I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • lv sehl. 4 emakh. 36-49
  • Kungani Kufanele Sihloniphe Ligunya

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • Kungani Kufanele Sihloniphe Ligunya
  • “Tigcineni Elutsandvweni LwaNkulunkulu”
  • Tihlokwana
  • Tincwadzi Letinemaphuzu Lafanako
  • KUNGANI KULUKHUNI KANGAKA KUHLONIPHA LIGUNYA?
  • KUNGANI KUFANELE SILIHLONIPHE LIGUNYA?
  • INHLONIPHO EMNDENINI
  • INHLONIPHO EBANDLENI
  • KUHLONIPHA TIPHATSIMANDLA
  • Bahloniphe Labanye
    Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lofundvwako)—2025
  • Ligunya Labadzala Labanalo Ebandleni
    Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lofundvwako)—2021
“Tigcineni Elutsandvweni LwaNkulunkulu”
lv sehl. 4 emakh. 36-49
Babe welikhaya ufundzisa umndeni wakhe

SEHLUKO 4

Kungani Kufanele Sihloniphe Ligunya?

“Hloniphani bonkhe bantfu.”​—1 PHETRO 2:17.

1, 2. (a) Kungani kumatima kuhlonipha ligunya? (b) Ngumiphi imibuto lesitawukhuluma ngayo kulendzaba?

WAKE wayibona yini indlela umntfwana laphatseka ngayo nangabe umtjela kutsi ente intfo langafuni kuyenta? Buyabonakala buso balomfanyana kutsi akayitsandzi lentfo lomtjela yona. Uyaliva livi lemtali wakhe, futsi uyati kutsi kufanele alihloniphe ligunya lemtali wakhe. Kepha kuloku, uyabonakala kutsi akafuni kulalela. Lesi simo natsi lesivame kubhekana naso.

2 Kuhlonipha ligunya akumelula ngaso sonkhe sikhatsi. Kuyenteka yini ngaletinye tikhatsi kutsi ukukhandze kumatima kulalela labo labaneligunya? Nangabe kunjalo, akusiwena wedvwa lobhekene nalesimo. Ligunya alisahlonishwa kulesikhatsi lesiphila kuso. Nobe kunjalo, liBhayibheli litsi kufanele sibahloniphe labo labaneligunya lelingetulu kwetfu. (Taga 24:21) Empeleni, kwenta njalo kubalulekile nangabe sifuna kutigcina elutsandvweni lwaNkulunkulu. Ngalokuvamile, kunemibuto lephakamako. Kungani kulukhuni kangaka kuhlonipha ligunya? Kungani Jehova atsi kufanele silihloniphe, futsi yini letawusisita kutsi sente kanjalo? Ekugcineni, ngutiphi tindlela lesingabonisa ngato kutsi siyalihlonipha ligunya?

KUNGANI KULUKHUNI KANGAKA KUHLONIPHA LIGUNYA?

3, 4. Sono nekungapheleli kwacala njani, futsi kungani kubakwetfu nesono kwenta kube lukhuni kuhlonipha ligunya?

3 Akesicabange nganati tizatfu letimbili letenta kutsi kube yinsayeya kuhlonipha ligunya. Kwekucala, kungapheleli kusenta kutsi singalihloniphi ligunya; kwesibili, bantfu labasemagunyeni nabo abakapheleli. Sono kanye nekungapheleli kwesintfu kwacala esikhatsini lesidze lesendlulile, ensimini yase-Edeni, ngesikhatsi bo-Adamu na-Eva bavukela ligunya laNkulunkulu. Sacala kanjalo-ke sono kanye nekuvukela. Kusukela ngalesosikhatsi, sonkhe sitalwa sinalomkhuba wekuvukela.​—Genesisi 2:15-17; 3:1-7; Tihlabelelo 51:5; Roma 5:12.

4 Ngenca yekuba kwetfu nesono, kumelula ngebantfu labanyenti kutsi batigabise, kungulapho kutfobeka kuyimfanelo lengatfolakali melula kitsi. Ngako-ke, kufanele sikusebentele kamatima, futsi sikugcine. Nalapho sesikhonte Nkulunkulu iminyaka leminyenti, singaba nenkhani futsi sitigabise. Asewucabangele sibonelo saKhora, lowahlala nebantfu baJehova ngekwetsembeka etikhatsini letinyenti tebumatima. Kepha wafuna kuba neligunya lelengetiwe, lokwagcina kumente wavukela Mosi, umuntfu lobekatfobeke kubendlula bonkhe emhlabeni ngalesosikhatsi. (Numeri 12:3; 16:1-3) Akewuphindze ucabange nangeNkhosi Uziya, kutigabisa kwakhe kwamenta kutsi angene ethempelini laJehova, futsi ente umsebenti lowawubekelwe baphristi. (2 Tikhronike 26:16-21) Lamadvodza, ajeziswa kakhulu ngetento tawo tekuvukela. Nobe kunjalo, letibonelo tawo letimbi tisikhumbuto lesisebentako kitsi. Kufanele silwe nekutigabisa lokwenta kube matima ngatsi kuhlonipha ligunya.

5. Bantfu labangakapheleli balisebentise kabi ngayiphi indlela ligunya?

5 Ngakulolunye luhlangotsi, bantfu labasetikhundleni, ngenca yekungapheleli kwabo, bente lokunyenti lokwente kutsi bantfu bangalihloniphi ligunya. Linyenti lalabantfu labasetikhundleni linelunya, budlova, futsi liyacindzetela. Empeleni, umlandvo wekuphila kwemuntfu uveta kutsi umuntfu abelisebentisa kabi ligunya. (Fundza Umshumayeli 8:9.) Nasi sibonelo: Sawula abeyindvodza letfobekile futsi lenhle ngesikhatsi Jehova amkhetsa kutsi abe yinkhosi. Kepha ngekuhamba kwesikhatsi, wacala kutigabisa futsi waba nemona, wase ushushisa Davide, indvodza leyayitsembekile. (1 Samuweli 9:20, 21; 10:20-22; 18:7-11) Ngemva kwesikhatsi, Davide waba ngulenye yemakhosi aka-Israyeli lamahle kakhulu. Kepha naye walisebentisa kabi ligunya ngekutsatsa umfati wa-Uriya umHeti alale naye. Waphindze watfumela umlayeto wekutsi lendvodza lengenacala imiswe embili emphini, ngenhloso yekutsi ibulawe. (2 Samuweli 11:1-17) Nembala, kungapheleli kwenta bantfu bangalisebentisi kahle ligunya. Futsi labo labaneligunya nangabe bangamhloniphi Jehova, balisebentisa kabi nakakhulu ligunya labo. Sikhulu sahulumende waseBrithani satsi kuwo wonkhe umlandvo, bopapa belisontfo lemaKatolika bawasebentise kabi emandla abo, bacindzetela bantfu labanyenti futsi bayabashushisa. Sinaloku engcondvweni, akesicabangele lombuto: Kungani kufanele silihloniphe ligunya?

KUNGANI KUFANELE SILIHLONIPHE LIGUNYA?

6, 7. (a) Lutsandvo lwetfu ngaJehova lusibangela kutsi senteni, futsi kungani kufanele sente kanjalo? (b) Kuyini kutfobeka, futsi singakubonisa njani?

6 Sizatfu lesihle nakakhulu sekuhlonipha ligunya sisuka elutsandvweni​—lutsandvo ngaJehova, lutsandvo ngalabanye bantfu, kanye nekutitsandza tsine. Ngenca yekutsi sitsandza Jehova ngetulu kwako konkhe, sifuna kuyijabulisa inhlitiyo yakhe. (Fundza Taga 27:11; Makho 12:29, 30.) Siyati kutsi bukhosi bakhe, nelilungelo lakhe lekubusa indzawo yonkhe, babekelwa insayeya kusukela ekuvukeleni kwebantfu ensimini yase-Edeni, nekutsi linyenti lebantfu libe mdzibimunye naSathane ekulahleni kubusa kwaJehova. Tsine siyajabula ngekusekela bukhosi baJehova. Nasifundza lamavi latfokotisako encwadzini yeSembulo 4:11, inhlitiyo yetfu iyatsintseka. Asewubuke nje kutsi kuyintfo lecace kangakanani kutsi Jehova unguMbusi lofanelekako wendzawo yonkhe! Sisekela bukhosi baJehova, futsi semukela nekubuswa nguye ekuphileni kwetfu kwamalanga onkhe.

7 Lenhlonipho lenjalo ifaka ekhatsi kulalela nalapho kumatima kwenta kanjalo. Silalela Jehova ngobe simtsandza. Nobe kunjalo, kutawuba netikhatsi lapho kulalela kwetfu kutawuba lukhuni kakhulu. Etikhatsini letinjalo, njengalomfanyana lokukhulunywe ngaye ekucaleni kwalesehluko, natsi kutawudzingeka sifundze kutfobeka. Sitawukhumbula kutsi Jesu watfobeka kuYise nalapho kwenta kanjalo kwakubonakala kuyinsayeya. Watsi kuYise: “Kungabi ngentsandvo yami, kodvwa akwenteke intsandvo yakho.”​—Lukha 22:42.

8. (a) Kuhlanganisani kutfobela ligunya laJehova lamuhla, futsi yini leveta imiva yaJehova ngaloku? (b) Yini lengasisita kutsi silalele futsi semukele siyalo? (Fundza libhokisi lelinesihloko lesitsi “Lalela Umyalo, Wemukele Kufundziswa.”)

8 Kuliciniso kutsi lamuhla Jehova akasakhulumi natsi umlomo nemlomo, kepha usebentisa liVi lakhe kanye nebantfu labatsite labammelelako emhlabeni. Esikhatsini lesinyenti, sitfobela ligunya laJehova ngekulalela labantfu lababekile kutsi babe neligunya ngetulu kwetfu. Nasingavukela labo bantfu​—mhlawumbe ngekwala kwemukela seluleko semBhalo nobe sicondziso labasinika sona—​sitawube simvisa buhlungu Nkulunkulu. Ngesikhatsi ema-Israyeli akhonona futsi avukela Mosi, Jehova wabuka loku njengekungatsi kwentiwa kuye.​—Numeri 14:26, 27.

9. Kungani lutsandvo lwetfu ngalabanye bantfu lungasenta kutsi sibe nenhlonipho ngeligunya? Niketa sibonelo.

9 Siphindze sibonise kuhlonipha ligunya ngenca yekutsandza labanye bantfu. Kungani sisho njalo? Ake utibone ulisotja usemphini. Kuphumelela nekusindza kwelibutfo, konkhe kusekutseni lisotja ngalinye liyamlalela yini umholi walo, futsi liyayihlonipha yini imiyalo yakhe. Nangabe ngekuvukela ungayilaleli lemiyalo, onkhe emasotja losebenta nawo angaba sengotini. Kuyavunywa, emasotja ebantfu lamuhla abangela umonakalo lomkhulu emhlabeni. Nobe kunjalo, Jehova yena unemasotja lenta lokuhle kodvwa. LiBhayibheli likhuluma ngaNkulunkulu tikhatsi letingaba likhulu, litsi ‘unguJehova wemabutfo.’ (1 Samuweli 1:3, catsanisa ne-NW.) UnguMcondzisi welibutfo lelikhulu letidalwa temoya letinemandla. Kuletinye tikhatsi, Jehova ufananisa tinceku takhe tasemhlabeni nelibutfo. (Tihlabelelo 68:11; Hezekeli 37:1-10) Nangabe singavukela bantfu Jehova labanikete ligunya ngetulu kwetfu, angeke yini ngekwenta njalo sibeke emasotja lesikholwa nawo engotini? Lapho umKhristu avukela labadzala labamisiwe, labanye ebandleni bangahlupheka ngaleso sento. (1 Khorinte 12:14, 25, 26) Lapho umntfwana avukela, wonkhe umndeni ungahlupheka. Ngako-ke, sikhombisa lutsandvo ngalabanye bantfu ngekuba nemoya wekubambisana kanye newenhlonipho.

10, 11. Sifiso lesifanele sekutizuzisa tsine singasisita njani kutsi silalele ligunya?

10 Silalela ligunya ngobe kwenta kanjalo kuzuzisa tsine. Lapho Jehova asicela kutsi sihloniphe ligunya, uphindze asho kutsi kulihlonipha kwetfu kutawusizuzisa ngani. Cabanga nje nganasi sibonelo, utjela bantfwana kutsi balalele batali babo kute bakwati kuphila imphilo lenhle futsi baphile sikhatsi lesidze. (Dutheronomi 5:16; Efesu 6:2, 3) Uphindze atsi kitsi, silalele labadzala belibandla ngobe nasingabalaleli loko kutawu limata buhlobo betfu naye. (Hebheru 13:7, 17) Usitjela nekutsi silalele tiphatsimandla kute kusihambele kahle.​—Roma 13:4.

11 Awuvumi yini kutsi kwati tizatfu letenta Jehova atsi silalele kusisita kutsi sihloniphe ligunya? Ake sibuke tindlela lesingalihlonipha ngato ligunya kuletici letintsatfu tekuphila.

INHLONIPHO EMNDENINI

12. Jehova uwaniketa liphi ligunya emadvodza emndenini, futsi angayifeza njani lendzima yawo?

12 NguJehova lowente lilungiselelo lemndeni. Ngenca yekutsi abesolo anguNkulunkulu lohlelekile, ulungiselele kutsi umndeni uphile imphilo lenhle naleshelelako. (1 Khorinte 14:33) Unike indvodza ligunya lekuba yinhloko yemndeni. Indvodza ibonisa inhlonipha ngeNhloko yayo, lenguKhristu Jesu, ngekutsi ilingise indlela Jesu lasebentisa ngayo bunhloko bakhe ebandleni. (Efesu 5:23) Ngako-ke, indvodza akukafanele ihluleke kunakekela umtfwalo wayo, kepha kufanele iwuphatse njengendvodza sibili. Akukafanele ibe nenkhani nobe ibe nelunya, kunaloko, itawubonisa lutsandvo, icabangele, futsi ibe nemusa. Iyacaphela kutsi ligunya layo lilinganiselwe​—alilingani nelaJehova.

Indvodza lengumKhristu ilingisa indlela Khristu labusebentisa ngayo bunhloko bakhe

13. Inkhosikati ingayifeza njani indzima yayo ngendlela lejabulisa Jehova?

13 Inkhosikati kufanele ibe ngumsiti nobe umphelelisi wendvodza yayo. Nayo iniketwe ligunya emndenini, ngobe liBhayibheli likhuluma ‘ngemfundziso yenyoko.’ (Taga 1:8) Kuliciniso kutsi ligunya lenkhosikati lingaphansi kweligunya lendvodza yayo. Kepha inkhosikati lengumKhristu iyalihlopha ligunya lendvodza yayo ngekutsi iyisite ifeze indzima yayo njengenhloko yemndeni. Ayiyibukeli phansi indvodza yayo, iyedzelele, nobe yetame kutsatsa sikhundla sayo. Kunaloko, iyayihlonipha futsi iyisekele. Lapho tincumo tendvodza yayo tingavumelani netayo, ngenhlonipho iveta imibono yayo, kepha ihlala itfobekile. Nangabe indvodza yayo ingakholwa, kungase kube matima kukwenta loko, kepha kutfobeka kwenkhosikati kungayisita indvodza ifune kukhonta Jehova.​—Fundza 1 Phetro 3:1.

Ngelutsandvo babe welikhaya usita indvodzana yakhe kutsi ibone liphutsa lekungena neludzaka endlini

14. Bantfwana bangabaletsela njani injabulo batali babo kanye naJehova?

14 Bantfwana bajabulisa inhlitiyo yaJehova lapho balalela batali babo. Baphindze baletsele batali babo ludvumo nenjabulo. (Taga 10:1) Emindenini lapho kunemtali munye, bantfwana basebentisa simiso lesifananako sekulalela, ngobe bacaphela kutsi umtali wabo ukudzinga nakakhulu kusekelwa. Emindenini lapho bonkhe bayifeza kahle indzima Nkulunkulu labanikete yona, umphumela kuba yinjabulo nekuthula. Loku kummelela kahle uMsunguli wemindeni, Nkulunkulu Jehova.​—Efesu 3:14, 15.

INHLONIPHO EBANDLENI

15. (a) Ebandleni singakubonisa njani kutsi siyalihlonipha ligunya laJehova? (b) Ngusiphi simiso lesingasisita kutsi silalele labo labasiholako? (Fundza libhokisi lelinesihloko lesitsi “Hloniphani Labo Labaholako.”)

15 Jehova umise iNdvodzana yakhe kutsi ibe nguMholi welibandla lebuKhristu. (Kholose 1:13) Jesu naye umise “sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile” kutsi sisite bantfu baNkulunkulu lamuhla kutsi bamkhonte. (Matewu 24:45-47) Sigungu lesiBusako saboFakazi BaJehova, simelela sigaba salesisebenti. Njengasebandleni lemaKhristu elikhulu lekucala, labadzala lamuhla batfola ticondziso kanye neteluleko letivela eSigungwini lesiBusako, kungaba ngalokucondzile nobe ngebameleli baso, njengebabonisi labajikeletako. Nangabe ngamunye wetfu alihlonipha ligunya lalabadzala ebandleni, usuke alalela Jehova.​—Fundza 1 Thesalonika 5:12; Hebheru 13:17.

16. Labadzala bamiswa njani ngumoya longcwele?

16 Labadzala netinceku letisebentako abakapheleli. Nabo banemaphutsa njengatsi sonkhe. Nobe kunjalo, ‘batipho letibantfu,’ Jehova lasiphe tona kute basisite sicinise buhlobo betfu naye. (Efesu 4:8, catsanisa ne-NW.) Labadzala bamiswe ngumoya longcwele. (Imisebenti 20:28) Njani? Ngekutsi kudzingeka bacale bahlangabetane netimfuneko letibhalwe eVini laNkulunkulu leliphefumulelwe. (1 Thimothi 3:1-7, 12; Thithusi 1:5-9) Ngetulu kwaloko, lapho labadzala bahlola kutsi umzalwane lotsite uyahlangabetana yini netimfuneko temiBhalo, bayathandaza ngebucotfo kuJehova bacele sicondziso sakhe ngemoya longcwele.

17. Lapho enta imisebenti yelibandla, kungani ngaletinye tikhatsi wesifazane longumKhristu kufanele ashucule?

17 Ngaletinye tikhatsi, kungenteka bangabi khona labadzala kanye netinceku letisebentako ebandleni kute bente imisebenti levamise kwentiwa ngulabadzala nobe tinceku letisebentako, njengekuchuba umhlangano wenkonzo yasensimini. Etimeni letinjalo, labanye bazalwane lababhajatisiwe bangayenta leyo misebenti. Kepha nangabe bangekho nhlobo bazalwane, bodzadze labafanelekako kungaba ngibo labenta lemisebenti. Nobe kunjalo, nangabe umuntfu wesifazane enta umsebenti imvamisa lowabelwa emadvodza, kungaba sekhaya nobe ebandleni, kufanele ashucule.a (1 Khorinte 11:3-10) Lemfuneko ayibabukeli phansi bantfu besifazane, kunaloko, ibaniketa litfuba lekubonisa inhlonipho elungiselelweni laJehova lebunhloko, kungaba sekhaya nobe ebandleni.

KUHLONIPHA TIPHATSIMANDLA

18, 19. (a) Ungatichaza njani timiso lekukhunywa ngato encwadzini yemaRoma 13:1-7? (b) Singayibonisa njani inhlonipho ngetiphatsimandla?

18 EmaKhristu eliciniso asilalela ngekunakisisa simiso lesibhalwe encwadzini yemaRoma 13:1-7. (Fundza.) Njengobe uwafundza lamavesi, utawubona kutsi “tiphatsimandla tembuso” letichazwe lapho, tibohulumende belive. Yingci nje Jehova asabavumela bohulumende bebantfu kutsi babe khona, benta imisebenti lebalulekile, futsi benta kutsi kube nekuhleleka, basinikete nelusito lesiludzingako. Sibonisa inhlonipho ngalamagunya ngekutsi sigcine imitsetfo yawo. Siyaciniseka kutsi siyawubhadala umtselo lodzingekile, siwagcwalisa ngekwetsembeka emafomu hulumende lawafunako, futsi senta ngekuvumelana nemtsetfo lotsintsa tsine, imindeni yetfu, libhizinisi letfu, kanye nemphahla yetfu. Nobe kunjalo, asibatfobeli bohulumende belive nangabe bafuna kutsi singamlaleli Nkulunkulu. Kunaloko, siphendvula njengebaphostoli basendvulo labatsi: “Kufanele silalele Nkulunkulu kunekulalela bantfu.”​—Imisebenti 5:28, 29; fundza libhokisi, lelitsi: “Ligunya Labani Lekufanele Sililalele?”

LIGUNYA LABANI LEKUFANELE SILILALELE?

Simiso: “Ngobe [Jehova] ngumehluleli wetfu, [Jehova] nguye sishaya mtsetfo setfu, [Jehova] yinkhosi yetfu.”​—Isaya 33:22.

Leminye yemibuto lokufanele utibute yona

  • Ngingenta njani nangingayengwa kutsi ngephule umtsetfo waJehova?​—Matewu 22:37-39; 26:52; Johane 18:36.

  • Ngingenta njani nangingatjelwa kutsi ngiyekele kugcina imiyalo yaJehova?​—Imisebenti 5:27-29; Hebheru 10:24, 25.

  • Ngingakufundza njani kulalela labo labasemagunyeni?​—Roma 13:1-4; 1 Khorinte 11:3; Efesu 6:1-3.

19 Sibonisa kutsi siyatihlonipha tiphatsimandla nangendlela lesibaphatsa ngayo labanye. Ngaletinye tikhatsi singasebentelana ngalokucondzile netisebenti tahulumende. Umphostoli Pawula wasebentelana nebabusi labanjalo, njengeNkhosi Agripha kanye neMhlonishwa Festusi. Nakuba lamadvodza abeneliphutsa, Pawula wabonisana nawo ngenhlonipho. (Imisebenti 26:2, 25) Kufanele silingise sibonelo saPawula ngisho nobe sikhulu lesibonisana naso singumbusi lonemandla nobe nje siliphoyisa lendzawo. Esikolweni, labasha labangemaKhristu bayatimisela kubonisa inhlonipho lefananako kubothishela babo, tikhulu tesikolwa, nobe tisebenti. Inhlonipho yetfu ayigcini kulabo labayemukelako inkholo yetfu, sibonisa inhlonipho ngisho nalapho sisebentelana nebantfu labamelene naboFakazi BaJehova. Liciniso likutsi ngisho nebantfu labangakholwa kufanele bakwati kubona kutsi sinenhlonipho.​—⁠Fundza Roma 12:17, 18; 1 Phetro 3:15.

20, 21. Ngutiphi letinye tibusiso lesingatitfola ngekuhlonipha ligunya?

20 Umphostoli Phetro wabhala watsi: “Hloniphani bonkhe bantfu.” (1 Phetro 2:17) Asente konkhe lokusemandleni etfu kute sibabonise inhlonipho lecotfo labanye. Lapho bantfu babona kutsi sibahlonipha ngebucotfo, bangatsintseka kakhulu. Phela lemfanelo sekumatima kuyibona lamuhla. Ngako-ke, kuyibonisa kungulenye yetindlela lesingalalela ngayo umyalo waJesu lotsi: “Akukhanye kukhanya kwenu embikwebantfu, kuze babone lokulungile lenikwentako, bese badvumisa uYihlo losezulwini.”​—Matewu 5:16.

21 Kulelive leligutjetelwe bumnyama, bantfu labanetinhlitiyo letinhle badvonseleka ekukhanyeni kwakamoya. Ngako-ke, kubonisa kwetfu inhlonipho ekhaya, ebandleni, nasetiphatsimandleni, kungabadvonsa labanye futsi kubente bafune kuhamba ekukhanyeni kanye natsi. Uyabona-ke kutsi loko kuyintfo lenhle njani? Nobe kungatsiwa loku akwenteki, yinye intfo lesiciniseka ngayo: Inhlonipho yetfu ngalabanye bantfu ijabulisa Nkulunkulu Jehova futsi isisita kutsi sitigcine elutsandvweni lwakhe. Ngumuphi lomunye umvuzo longetulu kwalona?

a Sandzisanchazo lesinesihloko lesitsi “Kushucula​—Kufanele Kwentiwe Nini Futsi Kungani?,” kunetindlela letingasisita kutsi sisisebentise lesimiso.

“LALELA UMYALO, WEMUKELE KUFUNDZISWA”

Umoya waSathane​—lowukuhlubuka, kanye nemoya wekubanga—​ugcwele live lonkhe lamuhla. Kungako-ke liBhayibheli lichaza Sathane ngekutsi ‘ungumbusi wemandla emkhatsi’ nangekutsi ‘ungumoya losebenta kubantfu labangalaleli.’ (Efesu 2:2) Linyenti lebantfu lamuhla alisafuni kuba ngaphansi kweligunya. Lokubi kutsi lomoya wekutibusa sewuhlasela nalabanye ebandleni lebuKhristu. Nasi sibonelo saloko: Lomdzala angase anikete libandla seluleko lesiphatselene nengoti lengabakhona ekutijabuliseni lokunebudlova kanye nekutiphatsa kabi ngekwelicasi, kepha labanye bangase bangasinaki leso seluleko nobe baze bacasuke. Ngamunye wetfu kufanele awasebentise emavi lasencwadzini yeTaga 19:20 latsi: “Lalela umyalo, wemukele kufundziswa, kuze utfole kuhlakanipha.”

Yini lengasisita kuloku? Cabanga ngetintfo letintsatfu letivame kwenta bantfu bangasinaki seluleko nobe kufundziswa, bese uyacaphela kutsi itsini imiBhalo ngaloku.

  • “Angicabangi kutsi leseluleko besifanele.” Singase sicabange kutsi seluleko lesitsite besingasebenti kitsi, nobe sitsi lona losiniketile abengayati yonkhe indzaba. Ngaletinye tikhatsi, singase sisabele ngekusibukela phansi seluleko. (Hebheru 12:5) Ngenca yekutsi sonkhe asikapheleli, akukafanele yini siyilungise indlela lesisibheka ngayo seluleko? (Taga 19:3) Besingekho yini sizatfu lesitsite lesiphatsekako lesibangele kutsi size siniketwe leseluleko? Ngako-ke nguloko lokufanele sikunake. LiVi laNkulunkulu liyasicwayisa: “Bambelela emyalweni ungawuyekeli, uwulondvolote, ngobe uyimphilo yakho.”​—Taga 4:13.

  • “Angiyitsandzi indlela lengelulekwe ngayo.” Kuliciniso kutsi liVi laNkulunkulu lisibekela timiso letiphakeme tendlela seluleko lekufanele siniketwe ngayo. (Galathiya 6:1) Kepha liBhayibheli liphindze litsi: “Bonkhe bantfu bonile, bakhashane kakhulu nenkhatimulo yaNkulunkulu.” (Roma 3:23) Lekukuphela kwesikhatsi lapho singelulekwa khona ngendlela lefanele, ngulapho selulekwa ngumuntfu lophelele. (Jakobe 3:2) Jehova usebentisa bantfu labangakapheleli kutsi kube ngibo labaselulekako. Ngako-ke, kukuhlakanipha kutsi singayinaki indlela seluleko lesiniketwe ngayo. Kunaloko, asinake kutsi leseluleko simayelana nani, futsi ngemthandazo, sicabange ngendlela lesingasisebentisa ngayo.

  • “Ungubani yena kutsi angangeluleka!” Nangabe sicabanga kutsi emaphutsa alona loselulekako amenta angakufanelekeli kuseluleka, kudzingeka sikhumbule lamaphuzu lesicoce ngawo lapha ngenhla. Ngalokufananako, nangabe sicabanga kutsi iminyaka yetfu, lesihlangene nako ekuphileni, nobe imitfwalo lesinayo ebandleni isenta singasidzingi seluleko, kufanele siyigucule indlela lesicabanga ngayo. Kuma-Israyeli asendvulo, inkhosi yayinesikhundla lesisetulu, kepha kwakufanele isemukele seluleko leyayisiniketwa baphrofethi, baphritsi, kanye nalabanye lebebatinceku tayo. (2 Samuweli 12:1-13; 2 Tikhronike 26:16-20) Lamuhla, inhlangano yaJehova imisa emadvodza langakapheleli kutsi anikete seluleko, futsi emaKhristu lavutsiwe asemukela ngenjabulo leso seluleko. Nangabe sinemitfwalo lemikhulu ebandleni nobe sinalokunyenti lesihlangene nako ekuphileni kwetfu, kufanele sikunake nakakhulu kubeka sibonelo lesihle sekucabangela nesekutfobeka ngekutsi sisemukele seluleko futsi sisisebentise.​—1 Thimothi 3:2, 3; Thithusi 3:2.

Kuyacaca-ke kutsi kute umuntfu emkhatsini wetfu longasidzingi seluleko. Ngako-ke, ngaso sonkhe sikhatsi asitimisele kusemukela seluleko, sisisebentise, futsi sibonge Jehova ngalokusuka enhlitiyweni ngalesipho lesisindzisa kuphila. Liciniso likutsi seluleko ngulenye yetindlela Jehova lakhombisa ngayo lutsandvo lwakhe ngatsi, futsi natsi sifuna kuhlala elutsandvweni lwakhe.​—Hebheru 12:6-11.

‘HLONIPHANI LABO LABAHOLAKO’

Kuma-Israyeli asendvulo, kwakunesidzingo lesiphutfumaka sekuhleleka. Mosi ayedvwana abengeke akwati kwengamela tigidzi tebantfu letihamba ndzawonye ehlane leliyingoti. Yini-ke layenta? “Wakhetsa emadvodza lafanele emkhatsini wesive sonkhe sema-Israyeli. Wawabeka aba baholi betinkhulungwane, nebemakhulu, nebema-50, nebemashumi.”​—Eksodusi 18:25.

Ebandleni lebuKhristu lamuhla, kunesidzingo lesifananako sekuhleleka. Kungako nje licembu leliya emsebentini wekushumayela linembonisi, libandla linalabadzala, emabandla latsite anembonisi wetigodzi, tigodzi letihlanganisiwe tiba nembonisi wesifundza, bese kutsi eveni kuba neKomiti yeLive nobe iKomiti yeliGatja. Ngenca yalokuhleleka, wonkhe umzalwane lokhonta njengemelusi uyakwati kutinaka ngendlela lefanele timvu taJehova labelwe kutsi atinakekele. Labelusi bayolandzisa kuJehova nakuKhristu.​—Imisebenti 20:28.

Lokuhleleka kudzinga kutsi ngamunye wetfu alalele futsi atitfobe. Asifuni kufanana naDiyotrefesi, labekete inhlonipho ngalabo lababehola ngesikhatsi sakhe. (3 Johane 9, 10) Kunaloko, sifuna kulalela emavi emphostoli Pawula, latsi: ‘Hloniphani labo labaholako, nilalele imitsetfo yabo, ngobe balindza imiphefumulo yenu bangaphumuli, njengobe bayawulandzisa ngayo. Nanenta njalo, nibasita, umsebenti wabo batawenta ngekujabula, hhayi ngelusizi; ngobe nani kungeke kunisite loko.’ (Hebheru 13:17) Labanye bayalalela nangabe bavumelana nesicondziso lesivela kulabo labaholako, kepha abafuni kusitfobela nangabe bangavumelani naso nobe bangasiboni sizatfu saso. Khumbula kutsi kutfobeka kufaka ekhatsi kulalela nalapho sibona shengatsi asikaphoceleleki kwenta kanjalo. Ngamunye wetfu wenta kahle ngekutibuta loku: ‘Ngiyabalalela futsi ngiyabatfobela yini labo labangiholako?’

Kuliciniso, liVi laNkulunkulu alitibali tonkhe titfo letidzingekako kute libandla lichube kahle. Nanobe kunjalo, liBhayibheli litsi: “Konke kwenteni kahle ngenhlelembiso.” (1 Khorinte 14:40) Sigungu lesiBusako siyasilalela lesicondziso ngekubeka imininingwane yaloko lokufanele kwentiwe kute libandla lichube kahle nangenhlelembiso. Emadvodza lamisiwe langemaKhristu asibonelo lesihle sekulalela ngobe ayatilandzela leticondziso. Aphindze abe ‘ngulatfobekile, futsi ayabalalela’ labo labaholako. (Jakobe 3:17) Ngako-ke, licembu, libandla, sigodzi, sifundza, kanye nelive ngalinye libusiswe ngesigungu semaKhristu lahlelekile, lakhonta Nkulunkulu lojabulako ngebunye.​—1 Khorinte 14:33; 1 Thimothi 1:11.

Ngakulolunye luhlangotsi, emavi aPawula latfolakala encwadzini yemaHebheru 13:17 aphindze avete kutsi kungani umoya wekungalaleli uyingoti. Kungabangela kutsi labo labaholako bente umsebenti wabo “ngelusizi.” Loyo msebenti longcwele wekuhola ungaba ngumtfwalo lapho timvu tingabambisani futsi tivukela bazalwane labaholako. Umphumela waloko uyawuba kulimala ‘kwakho’ nekwalo lonkhe libandla. Kunalokunye kulimala lokwentekako nangabe umuntfu angafuni kutfobela lilungiselelo laNkulunkulu. Loko kuyabulimata buhlobo bakhe naJehova nangabe atigabisa kakhulu kutsi angatfobeka, futsi ngaloko ukhweshelana kakhulu naBabe wakhe losezulwini. (Tihlabelelo 138:6) Shengatsi sonkhe singatimisela kuhlale silalela futsi sibe ngulabatfobekile.

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share