I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • bt sehl. 23 emakh. 181-188
  • “Ngicela Ningilalele Njengobe Ngichaza”

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • “Ngicela Ningilalele Njengobe Ngichaza”
  • ‘Kufakaza Ngalokuphelele’ NgeMbuso WaNkulunkulu
  • Tihlokwana
  • Tincwadzi Letinemaphuzu Lafanako
  • “Badvumisa Nkulunkulu” (Imisebenti 21:18-20a)
  • Labanyenti ‘Basebambelele Kakhulu EMtsetfweni’ (Imisebenti 21:20b, 21)
  • “Lamahemuhemu Lebebaweva Ngawe Awasilo Liciniso” (Imisebenti 21:22-26)
  • “Ufanelwe Kufa!” (Imisebenti 21:27–22:30)
  • “Mine NgingumFarisi” (Imisebenti 23:1-10)
  • Kuvikela Tindzaba Letimnandzi Embikwetiphatsimandla
    Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lofundvwako)—2016
  • Bani Nesibindzi—Jehova Ungumsiti Wakho
    Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lofundvwako)—2020
  • ‘Kufakaza Ngalokuphelele’
    ‘Kufakaza Ngalokuphelele’ NgeMbuso WaNkulunkulu
  • “Ngimsulwa Engatini Yabo Bonkhe Bantfu”
    ‘Kufakaza Ngalokuphelele’ NgeMbuso WaNkulunkulu
Veta Lokwengetiwe
‘Kufakaza Ngalokuphelele’ NgeMbuso WaNkulunkulu
bt sehl. 23 emakh. 181-188

SEHLUKO 23

“Ngicela Ningilalele Njengobe Ngichaza”

Pawula uvikela liciniso embikwesicumbi lesitfukutsele nasembikweNkantolo YemaJuda

Lesehluko sisekelwe encwadzini yeMisebenti 21:18–23:10

1, 2. Yini leyenta umphostoli Pawula aye eJerusalema, futsi ngutiphi tinkinga lahlangabetana nato lapho?

PAWULA sewuphindze useJerusalema, futsi uhambahamba etitaladini takhona letincane naletiphitsitelako. Kute lelinye lidolobha emhlabeni lelinemlandvo lobalulekile wekusebentelana kwaJehova nebantfu bakhe njengaleli. Bantfu bakhona labanyenti basabambelele kulowo mlandvo. Pawula uyati kutsi emaKhristu lamanyenti kulendzawo abambelele kakhulu emlandvweni wawo, futsi loku kuwenta ahluleke kuhambisana netinjongo taJehova letitfutfukako. Ngetulu kwesizatfu lesimsuse e-Efesu sekutsi bazalwane baseJerusalema beswele, Pawula uphindze ubona nekutsi labazalwane labangemaJuda bebangacondzi kutsi Jehova akasawusebentisi uMtsetfo waMosi. (Imis. 19:21) Ngisho nangetulu kwekutsi bekabeka kuphila kwakhe engotini, akazange asishintje sincumo sakhe sekubuyela kulelidolobha.

2 Yini nyalo Pawula lebekatawuhlangabetana nayo eJerusalema? Lenye inkinga beyitawuchamuka ngebalandzeli baKhristu, njengobe labanye bebakhatsatwa ngemahemuhemu lebebawavile ngaPawula. Tinkinga letinkulu betitawuchamuka etitseni taKhristu. Betitammangalela ngemanga, timshaye futsi timsongele ngekumbulala, kodvwa konkhe loku bekutawuniketa Pawula litfuba lekutsi ativikele. Kutfobeka kwakhe, sibindzi kanye nekukholwa lakukhombisa, kusibonelo lesihle kumaKhristu lamuhla. Asesibone kutsi kanjani.

“Badvumisa Nkulunkulu” (Imisebenti 21:18-20a)

3-5. (a) Ngumuphi umhlangano Pawula laba nawo eJerusalema, futsi kwacocwa ngani? (b) Yini lesingayifundza kulomhlangano Pawula lebekanawo nemadvodza lamadzala eJerusalema?

3 Ngemuva kwelilanga labefika ngalo eJerusalema, Pawula nalebekahamba nabo bahlangana nemadvodza lamadzala elibandla laseJerusalema. Kulendzaba akukhulunywa ngebaphostoli, lokungenteka kutsi bonkhe bebahambile bayoshumayela kuletinye tindzawo. Nobe kunjalo, Jakobe umnakaboJesu bekasesekhona. (Gal. 2:9) Kungenteka Jakobe bekahola kulomhlangano ngesikhatsi “bonkhe labadzala” bahlangene naPawula.​—Imis. 21:18.

4 Pawula wabingelela lalabadzala “wase ubachazela tonkhe tintfo Nkulunkulu lebekatente ngaye etiveni.” (Imis. 21:19) Asingabati kutsi loko kwabakhutsata kakhulu labazalwane. Ngendlela lefanako, natsi kusijabulisa kakhulu kuva ngentfutfuko leyenteka kulamanye emave.​—Taga 25:25.

5 Ngekuhamba kwesikhatsi, kungenteka Pawula wakhuluma ngeminikelo levela emabandleni aseYurophu lebekayiletsile. Kungenteka indlela labazalwane basetindzaweni letikhashane labakhombise ngayo lutsandvo yabatsintsa tinhlitiyo labo lebebalalele Pawula. Lokulandzisa kutsi, nakeva loko lokwashiwo nguPawula lamadvodza lamadzala ‘advumisa Nkulunkulu’! (Imis. 21:20a) Nalamuhla, bantfu labanyenti labehlelwe tehlakalo nobe lababeketelela kugula lokumatima, batsintseka tinhlitiyo nababona labo labakholwa nabo babaniketa lusito lolufike ngesikhatsi kanye nemavi lakhutsatako.

Labanyenti ‘Basebambelele Kakhulu EMtsetfweni’ (Imisebenti 21:20b, 21)

6. Nguyiphi inkinga Pawula labikelwa yona?

6 Lamadvodza lamadzala atjela Pawula inkinga lebeyitsintsa yena matfupha lebeyikhona eJudiya. Atsi: “Mzalwane, uyabona kutsi tingakanani tinkhulungwane tebantfu labakholwako kumaJuda, futsi bonkhe babambelele kakhulu eMtsetfweni. Kodvwa beve emahemuhemu ngawe latsi bewufundzisa onkhe emaJuda lahlala emkhatsini waletinye tive kutsi ahlubuke eMtsetfweni waMosi, nekutsi utsi akukafaneli asoke bantfwana bawo nobe alandzele emasiko awo.”a​—Imis. 21:20b, 21.

7, 8. (a) Ngumuphi umbono loliphutsa emaKhristu lamanyenti aseJudiya lebekanawo? (b) Yini lesenta sitsi umbono loliphutsa emaKhristu langemaJuda lebekanawo bewungakhombisi kutsi atihlubuki?

7 Yini lebeyenta emaKhristu lamanyenti ashisekele uMtsetfo waMosi ngisho nobe besekuphele iminyaka lengetulu kwa-20 ungasasebenti? (Khol. 2:14) Nga-49 C.E., baphostoli kanye nemadvodza lamadzala lebekahlangene eJerusalema batfumela incwadzi leya emabandleni lechaza kutsi emaKhristu labantfu betive bekungakafaneli asoke futsi abe ngephansi kweMtsetfo waMosi. (Imis. 15:23-29) Nobe kunjalo, kute lencwadzi lebeyikusho ngemaKhristu langemaJuda, lamanyenti awo lebekangacondzi kutsi uMtsetfo waMosi bewungasasebenti.

8 Lombono loliphutsa bewenta emakholwa langemaJuda angafaneleki yini kuba ngemaKhristu? Cha. Bekungesiko kutsi bekake akhonta bonkulunkulu bemacaba futsi nyalo besekachubeka nekulandzela imikhuba yaleyonkholo. LoMtsetfo lebewubaluleke kangaka kulamaKhristu langemaJuda bewuvela kuJehova. Bekute lokubi kuwo nobe lokuhambisana nebudimoni. LoMtsetfo bewungephansi kwesivumelwane lesidzala kantsi emaKhristu wona besekangephansi kwesivumelwane lesisha. Ngekuvumelana nekukhonta kweliciniso, kugcinwa kwesivumelwane seMtsetfo besekuphelelwe sikhatsi. EmaKhristu langemaHebheru lebekashisekela uMtsetfo bekangacondzi kutsi besekufanele angasasigcini sivumelwane seMtsetfo ngenca yekutsi besewangaphansi kwesivumelwane lesisha. Bekudzingeka alungise indlela lebekacabanga ngayo kuze ivumelane nendlela Nkulunkulu lebekembula ngayo emaciniso.b​—Jer. 31:31-34; Luk. 22:20.

“Lamahemuhemu Lebebaweva Ngawe Awasilo Liciniso” (Imisebenti 21:22-26)

9. Yini Pawula layifundzisa mayelana neMtsetfo waMosi?

9 Kutsiwani ngalamahemuhemu lebekatsi Pawula bekafundzisa emaJuda lebekahlala nebantfu betive kutsi “akukafaneli asoke bantfwana bawo nobe alandzele emasiko awo”? Pawula bekangumphostoli kuBantfu Betive, futsi bekalandzela sincumo sekutsi Bantfu Betive akukafaneli bagcine uMtsetfo. Waphindze waliveta ebaleni liphutsa lekutsi Bantfu Betive baphocelelwe kutsi basoke kuze bakhombise kutsi bahlonipha uMtsetfo waMosi. (Gal. 5:1-7) Pawula waphindze washumayela tindzaba letimnandzi kumaJuda lebekasemadolobheni lebekawavakashela. Kungenteka bekachazela labo lebebamlalela kutsi kufa kwaJesu kwenta uMtsetfo waMosi waphelelwa sikhatsi nekutsi kulunga bekungatfolakala kuphela ngekuba nekukholwa, hhayi ngekwenta loko lokufunwa nguMtsetfo.​—Rom. 2:28, 29; 3:21-26.

10. Pawula wakhombisa njani kutsi uyayicabangela indlela labanye labativa ngayo endzabeni lemayelana neMtsetfo kanye nekusoka?

10 Nobe kunjalo, Pawula wakhombisa kucondza nakasebentelana nalabo lebebatsandza kugcina emasiko emaJuda, lanjengekungasebenti ngeliSabatha nobe kungadli kudla lokutsite. (Rom. 14:1-6) Kute umtsetfo lawushaya mayelana nekusoka. Ecinisweni, kwadzingeka kutsi Pawula asoke Thimothi kuze emaJuda angamsoli Thimothi, njengobe babe wakhe abengumGriki. (Imis. 16:3) Kusoka besekusincumo umuntfu lebekatitsatsela sona. Pawula watjela baseGalathiya kutsi: “Kusoka nobe kungasoki akukabaluleki, kodvwa kukholwa lokusebenta ngelutsandvo ngiko lokubalulekile.” (Gal. 5:6) Nobe kunjalo, nangabe umuntfu asoka ngenca yekutsi ufuna kuba ngephansi kweMtsetfo nobe ufuna kwemukelwa nguJehova, loko bekutawukhombisa kutsi ute kukholwa.

11. Ngusiphi sicondziso emadvodza lamadzala lasiniketa Pawula, futsi bekutawufaka ekhatsi ini kusilandzela? (Buka nembhalo longentasi.)

11 Ngisho nobe lamahemuhemu bekangesilo liciniso, emaKhristu langemaJuda bekaphazamisekile ngenca yawo. Ngenca yaloko, emadvodza lamdzala aniketa Pawula nasi sicondziso: “Lapha kunemadvodza lamane lente sifungo. Watsatse utihlambulule kanye nawo, uwakhokhele tindleko, kuze ahhule etinhloko. Bonkhe bantfu batawubese bayati kutsi lamahemuhemu lebebaweva ngawe awasilo liciniso, batawati nekutsi wena uphila ngekuvumelana neMtsetfo.”c​—Imis. 21:23, 24.

12. Ngesikhatsi analabadzala baseJerusalema, Pawula wakukhombisa njani kuvumelana netimo kanye nekubambisana nabo?

12 Pawula bekangaphikisana nalamadvodza lamadzala ngekutsi inkinga mbamba bekungesiwo lamahemuhemu ngaye, kodvwa beyikutsi lamaKhristu langemaJuda bekashisekela uMtsetfo waMosi. Pawula bekatimisele kuvumelana netimo, kuphela nje nakungeke kwephule timiso taNkulunkulu. Bekake wabhala kutsi: “Kulabangephansi kwemtsetfo ngaba njengalongephansi kwemtsetfo, ngisho nobe ngingekho ngephansi kwemtsetfo, kuze ngizuze labangephansi kwemtsetfo.” (1 Khor. 9:20) Kulesimo, Pawula wabambisana nalabadzala baseJerusalema futsi waba “njengalongephansi kwemtsetfo.” Ngekwenta kanjalo, wasibekela sibonelo lesihle lamuhla sekutsi sibambisane nalabadzala futsi singaphikeleli emibonweni yetfu yekufuna kwenta tintfo ngendlela lefunwa ngitsi.​—Heb. 13:17.

Titfombe: 1. Pawula ulalela sicondziso semadvodza lamadzala eJerusalema. 2. Emhlanganweni walabadzala esikhatsini salamuhla, lomunye umzalwane uyabukisisa njengobe labanye labadzala baphakamisa tandla.

Nakwentiwa nobe kukhulunywa ngentfo letsite lengasephuli simiso seliBhayibheli, Pawula bekangaphikisani nako. Wena-ke?

UMTSETFO WASEROMA KANYE NEBANTFU BASEROMA

Tiphatsimandla taseRoma betingatingeneli tindzaba tetifundza. Ngalokuvamile, tindzaba temaJuda betisingatfwa ngumtsetfo wemaJuda. EmaRoma angenela endzabeni yaPawula ngenca yekutsi kwasuka siphitsiphitsi nakabonakala ethempelini, lokwaphazamisa kuthula.

Tiphatsimandla taseRoma betinemandla etikwebantfu labavamile lebebete buve baseRoma, kodvwa lebebahlala etifundzeni taseRoma. Nobe kunjalo, tiphatsimandla taseRoma betibaphatsa ngendlela leyehlukile bantfu lebebanebuve baseRoma.f Kuba nebuve bekuniketa umuntfu emalungelo latsite kanye nenkhululeko, lebekuhlonishwa kuwo wonkhe umbuso waseRoma. Sibonelo nje, bekungekho emtsetfweni kubopha nobe kushaya umuntfu longumRoma longakalahlwa licala, ngobe loko bekwentiwa kubantfu labatigcili kuphela. Bantfu labanebuve baseRoma bebanelilungelo lekwendlulisela emacala kumbusi waseRoma kuze kushintjwe sigwebo lesikhishwe ngumbusi wesifundza.

Buve baseRoma bebungatfolakala ngetindlela letinyenti. Yekucala, bewungabutfola ngekutalwa ungumRoma. Ngaletinye tikhatsi, babusi bebaniketa buve kubantfu labangasito tigcili lebebahlala kuwo onkhe emadolobha nobe tifundza kuze babonge ngemsebenti lotsite labawentile. Sigcili besingatsenga inkhululeko yaso kumuntfu lonebuve baseRoma, kantsi besingaphindze sibutfole ngekutsi sikhululwe ngumuntfu longumRoma. Umuntfu lobekake waba lisotja laseRoma bekangabutfola buve baseRoma. Kubonakala shengatsi umuntfu bekangabutsenga buve baseRoma ngephansi kwetimo letitsite. Kungako umphatsi welibutfo lemaRoma lokutsiwa nguKlawudiyusi Lisiyasi watsi kuPawula: “Mine ngakhipha imali lenhle kuze ngibe ngumRoma.” Pawula yena watsi: “Mine-ke nginguye ngekutalwa.” (Imis. 22:28) Ngako kungenteka lomunye wabokhokho baPawula wabutfola buve baseRoma, ngisho nobe kungatiwa kutsi wabutfola kanjani.

f Ngelikhulu lekucala C.E., bancane bantfu lebebanebuve baseRoma lebebangahlala eJudiya. Bantfu lebebahlala etifundzeni taseRoma baniketwa buve baseRoma kuphela ngelikhulu lesitsatfu leminyaka.

“Ufanelwe Kufa!” (Imisebenti 21:27–22:30)

13. (a) Yini leyenta lamanye emaJuda abanga siphitsiphitsi ethempelini? (b) Kwasindziswa njani kuphila kwaPawula?

13 Tintfo atizange tihambe kahle ethempelini. Njengobe bekusondzela emalanga ekuphela kwaletifungo, emaJuda lavela e-Asiya abona Pawula, ase amsola ngekutsi uletse Bantfu Betive ethempelini, futsi asusa siphitsiphitsi. Kube indvuna yelibutfo laseRoma ayizange ingenele, Pawula ngabe washaywa waze wafa. Njengobe bekuvamise kwenteka, lendvuna yelibutfo laseRoma yamvalela ejele. Kusukela ngalelolanga, kwatsatsa iminyaka lemine kutsi Pawula aphindze akhululwe ejele. Ingoti Pawula labelengela kuyo beyingakengci. Ngesikhatsi lendvuna yelibutfo ibuta lamaJuda kutsi amhlaselelani Pawula, amemeta asho tintfo letehlukahlukene. Kute lendvuna leyakhona kukuva kulesiphitsiphitsi. Ekugcineni, kwadzingeka kutsi Pawula atsatfwe asuswe kuleyondzawo. Ngesikhatsi sebayofika enkambu yemasotja langemaRoma, Pawula watsi kulendvuna: “Ngiyakuncenga kutsi ungivumele ngikhulume nalabantfu.” (Imis. 21:39) Lendvuna yavuma, futsi Pawula wase uvikela kukholwa kwakhe ngesibindzi.

14, 15. (a) Yini Pawula layichazela emaJuda? (b) Indvuna yemasotja aseRoma yatsatsa tiphi tinyatselo kuze itfole lebekwenta emaJuda atfutselele Pawula?

14 Pawula wacala ngemavi latsi, “Ngicela ningilalele njengobe ngichaza.” (Imis. 22:1) Wakhuluma nalesicumbi ngesiHebheru, lokwasenta sathula. Wasiniketa inchazelo lecondzile yekutsi yini lementa abe ngumlandzeli waKhristu. Ngekwenta njalo, ngekuhlakanipha Pawula waveta emaphuzu lamaJuda lebekangawahlola kuze acinisekise kutsi loko lebekakusho bekuliciniso, nangabe bekafuna kwenta njalo. Pawula bekafundziswe nguGamaliyeli lowatiwako, futsi bekake wahlupha balandzeli baKhristu, njengobe kungenteka labanye bebati. Nobe kunjalo, nakasendleleni leya eDamaseku, wabona umbono waKhristu lovusiwe, futsi wakhuluma naye. Labo lebebahamba naPawula babona kukhanya lokukhulu futsi beva nelivi, kodvwa abazange bakucondze loko lebelikusho. (Imis. 9:7; 22:9) Ngemuva kwaloko, labo lebekahamba nabo, bamtsatsa njengobe bekangasaboni emehlweni ngenca yalokukhanya, bamyisa eDamaseku. Nabefika lapho batfola Ananiyase, indvodza lebeyatiwa ngemaJuda akulesifundza. Ngalokusimangaliso, Ananiyase wenta Pawula waphindze wabona.

15 Pawula walandzisa kutsi ngemuva kwekubuyela kwakhe eJerusalema, Jesu wabonakala kuye ethempelini. Loku kwawatfukutselisa kakhulu lamaJuda, kangangekutsi aze amemeta atsi: “Mbulaleni lomuntfu, ngobe ufanelwe kufa!” (Imis. 22:22) Kuze ivikele Pawula, lendvuna yemasotja yatsi akatsatfwe amikiswe enkambu yemasotja. Itimisele kutfola sizatfu lesenta lamaJuda atfukutselele Pawula, lendvuna yatsi kuye akakulungele kubutwa imibuto kanye nekushaywa. Nobe kunjalo, Pawula wakhetsa kusebentisa umtsetfo kuze ativikele, futsi waveta kutsi unebuve baseRoma. Tikhonti taJehova lamuhla tisebentise umtsetfo kuze tivikele kukholwa kwato. (Buka libhokisi lelitsi “Umtsetfo WaseRoma Kanye Nebantfu BaseRoma,” kanye nalelitsi “Emacala Langekwemtsetfo Esikhatsini Salamuhla.”) Yatsi ngekuva kutsi Pawula unebuve baseRoma, lendvuna yemasotja yabona kutsi bekufanele itfole lenye indlela yekumphenya. Ngelilanga lelilandzelako, yamikisa Pawula embikweNkantolo YemaJuda leyahlangana ngekushesha kuze iteke lelicala lakhe.

EMACALA LANGEKWEMTSETFO ASESIKHATSINI SALAMUHLA

Njengemphostoli Pawula, BoFakazi BaJehova kulesikhatsi salamuhla bafune tonkhe tindlela letisemtsetfweni kuze balwe nekuvinjelwa kwemsebenti wabo wekushumayela. Babenemdlandla “ekuvikeleni tindzaba letimnandzi nasekuticaliseni ngalokusemtsetfweni.”​—Fil. 1:7.

Ngabo-1920 kuya kubo-1930, emakhulu aBoFakazi BaJehova aboshwa ngenca yekusakata tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini. Sibonelo nje, ngabo-1926 bekunemacala langu-897 lebekamele kutekwa etinkantolo taseJalimane. Lamacala bekamanengi kangangekutsi kwadzingeka kube neLitiko Letindzaba Letingekwemtsetfo egatjeni laseJalimane. Ngabo-1930 kwaboshwa BoFakazi labangetulu kwemakhulu umnyaka ngamunye e-United States iyodvwana, ngenca yekushumayela emtini ngemuti. Nga-1936 lelinani lakhula laya ku-1 149. Kuze kuniketwe labazalwane ticondziso letingito letingekwemtsetfo, kwamiswa Litiko Letindzaba Letingekwemtsetfo e-United States. Kusukela nga-1933 kuya ku-1939, BoFakazi BaJehova eRomania bamangalelwa ngemacala langu-530. Nobe kunjalo, laBoFakazi bawawina emacala lendluliselwa eNkantolo Lephakeme yaseRomania. Kwenteke intfo lefanako nakulamanye emave.

Lizinga lemacala emaKhristu labekwe wona lenyukile ngenca yekutsi akafuni kwenta tintfo letitsite letitawenta atsatse luhlangotsi etindzabeni tepolitiki. (Isa. 2:2-4; Joh. 17:14) Baphikisi babamangalele ngemanga batsi bavukela umbuso, lokwente kutsi ngaletinye tikhatsi umsebenti wabo uvinjelwe. Nobe kunjalo, njengobe iminyaka ichubeka, bohulumende labanyenti bavumile kutsi BoFakazi BaJehova abasilo lusongo kubo.g

g Kuze utfole lapho kukhulunywa khona ngekuphumelela kwaBoFakazi BaJehova emacaleni lababekwa wona emaveni lehlukahlukene, buka sehluko 15 sencwadzi letsi UMbuso WaNkulunkulu Uyabusa! kanye nesehluko 30 sencwadzi letsi OFakazi BakaJehova—Abamemezeli BoMbuso KaNkulunkulu, letfolakala ngesiZulu.

“Mine NgingumFarisi” (Imisebenti 23:1-10)

16, 17. (a) Chaza loko lokwenteka ngesikhatsi Pawula akhuluma embikweNkantolo YemaJuda. (b)  Pawula wasibeka njani sibonelo sekutfobeka ngesikhatsi ashaywa?

16 Nakacala kutivikela embikweNkantolo YemaJuda kulamacala lebekabekwe wona, Pawula watsi: “Banaketfu, mine bengisolo nginanembeza lomsulwa embikwaNkulunkulu kuze kube ngulamuhla.” (Imis. 23:1) Akakhulumanga lokuyaphi. Lokulandzisa kutsi: “Ngesikhatsi Ananiyase umphristi lophakeme eva loku, watjela labo lebebeme ngakuPawula kutsi bamshaye emlonyeni.” (Imis. 23:2) Loko kwaba yinhlamba lenkhulu, futsi bekuveta lubandlululo, kubita Pawula ngemcambimanga bungakevakali bonkhe bufakazi! Akumangalisi-ke kutsi Pawula waphendvula watsi: “Nkulunkulu utakushaya wena mtentisi. Ufuna kungehlulela ngekuvumelana neMtsetfo, kodvwa ngesikhatsi lesifanako ube uwephula ngekutsi utjele labantfu kutsi bangishaye?”​—Imis. 23:3.

17 Labanye lebebeme eceleni kwaPawula bamangala, bangamangaliswa ngulona loshaye Pawula, kodvwa bamangaliswa yindlela Pawula laphendvule ngayo! Bambuta: “Umetfukelani umphristi lophakeme waNkulunkulu?” Emphendvulweni yakhe, Pawula wabafundzisa sifundvo sekutfobeka nesekuhlonipha uMtsetfo. Watsi: “Banaketfu, bengingati kutsi ungumphristi lophakeme. Ngobe kubhaliwe kutsi: ‘Ungakhulumi kabi ngemholi webantfu bakini.’”d (Imis. 23:4, 5; Eks. 22:28) Watsi nakabona kutsi leNkantolo YemaJuda yakhiwa baFarisi nebaSadusi, Pawula wase usebentisa lenye indlela, watsi: “Banaketfu, mine ngingumFarisi, indvodzana yebaFarisi. Sizatfu lesenta kutsi ngehlulelwe kutsi ngikholelwa ekuvusweni kwalabafile.”​—Imis. 23:6.

Umfundisi ubukisisa umbhalo eBhayibhelini lakhe njengobe umzalwane amshumayela.

NjengaPawula, natsi sifuna loko lesivumelana ngako nasishumayela kubantfu labasenkholweni

18. Yini leyenta Pawula watibita ngekutsi ungumFarisi, futsi tsine singayisebentisa njani indlela lefanako etimeni letitsite?

18 Yini leyenta Pawula watibita ngemFarisi? Kungobe ‘bekayindvodzana yebaFarisi’ labavela emndenini lobewukulelihlelo. Kungako bantfu labanyenti bebamtsatsa njengemFarisi.e Loko kusho kutsi Pawula bekavumelana yini netimfundziso tebaFarisi letimayelana nekuvuswa kwebantfu ekufeni? Kutsiwa baFarisi bebakholelwa kutsi imiphefumulo yalabalungile nalabangakalungi beyichubeka iphila, kodvwa imiphefumulo yalabalungile beyitawuphindze ibuyele emitimbeni ngekuhamba kwesikhatsi. Pawula bekangakholelwa kulemibono. Bekakholelwa eluvukweni Jesu labefundzisa ngalo. (Joh. 5:25-29) Nobe kunjalo, Pawula bekavumelana nebaFarisi ngekutsi kunelitsemba ngemuva kwekufa, ngalokungafani nebaSadusi lebebakholelwa kutsi kute litsemba ngemuva kwekufa. Natsi singayisebentisa indlela lefanako nasicoca nebantfu labangemaKatolika nobe emaPhrothestani. Singase sitsi, njengabo natsi siyakholelwa kuNkulunkulu. Kuyavunywa kutsi kungenteka bona bakholelwa kuNkulunkulu longuMtsatfu Amunye, kantsi tsine sikholelwa kuNkulunkulu lokukhulunywa ngaye eBhayibhelini. Nobe kunjalo, sikholelwa intfo lefanako lekutsi Nkulunkulu ukhona.

19. Yini leyenta kutsi umhlangano weNkantolo YemaJuda uphele sekunemsindvo?

19 Emavi aPawula ayehlukanisa ekhatsi leNkantolo YemaJuda. Lokulandzisa kutsi: “Ngako kwaba nemsindvo lomkhulu, futsi letinye tati temtsetfo telicembu lebaFarisi tasukuma taphikisa ngelulaka, tatsi: ‘Asitfoli lutfo lolubi kulomuntfu, ngobe kungenteka kutsi kunesidalwa semoya nobe ingilosi lekhulume naye.’” (Imis. 23:9) Kwakona nje lokusikisela kutsi kungenteka ingilosi beyikhulume naPawula, baSadusi bebangafuni nekukuva, ngobe bebangakholelwa kutsi tingilosi tikhona! (Buka libhokisi lelitsi “BaSadusi NebaFarisi.”) Lesiphitsiphitsi saba sikhulu kangangekutsi lendvuna yelibutfo laseRoma kwadzingeka kutsi iphindze isindzise lomphostoli. (Imis. 23:10) Nobe kunjalo, Pawula bekangakaphumi engotini. Besekutakwentekani nyalo kulomphostoli? Sitawufundza lokunyenti kulesehluko lesilandzelako.

BASADUSI KANYE NEBAFARISI

INkantolo YemaJuda lebeyicondzisa sive iphindze ibe yinkantolo lephakeme beyiphetfwe ngemacembu lamabili laphikisanako, lokubaSadusi nebaFarisi. Ngekusho kwesati semlandvo sangelikhulu lekucala lesinguFlavius Josephus, umehluko lomkhulu emkhatsini walamacembu lamabili bekukutsi baFarisi bebaphocelela bantfu kutsi bagcine emasiko lamanyenti, kantsi baSadusi bona bebacabanga kutsi lobekubaluleke kakhulu kugcina uMtsetfo waMosi kuphela. Omabili lamacembu aba munye ekuphikiseni Jesu.

Kubonakala shengatsi baSadusi, lebebalicembu leligcina emasiko futsi bangashintji, bebasondzelene kakhulu nebuphristi futsi bo-Anasi naKhayafase lebebake baba baphristi labakhulu bebabalelicembu lebaSadusi lelinemandla. (Imis. 5:17) Nobe kunjalo, Josephus utsi timfundziso talelicembu “betingashintja bantfu labanjingile kuphela.”

Ngakulolunye luhlangotsi, baFarisi bebalandzelwa kakhulu bantfu labavamile. Nobe kunjalo, tinkholelo tabo betifaka ekhatsi kwecisa etindzabeni tekutihlambulula, lebekwenta kulalela uMtsetfo kube matima kubantfu. Ngalokuphambene naloko lobekwentiwa baSadusi, baFarisi bebakholelwa kutsi yonkhe intfo leyentekako ekuphileni beyihlelwe kusengaphambili, futsi bebakholelwa kutsi umphefumulo uyasindza umuntfu nakafa, utfole umvuzo nobe ujeziswe.

a Njengobe bekunemaJuda lamanyenti langemaKhristu, kungenteka emabandla lamanyenti bekahlanganela emakhaya ebazalwane.

b Eminyakeni lembalwa leyalandzela, umphostoli Pawula wabhala incwadzi lebeyiya kumaHebheru, lapho khona aveta kubaluleka kwesivumelwane lesisha. Kulencwadzi, wakuveta ngalokucacile kutsi sivumelwane lesisha besenta sivumelwane lesidzala singasasebenti. Ngetulu kwekuniketa emaKhristu langemaJuda bufakazi lebekangabusebentisa kuze aphendvule labo lebebaphikelela ngekutsi uMtsetfo waMosi usasebenta, Pawula wabonisana nabo ngendlela leyacinisa kukholwa kwalamanye emaKhristu lebekakholelwa kutsi uMtsetfo waMosi usasebenta.​—Heb. 8:7-13.

c Tati tisikisela kutsi kungenteka lamadvodza bekente sifungo sekuba ngemaNaziri. (Num. 6:1-21) Kuliciniso kutsi uMtsetfo waMosi, lesifungo lebesentiwe ngephansi kwawo, besewuphelelwe sikhatsi. Nobe kunjalo, kungenteka Pawula wacabanga kutsi bekungesiyo intfo lembi kutsi lamadvodza afeze sifungo sawo lebekasente kuJehova. Ngako, bekungesiyo intfo lembi ngaye kutsi awabhadalele letindleko futsi awaphekeletele. Asati kahle kutsi lesifungo besiyini nekutsi besifaka ekhatsi ini, kodvwa siyaciniseka kutsi Pawula bekangeke akusekele kunikelwa kwesilwane kutsi sibe ngumhlatjelo (njengobe bekwenta emaNaziri) kuze kuhlanjululwe tono talamadvodza. Umhlatjelo waKhristu lote sono, watsatsa sikhundla sanobe ngumuphi umhlatjelo wetilwane lebewentiwa kuze kususwe sono. Kunobe yini Pawula layenta, singaciniseka kutsi akazange avume kwenta nobe ngabe yini lebeyingavumelani nanembeza wakhe.

d Labanye basikisela kutsi kungenteka Pawula bekangaboni kahle emehlweni lokwamenta wangamboni lomphristi lophakeme. Nobe mhlawumbe, besekusikhatsi lesidze angekho eJerusalema ngako bekangamati umphristi lophakeme wangaleso sikhatsi. Nobe Pawula bekangaboni kutsi ngubani kulesicumbi lobekakhiphe umyalo wekutsi ashaywe.

e Nga-49 C.E., ngesikhatsi baphostoli nemadvodza lamadzala bakhuluma ngendzaba yekutsi Bantfu Betive kufanele yini bahloniphe uMtsetfo waMosi, labanye kulamaKhristu lebekakhona batibita ngekutsi ‘bangulamanye emakholwa lebekake aba ngemalunga elicembu lebaFarisi.’ (Imis. 15:5) Kubonakala shengatsi, ngandlela tsite lamaKhristu bekasatibita ngaleyondlela njengobe bekake aba baFarisi.

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share