Indlela Sihlengo Lesisindzisa Ngayo
“Lokholwa yiNdvodzana, unekuphila lokuphakadze; kodvwa longakholwa yiNdvodzana, ute kuphila lokuphakadze; kodvwa lulaka lwaNkulunkulu lulengela etikwakhe.”—JOH. 3:36.
1, 2. Ngusiphi sizatfu lesabangela kutsi kushicilelwe magazini i-Zion’s Watch Tower?
“KUBALULEKA kwekufa kwaKhristu kumkhanyela bha umuntfu longumfundzi weliBhayibheli lolifundza ngekucophelela.” Waphawula njalo magazini wesiNgisi Sicongosekulindza luhlelo lwesine wanga-October 1879. Leso sihloko saphetsa ngekuveta liphuzu lelimcoka lelitsi: “Kubalulekile kutsi sibalekele nobe yini lengahudvulela phansi nobe isente sititsele ngalabandzako ngekufa kwaJesu njengobe asihlengo lesifanele setono tetfu.”—Fundza 1 Johane 2:1, 2.
2 Lesinye setizatfu lesabangela kutsi kushicilelwe magazini i-Zion’s Watch Tower, lowacala kushicilelwa nga-July 1879 bekukutsi kukhulunyelwe kahle imfundziso yeliBhayibheli lemayelana nesihlengo. Lobekucuketfwe ngulomagazini ‘bekukudla lokufike ngesikhatsi lesifanele.’ Ngasekupheleni kwemnyaka wanga-1800, besekuvamile kutsi emaKhristu mbumbulu akutsele ngenhlanekela kutsi kufa kwaJesu kwenyula bantfu etonweni. (Mat. 24:45) Ngaleso sikhatsi, bantfu labanyenti bebadvungwe yimfundziso yekutigucukela kwemvelo, lokuyimfundziso lekuphikako kutsi umuntfu wake wababete sono. Bantfu lababambelele kuleyo mfundziso, bebafunga bagomela kutsi umuntfu angatilawula futsi akasidzingi sihlengo saJesu. Besifike ngesikhatsi-ke seluleko lesavela kumphostoli Pawula lebesiya kuThimothi lesitsi: “Londvolota loko lophatsiswe kona. Ugege kukhuluma lokulite nekuphikisana lokutsiwa lwati kube kungesilo, ngobe labanye batsi ngekulwemukela balahlekelwa ngumgomo wekukholwa.”—1 Thim. 6:20, 21.
3. Ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo?
3 Kuliciniso kutsi wena utimisele kute ‘ungaphambuki ekukholweni.’ Kute kukholwa kwakho kucine nko, kuhle kutsi sifakele tibuko lemibuto lelandzelako: Kungani ngisidzinga sihlengo? Walahlekelwa kangakanani Nkulunkulu nakanikela ngeNdvodzana yakhe? Ngingazuza njani kuloluhlelo lwaNkulunkulu leliligugu lelisisindzisa elulakeni loluvela kuye?
Kutakulwa Elulakeni Loluvela KuNkulunkulu
4, 5. Yini lekhombisa kutsi lulaka lwaNkulunkulu lulengela kulomhlaba lobuswa nguSathane?
4 LiBhayibheli kanye nemlandvo webantfu ukwenta kukhanye bha kutsi kusukela Adamu awela esonweni, lulaka lwaNkulunkulu ‘lulengela etikwebantfu.’ (Joh. 3:36) Emaciniso aloko abonakala ngekutsi kute umuntfu longabalekela kufa. Kubusa kwaSathane kwehluleke kwaphetsa kuvikela bantfu etigemegemeni, futsi akekho hulumende lokhonile kuniketa kahle takhamuti takhe tidzingo nchanti. (1 Joh. 5:19) Kungako umhlaba wonkhe ungene utse nti etimphini, ebugebengwini kanye nasebuphuyeni.
5 Kuyakhanya kutsi Jehova utigodlile tibusiso takhe kulelive lelibuswa nguSathane. Naku lokwashiwo nguPawula ngalendzaba: “Lulaka lwaNkulunkulu lubonakala luphuma ezulwini lwehlela etikwako konkhe kungamesabi Nkulunkulu.” (Rom. 1:18-20) Bonkhe bantfu labangaphendvuki, batalutfota lolunamanyovu ngekubhekana nemiphumela yekutiphatsa kabi. Njengobe sikhuluma, lulaka lwaNkulunkulu lolutawehlela bantfu labalawulwa nguSathane, luyamenyetelwa. Kumenyetelwa kwalolo laka, kufanana nekutfululwa kwetitja tentfukutselo, lokusho kwatiswa lokubhaliwe lokutfolakala etincwadzini letisekelwe eBhayibhelini.—Semb. 16:1.
6, 7. Ngumuphi umsebenti emaKhristu lagcotjwe ngemoya langemavulandlela kuwo, futsi nguliphi litfuba lelivulekele bantfu labayincenye yemhlaba lolawulwa nguSathane?
6 Loko kusho kutsi ingoto seyengce indlela yini kutsi bantfu baphunyuke ekulawulweni nguSathane futsi babe ngephansi kwelikhwapha laNkulunkulu? Akusinjalo, ngobe Jehova solo ugadze ngalabovu kutsi bantfu bete kuye. EmaKhristu lagcotjwe ngemoya ‘angemancusa aKhristu,’ futsi angemavulandlela emsebentini wekushumayela, lokuyindlela yekumema bantfu kutsi: “Babuyisane naNkulunkulu.”—2 Khor. 5:20, 21.
7 Umphostoli Pawula washo naku ngaJesu: ‘Usikhululile elulakeni lolutako.’ (1 Thes. 1:10) Kutawuba ngelemancamu ngalesikhatsi Jehova akhipha lulaka lwakhe kwekugcina, ngekubhubhisa bantfu labangaphendvuki. (2 Thes. 1:6-9) Ngubani lotawusindza kulolo laka? Naku lokushiwo liBhayibheli kulendzaba: “Lokholwa yiNdvodzana, unekuphila lokuphakadze; kodvwa longakholwa yiNdvodzana, ute kuphila lokuphakadze; kodvwa lulaka lwaNkulunkulu lulengela etikwakhe.” (Joh. 3:36) Singalisho ligcwale umlomo kutsi bonkhe bantfu labaphilako futsi labakholwa nguJesu nalabakholwako kutsi wabenyula esonweni, ngeke lubehlele lulaka lwaNkulunkulu.
Indlela Sihlengo Lesisebenta Ngayo
8. (a) Ngumaphi ematfuba lamahle bo-Adamu na-Eva labebanawo? (b) Jehova watikhombisa njani kutsi unguNkulunkulu lonekulunga lokungenabala?
8 Bo-Adamu na-Eva badalwa bete sono. Kube nje bamlalela Nkulunkulu, umhlaba ngabe ugcwele bantfu labajabulako, nalabahlala ndzawonye ePharadisi. Kodvwa kuvisa buhlungu kutsi batali betfu bekucala abazange bawulalele umtsetfo waNkulunkulu ngemabomu. Umphumela waloko waba kutfola sigwebo sekufa lokute luvuko futsi bacoshwa nasePharadisi. Ngalesikhatsi bo-Adamu na-Eva baba nebantfwana, sono sendlulela kubo bonkhe bantfu, futsi bo-Adamu na-Eva baguga ekugcineni bafa. Loko kukhombisa kutsi emavi aJehova aliciniso futsi unguNkulunkulu wekulunga. Jehova wecwayisa Adamu ngekutsi nakungenteka adle sitselo lamalele kutsi asidle, bekatawufa—kwenteka loko.
9, 10. (a) Kungani intalo ya-Adamu ifa? (b) Singakubalekela njani kufa lokute kuvuka?
9 Njengobe sonkhe sivela ku-Adamu, sinemtimba lonesono futsi sigcina sifile. Ngalesikhatsi Adamu ona, sonkhe saba nesono nanobe nje besisengakatalwa. Ngaleso sizatfu, sonkhe sasitfola sigwebo lesikufa. Nangabe Jehova bekatawuncandzekisa lesigwebo sekufa ngaphandle kwesihlengo, emavi akhe abetawuba ngemanga. Ecinisweni Pawula abesikhulumela sonkhe ngalesikhatsi atsi: ‘Siyati kutsi umtsetfo ungumoya, kodvwa mine ngingumuntfu wemhlaba lotsengwe esonweni. Maye kimi! Mine sihlupheki! Ngitawukhululwa ngubani mine kulomtimba wekufa?’—Rom. 7:14, 24.
10 NguNkulunkulu Jehova kuphela longasitjela loko lokufanele sikwente kute sitsetselelwe tono tetfu futsi asikhulule nakulesigwebo lesikufa lokute kuvuka. Loko wakwenta ngekutfumela iNdvodzana yakhe letsandzekako, leyasuka ezulwini kute itewutalwa njengemuntfu lote sono. Ekugcineni, beyitawunikela ngekuphila kwayo kute isihlenge. Ngalokwehlukile ku-Adamu, Jesu wahlala ete sono. Ecinisweni, “Akazange asasente sono.” (1 Phet. 2:22) Jesu abengakwati kuba ngubabe webantfu labete sono. Esikhundleni saloko, wavumela titsa taNkulunkulu kutsi timbulale kute akwati kusindzisa intalo ya-Adamu lenesono futsi kube melula ngalabo lababanekukholwa kuye kutsi baftole kuphila lokuphakadze. ImiBhalo iyachaza: “Ngobe munye Nkulunkulu, munye neMlamuli losemkhatsini waNkulunkulu nebantfu, lomuntfu nguKhristu Jesu lowatinikela kutsi abe yinhlawulo yabo bonkhe.”—1 Thim. 2:5, 6.
11. (a) Tinzuzo tesihlengo singatifananisa nani? (b) Sihlengo sizuzisa ngisho nabobani?
11 Indlela sihlengo lesisebenta ngayo singasifananisa nebantfu lababakhwabanisele imali yabo lebeyisebhange futsi bangena batsi shi etikweletini. Banikati balelibhange bamane nje batfola sigwebo sekuyohlala ejele iminyaka leminyenti. Kodvwa kutsiwani ngalabantfu labalahlekelwe yimali yabo? Ngesizatfu sekutsi bahlaselwe buphuya, akukho labangakwenta kute baphume kulesimo lababhekene naso ngaphandle kwekutsi kuchamuke indvodza lenemusa futsi lenjingile itsenge lelibhange bese iyababhadala imali yabo, baphume esikweletini. Nangendlela lefananako, Nkulunkulu Jehova kanye neNdvodzana yakhe layitsandzako batsenge intalo ya-Adamu ngengati yaJesu leyacitseka kwase kusuleka sono sabo. Kungaleso sizatfu Johane uMbhabhatisi atsi ngaJesu: “Nalo liWundlu laNkulunkulu lelisusa sono selive!” (Joh. 1:29) Bonkhe bantfu labacolelwe tono tabo, bafaka ekhatsi labaphilako nalabafile.
Kube Khona Kulahlekelwa Lokungakanani Ngesihlengo
12, 13. Yini lesiyifundzako ngekuvuma kwa-Abrahama kutsi anikele nga-Isaka?
12 Akusimelula kutsi sivisise indlela sihlengo lesakhokhwa ngayo nguBabe wetfu wasezulwini kanye neNdvodzana yakhe layitsandzako. Kodvwa liBhayibheli lisitjela ngetentakalo letingasisita kutsi sizindle ngalendzaba. Nasi sentakalo sekucala: Ase ucabange kutsi Abrahama wativa njani ngalesikhatsi atsatsa luhambo lwemalanga lamatsatfu loluya eMoriya ngesizatfu sekutsi abelalela umtsetfo waNkulunkulu lotsi: “Tsatsa Isaka, indvodzana yakho, leyodvwana naloyitsandzako, uye eveni laseMoriya, wente umhlatjelo ngayo entsabeni lengitakulayela yona.”—Gen. 22:2-4.
13 Abrahama wagcine efikile endzaweni Nkulunkulu labemlayele kuyo. Ase ucabange kutsi kwamvisa buhlungu kangakanani Abrahama nakabopha Isaka tandla netinyawo aphindze ambeka etikwenyanza yetinkhuni. Lokunye lokwamvisa buhlungu Abrahama kwelula sandla sakhe lebesiphetse umukhwa kute abulale indvodzana yakhe. Ase ucabange kutsi Isaka weva buhlungu lobungakanani ngalesikhatsi alala etikwenyandza yetinkhuni, alindzele lobuhlungu labetawubuva nakafa. Kodvwa ingelosi yaJehova yamvimba Abrahama kute angambulali Isaka. Loko lokwentiwa ngu-Abrahama na-Isaka, kusisita kutsi sivisise indlela Jehova lalahlekelwa ngayo ngekuvumela tisebenti taSathane kutsi tibulale iNdvodzana yakhe. Kubambisana kwa-Isaka na-Abrahama, kwayikhombisa kahle indlela Jesu lakwemukela ngayo kuhlupheka kanye nekusifela.—Heb. 11:17-19.
14. Yini leyenteka kuJakobe lengasisita kutsi sikujabulele loko lokushiwo kulahlekelwa ngenca yesihlengo?
14 Sihlengo singaphindze sisifananise naloko lokwenteka kuJakobe. Kuwo onkhe emadvodzana akhe, Jakobe abemtsandza kakhulu Josefa. Lokuvisa buhlungu kutsi bomnakaboJosefa bebanemona futsi bamtondza Josefa. Kodvwa Josefa wavuma nakamtfuma uyise kutsi ayohlola bomnakabo kutsi basaphila yini. Bomnakabo bebelusa umhlambi waJakobe endzaweni lengemakhilomitha langu-100 enyakatfo nelikhaya lakubo leliseHebroni. Ase ucabange kutsi Jakobe wativa njani nakabona emadvodzana akhe aphindzela ekhaya aphetse lijazi laJosefa lebeligcwele ingati. Wakhala watsi: ‘Ngilo! Silwane simdlile Josefa, indvodzana yami; udzatjulwe waba ticucwana.’ Konkhe loku kwamtsintsa kakhulu Jakobe, ngobe walilela Josefa emalanga lamanyenti. (Gen. 37:33, 34) Jehova akenti ngendlela bantfu labanesono labenta ngayo nangabe babukene netimo letivisa buhlungu kangaka. Kodvwa kuzindla ngaloko lokwenteka kuJakobe kungasisita kutsi sivisise kutsi Nkulunkulu wativa njani ngalesikhatsi iNdvodzana yakhe iphatfwa kabi ite ibulawa ngesibhuku.
Indlela Lesizuza Ngayo Esihlengweni
15, 16. (a) Jehova wakhombisa njani kutsi uyasemukela sihlengo saJesu? (b) Wena uzuze njani esihlengweni?
15 Nkulunkulu Jehova wavusa iNdvodzana yakhe letsembekile inemtimba wemoya. (1 Phet. 3:18) Emalanga langu-40, Jesu lovusiwe abebonakala kubafundzi bakhe, abacinisa ekukholweni futsi abaceceshela nemsebenti wekushumayela lobekufanele bawente. Ngemuva kwaloko wenyukela ezulwini. Nakefika lapho wetfula kuNkulunkulu umhlatjelo wakhe wesihlengo lotawusetjentiswa ngibo bonkhe balandzeli bakhe lababa nekukholwa kuwo. Nkulunkulu Jehova wakhombisa kutsi uyasemukela sihlengo saKhristu ngekutsi amnikete umsebenti. Lomsebenti wawuwekutfululela umoya longcwele kubafundzi bakhe labebabutsene ndzawonye eJerusalema ngeliPhentekhoste ngemnyaka wanga-33 C.E.—Imis. 2:33.
16 LamaKhristu lagcotjwe ngemoya acala kuncenga bantfu kutsi babalekele lulaka lwaNkulunkulu ngekutsi babhajatiswe egameni laJesu Khristu kute batsetselelwe tono. (Fundza Imisebenti 2:38-40.) Kusukela ngalelolanga lokwacopheka ngalo umlandvo, tigidzi tebantfu letichamuka etiveni tonkhe takha buhlobo lobuhle naNkulunkulu ngesisekelo sekuba nekukholwa emhlatjelweni wesihlengo waJesu. (Joh. 6:44) Nyalo sidzinga kucabangela nayi imibuto lemibili: Setsembiswe kuphila lokuphakadze sonkhe ngesizatfu semisebenti yetfu lemihle yini? Njengobe sitfole lesetsembiso lesihle kangaka, kufanele yini sisilahlekele?
17. Kufanele usitsatse njani sibusiso lesihle sekuba ngumngani waNkulunkulu?
17 Sihlengo besingasifanele. Kodvwa ngekuba nekukholwa kuso, tigidzi tebantfu tibe bangani baNkulunkulu, futsi tineletsemba lekuphila epharadisi emhlabeni. Kuba bangani baJehova akusiniki dvolocina wekutsi sitawuba bangani bakhe unomphela. Kute sibalekele lulaka lwaNkulunkulu lolutako, kufanele sichubeke sikhombisa kutsi siyabonga “ngekuhlengwa lokukuKhristu Jesu.”—Rom. 3:24; fundza Filiphi 2:12.
Chubeka Uba Nekukholwa Esihlengweni
18. Kubonisa kukholwa esihlengweni, kufaka ekhatsi ini?
18 Umbhalo waJohane 3:36 longumgogodla walesihloko, ukhombisa ngalokusebaleni kutsi kubonisa kukholwa eNkhosini lenguJesu Khristu kufaka ekhatsi nekumlalela. Nangabe sikhombisa kutsi siyasibonga sihlengo, loko kutasenta kutsi siphile ngekuvumelana naloko Jesu abekufundzisa. Loko kufaka ekhatsi indzaba lafundzisa ngayo mayelana nekutiphatsa. (Mak. 7:21-23) “Lulaka lwaNkulunkulu lutawufikela” bonkhe labangaphendvuki labachubeka batimbandzakanya emikhubeni lefaka ekhatsi bugwadla, kuhhalatisa kanye “nako konkhe kungcola,” lokuhlanganisa nekubuka titfombe letikhombisa kungcola.—Ef. 5:3-6.
19. Singakhombisa ngatiphi tindlela kutsi sinekukholwa esihlengweni?
19 Kubonga kwetfu sihlengo kufanele kusente sibe matasatasa futsi ‘sitinikele ngalokuphelele kuNkulunkulu.’ (2 Phet. 3:11) Shengatsi singatinika sikhatsi lesenele sekuchubeka sithandaza, sekuba nesifundvo seliBhayibheli setfu phaca, sekuba khona njalo emihlanganweni, sekukhonta kwemndeni kanye nesekushumayela ngeMbuso. Shengatsi singachubeka ‘singakuyekeli kwenta lokuhle nekuhlephunelana loko lesinako, ngobe iminikelo lenjalo iyamtfokotisa Nkulunkulu.’—Heb. 13:15, 16.
20. Esikhatsini lesitako, bonkhe labo labakhombisa kukholwa esihlengweni batawutfola siphi sibusiso?
20 Nalugadla lulaka lwaJehova kulelive lelibuswa nguSathane, cabanga nje kutsi sitawujabula njani ngekutsi sibonise kukholwa esihlengweni futsi sikhombisile kutsi siyachubeka sisibonga. Eveni lelisha Nkulunkulu lasetsembise lona, sitawujabula kakhulu ngekusilungisela kwakhe sihlengo lesitawusiphephisa elulakeni lwakhe.—Fundza Johane 3:16; Sembulo 7:9, 10, 13, 14.
Itsini Imphendvulo Yakho Kulemibuto?
• Kungani sisidzinga sihlengo?
• Kwaba khona kulahlekelwa lokungakanani ngesihlengo?
• Ngutiphi tinzuzo lesititfolile ngenca yesihlengo?
• Sikukhombisa njani kukholwa emhlatjelweni wesihlengo saJesu?
[Sitfombe ekhasini 19]
Umnyango uvuleke nge wekutsi sibuyisane naJehova
[Titfombe ekhasini 21]
Kuzindla ngetindzaba letiphatselene na-Abrahama, Isaka kanye naJakobe, kungasisita kutsi sisibonge kakhulu sihlengo