SEHLUKO 34
Yini Letakwenteka Nasifa?
KUNGENTEKA uyabona kutsi bantfu lamuhla bayaguga, bagule futsi bafe. Ngisho nebantfwana nabo bayafa. Kufanele yini ukwesabe kufa nobe umuntfu lofile?— Uyati yini kutsi kwentekani nasifa?—
Kute umuntfu lamuhla loke wafa waphindze wavuka wasitjela kutsi kwentekani. Kodvwa ngesikhatsi Jesu, Umfundzisi Lomuhle Kakhulu alapha emhlabeni, bekakhona umuntfu lonjalo. Singatfola kutsi kwentekani kulabo labafako ngekutsi sifundze ngaye lomuntfu. Lendvodza beyingumngani waJesu futsi beyihlala eBhetani, lokulidolobha lelincane lelidvutane neJerusalema. Ligama layo bekunguLazaro futsi beyinabodzadze lababili, boMata naMariya. Ase sibone kutsi liBhayibheli litsi kwentekani.
Ngalelinye lilanga, Lazaro wagula kakhulu. Ngaleso sikhatsi, Jesu bekakhashane kakhulu. Ngako boMata naMariya batfuma umuntfu kutsi ayewutjela Jesu kutsi umnakabo, Lazaro uyagula. Loku bakwenta ngobe bebati kutsi Jesu bekangamelapha umnakabo. Jesu bekangasiye dokotela, kodvwa bekanemandla lawanikwe nguNkulunkulu kute elaphe tonkhe tinhlobo tekugula.—Matewu 15:30, 31.
Lazaro wagula kakhulu waze wafa Jesu solo angakefiki kutombona. Nanobe kunjalo, Jesu watjela bafundzi bakhe kutsi Lazaro ulele futsi utawuhamba ayomvusa. Labafundzi abazange bawacondze lamavi aJesu. Ngako Jesu wabachazela watsi: “Lazaro ufile.” Loku kusitjelani ngekufa?— Kusitjela kutsi kufa kufanana nebutfongo lobukhulu. Lobu butfongo lobukhulu kakhulu lobenta umuntfu angaphuphi.
Jesu bekasendleleni ayewuvakashela boMata naMariya. Bese kufike bangani kanye netihlobo letinyenti. Bebetele kutewudvudvuta boMata naMariya ngobe umnakabo bekafile. Ngesikhatsi Mata eva kutsi Jesu uyeta, waphuma wayomhlangabeta. Ngekuhamba kwesikhatsi, naMariya waphuma wayobona Jesu. Bekeva buhlungu, akhala futsi waguca etinyaweni taJesu. Nalabanye bangani babo lebebalandzela Mariya nabo bebakhala.
Umfundzisi Lomuhle Kakhulu wababuta kutsi bambeke kuphi Lazaro. Ngaso leso sikhatsi, labantfu bayisa Jesu emhumeni labekangcwatjwe kuwo Lazaro. Ngesikhatsi Jesu abona bonkhe labantfu bakhala, naye wakhala. Bekati kutsi kubuhlungu kangakanani kufelwa ngumuntfu lomtsandzako.
Bekunelitje lebelivale lomhume, ngako Jesu watsi: “Susani lelitje.” Kufanele yini bakwente loko?— Mata bekacabanga kutsi akukafaneli bakwente loko. Watsi kuJesu: “Nkhosi, kungenteka kutsi nyalo sewuyanuka, ngobe sekwendlule emalanga lamane.”
Kodvwa Jesu watsi kuye: “Angikakutjeli yini kutsi nangabe ukholwa utawubona inkhatimulo yaNkulunkulu?” Jesu bekatsi Mata bekatawubona intfo lebeyitawudvumisa Nkulunkulu. Yini Jesu labetayenta? Ngesikhatsi kususwa lelitje, Jesu waphakamisa livi wathantaza kuJehova. Ngemuva kwaloko, Jesu wamemeta watsi: “Lazaro, phuma!” Bekatawuphuma yini? Ucabangani wena?—
Ungakhona yini wena kuvusa umuntfu lolele?— Ungakhona kumvusa nangabe ummemeta. Kodvwa ungakhona yini kuvusa umuntfu lofile?— Angeke. Ngisho nobe ungamemeta kangakanani, lona lofile angeke akuve. Kute tsine lesingakwenta lapha emhlabeni kute sivuse umuntfu lofile.
Yini Jesu layentela Lazaro?
Kodvwa Jesu wehlukile. Unemandla langakavami lawatfole kuNkulunkulu. Ngako ngesikhatsi Jesu abita Lazaro, kwenteka intfo lemangalisako. Lendvodza lebesekuphele emalanga lamane ifile, yaphuma kulomhume. Bese ivusiwe ekufeni! Bese ingakhona kuphefumula, kuhamba futsi iphindze ikhulume. Jesu wamvusa Lazaro ekufeni.—Johane 11:1-44.
Nyalo ase ucabange ngaloko: Kwentekani kuLazaro ngesikhatsi afile? Ikhona yini incenye yakhe—umphefumulo nobe umoya—leyaphuma emtimbeni wakhe yahamba yayophila kulenye indzawo? Umphefumulo waLazaro waya ezulwini yini? Waphila emalanga lamane yini ezulwini anaNkulunkulu kanye netingilosi letingcwele?—
Akazange. Khumbula kutsi Jesu watsi Lazaro bekalele. Usuke ukusiphi simo nawulele? Nawulele butfongo lobukhulu, uyakubona yini konkhe lokwentekako lapho ukhona khona?— Awukuboni ngobe nase uvukile awati kutsi bewulele sikhatsi lesingakanani kuze kube ngulapho ubuka liwashi.
Kunjalo nangebantfu labafile. Abati lutfo. Abeva lutfo, futsi kute labangakhona kukwenta. Bekunjalo nakuLazaro ngesikhatsi afile. Kufa kufanana nebutfongo lobukhulu lobenta umuntfu angakhumbuli lutfo. LiBhayibheli litsi: “Labafile abati lutfo.”—Umshumayeli 9:5, 10.
Lazaro bekakusiphi simo ngesikhatsi afile?
Ase ucabange nangaloku futsi: Kube Lazaro bekasezulwini kulamalanga lamane, bekangeke yini asho lokutsite ngelizulu?— Futsi nangabe bekasezulwini, Jesu bekangamsusa yini kulendzawo lenhle aphindze amletse lapha emhlabeni?— Bekangeke.
Nanobe kunjalo, bantfu labanyenti batsi sinemphefumulo futsi batsi lomphefumulo uyachubeka uphila nakufa umtimba. Batsi umphefumulo waLazaro bewuphila kulenye indzawo. Kodvwa liBhayibheli alikusho loko. Litsi Nkulunkulu wenta indvodza yekucala, Adamu waba “ngumphefumulo lophilako.” Adamu bekangumphefumulo. LiBhayibheli liphindze litsi ngesikhatsi Adamu ona, wafa. Ngako waba “ngumphefumulo lofile,” futsi wabuyela emhlabatsini labekentiwe ngawo. LiBhayibheli litsi bonkhe bantfwana ba-Adamu baba nesono futsi nabo bayafa.—Genesisi 2:7; 3:17-19; Numeri 6:6; Roma 5:12.
Kuyacaca ke kutsi site umphefumulo lowehlukene nemitimba yetfu. Ngamunye wetfu ungumphefumulo. Futsi njengobe bantfu batfola sono kumuntfu wekucala, Adamu, liBhayibheli litsi: “Umphefumulo lowonako utawufa.”—Hezekeli 18:4, NW.
Yini leyenta kungabi nesidzingo sekutsi sesabe labafile?
Labanye bantfu bayabesaba bantfu labafile. Abasondzeli ethuneni ngobe bacabanga kutsi bantfu labafile banemphefumulo lowehlukana nemtimba longalimata bantfu labaphilako. Nanobe kunjalo, umuntfu lofile angamlimata yini umuntfu lophilako?— Angeke.
Labanye bantfu bakholwa kutsi bantfu labafile bangabuya bangumoya bavakashele bantfu labaphilako. Ngako, babekela bantfu labafile kudla. Kodvwa bantfu labenta loko, basuke bangakukholwa loko Nkulunkulu lakushoko ngalabafile. Nangabe sikukholwa loko Nkulunkulu lakushoko, angeke sibesabe bantfu labafile. Nangabe simbonga mbamba Nkulunkulu ngekuphila, loko sitakukhombisa ngekutsi sente tintfo latifunako.
Kodvwa ungase utibute: ‘Nkulunkulu utabavusa yini bantfwana labafile? Uyafuna yini vele kubavusa?’ Asicoce ngaloko esihlokweni lesilandzelako.
Ase sifundze lokunyenti eBhayibhelini mayelana nesimo sebantfu labafile kanye nekutsi umuntfu ungumphefumulo kuTihlabelelo 115:17; 146:3, 4; naJeremiya 2:34, kuNW.