SEHLUKO 22
Kungani Kungakafaneli Ucambe Emanga?
ASE SITSI intfombatana itsi kumake wayo: “Yebo make, ngitawubuya masinyane nase kuphume sikolwa.” Kodvwa ibese iyahlala esikolweni, idlale nebangani bayo, nayifika ekhaya itsi kumake wayo: “Thishela wami utsite ngingahambi nakuphuma sikolwa.” Kufanele yini siyisho intfo lenjalo?—
Yini lembi leyentiwe ngulomfana?
Nobe umfana atsi kubabe wakhe: “Akusimi lokhahlele lebhola endlini.” Kutsiwani nangabe ikhahlelwe nguye? Utawube enta liphutsa yini nakatsi akusuye?—
Umfundzisi Lomuhle Kakhulu wasikhombisa intfo lokufanele siyente. Watsi: “Kuphela nje, ‘yebo’ wenu akabe nguyebo, na-‘cha’ wenu abe ngucha, ngobe lokungetulu kwaloko kuvela kulomubi.” (Matewu 5:37) Bekasho kutsini Jesu ngalamavi?— Bekatsi kufanele sente loko lesikushoko.
Kunendzaba leseBhayibhelini lekhombisa kutsi kubaluleke kangakanani kukhuluma liciniso. Lendzaba imayelana nebantfu lababili lebebatsi babafundzi baJesu. Ase sibone kutsi kwentekani.
Kungakapheli tinyanga letimbili Jesu afile, bantfu labanyenti labavela etindzaweni letikhashane beta eJerusalema kute batewuhlanganyela emkhosini lobalulekile wemaJuda lobewubitwa ngekutsi liPhentekhoste. Umphostoli Phetro wabeka inkhulumo lemangalisako latjela kuyo bantfu ngaJesu, loyo Jehova labemvuse kulabafile. Bantfu labanyenti lebebete eJerusalema, bekukwekucala kutsi bafundze ngaJesu. Nyalo bese bafuna kuva lokunyenti. Ngako yini labayenta?
Batitfola sebahleti sikhatsi lesidze kunaleso bebasicabanga. Kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi, labanye baphelelwa yimali futsi bese badzinga lusito kuze bakhone kutsenga kudla. Bafundzi lebebaseJerusalema bebafuna kutisita letivakashi. Linyenti labo latsengisa tintfo lebelinato lase linika baphostoli baJesu lemali. Labaphostoli base banika labeswele lemali.
Ananiyase, nemfati wakhe Safira labebangemalunga elibandla lebuKhristu laseJerusalema batsengisa insimi yabo. Kute lowabatjela kutsi bente njalo. Batikhetsela bona kuyitsengisa. Loko bakwenta hhayi ngobe bebatsandza labafundzi baJesu labasha. Ecinisweni bo-Ananiyase naSafira bebafuna kutsi bantfu bababone bancono kunaloko labangiko. Ngako bancuma kutjela bantfu kutsi batawunikela ngayo yonkhe imali labayitfolile kute basite labanye. Batsi batawunikela ngayo yonkhe kantsi batawunikela ngalenye yayo. Ucabangani ngaloku labakwenta?—
Ananiyase waya kubaphostoli. Wefika wabanika lemali. Nkulunkulu bekati kutsi akazange anikele ngayo yonkhe lemali. Ngako Nkulunkulu wembulela umphostoli Phetro kutsi Ananiyase akakhulumi liciniso.
Ananiyase wamyenga watsini Phetro?
Phetro watsi: ‘Ananiyase, umvumeleleni Sathane kutsi akwentise loku? Lensimi beyiyakho. Bekute sizatfu sekutsi uyitsengise. Ngisho nangemuva kwekutsi sewuyitsengisile, nguwe lobewufanele uncume kutsi utakwentani ngalemali. Kodvwa kungani wente shengatsi unikele ngayo yonkhe kodvwa ube ukhiphe incenye yayo? Ngekwenta njalo awuyengi tsine, kodvwa uyenga Nkulunkulu.’
Lena yindzaba lebalulekile. Ananiyase bekakhuluma emanga. Akentanga loko latsi utakwenta. Wacamba emanga. LiBhayibheli liyasitjela kutsi kwentekani ngemuva kwaloko. Litsi: “Nakeva loku, Ananiyase waganklateka phansi wafa.” Nkulunkulu wenta kutsi Ananiyase afe. Ngemuva kwaloko sidvumbu sakhe satsatfwa sayongcwatjwa.
Kwentekani ku-Ananiyase ngenca yekucamba emanga?
Ngemuva kwema-awa lamatsatfu, kwefika Safira. Bekangati kutsi kwentekeni endvodzeni yakhe. Ngako, Phetro wambuta, watsi: “Ngulena kuphela yini imali leniyitfole nanitsengisa lendzawo?”
Safira wamphendvula watsi: ‘Yebo, sitsengise lendzawo ngaleyo mali.’ Kodvwa bekacamba emanga. Bebatigcinele lenye yalemali kulena lebebayitfolile nabatsengisa lensimi. Ngako Nkulunkulu wenta kutsi naSafira afe.—Imisebenti 5:1-11.
Yini lokufanele siyifundze kuloko lokwenteka ku-Ananiyase naSafira?— Sifundza kutsi Nkulunkulu akabatsandzi bantfu labacamba emanga. Ufuna kutsi sihlale sikhuluma liciniso. Kodvwa bantfu labanyenti batsi akusikubi kucamba emanga. Ucabanga kutsi bacinisile yini nabasho njalo?— Bewati yini kutsi tonkhe tinhlobo tekugula, buhlungu kanye nekufa lokulapha emhlabeni kwaba khona ngenca yemanga?—
Ngubani Jesu latsi wakhuluma emanga ekucala futsi kwaba namiphi imiphumela?
Khumbula kutsi Develi wacamba emanga ku-Eva. Wamtjela kutsi bekangeke afe nangabe adla sitselo Nkulunkulu latsite angasidli. Eva wamlalela Develi wasidla lesitselo. Wenta na-Adamu kutsi asidle. Ngako bobabili baba nesono, futsi bonkhe bantfwababo bebatawutalwa banesono. Ngenca yekutsi bebanesono, bonkhe labantfwana ba-Adamu bahlupheka baphindze bafa. Lenkinga yacala njani?— Yacala ngemanga.
Kungaleso sizatfu Jesu atsi Develi “ungumcambimanga neyise wemanga.” Waba wekucala kutsi akhulume emanga. Nangabe umuntfu acamba emanga, usuke enta loko lokwacalwa nguDeveli. Kufanele sicabange ngaloko nangabe sifikelwa sifiso sekucamba emanga.—Johane 8:44.
Kunini lapho ulingeka khona kutsi ucambe emanga?— Ngulapho wente intfo lembi yini?— Ngisho nobe bewungakacondzi kwenta njalo, ungase uphule intfo letsite. Nangabe bakubuta ngayo, kufanele yini utsi iphulwe ngubhuti nobe ngusisi wakho? Nobe wente shengatsi awati kutsi yephuke njani?
Kunini lapho ungase ulingeke kutsi ucambe emanga?
Kutsiwani nangabe bekufanele wente umsebenti wesikolwa ekhaya kodvwa wangawucedzi? Kufanele yini utsi uwente wonkhe ngisho nobe ungakawucedzi?— Kufanele sikhumbule Ananiyase naSafira. Abazange balikhulume lonkhe liciniso. Futsi Nkulunkulu wakhombisa kutsi loko bekukubi ngekutsi abente bafe.
Ngisho nobe singentani, simo sitawuba sibi kakhulu nangabe sikhuluma emanga futsi akukafaneli sifihle lamanye emaciniso endzaba. LiBhayibheli litsi: ‘Khuluma liciniso.’ Liphindze litsi: “Ningakhulumi emanga kulomunye nalomunye.” Jehova uhlale akhuluma liciniso futsi ulindzele kutsi natsi sente lokufanako.—Efesu 4:25; Kholose 3:9.
Kufanele sihlale sikhuluma liciniso. Nguloko lokukhulunywa ngako ku-Eksodusi 20:16; Taga 6:16-19; 12:19; 14:5; 16:6; kanye naHebheru 4:13.