SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 16
INGOMA 87 Kotani! Nitfole Kucabuleka
Maye Kuhle Kuba Ngumngani Webazalwane Nabodzadze!
“Maye kuhle futsi kumnandzi kutsi bazalwane bahlale ndzawonye ngebunye!”—HLA. 133:1.
LOKUTAWUCOCWA NGAKO
Kulesihloko sitawucoca ngekutsi singasondzelana njani nebazalwane betfu nabodzadze nekutsi Jehova utasibusisa njani nasiba bangani nabo.
1-2. Nguyiphi lenye intfo lebaluleke kakhulu kuJehova, futsi yini lafuna siyente?
INDLELA lesiphatsa ngayo labanye bantfu ibaluleke kakhulu kuJehova. Jesu wafundzisa kutsi kufanele sitsandze makhelwane wetfu njengobe sititsandza tsine. (Mat. 22:37-39) Loko kusho kutsi kufanele sibe nemusa ngisho nakulabo labangasibo boFakazi. Nasenta njalo, silingisa Jehova Nkulunkulu, ‘lowenta lilanga liphumele bantfu lababi nalabahle, aphindze ente imvula inele bantfu labalungile nalabangakalungi.’—Mat. 5:45.
2 Nanobe Jehova abatsandza bonkhe bantfu, kepha ubatsandza kakhulu labo labenta lokulungile. (Joh. 14:21) Ufuna simlingise. Usikhutsata kutsi ‘sibatsandze kakhulu’ bazalwane betfu nabodzadze futsi sibakhombise kutsi ‘siyabatsandza.’ (1 Phet. 4:8; Rom. 12:10) Loluhlobo lolu lwelutsandvo luyafanana nendlela lesitiva ngayo ngesihlobo lesisitsandzako nobe umngani lesisondzelene kakhulu naye.
3. Yini lokufanele siyikhumbule mayelana nelutsandvo?
3 Njengembali lehlala endlini, lutsandvo ludzinga kunakekelwa kuze lukhule. Umphostoli Pawula weluleka emaKhristu watsi: “Hlalani nitsandzana njengobe nibazalwane.” (Heb. 13:1) Jehova ufuna sichubeke sibatsandza labanye. Lesihloko sitawukhuluma ngekutsi kubaluleke ngani kutsi sisondzelane kakhulu nebazalwane betfu nabodzadze nekutsi singachubeka njani sikwenta loko.
KUBALULEKE NGANI KUTSI SISONDZELANE KAKHULU NEBAZALWANE NABODZADZE?
4. Njengobe kuchazwe kuTihlabelelo 133:1, yini lesingayenta kuze sichubeke sibutsatsa njengalobuligugu bunye lesinabo nebazalwane betfu nabodzadze? (Buka netitfombe.)
4 Fundza Tihlabelelo 133:1. Siyavumelana nemhlabeleli lowabhala kutsi “kuhle futsi kumnandzi” kutsi sibe bangani nalabo labatsandza Jehova. Kodvwa njengobe umuntfu angahle angasabi nandzaba nesihlahla lesikhulu lasibona onkhe malanga, natsi singahle sicale kungasabi nendzaba nebunye lobuhle lobusemkhatsini webazalwane betfu nabodzadze. Sihlale sibabona njalo, mhlawumbe sibabona tikhatsi letimbalwa ngeliviki. Ngako yini lesingayenta kuze bachubeke babalulekile kitsi? Indlela lesibatsandza ngayo itawukhula nangabe sitinika sikhatsi sekucabanga ngekutsi ngamunye wabo ubaluleke kangakanani ebandleni nekutsi ubaluleke kangakanani kitsi.
Ungacali ububukele phansi bunye lobuhle lobusemkhatsini wemaKhristu (Buka sigaba 4)
5. Lubatsintsa njani labanye lutsandvo lolukhona emkhatsini webazalwane betfu nabodzadze?
5 Labanye lubatsintsa kakhulu lutsandvo lolukhona emkhatsini wetfu labalubona nabacala kuya emihlanganweni yetfu. Loko nje kukodvwa kungabenta baphetse ngekutsi sebalitfolile liciniso. Jesu watsi: “Nangabe nitsandzana, bonkhe batawukwati kutsi nibafundzi bami.” (Joh. 13:35) Cabanga ngalokwenteka kuChaithra, lebekangumfundzi wasenyuvesi futsi adadisha liBhayibheli naBoFakazi BaJehova. Wavuma ngesikhatsi amenywa emhlanganweni wesifundza. Ngemuva kwekuba khona ngelilanga lekucala lalomhlangano, Chaithra watjela lona lebekadadisha naye liBhayibheli watsi: “Angizange sengiyitfole i-hug kubatali bami. Kodvwa emhlanganweni wenu, ngitfole ema-hug langu-52 ngelilanga linye nje! Ngiluvile lutsandvo lwaJehova asebentisa lomndeni wakhe. Nami ngifuna kuba yincenye yalomndeni.” Chaithra wachubeka atfutfuka futsi wabhajatiswa nga-2024. Nangabe labo labacala kutihlanganisa natsi babona imisebenti yetfu lemihle, lefaka ekhatsi lutsandvo lolukhona emkhatsini wetfu, loku kuvame kubakhutsata kutsi bakhonte Jehova.—Mat. 5:16.
6. Kungasivikela njani kusondzelana nebazalwane betfu nabodzadze?
6 Kusondzelana nebazalwane nabodzadze kungasivikela. Pawula wakhutsata bazalwane bakhe nabodzadze watsi: “Chubekani nikhutsatana malanga onkhe . . . khona kutawuba bete emkhatsini wenu loba lukhuni ngenca yekuyenga kwesono.” (Heb. 3:13) Nangabe sidvumateka kangangekutsi tinyawo tetfu tize tiduke endleleni yekulunga, Jehova angasebentisa umzalwane nobe dzadze kuze asisite. (Hla. 73:2, 17, 23) Sikhutsato lesinjalo singaba lusito lolukhulu kitsi.
7. Lutsandvo luhlobana njani nebunye? (KubaseKholose 3:13, 14)
7 Siyincenye yelicembu lebantfu lelisebenta kamatima kuze likhombisane lutsandvo, ngako sitfola tibusiso letinyenti. (1 Joh. 4:11) Sibonelo nje, lutsandvo lusenta ‘sichubeke sibeketelelana,’ futsi loko kufaka sandla kuze kube nebunye emkhatsini wetfu. (Fundza KubaseKholose 3:13, 14; Ef. 4:2-6) Ngako kute lelinye licembu lebantfu lelijabula kwendlula indlela lesijabula ngayo nasisemihlanganweni yelibandla.
HLONIPHANANI
8. Jehova usisita njani kuze sibe nebunye?
8 Buyamangalisa bunye lobukhona emkhatsini webazalwane betfu nabodzadze. NguJehova lowenta kutsi kube nalobunye nanobe sinesono. (1 Khor. 12:25) LiBhayibheli litsi ‘sifundziswa nguNkulunkulu kutsi sitsandzane.’ (1 Thes. 4:9) Ngalamanye emagama, Jehova usebentisa imiBhalo kuze asitjele loko lokufanele sikwente kuze sisondzelane nebazalwane betfu nabodzadze. ‘Singafundziswa nguNkulunkulu’ ngekutsi sihlolisise timfundziso takhe futsi sitisebentise ekuphileni kwetfu. (Heb. 4:12; Jak. 1:25) Nguloko kanye BoFakazi BaJehova labetama kamatima kukwenta.
9. Yini lesiyifundza KubaseRoma 12:9-13 mayelana nekuhloniphana?
9 LiVi laNkulunkulu lisifundzisa njani kutsi sisondzelane nebazalwane betfu nabodzadze? Cabanga ngaloko Pawula lakusho ngalendzaba, njengobe kuvetwe KubaseRoma 12:9-13. (Fundza.) Naka emavi latsi: “Nihambe embili ekuhloniphaneni.” Asho kutsini? Kufanele kube ngitsi lesitsatsa sinyatselo kucala kuze sikhombise kutsi ‘siyabatsandza’ labanye ngekutsi sibacolele, sibemukele emakhaya etfu, futsi sibaphe loko lesinako. (Ef. 4:32) Akukafaneli ulindzele kutsi umzalwane wakho nobe dzadze kube nguye losondzela kuwe kucala. ‘Ungahamba embili’ ekwenteni letintfo. Nawenta njalo, utawutfola naku Jesu lakwetsembisa nakatsi: “Kunenjabulo lenkhulu ekupheni kunasekwemukeleni.”—Imis. 20:35.
10. Singakhutsala njani nakutiwa endzabeni ‘yekuhloniphana’? (Buka nesitfombe.)
10 Ngekushesha nje ngemuva kwekutsi Pawula asitjele kutsi sihambe embili ekuhloniphaneni, wasikhutsata kutsi ‘sikhutsale, singavilaphi.’ Umuntfu lokhutsele usebenta kamatima. Nakaniketwe umsebenti lotsite, uwenta ngekutimisela. Taga 3:27, 28 tisikhutsata titsi: “Bentele lokuhle labo labadzinga lusito nangabe ungakhona kubasita.” Ngako, nangabe sibona lotsite adzinga lusito, kufanele sente lokusemandleni etfu kuze simsite. Angeke size sihlehlise kumsita; futsi angeke sititjele kutsi kunalotsite lotamsita.—1 Joh. 3:17, 18.
Kufanele sitsatse sinyatselo kucala kuze sisite bazalwane betfu nabodzadze labadzinga lusito (Buka sigaba 10)
11. Yini lengasisita kuze sisondzelane?
11 Lenye indlela lesikhombisa ngayo kutsi siyabahlonipha labanye kutsi sisheshe sibacolele nangabe basiphetse kabi. Kubase-Efesu 4:26 utsi: “Lilanga alingashoni nisetfukutsele.” Ngasiphi sizatfu? Vesi 27 ukhombisa kutsi nasenta njalo ‘singanika Develi litfuba.’ EVini lakhe, Jehova usitjela tikhatsi letinyenti kutsi sicolelane. KubaseKholose 3:13 usikhutsata kutsi ‘sichubeke sitsetselelana ngekukhululeka.’ Tincane tintfo letinemandla ekusisondzeta kulabanye kwendlula kungawanaki emaphutsa abo. Nasenta njalo, sisuke sisita kuze ‘sigcine bunye bemoya ngesibopho sekuthula.’ (Ef. 4:3) Kafishane, kucolela kusifaka kakhulu sandla kuze kube nebunye nekuthula.
12. Jehova usisita njani kutsi sicolele?
12 Kuliciniso kutsi singahle sikutfole kumatima kucolela umuntfu losivise buhlungu. Kodvwa singakhona kukwenta loko ngekusitwa ngumoya waNkulunkulu. Ngemuva kwekutsi imiBhalo isikhutsate kutsi ‘sitsandzane’ futsi ‘sikhutsale,’ iphindze itsi: “Vutsani emoyeni.” Umuntfu ‘lovutsako,’ ngumuntfu lonemdlandla lomkhulu ngenca yekusitwa ngumoya longcwele. Ngako umoya waNkulunkulu ungasisita kutsi sitsandzane futsi sicolelane ngalokusuka enhlitiyweni. Kungako sincenga Jehova ngalokusuka enhlitiyweni kutsi asisite.—Luk. 11:13.
“KUBE BETE KWEHLUKANA EMKHATSINI WENU”
13. Yini lengabangela kwehlukana emkhatsini wetfu?
13 Libandla lakhiwa ngito “tonkhe tinhlobo tebantfu” letikhule ngetindlela letingafani. (1 Thim. 2:3, 4) Nangabe singakanaki, lokungafani kungabanga kwehlukana etintfweni umuntfu ngamunye latikhetsela kuto, njengasendzabeni yekugcoka nekutilungisa, endleleni umuntfu lanakekela ngayo imphilo yakhe nobe loko latijabulisa ngako. (Rom. 14:4; 1 Khor. 1:10) Ngenca yekutsi Nkulunkulu usifundzise kutsi sitsandzane, kufanele sicaphele singaphoceleli imibono yetfu kube shengatsi incono kuneyalabanye.—Fil. 2:3.
14. Yini lokufanele sihlale setama kuyenta, futsi ngasiphi sizatfu?
14 Singaphindze sikugweme kwehlukana ebandleni ngekutsi ngaso sonkhe sikhatsi sitimisele kukhutsata labanye futsi sibakhe. (1 Thes. 5:11) Muva nje, linani lelikhulu lebamemeteli lebeseliphelelwe ngumdlandla wekukhonta Nkulunkulu nobe lebelisusiwe, selibuyele ebandleni. Sibemukela ngetandla letifutfumele! (2 Khor. 2:8) Naka naku lokwenteka kulomunye dzadze lowabuyela eHholweni leMbuso ngemuva kweminyaka lengu-10 angasayi. Utsi: “Wonkhe muntfu bekamoyitela nakangibona futsi bekangichawula.” (Imis. 3:19) Wamtsintsa njani lomusa lakhonjiswa wona? Utsi: “Ngeva ngatsi sandla saJehova besingicondzisa kuze ngiphindze ngijabule.” Nangabe sakha bonkhe bantfu, singasetjentiswa nguKhristu kuze sikhutsate labo ‘labadziniwe nalabasindvwako.’—Mat. 11:28, 29.
15. Yini lokunye lesingakwenta kuze kube nebunye? (Buka nesitfombe.)
15 Singaphindze sikhutsate bunye ngaloko lesikushoko. Jobe 12:11 utsi: “Indlebe ayiwavivinyi yini emavi njengobe nelulwimi lukunambitsa kudla?” Njengobe nje umpheki lonelikhono ahlale eva kudla lakuphekile kuze aciniseke kutsi kumnandzi ngaphambi kwekutsi akuphakele labanye, natsi senta kahle ngekucabangisisa ngaloko lesitakusho ngaphambi kwekutsi sikusho. (Hla. 141:3) Umgomo wetfu kufanele kube kuciniseka kutsi loko lesitakusho kutawakha, kukhutsate futsi ‘kubasite labo labalalele.’—Ef. 4:29.
Cabanga ngaloko lotawukusho ngaphambi kwekutsi ukusho (Buka sigaba 15)
16. Bobani kakhulu lokufanele betame kusho emavi lakhutsatako?
16 Emadvodza nebatali kufanele bahlale bafuna ematfuba ekusho tintfo letakhako. (Khol. 3:19, 21; Thit. 2:4) Labadzala belibandla nabo kufanele bakhutsate futsi badvudvute umhlambi waJehova labawelusile. (Isa. 32:1, 2; Gal. 6:1) Lesinye saga seliBhayibheli sisikhumbuta naku, sitsi: “Emavi lakhulunywe ngesikhatsi lesikahle amnandzi kakhulu!”—Taga 15:23.
TSANDZA “NGETENTO NANGELICINISO”
17. Yini lesingayenta kuze siciniseke kutsi sibatsandza ngalokusuka enhlitiyweni bazalwane betfu nabodzadze?
17 Umphostoli Johane nakasikhutsata utsi: “Akukafaneli sitsandze ngelivi nobe ngemlomo kuphela, kodvwa kufanele sitsandze ngetento nangeliciniso.” (1 Joh. 3:18) Sifuna kutsi lutsandvo lesinalo ngebazalwane betfu nabodzadze lusuke enhlitiyweni. Singakwenta njani loko? Nasicitsa sikhatsi lesinyenti nabo, sitawusondzelana kakhulu nabo futsi lutsandvo lwetfu ngabo lutawukhula. Ngako, yakha ematfuba ekucitsa sikhatsi nabo, kungaba semihlanganweni yelibandla nobe emsebentini wekushumayela. Tinike sikhatsi sekubavakashela. Nasenta njalo, sitawube siyakhombisa kutsi ‘sifundziswa nguNkulunkulu kutsi sitsandzane.’ (1 Thes. 4:9) Ngetulu kwaloko, sitawuchubeka sitibonela kutsi “kuhle futsi kumnandzi kutsi bazalwane bahlale ndzawonye ngebunye!”—Hla. 133:1.
INGOMA 90 Khutsatanani