I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • km 8/10 emakh. 3-6
  • Ungafakaza Yini Ungakahleli?

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • Ungafakaza Yini Ungakahleli?
  • Umsebenti Wetfu WeMbuso—2010
  • Tincwadzi Letinemaphuzu Lafanako
  • Kutfutfukisa Emakhono Etfu Emsebentini Wekushumayela​—Kucalisa Incociswano Kute Ufakaze Ungakahleli
    Umsebenti Wetfu WeMbuso—2014
Umsebenti Wetfu WeMbuso—2010
km 8/10 emakh. 3-6

Ungafakaza Yini Ungakahleli?

1. (a) Kuyini kufakaza lokungakahlelwa? (b) Bangakhi bantfu labakhona kulomhlangano labatfola liciniso ngobe kwafakazwa kubo ngalokungakahlelwa?

1 Bangakhi bantfu ebandleni lenu labatfola liciniso ngobe kwafakazwa kubo ngalokungakahlelwa? Ungamangala nawungeva imphendvulo. Kufakaza lokungakahlelwa kufaka ekhatsi kucoca ngetindzaba letinhle nebantfu lesihlangana nabo emisebentini yamalanga onkhe—kungaba ngulapho sihamba, nasivakashele tihlobo nobe bomakhelwane, nasiyawutsenga, nasisesikolweni, nasisemsebentini, kanye nakuletinye tindzawo letinyenti. Ecenjini lelitsite laboFakazi labangetulu kwa-200, emaphesenti langu-40 abo atfolwa ngekufakaza lokungakahlelwa. Ngako-ke, lendlela yekushumayela iyaphumelela kakhulu.

2. Ngutiphi tibonelo tekufakaza lokungakahlelwa lesititfola emiBhalweni?

2 Elikhulwini lekucala leminyaka, bavangeli bebavamise kufakaza ngalokungakahlelwa. Nasi sibonelo: Ngesikhatsi ahamba eSamariya, Jesu wafakaza kulomunye wesifazane lobekakha emanti emtfonjeni waJakobe. (Joh. 4:6-26) Filiphu wakhuluma nesiphatsimandla saseTopiya lebesifundza incwadzi ya-Isaya ngekutsi asibute umbuto lotsi: “Uyakuva yini loku lokufundzako?” (Imis. 8:26-38) Ngesikhatsi aboshiwe eFiliphi, umphostoli Pawula wafakaza kumgcinijele. (Imis. 16:23-34) Ngemuva kwaloko, ngesikhatsi Pawula aboshelwe endlini, ‘abebamukela ngetandla totimbili bonkhe labebeta batemvakashela, ashumayela kubo ngembuso waNkulunkulu, afundzisa ngeNkhosi Jesu Khristu.’ (Imis. 28:30, 31) Ngisho nobe unemahloni, nawe ungakwati kufakaza ungakahleli. Kanjani?

3. Yini lengasisita kutsi sincobe emahloni?

3 Tindlela Longacala Ngato: Linyenti letfu likutfola kumatima kukhuluma nebantfu lesingabati. Kukhuluma ngeliciniso kubonakala kumatima ngisho nakubantfu lesibatiko labangesibo boFakazi. Nanobe kunjalo, sitawukhutsateka kutsi sikhulume nabo nasizindla ngebuhle baJehova, emaciniso laligugu lawanikete tikhonti takhe, kanye nesimo lesibuhlungu bantfu balelive labakuso. (Jona 4:11; Hla. 40:5; Mat. 13:52) Ngetulu kwaloko, singacela Jehova kutsi asisite ‘sibe nesibindzi.’ (1 Thes. 2:2) Lomunye umfundzi waseGileyadi watsi: “Etikhatsini letinyenti, ngitfole kutsi umthantazo uyasita nangabe kumatima kutsi ngikhulume nebantfu.” Nangabe ungabata kukhuluma, yenta umthantazo lomfishane ngenhlitiyo.—Neh. 2:4.

4. Ngumuphi umgomo lesingatibekela wona ekucaleni, futsi leni?

4 Njengobe leligama lisho, kufakaza ungakahleli akusho kutsi kufanele sibe nesetfulo nobe umbhalo locondzile. Kungasisita kutibekela umgomo wekumane sicoce nebantfu ngaphandle kwekuba nemuva wekutsi kufanele sishumayele ngaleso sikhatsi. Bamemeteli labanyenti batsi kwenta loku kubaniketa sibindzi labasidzingako kute bagcine sebakhulumile ngetindzaba letinhle. Nangabe lomuntfu angatsandzi kukhuluma, akudzingeki kutsi umphocelele. Ngemusa, yekela kukhuluma ngalendzaba bese uchubeka nalokunye.

5. Yini lesita lomunye dzadze lonemahloni kutsi afakaze angakahleli?

5 Nakasatsenga emakethe, lomunye dzadze lonemahloni uvele abuke lotsite bese umoyitela ngemusa. Nangabe nalomuntfu amoyitela, ubese usho emavi latsite. Nangabe lomuntfu aphendvula kahle, loku kumniketa sibindzi sekuchubeka akhuluma. Uyalalelisisa, bese wetama kucabanga ngekutsi nguyiphi incenye yetindzaba letinhle lengatsandzeka kulomuntfu. Asebentisa lendlela, uhambise tincwadzi letinyenti wate wacalisa nesifundvo seliBhayibheli.

6. Singacala njani kukhuluma nemuntfu ngalokungakahlelwa?

6 Kucalisa Kukhuluma: Yini lesingayisho kute sicale kukhuluma nemuntfu? Ngesikhatsi Jesu akhuluma nalowesifazane emtfonjeni, wavele wamcela kutsi amnatsise emanti. (Joh. 4:7) Ngako natsi singamvusela ngemusa umuntfu nobe simbute umbuto kute sicale kukhuluma naye. Njengobe nichubeka nikhuluma, ungatfola litfuba lekucoca ngeliphuzu lelisemBhalweni, futsi kanjalo uhlanyele inhlanyelo yeliciniso. (Shu. 11:6) Labanye baye baphumelela ngekusho lokutsite lokungakhanga futsi kuvuse lilukuluku lemuntfu, kumente afune kubuta umbuto. Sibonelo saloku kutsi nanisamele kuyawubona dokotela, ungacala kukhuluma ngekutsi utsi: “Ngitawujabula ngesikhatsi ngingeke ngisaphindze ngigule.”

7. Kunakisisa kungasisita njani kutsi sifakaze singakahleli?

7 Kunakisisa nako kungasisita kutsi sikwati kucala kukhuluma nebantfu. Nasibona umtali lonebantfwana labatiphetse kahle, singamncoma bese siyambuta: “Yini lekusitile kutsi ube ngumtali lophumelelako?” Lomunye dzadze unaka tintfo bantfu labacoca ngato emsebentini, abese akhuluma nabo ngekwatiswa lokucondzile lokumayelana naloko labafuna kukwati. Ngesikhatsi eva kutsi lomunye wesifazane emsebentini abehlela kushada, wamniketa i-“Phaphama!” lebeyikhuluma ngendlela yekuhlela umshado. Loku kwabangela kutsi bachubeke bacoca ngeliBhayibheli.

8. Singatisebentisa njani tincwadzi tetfu kute sicoce nebantfu?

8 Lenye indlela yekucala kukhuluma ingaba kufundza tincwadzi tetfu lapho labanye bangasibona khona. Lomunye umzalwane uvula sihloko lesikhangako se-Sicongosekulindza nobe se-“Phaphama!” bese uyasifundza. Nakabona kutsi lomunye umuntfu losedvutane ubuka lomagazini, umbuta umbuto nobe akhulume kancane ngalesihloko. Loku kumenta acale kukhuluma futsi anikete bufakazi. Kubeka tincwadzi tetfu lapho bantfu batibona khona kungakha lilukuluku kulesisebenta nabo nobe lesifundza nabo esikolweni, bese kubenta kutsi basibute imibuto.

9, 10. (a) Singawakha njani ematfuba ekufakaza singakahleli? (b) Wena ukhone njani kukwenta loku?

9 Kwakha Ematfuba: Njengobe sicaphela kuphutfuma kwemsebenti wekushumayela, akukafaneli sicabange kutsi kufakaza lokungakahlelwa kutawuvele kutentakalele. Kunaloko, kufanele sakhe ematfuba ekufakaza njengobe sichubeka nemisebenti yetfu yamalanga onkhe. Cabangisisa ngebantfu lokungenteka kutsi uhlangane nabo, bese uyahlela kutsi ungacala njani kukhuluma nabo ngemusa. Hlala uphetse liBhayibheli lakho kanye naletinye tincwadzi longatiniketa labo labakhombisa inshisekelo.—1 Phet. 3:15.

10 Ngekuhlakanipha, bamemeteli labanyenti batitfolile tindlela tekwakha ematfuba ekufakaza lokungakahlelwa. Lomunye dzadze lohlala esakhiweni lokungangeni nobe ngubani kuso, usebentisa tindzawo tekungcebeleka talapho kute adlale umdlalo wekuhlanganisa ticucu tetitfombe (puzzle) letikhombisa indalo lenhle. Bantfu nabakhuluma naye ngebuhle balendzawo, usebentisa lelitfuba kute acalise kukhuluma nabo futsi abatjele ngesetsembiso seliBhayibheli ‘selizulu lelisha nemhlaba lomusha.’ (Semb. 21:1-4) Tikhona yini tindlela longakha ngato ematfuba ekufakaza ungakahleli?

11. Singayilandzelela njani inshisekelo yebantfu lesibatfola nasifakaza singakahleli?

11 Kulandzelela Inshisekelo Lekhonjisiwe: Nangabe utfola umuntfu lolalelako, yetama kulandzelela inshisekelo yakhe. Nangabe kufaneleka, ungase utsi: “Ngikujabulele kakhulu kucoca nawe. Ngingakutfola kuphi kute siphindze sicoce?” Labanye bamemeteli bavele banikete lona labacoce naye likheli kanye nenombolo yabo yelucingo bese batsi: “Ngikujabulele kucoca nawe. Nawungatsandza kwati kabanti ngaloko lebesikhuluma ngako, ungangitsintsa kulelikheli nobe kulenombolo.” Nangabe ungeke ukwati kulandzelela inshisekelo yakhe, hlela kutsi libandla lelifanele lente njalo ngekutsi unikete mabhalane welibandla lenu lifomu lelitsi “Siza Ulandelele” (S-43), ngesiZulu.

12. (a) Kungani kufanele sisikhumbule futsi sisibike sikhatsi lesisicitsa sifakaza ngalokungakahlelwa? (b) Ngumiphi imiphumela letfolakele ngekufakaza ngalokungakahlelwa? (Fundza libhokisi lelitsi “Imiphumela Yekufakaza Lokungakahlelwa”)

12 Kufanele sisibike sikhatsi lesisicitsa sifakaza ngalokungakahlelwa. Ngako-ke, ciniseka kutsi usibhala phansi, ngisho nobe kumizuzu lembalwa ngelilanga. Asewucabange ngaloku: Kube wonkhe ummemeteli abefakaza ngalokungakahlelwa imizuzu lesihlanu ngelilanga, bekungangeteka ema-awa langetulu kwetigidzi letingu-17 inyanga nenyanga.

13. Yini lokufanele isikhutsate kutsi sifakaze ngalokungakahlelwa?

13 Sinesizatfu lesihle kakhulu sekufakaza ngalokungakahlelwa—lokulutsandvo ngaNkulunkulu nangabomakhelwane. (Mat. 22:37-39) Tinhlitiyo tetfu letigcwele kubonga ngetimfanelo taJehova kanye nangetinjongo takhe tisikhutsata kutsi sikhulume ‘ngenkhatimulo yebukhosi bakhe.’ (Hla. 145:7, 10-12) Kubakhatsalela ngebucotfo bomakhelwane betfu kusenta siwasebentise kahle onkhe ematfuba lafanele ekucoca nabo ngetindzaba letinhle sikhatsi sisekhona. (Rom. 10:13, 14) Ngekucabanga kusenesikhatsi kanye nangekulungiselela, sonkhe singakwati kufakaza ngalokungakahlelwa futsi sitibonele injabulo yekukhombisa umuntfu lonenhlitiyo lecotfo liciniso.

[Emavi lacashuniwe lasekhasini 4]

Kungakusita kutibekela umgomo wekutsi uhlangane nebantfu futsi ucale kucoca nabo

[Emavi lacashuniwe lasekhasini 5]

Ngekuhlakanipha, bamemeteli labanyenti batitfolile tindlela tekwakha ematfuba ekufakaza ngalokungakahlelwa

[Libhokisi ekhasini 5]

Loko Lokungasisita Kutsi Sikhulume Nebantfu

◼ Thantazela lusito kute ukhone kucala

◼ Khetsa labo lababonakala banebungani futsi labangakajaki

◼ Babuke emehlweni, moyitela, futsi ukhulume ngentfo lengabakhanga

◼ Bani silaleli lesihle

[Libhokisi ekhasini 6]

Imiphumela Yekufakaza Lokungakahlelwa

• Lapho asegalaji amele imoto yakhe lebeyiyolungiswa, lomunye umzalwane wafakaza kulabo lebebaseceleni kwakhe, futsi wabaniketa timemo, letibamemela enkhulumeni yelinyenti. Kwatsi emhlanganweni wesigodzi ngemuva kwemnyaka, umzalwane lotsite weta kuye wambingelela ngenjabulo. Kwakungulenye yalamadvodza labewanikete timemo ngalesikhatsi asegalaji. Lendvodza yaya kuyawulalela lenkhulumo yelinyenti futsi yacela nesifundvo seliBhayibheli. Lendvodza kanye nemkayo besebabhajatisiwe.

• Lomunye dzadze lowatfola liciniso ngekufakaza lokungakahlelwa utsatsa bantfu lahlangana nabo ngesizatfu sebantfwana bakhe labatsatfu njengensimi yakhe. Insimi yakhe ihlanganisa bomakhelwane kanye nebatali lahlangana nabo esikolweni kanye nasemihlanganweni yebatali. Nobe nini lapho atetfula kubo, usho emavi lamelula nalasuka enhlitiyweni, ekutsi liBhayibheli lilithulusi lelilusito ekukhuliseni bantfwana bakhe, bese ushintja indzaba yakhe. Ngesizatfu sekutsi usuke sekacalile kukhuluma nabo, kubese kuba melula ngaye kukhuluma nabo ngeliBhayibheli. Ngekusebentisa lendlela, uye wakhona kusita bantfu labangu-12 kutsi babhajatiswe.

• Lapho lomunye dzadze avakashelwa yindvodza letsengisa umshuwalensi, watsatsa loku njengelitfuba lekuniketa bufakazi. Wayibuta kutsi ingatsandza yini kuba nemphilo lenhle, injabulo, kanye nekutfola kuphila lokuphakadze. Yatsi ingatsandza futsi yambuta kutsi hlobo luni lwemshuwalensi lolo labekhuluma ngalo. Wayikhombisa titsembiso teliBhayibheli futsi wayihambisela incwadzi, leyacedza kuyifundza ngebusuku lobubodvwa. Kwahlelwa sifundvo seliBhayibheli, yacala kuta emihlanganweni, futsi ngemuva kwaloko yabhajatiswa.

• Endizeni, lomunye dzadze wakhuluma nalomunye wesifazane labehleti eceleni kwakhe futsi wafakaza kuye. Nabehla esikhumulweni setindiza, lodzadze waniketa lowesifazane likheli lakhe kanye nenombolo yakhe yelucingo futsi wamkhutsata kutsi acele boFakazi baJehova bamchubele sifundvo seliBhayibheli nabefika kakhe. Ngakusasa boFakazi lababili befika ekhaya lalowesifazane. Wacala kutadisha liBhayibheli, watfutfuka ngekushesha, wabhajatiswa, futsi ngekushesha abesachuba tifundvo teliBhayibheli letintsatfu.

• Umzalwane loneminyaka lengu-100 budzala, longaboni emehlweni futsi lohlala ekhaya lalasebakhulile uvame kutsi: “Siyawudzinga uMbuso.” Loku kuye kwaphakamisa imibuto kubonesi kanye nakulabanye labahlala lapho, lokuye kwamenta wakhona kuchaza kutsi uyini uMbuso. Lomunye webesifazane losebenta lapho wambuta kutsi yini latawuyenta ePharadisi. Wamphendvula watsi: “Ngitawubona emehlweni ngiphindze ngihambe, futsi ngishise nesihlalo sami salabakhubatekile.” Njengobe yena angaboni emehlweni, ucela lowesifazane kutsi amfundzele bomagazini. Lapho kufika indvodzakati yalomzalwane, lowesifazane wacela kutsatsa labomagazini ahambe nabo ekhaya lakhe. Lomunye nesi watsi kulendvodzakati: “Sicubulo setfu lesisha lapha ekhaya lalasebakhulile sitsi: ‘Siyawudzinga uMbuso.’”

• Ngesikhatsi lomunye dzadze abambe lilayini ekhefini, weva sicumbi semadvodza labehleti dvutane akhuluma tindzaba letimayelana nepolitiki. Lenye yalamadvodza yatsi hulumende angeke aticatulule tinkinga tebantfu. Lodzadze watsi: ‘Nali litfuba lami.’ Wenta umthantazo lomfishane wase uya kulamadvodza. Ngemuva kwekutetfula, wawatjela ngahulumende lotawucatulula tinkinga tebantfu, lokunguMbuso waNkulunkulu, futsi wawahambisela incwajana labeyiphetse. Kwatsi kusenjalo, kwachamuka meninjeni walelikhefi. Lodzadze wacabanga kutsi utewumcosha. Kunaloko wamtjela kutsi abelalele, futsi naye ucela amuphe incwajana. Sisebenti naso lebesilalele seta sehla tinyembeti ebusweni. Besike sachutjelwa sifundvo seliBhayibheli futsi besifuna kuphindze sicale kufundza.

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share