SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 30
INGOMA 97 Kuphila KuseVini LaNkulunkulu
Usengachubeka Yini Ufundza Etimfundzisweni TeliBhayibheli Letisisekelo?
“Ngitawuchubeka nginikhumbuta ngaletintfo, nanobe nitati futsi nicinile ecinisweni.”—2 PHET. 1:12.
LOKUTAWUCOCWA NGAKO
Kulesihloko sitawubona kutsi tintfo lesatifundza nasicala kudadisha liBhayibheli tisengasisita nalamuhla.
1. Takutsintsa njani timfundziso teliBhayibheli ngesikhatsi ucala kufundza liciniso?
TIMFUNDZISO teliBhayibheli letisisekelo tikushintjile kuphila kwetfu. Sibonelo nje, ngesikhatsi sifundza kutsi ligama laNkulunkulu nguJehova, sabese setama kuba bangani bakhe. (Isa. 42:8) Satsi nasifundza kutsi kwentekani kumuntfu nasekafile, sabese asisatibuti kutsi bantfu labafile lesibatsandzako bayahlupheka yini. (Shu. 9:10) Ngetulu kwaloko, ngesikhatsi sifundza ngesetsembiso saNkulunkulu seliPharadisi lelitawuba lamhlabeni, sabese asisakhatsateki ngelikusasa letfu. Besiciniseka kutsi sitawuphila sikhatsi lesidze, hhayi nje sikhashana, lokuyiminyaka lengu-70 nobe lengu-80, kodvwa phakadze.—Hla. 37:29; 90:10.
2. Incwadzi ya-2 Phetro 1:12, 13 iveta njani kutsi timfundziso teliBhayibheli letisisekelo tiyawasita ngisho nemaKhristu lavutsiwe?
2 Kufanele singacali sitibukele phansi timfundziso teliBhayibheli letisisekelo. Encwadzini yakhe yesibili, umphostoli Phetro wabhalela emaKhristu ‘lebekacinile ecinisweni.’ (Fundza 2 Phetro 1:12, 13.) Kodvwa ngaleso sikhatsi, bekunebantfu lababi ebandleni lebebafuna kukhweshisa bazalwane nabodzadze ecinisweni. (2 Phet. 2:1-3) Phetro bekafuna kucinisa bazalwane bakhe nabodzadze kuze abasite kutsi bakhone kumelana nalengoti. Kuze akwente loko, wabakhumbuta ngaletinye timfundziso lebesebatifundzile. Letimfundziso betitabasita kutsi bahlale betsembekile kuze kube sekugcineni.
3. Fanekisa kutsi yini leyenta onkhe emaKhristu kudzingeke kutsi achubeke acabangisisa ngetimfundziso teliBhayibheli letisisekelo.
3 Njengobe sichubeka siba ngemaKhristu lavutsiwe, sisengachubeka sisitakala etimfundzisweni teliBhayibheli letisisekelo. Ase sifanekise: Umpheki lonelikhono kanye nempheki losafundza kupheka bangahle basebentise tintfo letifanako nabapheka kudla lokutsite. Kodvwa lompheki lonelikhono losanesikhatsi lesidze apheka, sewufundze kusebentisa letintfo letifanako tekupheka, futsi ngato ubese sewupheka kudla lokusha nalokumnandzi kakhulu. Ngendlela lefanako, labo lasebanesikhatsi bakhonta Jehova kanye nalabo labasebasha ecinisweni, bangahle babuke emaciniso eliBhayibheli lasisekelo ngetindlela letingafani. Timo tetfu nobe imisebenti lesiyentako enhlanganweni kungenteka ishintjile kusukela sabhajatiswa. Nangabe sisebentisa loko lesikufundzile esikhatsini lesendlulile esimeni lesikuso nyalo, singabese sitfola tindlela letinsha tekukusebentisa. Ase sibone kutsi yini emaKhristu lavutsiwe langayifundza kunati timfundziso teliBhayibheli letisisekelo.
JEHOVA UNGUMDALI
4. Kusitsintse njani kufundza kutsi Jehova unguMdali?
4 “Loyo lowakhe tonkhe tintfo nguNkulunkulu.” (Heb. 3:4) Siyati kutsi umhlaba lesiphila kuwo kanye netintfo letiphilako letikuwo kwadalwa nguMdali lohlakaniphe ngalokuphelele nalonemandla lamangalisako. Wasidala, ngako usati kusuka nekuhlala. Ngetulu kwaloko, uyasikhatsalela. Uyakwati loko lokusilungelako. Kwati leliciniso lekutsi Jehova unguMdali, kusitsintse ngendlela lemangalisako, kusente sati kutsi siphilelani.
5. Nguliphi liciniso lelingasisita kutsi sitfobeke? (Isaya 45:9-12)
5 Liciniso lekutsi Jehova unguMdali lingasenta sitfobeke. Ngemuva kwekutsi Jobe atinake kakhulu yena futsi anake kakhulu nalabanye bantfu, Jehova wamkhumbuta kutsi nguye uMdali longuSomandla. (Jobe 38:1-4) Loko kwamsita Jobe wabona kutsi tindlela taNkulunkulu tiphakeme kakhulu kunetemuntfu. Ngekuvumelana naloko, umphrofethi Isaya wabhala watsi: “Lubumba lungasho yini kuMbumbi lutsi: ‘Wakhani?’”—Fundza Isaya 45:9-12.
6. Kukunini lasingacabangisisa khona ngesikhundla saJehova lesiphakeme njengobe anguMdali wetfu? (Buka netitfombe.)
6 Nangabe sekuphele iminyaka leminyenti umKhristu akhonta Jehova, angabese ucala kwetsembela embonweni wakhe kunekutsi afune sicondziso kuJehova naseVini lakhe. (Jobe 37:23, 24) Kodvwa kungentekani nangabe umuntfu acabanga ngalokujulile ngekuhlakanipha kweMdali wakhe lokumangalisako nangebukhulu bakhe? (Isa. 40:22; 55:8, 9) Leliciniso lelibalulekile litamsita kutsi ahlale atfobekile futsi angetsembeli kakhulu embonweni wakhe.
Yini lengasisita sikhumbule kutsi umbono wetfu awusincono kunewaJehova? (Buka sigaba 6)d
7. Yini leyentiwa nguRahela kuze emukele sicondziso?
7 Rahela, lohlala eSlovenia, utfole kutsi kucabanga ngeMdali wakhe kumsite kutsi emukele lushintjo lolwentiwa yinhlangano. Utsi: “Ngalesinye sikhatsi bekuba matima kwemukela tincumo letentiwa ngulabo labaholako. Sibonelo nje, ngisho nangemuva kwekubukela Kwatiswa Kwakamuva Kwa-2023 Lokuvela ESigungwini Lesibusako #8, ngetfuka nangibona kwekucala umzalwane lonesilevu abeka inkhulumo. Ngako ngathantaza kuJehova ngamcela kutsi angisite ngemukele lolushintjo.” Rahela wabona kutsi njengobe Jehova anguMdali welizulu nemhlaba, uhlale ayati indlela lekahle yekucondzisa inhlangano yakhe. Nangabe ukutfola kumatima kuhambisana nekucondza lokusha nobe kwemukela sicondziso lesisha, kungaba njani utinike sikhatsi sekucabangisisa ngekuhlakanipha lokukhulu kweMdali wetfu kanye nemandla akhe lamakhulu?—Rom. 11:33-36.
YINI LEYENTA NKULUNKULU AVUMELE KUHLUPHEKA?
8. Kusisite njani kufundza kutsi yini leyenta Nkulunkulu avumele kuhlupheka?
8 Yini leyenta Nkulunkulu avumele kuhlupheka? Labanye labehlulekile kuphendvula lombuto bamtfukutselele Nkulunkulu nobe baphetsa ngekutsi Nkulunkulu akekho! (Taga 19:3) Kodvwa ngalokwehlukile, wena ufundzile kutsi akusuye Jehova lobangela kuhlupheka, kodvwa kubangelwa sono nemaphutsa etfu. Ufundzile nekutsi, ngenca yekutsi Jehova uyababeketelela bantfu, loko kwente kutsi tigidzi timati futsi titibonele indlela Jehova latawucedza ngayo kuhlupheka ngalokuphelele. (2 Phet. 3:9, 15) Lamaciniso akudvudvutile futsi akwenta wasondzelana kakhulu naye.
9. Kukutiphi timo lasingahle sicabange khona ngetizatfu letenta Jehova avumele kuhlupheka?
9 Siyati kutsi kufanele sibeketele njengobe siselindzele Jehova kutsi acedze kuhlupheka. Nobe kunjalo, nangabe tsine nobe umuntfu lesimtsandzako acindzeteleka, aphatfwa kabi nobe ashonelwa, singahle sitibute kutsi yini leyenta Jehova angasisiti ngekushesha. (Hab. 1:2, 3) Etikhatsini letinjalo, kukuhlakanipha kucabanga ngetizatfu letenta Jehova avumele bantfu labalungile kutsi babe netinkinga.a (Hla. 34:19) Singaphindze sicabange nangekutsi Jehova uyafuna kukucedza kuhlupheka.
10. Yini lesite Anne kutsi akhone kubeketelela kushonelwa ngumake wakhe?
10 Kwati kutsi yini leyenta Nkulunkulu avumele kuhlupheka kungasisita kutsi sicinisele. Anne, lohlala esichingini saseMayotte, e-Indian Ocean, utsi: “Ngeva buhlungu lobukhulu ngesikhatsi make ashona eminyakeni lembalwa leyendlulile. Nobe kunjalo, ngihlale ngitikhumbuta kutsi akusuye Jehova lobangela kuhlupheka. Uyakulangatelela kucedza tonkhe tinhlobo tekuhlupheka futsi avuse bantfu lesibatsandzako labashonile. Kucabangisisa ngalamaciniso kungenta ngibe nekuthula kwengcondvo lebengingacabangi kutsi ngiyoke ngibe nako.”
11. Kwati tizatfu letenta Jehova avumele kuhlupheka kungasisita njani kutsi sichubeke sishumayela?
11 Kwati liciniso lekutsi yini leyenta Nkulunkulu avumele kuhlupheka kungasikhutsata kutsi sichubeke sishumayela. Ngemuva kwekutsi Phetro achaze kutsi kubeketela kwaJehova kubenta basindziswe labo labaphendvukako, watsi: “Cabangani kutsi kufanele nibe luhlobo luni lwebantfu ngekutiphatsa lokungcwele nangetento tekutinikela kuNkulunkulu.” (2 Phet. 3:11) Letinye ‘tento tekutinikela kuNkulunkulu’ tifaka ekhatsi umsebenti wekushumayela. NjengaBabe wetfu, natsi siyabatsandza bantfu. Sifuna kutsi baphile eveni lelisha laNkulunkulu lelinekulunga. Ngenca yekutsi Jehova uyabeketela, unika bantfu labasendzaweni yangakini litfuba lekutsi bamkhonte. Cabanga nje kutsi yintfo lenhle kangakanani kusebenta naNkulunkulu futsi sifake sandla ekusiteni bantfu labanyenti kakhulu kuze bafundze ngaye ngaphambi kwekutsi kufike kuphela!—1 Khor. 3:9.
SIPHILA “EMALANGENI EKUGCINA”
12. Kusisite njani kufundza kutsi siphila “emalangeni ekugcina”?
12 LiBhayibheli lichaza kahle kakhulu kutsi bantfu batawuba njani “emalangeni ekugcina.” (2 Thim. 3:1-5) Akudzingeki size sibuke khashane kuze sibone indlela lesiphrofetho lesigcwaliseka ngayo. Njengobe sibona indlela lizinga lekutiphatsa lelehla ngayo, sibese siciniseka kakhulu kunakucala kutsi liVi laNkulunkulu letsembekile.—2 Thim. 3:13-15.
13. Ngekuvumelana nemfanekiso waJesu lokuLukha 12:15-21, yini lesingahle sitibute yona?
13 Kwati liciniso lekutsi siphila emalangeni ekugcina kufanele kusente sibe nesimo sekuphutfuma. Naka kutsi yini lesingayifundza emfanekisweni waJesu lotfolakala kuLukha 12:15-21. (Fundza.) Yini leyenta kwatsiwa lendvodza lenjingile ‘ite ingcondvo’? Bekungasiko kutsi lendvodza beyinjingile, kodvwa bekungenca yekutsi beyingakatihleli kahle tintfo lebekufanele tite kucala ekuphileni kwayo. ‘Beyitibekele umcebo kodvwa ibe ingakacebi emehlweni aNkulunkulu.’ Yini leyenta lendvodza kwadzingeka kutsi ibe nesimo sekuphutfuma? Naku Nkulunkulu layitjela kona: “Lamuhla ebusuku utakufa.” Lamuhla, njengobe lelive liya ngasekupheleni, singahle sitibute: ‘Imigomo lengitibekela yona iyakhombisa yini kutsi nginesimo sekuphutfuma? Bantfwana bami ngibakhutsata kutsi batibekele imigomo lenjani? Emandla ami, sikhatsi sami kanye nemali yami ngikusebentisela kutitfolela umcebo yini nobe ngikusebentisela kutsi ngibeke umcebo ezulwini?’
14. Njengobe kuvetiwe kuloko lokwenteka kuMiki, yini leyenta kube kuhlakanipha kucabangisisa ngebufakazi lobusemiBhalweni bekutsi siphila emalangeni ekugcina?
14 Indlela lesibuka ngayo tintfo ekuphileni ingashintja ngalokuphelele nasicabanga ngebufakazi bekutsi siphila emalangeni ekugcina. Nguloko lokwenteka kulomunye dzadze lokutsiwa nguMiki. Utsi: “Nangicedza sikolwa, bengifuna kutfola umsebenti lotangivumela ngifundze ngetilwane. Ngesikhatsi lesifanako bengitibekele umgomo wekuba lihlahlandlela lelivamile futsi ngisite lakunesidzingo lesikhulu khona sebamemeteli. Bangani labavutsiwe bangeluleka kutsi ngicabangisise ngekutsi vele bengitawukhona yini kwenta lomsebenti lebengiwufuna futsi ngesikhatsi lesifanako ngifinyelele imigomo yami yekukhonta Nkulunkulu. Bangikhumbuta kutsi lelive litawuphela ngekushesha. Kantsi ngakulolunye luhlangotsi, eveni lelisha ngitawuba nelitfuba lelihle lekufundza ngetilwane letinyenti kakhulu kuze kube phakadze. Ngako ngabese ngikhetsa kwenta intfo lebengitayifundzela sikhatsi lesifishane. Loku kwangisita ngatfola umsebenti kuze ngikhone kutisekela ngesikhatsi sengilihlahlandlela lelivamile nalapho ngitfutsela e-Ecuador, lapho bekunesidzingo lesikhulu khona sebamemeteli.” Nyalo Miki nemyeni wakhe basemsebentini wekujikeleta e-Ecuador.
15. Yini lokungenteka bantfu bayente nabeva tindzaba letimnandzi? Shano sibonelo. (Buka netitfombe.)
15 Akukafaneli sidvumateke nangabe ekucaleni bantfu bangatemukeli tindzaba letimnandzi. Bantfu bangashintja. Cabanga ngesibonelo saJakobe, longumnakaboJesu. Wambona Jesu nakakhula, nakaba nguMesiya, nalapho afundzisa ngendlela lephakeme kakhulu kwendlula nobe ngumuphi umuntfu. Nobe kunjalo, kwaphela iminyaka leminyenti Jakobe angasuye umlandzeli waJesu. Wacala kuba ngumlandzeli wakhe ngemuva kwekutsi Jesu avuswe ekufeni, futsi waba ngumfundzi waJesu loshisekako!b (Joh. 7:5; Gal. 2:9) Ungacali ukubukele phansi kwetama kusita tihlobo takho letisengakalemukeli liciniso nobe kuphindze ubuyele kulabo labasengakawemukeli umlayeto weMbuso. Khumbula kutsi siphila emalangeni ekugcina, ngako umsebenti wetfu wekushumayela uyaphutfuma. Loko lobatjela kona lamuhla kungahle kubatsintse kusasa, mhlawumbe kubatsintse ngemuva nje kwekucala kwekuhlupheka lokukhulu.c
Yini lengasisita kutsi singalilahli litsemba ngetihlobo tetfu letisengakabi boFakazi? (Buka sigaba 15)e
HLALE UBONGA NGALOKO JEHOVA LASIKHUMBUTA KONA
16. Tikusite njani tintfo Jehova lakukhumbuta tona? (Buka nelibhokisi lelitsi “Sebentisa Emaciniso LaseBhayibhelini Kuze Usite Labanye.”)
16 Letinye tintfo letilungiselelwe yinhlangano tentelwe bantfu labangazange sebeve ngemaciniso lasisekelo eliBhayibheli. Sibonelo nje, inkhulumo yelinyenti, letinye tihloko nema-video lokuku jw.org, kanye nabomagazini labahanjiswako, ngalokuyinhloko kwentelwe bantfu labangasibo boFakazi. Nanobe kunjalo, natsi tiyasisita letintfo. Tisenta simtsandze kakhulu Jehova, siletsembe kakhulu liVi lakhe, futsi kusisite kutsi siphumelele kakhudlwana nasifundzisa labanye emaciniso lasisekelo.—Hla. 19:7.
17. Kukutiphi timo lapho ungacabanga khona ngetimfundziso teliBhayibheli letisisekelo?
17 Tsine BoFakazi BaJehova sijabula kakhulu nangabe kucaciswa indlela besicondza ngayo liciniso lelitsite lelisemiBhalweni. Nobe kunjalo, siphindze sibonge kakhulu ngetimfundziso teliBhayibheli letisisekelo letisidvonsele ecinisweni. Nangabe silingeka kutsi sinamatsele embonweni wetfu kunekutsi silandzele sicondziso senhlangano yaJehova, ngekutitfoba singakhumbula kutsi ngubani locondzisa lenhlangano, lokunguMdali longuSomandla lohlakaniphe ngalokuphelele. Nakwenteka tsine nobe lesimtsandzako abhekana nesimo lesimatima, singabeketela futsi sicabangisise ngekutsi yini leyente Jehova wavumela kuhlupheka. Ngetulu kwaloko, nasincuma kutsi sitasisebentisa njani sikhatsi setfu kanye netintfo tetfu, singakhumbula kutsi sekute sikhatsi njengobe sesiphila emalangeni ekugcina. Shengatsi loko Jehova lasikhumbuta kona kungachubeka kusicinisa, kusikhutsate futsi kusente sihlakaniphe.
INGOMA 95 Kukhanya Sekuya Kukhanya Kakhulu
a Buka sihloko lesitsi “Kungani Konke Ukuhlupheka Kuzophela Maduzane” ku-Sicongosekulindza saMay 15, 2007, emakh. 21-25, lesitfolakala ngesiZulu.
c Buka sihloko lesitsi “Yini Lesiyatiko Ngekwehlulela KwaJehova Esikhatsini Lesitako?” ku-Sicongosekulindza saMay 2024, emakh. 8-13.
d KUCHAZWA KWETITFOMBE: Umbono walomunye lomdzala welibandla awemukelwa emhlanganweni wesigungu salabadzala. Ngekuhamba kwesikhatsi, lomzalwane ubuka tinkhanyeti letigcwele esibhakabhakeni, futsi ubese uyabona kutsi umbono wakhe awusincono kunewaJehova.
e KUCHAZWA KWESITFOMBE: Lomunye dzadze udadisha liBhayibheli, futsi ubese ufundza ngebufakazi bekutsi siphila emalangeni ekugcina. Loku kwenta kutsi ashayele sisi wakhe futsi amcocele ngeliBhayibheli.