‘Bebachutjwa Ngumoya Longcwele’
“Kute siphrofetho lesake seta ngentsandvo yemuntfu; kodvwa bantfu bakhuluma lokukwaNkulunkulu, bachutjwa ngumoya longcwele.”—2 PHET. 1:21.
EMAPHUZU LESINGAWACABANGELA
Nkulunkulu wawusebentisa njani umoya longcwele kute endlulisele umlayeto wakhe kubabhali beliBhayibheli?
Ngubuphi bufakazi lobukhombisa kutsi liBhayibheli liphefumulelwe nguNkulunkulu?
Yini longayenta onkhe emalanga kute ukhombise kutsi uyabonga ngeliVi laNkulunkulu?
1. Kungani silidzinga liVi laNkulunkulu leliphefumulelwe?
SAVELAPHI? Kungani silapha? Sitawuphetselaphi? Kungani umhlaba ukulesimo? Kwentekani kitsi nasifa? Bantfu labanyenti emhlabeni batibuta lemibuto. Singatati njani timphendvulo talemibuto kanye naleminye imibuto lebalulekile nangabe site liVi laNkulunkulu leliphefumulelwe? Ngaphandle kwemiBhalo Lengcwele, besitawufundza ngekubona. Nangabe sifundza ngekubona, besitawukhona yini kusho njengemhlabeli mayelana ‘nemfundziso yaSimakadze’?—Fundza Tihlabelelo 19:7.
2. Yini letasisita silondvolote kubonga kwetfu ngeliBhayibheli lelisipho lesiligugu lesivela kuNkulunkulu?
2 Lokubuhlungu kutsi labanye bavumele lutsandvo labebanalo ngeliciniso leliBhayibheli lwancipha. (Catsanisa neSembulo 2:4.) Abasaphili ngendlela lejabulisa Jehova. (Isa. 30:21) Akukafanele kwenteke kitsi loko. Singakhona kulondvolota kubonga lesinako ngeliBhayibheli kanye netimfundziso talo, futsi kufanele sikwente loko. LiBhayibheli lisipho lesibalulekile lesivela kuMdali wetfu lositsandzako. (Jak. 1:17) Yini letasisita kutsi sichubeke sikhulisa kubonga kwetfu ‘ngeliVi laNkulunkulu’? Lokungasisita kucabanga ngendlela babhali beliBhayibheli labacondziswa ngayo ekubhaleni imiBhalo. Loko kufaka ekhatsi kukhumbula bufakazi lobunyenti bekuphefumulelwa kwalo. Kwenta njalo kufanele kusikhutsate kutsi sifundze liVi laNkulunkulu malanga onkhe futsi sisisebentise seluleko salo.—Heb. 4:12.
“BACHUTJWA NGUMOYA LONGCWELE”—NJANI?
3. Baphrofethi kanye nebabhali beliBhayibheli ‘bebachutjwa njani ngumoya longcwele’?
3 Kwatsatsa iminyaka lengetulu kwa-1 610—kusukela nga1513 B.C.E. kuya ku-98 C.E.—kutsi emadvodza lehlukehlukene langu-40 abhale liBhayibheli. Lamanye bekabaphrofethi ‘labekachutjwa ngumoya longcwele.’ (Fundza 2 Phetro 1:20, 21.) Leligama lesiGriki lelitsi ‘bebachutjwa’ linemcondvo “wekutfwala nobe kuphatsa kusuka kulenye indzawo uye kulenye,” futsi “lingasetjentiswa ngetindlela letehlukene: kususwa, kuhanjiswa, nobe kuvumela kutsi uhanjiswe.”a Umbhalo weMisebenti 27:15 usebentisa leligama kute uchaze umkhumbi lobewupheshulwa uyiswa lena nalena futsi uhanjiswa ngumoya. Baphrofethi nebabhali beliBhayibheli ‘bebachutjwa ngumoya longcwele,’ leyo bekuyindlela Nkulunkulu labekachumana ngayo nabo, abakhutsata futsi abacondzisa ngemandla akhe. Ngako-ke, babhala imicondvo yaNkulunkulu hhayi imibono yabo. Ngaletinye tikhatsi, labaphrofethi kanye nebabhali labaphefumulelwe bebangakucondzi loko labebakuphrofetha nobe bakubhala. (Dan. 12:8, 9) Kuliciniso-ke kutsi “yonkhe imiBhalo iphefumulelwe nguNkulunkulu” futsi ite imibono yebantfu.—2 Thim. 3:16.
4-6. Jehova wasebentisa tiphi tindlela kute endlulisele umlayeto wakhe kubabhali beliBhayibheli? Fanekisa.
4 Nkulunkulu wawusebentisa njani umoya longcwele kute endlulisele umlayeto wakhe kubabhali beliBhayibheli? Bebaniketwa emagama labatawabhala yini nobe bebaniketwa umcondvo waloko lebekufanele bakubhale bese bona bakubhala ngemavi abo? Cabanga ngendlela somabhizinisi labhala ngayo incwadzi. Nangabe kudzingeka kutsi kubhalwe emagama latsite labalulekile encwadzini, ibhalwa nguye lencwadzi nobe atjele mabhalane wakhe ngalokucondzile loko lokufanele akubhale. Mabhalane uyayibhala lencwadzi, bese isayinwa ngulosomabhizinisi. Ngalesinye sikhatsi, somabhizinisi utjela mabhalane imicondvo lebalulekile yencwadzi lokufanele ibhalwe, mabhalane abese uyayibhala lencwadzi asebentisa emavi akhe. Somabhizinisi angabese uyayifundza futsi atjele mabhalane wakhe kutsi ayilungise nakudzingeka. Nakulesimo, lencwadzi isayinwa ngusomabhizinisi futsi itsatfwa njengaleyo lechamuka kuye.
5 Ngendlela lefananako, letinye tincenye teliBhayibheli tabhalwa ‘ngemunwe waNkulunkulu.’ (Eks. 31:18) Nakudzingekile, Jehova abemtjela ngalokucondzile umbhali kutsi abhaleni. Encwadzini ya-Eksodusi 34:27, siyafundza: “Simakadze wakhuluma kuMosi, watsi: ‘Wabhale lamavi, ngobe lesivumelwane lesengisente nawe nema-Israyeli sisime kulamavi.’ ” Kumphrofethi Jeremiya, Jehova watsi: “Bhala encwadzini onkhe emavi lengiwakhulume kuwe.”—Jer. 30:2.
6 Etimeni letinyenti, Nkulunkulu wafaka umcabango wakhe etinhlitiyweni nasetingcondvweni tebabhali beliBhayibheli, wabavumela kutsi babhale futsi batikhetsele emagama labangawasebentisa. Incwadzi yeMshumayeli 12:10 itsi: ‘Umshumayeli waphenyisisa kutsi angatimisa kanjani. Abewahlela kahle emavi akhe kuze abe mnandzi.’ Umbhali weliVangeli Lukha utsi: “Ngitifundzisise kahle kusukela ekucaleni letindzaba, ngikubone kufanele kutsi ngikubhalele ngikulandzise kahle ngato.” (Luk. 1:3) Nkulunkulu wasebentisa umoya wakhe longcwele kute aciniseke kutsi bantfu labanesono abawuguculi umlayeto wakhe.
7. Kuhlakanipha kwaNkulunkulu kubonakala njani ngekusebentisa kwakhe bantfu kutsi babhale liBhayibheli?
7 Kuhlakanipha lokukhulu kwaNkulunkulu kuyabonakala ekusebentiseni kwakhe bantfu kutsi babhale liBhayibheli. Emagama awendluliseli kuphela umlayeto wendzaba kodvwa endlulisela nemiva. Bekungaba njani kube Jehova wasebentisa tingilosi kutsi tibhale liBhayibheli? Betingakhona yini kuchaza imiva bantfu lababa nayo lefaka ekhatsi kwesaba, buhlungu kanye nekudvumateka? Ngesizatfu sekutsi waniketa bantfu labanesono umoya wakhe wabavumela kutsi babhale liBhayibheli basebentisa emavi abo, Nkulunkulu wendlulisela umlayeto wakhe ngendlela letsintsa inhlitiyo.
TIZATFU TEKUKHOLELWA KUTSI LIBHAYIBHELI LIVELA KUNKULUNKULU
8. Kungani sitsi liBhayibheli alifanani naletinye tincwadzi tenkholo?
8 Sinetizatfu letinyenti tekukholelwa kutsi liBhayibheli liliVi laNkulunkulu leliphefumulelwe. Lisitjela ngaNkulunkulu futsi alifanani naletinye tincwadzi tenkholo. Sibonelo saloku kutsi tincwadzi tebuHindu tifaka ekhatsi tingoma telisontfo, imisimeto lemayelana naletingoma, emafilosofi labitwa ngekutsi yi-Upanishads, kanye netinganekwane letatiwa ngekutsi yi-Ramayana ne-Mahabharata. Incwadzi letsi Bhagavad Gita, lecuketse ticondziso tekutiphatsa, iyincenye ye-Mahabharata. Incwadzi yebuBhuda lebitwa ngekutsi yi-Tipitaka (Leyehlukaniswe kaTsatfu), umculu wayo wekucala ngalokuyinhloko uchaza imitsetfo nemisimeto bantfu labebanesifungo sekungashadi lobekufanele bayilandzele. Lomunye umculu ukhuluma ngetinkholelo tebuBhuda. Umculu wesitsatfu wona ukhuluma ngetimfundziso tebuBhuda. Bhuda lucobo lwakhe akazange atsi yena ungunkulunkulu futsi kuncane kakhulu lakushoko ngaNkulunkulu. Tincwadzi temaConfucianism tikhuluma ngetintfo letenteka kadzeni letifaka ekhatsi imitsetfo yekutiphatsa, imilingo kanye netingoma. Kuliciniso kutsi incwadzi lengcwele yema-Islam ifundzisa ngekukholelwa kuNkulunkulu futsi iyakuveta kutsi uyalati likusasa, kodvwa ayilembuli libito laNkulunkulu lelitsi Jehova lelivela tinkhulungwane tetikhatsi eBhayibhelini.
9, 10. Yini lesingayifundza ngaNkulunkulu eBhayibhelini?
9 Nanobe tincwadzi letinyenti tenkholo tisitjela lokuncane kakhulu ngaNkulunkulu, liBhayibheli liyasisita kutsi sati Nkulunkulu Jehova nemisebenti yakhe. Liphindze lisisite kutsi sati buntfu bakhe. LiBhayibheli alimembuli-nje kuphela Nkulunkulu njengaloyo lonemandla nalohlakaniphile, kodvwa liphindze lembule kutsi uyasitsandza. (Fundza Johane 3:16; 1 Johane 4:19.) Ngetulu kwaloko, liBhayibheli litsi: “Nkulunkulu akakhetsi libala lemuntfu, kodvwa lowo lomesabako ente lokulungile uyemukeleka kuye, nome angewasiphi sive.” (Imis. 10:34, 35) Lizinga liBhayibheli lelitfolakala ngalo lifakazela lelociniso. Tati tetilwimi titsi emhlabeni wonkhe kukhulunywa tilwimi letingaba ngu-6 700. Tilwimi leticishe tibe ngu-100 kuleto, tikhulunywa bantfu labangemaphesenti langu-90 kubantfu labasemhlabeni wonkhe. LiBhayibheli lonkhe nobe incenye yalo, lihunyushwe ngetilwimi letingetulu kwa-2 400. Lokungenani bonkhe bantfu emhlabeni bayayifundza incenye letsite yeliBhayibheli ngelulwimi lwabo.
10 Jesu watsi: “Babe wami seloku usasebenta kuze kube manje; nami-ke ngenta njalo.” (Joh. 5:17) ‘Kusukela phakadze kuze kube phakadze, Nkulunkulu solo unguJehova.’ Ngako cabanga ngako konkhe lakwentile. (Hla. 90:2) LiBhayibheli lisitjela ngaloko Nkulunkulu lakwentile esikhatsini lesendlulile naloko lakwentako nyalo nalatakwenta esikhatsini lesitako. ImiBhalo isifundzisa ngaloko lokumjabulisako nalokungamjabulisi, iphindze isikhombise kutsi singasondzela njani kuye. (Jak. 4:8) Asingavumeli tintfo letinjengemsebenti nobe kukhatsateka kusikhweshise kuJehova.
11. Ngukuphi kuhlakanipha lokunyenti lokutfolakala eBhayibhelini?
11 Kuhlakanipha lokunyenti lokuseBhayibhelini kufakazela kutsi lencwadzi ivela kuJehova longuMtfombo lophakeme kakhulu kunebantfu. Umphostoli Pawula wabhala: ‘Ngubani lowati umcondvo waJehova? Ngubani longamfundzisa?’ (1 Khor. 2:16) Lelovesi lisekelwe kuloko umphrofethi Isaya lakubuta bantfu bangesikhatsi sakhe: “Ngubani loke wacondza [umoya] waSimakadze, nome wamfundzisa angumeluleki wakhe?” (Isa. 40:13) Imphendvulo yalombuto iyacaca, kute. Kungako siba nemiphumela lemihle nasisebentisa simiso seliBhayibheli ekusebenteni kamatima, emshadweni, kubantfwana, kutekutijabulisa, endzabeni yekwetsembeka, ekutiphatseni nakubangani lesibakhetsako. LiBhayibheli akwenteki lisinikete teluleko letimbi. Bantfu bayehluleka kuniketa teluleko letisebenta njalo. (Jer. 10:23) Teluleko tabo tilungiswa njalo nababona kutsi atisebenti. Kungako liBhayibheli litsi: “Imicabango yebantfu ifana nemoya lotsi shwi wendlule.”—Hla. 94:11.
12. Bantfu betame njani kucedza liBhayibheli?
12 Lobunye bufakazi lobukhombisa kutsi Nkulunkulu weliciniso ngumBhali weliBhayibheli, bubonakala emlandvweni wemetamo yekucedza umlayeto walo. Nga-168 B.C.E., iNkhosi yaseSiriya Antiochus IV, yetama kutfola tincwadzi letiphefumulelwe letaticuketse uMtsetfo kute itishise. Nga-303 C.E., iNkhosi yaseRoma Diocletian yakhipha umtsetfo wekutsi kubhidlitwe tindzawo temaKhristu tekuhlangana futsi kushiswe nemiBhalo. Lokubhidlitwa kwaletindzawo kwachubeka iminyaka lelishumi. Ngemuva kwelikhulu lesi-11, baholi belisontfo lemaRoma Katolika benta imetamo yekutsikameta kusakatwa kwelwati loluseBhayibhelini. Bebangafuni kutsi imiBhalo ihunyushelwe etilwimini letehlukehlukene. Nobe Sathane nebalandzeli bakhe betama kuvimbela kusakatwa kweliBhayibheli, solo likhona nanyalo. Jehova akakavumeli muntfu kutsi acedze lesipho sakhe lasiphe bantfu.
BUFAKAZI LOBENTE LABANYENTI BAKHOLELWA EBHAYIBHELINI
13. Ngubuphi bufakazi lobukhombisa kutsi liBhayibheli liphefumulelwe?
13 Kunalobunye bufakazi lobusenta sitsi liBhayibheli liphefumulelwe nguNkulunkulu: alitiphikisi, linembile nalikhuluma ngetindzaba tesayensi, likhuluma ngetiphrofetho letigcwalisekile, babhali balo bebetsembekile, linemandla ekugucula kuphila, liyavumelana nalikhuluma ngemlandvo liphindze lisinikete timphendvulo letenetisako temibuto lebutwe esigabeni 1. Cabanga ngaloko lokwasita labatsite kute babone kutsi liBhayibheli livela kuNkulunkulu.
14-16. (a) Yini leyenta umSulumane, umHindu nemuntfu lobekangakholelwa kutsi Nkulunkulu ukhona kutsi betsembe liBhayibheli njengalelo lelivela kuNkulunkulu? (b) Ngubuphi bufakazi bekuphefumulelwa kweliBhayibheli lofuna kubusebentisa ensimini?
14 Anwarb wakhula angumSulumane eveni leliseMphumalanga Lesekhatsi. Nakasahlala kwesikhashana eNyakatfo yeMelika, boFakazi BaJehova befika kakhe. Anwar utsi: “Ngaleso sikhatsi ngangingayitsandzi inkholo yebuKhristu ngesizatfu setintfo letimbi emasontfo labetentile esikhatsini lesendlulile. Nobe kunjalo, njengobe ngangikutsandza kwati, ngavuma kuchutjelwa sifundvo seliBhayibheli.” Ngemuva kwesikhashana, Anwar wabuyela emuva ekhaya wabese uyalahlekelana naboFakazi. Kwendlula iminyaka letsite, wase utfutsela eYurophu, kulapho aphindze wachutjelwa khona sifundvo seliBhayibheli. Anwar utsi: “Kugcwaliseka kwetiphrofetho teliBhayibheli, kuvumelana kwemiBhalo Lengcwele, kungatiphikisi kwalo kanye nelutsandvo bantfu baJehova labanalo, kwangicinisekisa kutsi liBhayibheli liliVi laNkulunkulu.” Anwar wabhajatiswa nga-1998.
15 Asha loneminyaka lengu-16 budzala uphuma emndenini wemaHindu. Utsi: “Ngangithandaza kuphela nangiye ethempelini nanangabe tintfo tingahambi kahle, bengingamcabangi nakancane Nkulunkulu nangabe tintfo tingihambela kahle. Ngalelinye lilanga kwefika boFakazi BaJehova ekhaya, futsi imphilo yami yashintja ngalokuphelele.” Asha wafundza liBhayibheli futsi wamati Nkulunkulu njengeMngani wakhe. Yini leyamenta wakholwa kutsi liBhayibheli liphefumulelwe nguNkulunkulu? Uyachaza: “LiBhayibheli layiphendvula yonkhe imibuto lenganginayo. Langisita ngaba nekukholwa ngisho nobe ngingakayi ethempelini ngiyewuthandaza esitfombeni.”
16 Paula wakhula angumKatolika, kodvwa watsi nasekakhulile abengasakholelwa kutsi ukhona Nkulunkulu. Ngemuva kwaloko, kwenteka lokutsite. Uyachaza: “Ngahlangana nemngani wami lobesekwendlule tinyanga ngingasamboni. Sasikhule naye ngesikhatsi lapho bantfu lesasiphila nabo bebanetinwele letindze babhema netidzakamiva. Nangimbona besekashintjile, ahhule kahle futsi amuhle. Ngambuta: ‘Kwentekani kuwe, bewutifihle kuphi?’ Watsi bekafundza liBhayibheli naboFakazi BaJehova, wase ucala kungishumayela nami.” Ngesizatfu sekutsi wabona kutsi liBhayibheli liyakugucula kuphila, Paula lebekangakholelwa kuNkulunkulu wacala kuwujabulela umlayeto weliBhayibheli kangangekutsi walemukela njengalelo leliphefumulelwe nguNkulunkulu.
“LIVI LAKHO LISIBANE ETINYAWENI TAMI”
17. Kungakusita ngani kufundza liVi laNkulunkulu onkhe malanga uphindze uzindle ngalo?
17 LiBhayibheli lisipho lesiligugu Jehova lasiphe sona ngelusito lwemoya wakhe longcwele. Kujabulele kulifundza onkhe emalanga futsi lutsandvo lwakho ngalo nangeMlobi walo lutawukhula. (Hla. 1:1, 2) Ngaso sonkhe sikhatsi nawulifundza calisa ngemthandazo, ucele umoya waNkulunkulu kutsi ukucondzise kuloko lokufundzako. (Luk. 11:13) LiBhayibheli licuketse imicabango yaNkulunkulu, ngako nawuzindla ngaloko lelikushoko, ungafundza kucabanga ngendlela yaNkulunkulu.
18. Kungani utimisele kuchubeka ufundza liBhayibheli?
18 Njengobe ukhula ekwatini liciniso, phila ngaloko lokufundzako. (Fundza Tihlabelelo 119:105.) Kufundza imiBhalo kutawufanana nekutsi utibuka esibukweni. Nawubona kutsi kufanele wente lushintjo, lwente. (Jak. 1:23-25) Sebentisa liVi laNkulunkulu njengenkemba letawuvikela tinkholelo takho uphindze ulisebentise kute ukhweshise timfundziso temanga kubantfu labanetinhlitiyo letinhle. (Ef. 6:17) Njengobe wenta njalo, jabula ngekutsi labaphrofethi kanye nemadvodza lasetjentiswa kute babhale liBhayibheli ‘bebachutjwa ngumoya longcwele.’
[Imibhalo lengentansi]
a I-Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature.
b Lamanye emabito ashintjiwe.
[Emavi lacashuniwe lasekhasini 29]
Fundza liBhayibheli onkhe malanga futsi lutsandvo lwakho ngeMbhali walo lutawukhula
[Sitfombe ekhasini 26]
Incwadzi kuyaye kutsiwe ivela kulomuntfu loyisayinile