Umbiko Wemhlangano Wemnyaka
Umhlangano Lonebunye Netinhlelo Letijabulisako
IMIHLANGANO yemnyaka yeWatch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania, ihlale iletsa injabulo lenkhulu. Nguloko lokwenteka ngalesikhatsi kubanjwe umhlangano wesi-127 ngeMgcibelo, nga-October 1, 2011. Timenywa letivela emhlabeni wonkhe betihlangene ndzawonye eHholweni Lemhlangano laboFakazi BaJehova eJersey City, eNew Jersey, U.S.A.
Gerrit Lösch lolilunga leSigungu Lesibusako wacala ngekwemukela bonkhe labebakhona. Watjela letimenywa letivela emaveni langaba ngu-85 kutsi tijabulela bunye lobungakavami bemhlaba wonkhe. Bunye lobunjalo buniketa bufakazi lobuhle futsi budvumisa Jehova. Ecinisweni, bekukhulunywa kakhulu ngebunye kulomhlangano.
UMBIKO LOMUHLE LOVELA EMEXICO
Incenye yekucala yeluhlelo lwalomhlangano yaniketa tibonelo tebunye bebantfu baJehova. Baltasar Perla wacocisana nebazalwane labatsatfu bemndeni waseBethel yaseMexico mayelana nekuhlanganiswa kwemahhovisi eligatja lasitfupha aseMelika Lesekhatsi kutsi abe ngephansi kweligatja laseMexico. Umndeni waseBethel yaseMexico nyalo unemalunga lavela etindzaweni letehlukehlukene temhlaba, futsi letinemasiko langafani. Kufika kwebazalwane labanyenti labavela kulamanye emave, kwente kutsi kube nekucinisana. Kufana nekutsi Nkulunkulu ususe yonkhe imincele yebuve.
Inkinga levelile kulokuhlanganiswa kwalamagatja ibe kusita bamemeteli bangativa shengatsi sebahlukanisiwe nenhlangano yaJehova, ngisho nobe sekute emahhovisi eligatja emaveni abo. Kute kulungiswe lenkinga, libandla ngalinye libe nelikheli le-Internet kute likwati kuchumana neligatja.
UMBIKO WALOKWENTEKE EJAPAN
James Linton wasegatjeni laseJapan wachaza kutsi bazalwane betfu batsintseka njani ngalokutamatama kwemhlaba nematsunami lahlasela lelive ngaMarch 2011. BoFakazi labanyenti bashonelwa tihlobo tabo futsi balahlekelwa tintfo tabo. BoFakazi labangazange batsintseke kulesehlakalo, banikela ngetindlu letingetulu kwa-3 100 kanye nemakhulu etimoto. Tisebenti tekutitsandzela letiseKomidini Yekwakhiwa KwemaHholwa eMbuso tasebenta kamatima kute kuvusetelwe tindlu tebazalwane. Tisebenti letingetulu kwa-1 700 tatinikela kutsi tiyewusita lapho kwakunesidzingo khona. Licembu letisebenti tekutitsandzela letingu-575 letinye lebetivela eMelika, lasita ekwakhiweni kabusha kwemaHholwa eMbuso.
Kunyenti lokwentiwe kute kudvudvutwe labo labatsintsekile kuphindze kuciniswe nekukholwa kwabo. Labadzala bemabandla labangetulu kwa-400 bebavakashela labo labadzinga lusito. Kukhatsalela kweSigungu Lesibusako kwabonakala ngekutfunyelwa kwebabonisi bemagatja lababili labavela endlunkhulu kutsi bavakashele tindzawo letitsintsekile futsi bakhutsate bazalwane. Emavi lakhombisa lutsandvo lavela kulabanye boFakazi emhlabeni wonkhe abe yindvudvuto lenkhulu.
IMPHUMELELO KUTEMTSETFO
Tilaleli tanakisisa njengobe Stephen Hardy wasegatjeni laseBritain abecoca ngemphumelelo lesibe nayo kutemtsetfo. Nasi sibonelo: Hulumende waseFulansi abefuna umtselo lotigidzi letingu-R626 enhlanganweni lesiyisebentisako eFulansi. Lendzaba yacatululwa ngesikhatsi iNkantolo yaseYurophu Yemalungelo Ebantfu (ECHR) ikhipha sijubo lesivuna tsine, ichaza kutsi hulumende waseFulansi abephule umtsetfo loku-Article 9 weMtsetfo weNkantolo yaseYurophu Yemalungelo Ebantfu lovikela inkhululeko yenkholo. Emavi alesijubo akhombisa kutsi lendzaba beyingatsintsi kuphela imali, njengobe atsi: “Kungavumeli inhlangano letsite yenkholo, kuyivala ngalokuphelele nekusebentisa emavi langakhombisi inhlonipho ngenkholo letsite, konkhe loku kukhombisa kunyatsela lilungelo lokukhulunywa ngalo ku-Article 9 waloMtsetfo.”
INkantolo yaseYurophu Yemalungelo Ebantfu iphindze yakhipha sijubo lesivuna boFakazi endzabeni yase-Armenia. Kusukela nga-1965 leNkantolo yaseYurophu beyisolo itsi uMtsetfo waleNkantolo awubavikeli bantfu ekuceceshelweni imphi. Sigungu Lesiphakeme saseNkantolo—sikhundla lesisetulu seNkantolo yaseYurophu—sakhipha sincumo sekutsi uMtsetfo weNkantolo yaseYurophu Yemalungelo Ebantfu uyamniketa umuntfu lilungelo lekungaceceshelwa imphi nangabe loko kubangelwa tinkholelo takhe. Lesincumo siphocelela kutsi i-Armenia nalamanye emave lafaka ekhatsi i-Azerbaijan neTurkey, alihloniphe lelilungelo.
IMISEBENTI YEKWAKHA
Sikhulumi lesalandzela kwaba nguGuy Pierce lolilunga leSigungu Lesibusako lowaveta kutsi bonkhe labebakhona bebafuna kuva ngemsebenti wekwakha waseNew York State. Wetfula i-video lekhombisa loko lesekwentiwe eWallkill, ePatterson, nasetindzaweni letisandza kutfolwa eWarwick naseTuxedo, eNew York. EWallkill, kunesakhiwo lesisha lokufanele siphele nga-2014, sitawuba netindlu tekuhlala letingetulu kwa-300.
Kwentiwe emalungiselelo ekwakhiwa kwendzawo lengema-hectare langu-100 eWarwick. Umzalwane Pierce watsi: “Nobe sisengakaciniseki ngekutsi iyini intsandvo yaJehova mayelana neWarwick, sichubeka nekwakha kulendzawo ngenhloso yekutfutsela indlunkhulu yaboFakazi BaJehova lapho.” Kuhlelwa kutsi kusetjentiswe indzawo lengema-hectare langu-20 lengemakhilomitha lalishumi enyakatfo yeWarwick kute kubekwe khona imishini netintfo tekwakha. Umzalwane Pierce wachubeka watsi: “Nasekutfolakele imvume yekwakha, setsemba kuwucedza wonkhe lomsebenti eminyakeni lemine. Ngemuva kwaloko sakhiwo lesiseBrooklyn singabese siyatsengiswa.”
Umzalwane Pierce wabuta watsi: “Sigungu Lesibusako sesishintje umcondvo yini ngekusondzela kwenhlupheko lenkhulu?” Waphendvula watsi: “Nakancane. Nangabe inhlupheko lenkhulu iphatamisa lamalungiselelo, loko kutawuba kuhle, kutawuba kuhle kakhulu!”
CAPHELA LIBHUBESI LELIBHODLAKO
Stephen Lett, lelinye lilunga leSigungu Lesibusako, wacoca nga-1 Phetro 5:8 lotsi: “Zitsani, nilindze. Sitsa senu, Sathane, siyajangaza emkhatsini wenu njengelibhubesi lelibhodlako, sitfungatsa lesingahle simmite.” UMzalwane Lett wachaza kutsi tintfo letinyenti letentiwa libhubesi tenta umfanekiso waPhetro umfanele Develi.
Njengobe emabhubesi anemandla futsi anelitubane kunebantfu, akukafaneli setame kulwa nobe kubalekela Sathane ngemandla etfu. Sidzinga lusito lwaJehova. (Isa. 40:31) Libhubesi litingela lapho lingabonakali khona, ngako-ke kufanele sibubalekele bumnyama bekungamati Nkulunkulu lobusetjentiswa nguSathane kute asibambe. Njengobe libhubesi libulala inyamatane nobe lidvuba, naSathane ute bubele futsi angatsandza kusibulala. Ngemuva kwekutsi libhubesi selisidlile leso silwane, sisuke singasabonakali njengobe nje “sigcino” sebantfu lababanjwe nguSathane siba “sibi kakhulu kunesicalo sabo.” (2 Phet. 2:20) Ngako-ke, kudzingeka sime sicine simelane naSathane futsi sinamatsele etimisweni teliBhayibheli lesitifundzile.—1 Phet. 5:9.
KHOMBISA KUBONGA NGENDZAWO YAKHO ENDLINI YAJEHOVA
Sikhulumi lesalandzela, umzalwane Samuel Herd lolilunga leSigungu Lesibusako watsi: “Sonkhe sinendzawo endlini yaJehova.” Onkhe emaKhristu anendzawo “endlini” yaNkulunkulu—ethempelini lakhe lelingumfanekiso—lokulilungiselelo lekumkhonta ngesisekelo semhlatjelo wenhlawulo waJesu. Liyindzawo lokufanele siyitsandze futsi siyitsatse njengelilungelo leliligugu. NjengaDavide, sifisa ‘kuhlala endlini yaSimakadze onkhe emalanga ekuphila kwetfu.’—Hla. 27:4.
UMzalwane Herd wakhuluma ngeTihlabelelo 92:12-14 wase ubuta utsi: “Jehova usenta njani kutsi siphumelele?” Waphendvula watsi: “Nkulunkulu uyasidvudvuta, asivikele futsi asinike emanti lamnandzi eliciniso. Kufanele simbonge ngaloko. Akusenetise kuhlala endlini yaJehova, singahlali nje sikhashana kodvwa sihlale phakadze.”
EMAKHRISTU AYALIHLONIPHA LIVI LANKULUNKULU
Enkhulumeni lelandzelako, umzalwane David Splane naye lolilunga leSigungu Lesibusako, wachaza kutsi emaKhristu eliciniso abesolo alihlonipha liVi laNkulunkulu. Ekhulwini lekucala leminyaka, abetsembele kulo kute acatulule inkinga yekusoka. (Imis. 15:16, 17) Ngelikhulu lesibili, labanye labebatsi bangemaKhristu labebaceceshwe ngemafilosofi emaGriki, bacala kubeka embili kuhlakanipha kwabo kunemiBhalo. Ngekuhamba kwesikhatsi, labanye bafaka imibono yaboFather bemaSontfo neyebabusi bemaRoma esikhundleni setimfundziso teliBhayibheli. Loko kwabangela kucala kwetimfundziso temanga.
UMzalwane Splane waveta kutsi kulomunye umfanekiso, Jesu wakhombisa kutsi bekutawuchubeka kunemaKhristu lagcotjiwe eliciniso emhlabeni kute avikele liciniso. (Mat. 13:24-30) Angeke sati kutsi bekubobani labo. Nobe kunjalo, kulamakhulu eminyaka banyenti labatilahlile timfundziso nekutiphatsa lokungakasekelwa emibhalweni. Labanye balabo bekungu-Archbishop Agobard waseLyons ngelikhulu lesi-9, Peter waseBruys, Henry waseLausanne, naValdès (nobe Waldo) ngelikhulu lesi-12, John Wycliffe ngelikhulu lesi-14, William Tyndale ngelikhulu lesi-16, Henry Grew naGeorge Storrs ngelikhulu lesi-19. BoFakazi BaJehova lamuhla bayachubeka nekulandzela timiso temiBhalo futsi bahlonipha liBhayibheli njengalelo lelisisekelo seliciniso. Kungako Sigungu Lesibusako sikhetse Johane 17:17 lotsi: “Livi lakho liliciniso” kutsi abe sihloko setfu semnyaka wa-2012.
LUSHINTJO LOLUJABULISAKO EKUCECESHENI NASEKUSHUMAYELENI
Simemetelo lesentiwa ngu-Anthony Morris lolilunga leSigungu Lesibusako sachaza ngelushintjo lolutsintsa titfunywa telivangeli nemahlahlandlela lakhetsekile. Kusukela ngaSeptember 2012, kutawuba nemakilasi eSikolwa Lesisekelwe EBhayibhelini SemaKhristu Lashadene emaveni lakhetsiwe. Injongo yeSikolwa saseGileyadi seyishintjile. Kusukela nga-October wemnyaka lowendlulile, labo labaceceshwa eGileyadi basuke bavele basemsebentini lokhetsekile wasikhatsi sonkhe—njengetitfunywa telivangeli letisengakayi eGileyadi, emahlahlandlela lakhetsekile, babonisi labajikeletako nobe emalunga emndeni waseBethel. Labaphotfulile lapho batawusetjentiselwa kucinisa bantfu baNkulunkulu, labasemahhovisini eligatja, emsebentini wekujikeleta nobe etindzaweni letinebantfu labanyenti lapho bangakhutsata emabandla emsebentini wekushumayela.
Lamanye emahlahlandlela lakhetsekile atawucala kushumayela etindzaweni letikhashane. Kusukela ngaJanuary 1, 2012, labanye labaphotfule eSikolweni Lesisekelwe EBhayibhelini Sebazalwane Labangakashadi naseSikolweni Lesisekelwe EBhayibhelini SemaKhristu Lashadene, batfunyelwa njengemahlahlandlela lakhetsekile esikhashana futsi basetjentiselwa kucala nekwandzisa umsebenti wekushumayela etindzaweni letikhashane. Baniketwa tabelo njengemahlahlandlela lakhetsekile umnyaka nemnyaka kuze kuphele iminyaka lemitsatfu. Labo lababonakala baphumelela bangatfola tabelo tasikhatsi sonkhe.
Umhlangano wemnyaka wa-2011 bewusikhatsi lesijabulisako. Setsembele kuJehova kutsi utawubusisa letinhlelo letinsha tekutfutfukisa umsebenti wekushumayela futsi acinise nebunye lesinabo—kube ludvumo kuye.
[Libhokisi/Titfombe emakhasini 18, 19]
KUBATI KAHLE
Loluhlelo lwemhlangano belufaka ekhatsi nemcociswano webafelokati labasihlanu kulabayimfica labasaphila bemalunga eSigungu Lesibusako. Laba bekubodzadze Marina Sydlik, Edith Suiter, Melita Jaracz, Melba Barry, naSydney Barber. Bachaza kutsi balifundza njani liciniso nekutsi bawucala njani umsebenti wasikhatsi sonkhe. Ngamunye walabodzadze wacocela tilaleli ngetintfo letinhle latikhumbulako, ngebuntfu lobuhle bendvodza yakhe nangetibusiso labatijabulele ndzawonye. Lomcociswano waba nesiphetfo lesihle njengobe tilaleli tahlabela ingoma 86 lenesihloko lesitsi “Abesifazane Abathembekile, Odade AbangamaKristu.”
[Titfombe]
(Ngenhla) Daniel naMarina Sydlik; Grant naEdith Suiter; Theodore naMelita Jaracz
(Ngentasi) Lloyd naMelba Barry; Carey naSydney Barber
[Libalave ekhasini 16]
(Kute ubone kwatiswa lokuhlelwe kahle, fundza incwadzi)
Emagatja lasitfupha ahlanganiswa ndzawonye aba ngaphansi kwekucondzisa kweligatja laseMexico
EMEXICO
EGUATEMALA
EHONDURAS
E-EL SALVADOR
ENICARAGUA
ECOSTA RICA
EPANAMA
[Sitfombe ekhasini 17]
Umdvwebo wendlunkhulu yaboFakazi BaJehova letawakhiwa eWarwick, eNew York