadze waba sihlangu sami.’”—Tihlabelelo 18:18.
20. Ngutiphi tetsembiso teliBhayibheli letisita labo labanakekela batali lasebagugile kutsi babe nelitsemba, ngisho nobe loyo labamnakekelako afa?
20 Kuye kwashiwo kutsi kunakekela batali lasebagugile “kunesiphetfo lesingajabulisi.” Nangetulu kwemetamo lengase yentiwe ngumuntfu longumnakekeli, bantfu labadzala batawukufa, njengobe nje kwenteka nakumake wa-Myrna. Kodvwa labo labetsembela kuJehova bayati kutsi kufa akusiko kuphela kwendzaba. Umphostoli Pawula watsi: “[Nginelitsemba] kuNkulunkulu . . . lekutsi bonkhe bantfu, labalungile nalabangakalungi, bayawuvuka ekufeni.” (Imisebenti 24:15) Labo labaye bafelwa batali babo lasebagugile batfola indvudvuto etsembeni leluvuko kanye nasesitsembisweni semhlaba lomusha waNkulunkulu losedvute, ‘loyawuba bete kufa.’—Sembulo 21:4.
21. Ngumiphi imiphumela lemihle letfolakala ngekuhlonipha batali lasebagugile?
21 Tinceku taNkulunkulu tibatsandza kakhulu batali bato, ngisho nalapho sebagugile. (Taga 23:22-24) Tiyabahlonipha. Ngekwenta kanjalo, tijabulela loko lokwashiwo saga lesiphefumulelwe: “Yenta uyihlo nenyoko batigcabhe ngawe; yebo, ajabule nenyoko lowakutala.” (Taga 23:25) Ngetulu kwako konkhe, labo labahlonipha batali babo lasebagugile baphindze bajabulise futsi bahloniphe naNkulunkulu Jehova.
a Lapha asikhulumi ngetimo lapho batali banelicala lekulisebentisa kabi ligunya kanye nekwetsenjwa kwabo, lokuyintfo lengase itsatfwe njengelicala.