SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 31
INGOMA 111 Tizatfu Tetfu Tekujabula
‘Sewuyifundzile Yini Imfihlo Yekwenetiseka’?
“Sengifundze kwenetiseka kunobe ngutiphi timo lengikuto.”—FIL. 4:11.
LOKUTAWUCOCWA NGAKO
Singakufundza kwenetiseka ngekutsi sibe bantfu lababongako, sinake lokubalulekile futsi sitfobeke, futsi sicabangisise ngelitsemba letfu lesikhatsi lesitako.
1. Kusho kutsini kwenetiseka, futsi akusho ini?
UNGUMUNTFU lowenetisekako yini? Umuntfu lowenetisekako utfola injabulo nekuthula ngekutsi anake loko Jehova lambusise ngako. Akabi munyu nobe atfukutsele ngenca yaloko lete kona. Nobe kunjalo, kwenetiseka akusho kutsi sekufanele singasabi nandzaba nekuphila kwetfu. Sibonelo nje, umKhristu wenta kahle ngekufuna ematfuba ekwentela Jehova lokunyenti. (Rom. 12:1; 1 Thim. 3:1) Nobe kunjalo, akabese ulahlekelwa yinjabulo ngenca yekutsi akanikwa ngekushesha imisebenti letsite njengobe yena bekalindzele.
2. Yini leyenta kungenetiseki kube yingoti?
2 Kungenetiseki kungaba nemiphumela lebuhlungu. Labo labangenetiseki ngaloko labanako bangahle basebente ema-awa lamanyenti kakhulu kuze batfole tintfo labatifunako kodvwa lokungenteka abatidzingi. Lokubuhlungu kutsi lamanye emaKhristu aze eba imali nobe letinye tintfo lebekatifuna. Kungenteka bekatitjela atsi: ‘Kufanele kube kwami,’ ‘Ngikufuna nyalo,’ nobe atsi ‘Lemali ngitayibhadala ngekuhamba kwesikhatsi.’ Nobe kunjalo, tonkhe tinhlobo tekweba atimjabulisi Jehova futsi atimdvumisi. (Taga 30:9) Labanye kubadvumatile kunganikwa umsebenti lotsite enhlanganweni yaJehova baze bayekela ngisho nekumkhonta. (Gal. 6:9) Kungenteka njani nje kutsi sikhonti saJehova lesitinikele size sicabange kwenta loko? Lenkinga ingabangwa kutsi kancane kancane ubese uyayekela kuba ngumuntfu lowenetisekako.
3. Ngusiphi sifundvo lesibalulekile lesingasifundza KubaseFiliphi 4:11, 12?
3 Sonkhe singakufundza kwenetiseka. Umphostoli Pawula wabhala watsi ‘ufundze kwenetiseka kunobe ngutiphi timo lakuto.’ (Fundza KubaseFiliphi 4:11, 12.) Lamavi wawabhala ngesikhatsi aboshiwe. Nanobe kunjalo, beyingakampheleli injabulo yakhe. ‘Bekayifundzile imfihlo yekwenetiseka.’ Nangabe sikutfola kulukhuni kwenetiseka, emavi akhe naloko lokwenteka kuye kungasicinisekisa kutsi singakufundza kwenetiseka. Akukafaneli silindzele kutsi kutawuba melula kutsi senetiseke ngaloko lesinako. Kunaloko, kufanele sikufundze kwenetiseka. Kanjani? Ase sicoce ngebuntfu lobutasisita kutsi sifundze imfihlo yekwenetiseka.
FUNDZA KUBONGA
4. Kuba bantfu lababongako kusisita njani kutsi senetiseke? (1 KubaseThesalonika 5:18)
4 Kumelula kutsi umuntfu lobongako enetiseke. (Fundza 1 KubaseThesalonika 5:18.) Sibonelo nje, nangabe sibonga mbamba ngetintfo lesinato futsi lesitidzingako ekuphileni, mancane ematfuba ekutsi sikhatsateke kakhulu ngetintfo lesitifunako kodvwa lesite tona. Nangabe sibonga ngemisebenti lesiyentela Jehova nyalo, sitawutimisela kuyenta kahle kunekutsi sicabange kakhulu ngekunikwa lomunye umsebenti lomusha. Kungako imiBhalo isikhutsata kutsi simbonge Jehova emithantazweni yetfu! Nangabe sibantfu lababongako, sitakuva “kuthula kwaNkulunkulu lokwendlula konkhe kucondza.”—Fil. 4:6, 7.
5. Ngutiphi tintfo lebekufanele ngabe tenta ema-Israyeli abonga? (Buka nesitfombe.)
5 Cabanga ngaloko lokwenteka kuma-Israyeli. Labantfu bakhonona emahlandla kuJehova ngekutsi besekute kudla labebakutsandza lebebakudla eGibhithe. (Num. 11:4-6) Kuliciniso kutsi bekungasimelula kuphila ehlane. Yini lengabe yabasita kutsi benetiseke? Bekufanele bacabange futsi babonge ngaloko Jehova besekavele abentele kona. EGibhithe, bebatigcili letihlukunyetwako, futsi Jehova wabaletsela tishayo letingu-10 labantfu bebabahlupha. Ngemuva kwekutsi ema-Israyeli akhululwe, ‘atsatsa tonkhe tintfo tebantfu baseGibhithe’ lokulisiliva, ligolide kanye netimphahla. (Eks. 12:35, 36) Ngesikhatsi ema-Israyeli avimbeteleke eLwandle Lolubovu, Jehova wenta simangaliso wehlukanisa emanti alolwandle. Ngetulu kwaloko, ngesikhatsi asehlane, bekawanika imana onkhe malanga. Ngako beyikuphi-ke inkinga? Lokwenta ema-Israyeli angenetiseki akusiko kutsi bekete kudla bekakudzinga, kodvwa kungenca yekutsi bekangabongi ngaloko lasavele anako.
Yini leyenta ema-Israyeli angasenetiseki? (Buka sigaba 5)
6. Ngutiphi tintfo letingasisita kuze sifundze kubonga?
6 Ngako-ke yini lengakusita kutsi ufundze kubonga? Kwekucala, tinike sikhatsi onkhe malanga ucabange ngetintfo letikujabulisako. Ungaze ubhale phansi tintfo letimbili nobe letintsatfu lobongako ngato. (Sil. 3:22, 23) Kwesibili, veta kutsi uyabonga. Babonge labanye ngaloko labakwentela kona. Ngetulu kwako konkhe, hlale ubonga Jehova. (Hla. 75:1) Kwesitsatfu, nawukhetsa bangani, khetsa bantfu lababongako. Kubonga kuyatselelwana; kanjalo nekungenetiseki. (Dut. 1:26-28; 2 Thim. 3:1, 2, 5) Nangabe sinake kakhulu kuveta kutsi siyabonga, mancane ematfuba ekutsi singenetiseki.
7. Yini leyasita Aci waba ngumuntfu lobongako, futsi waba yini umphumela?
7 Cabanga ngaloko lokwenteka ku-Aci, lohlala e-Indonesia. Utsi: “Ngesikhatsi se-COVID-19, ngacala kucatsanisa timo tami netebazalwane nabodzadze. Loko kwenta kutsi ngingasenetiseki.” (Gal. 6:4) Yini leyamsita washintja indlela lacabanga ngayo? Aci utsi: “Ngacala kunaka tintfo letinhle Jehova bekangipha tona lilanga ngelilanga futsi ngacabanga nangetintfo letinyenti letinhle lengititfolile ngenca yekuba senhlanganweni yaNkulunkulu. Ngabese ngiyambonga Jehova. Ngenca yaloko, ngativa ngenetiseke mbamba.” Nangabe ungenetiseki ngetimo takho, ungetama yini kwenta lokufanako kuze uphindze ube ngumuntfu lobongako?
NAKA LOKUBALULEKILE FUTSI UTFOBEKE
8. Nguluphi lugibe lolwabamba Bharuki?
8 Bharuki longumabhalane wemphrofethi Jeremiya wabanjwa lugibe sikhashana. Bekanemsebenti lomatima wekusita Jeremiya njengobe bekamemetela umlayeto lomatima esiveni lesingabongi. Kwake kwenteka ngalesinye sikhatsi Bharuki wangakunaki loko lokubalulekile. Kunekutsi anake loko Jehova bekafuna akwente, kubonakala ngatsi wabese ucala kutinaka kakhulu yena naloko bekafuna kukwenta. Asebentisa Jeremiya, Jehova watjela Bharuki watsi: “Kodvwa wena utifunela tintfo letinkhulu. Yekela kufuna letintfo.” (Jer. 45:3-5) Ngalamanye emagama bekatsi: “Yenetiswa tintfo lonato nyalo.” Bharuki wasemukela leseluleko futsi Jehova wachubeka amemukela.
9. Umbhalo wa-1 KubaseKhorinte 4:6, 7, usisita njani kutsi sibe nembono lokahle ngemisebenti lesinikwa yona? (Buka netitfombe.)
9 Ngalesinye sikhatsi umKhristu angahle eve shengatsi kuyamfanela kutfola umsebenti lotsite. Kungenteka unelikhono lelitsite, ukhutsele nobe unelwati lolunyenti, nobe mhlawumbe unako kokutsatfu. Nanobe kunjalo, labanye bangahle banikwe lomsebenti lebekawufuna. Yini lengamsita kutsi angeva buhlungu? Angacabanga ngaloko umphostoli Pawula lakubhala ku-1 KubaseKhorinte 4:6, 7. (Fundza.) Yonkhe imisebenti lesiyitfolako, nanobe nguliphi likhono lesinalo kuvela kuJehova. Akasiniki lemisebenti ngobe sincono kunalabanye. Kunaloko, kungenca yekutsi uyasitsandza futsi unemusa lomkhulu.—Rom. 12:3, 6; Ef. 2:8, 9.
Nobe nguliphi likhono lesinalo siliphiwe nguJehova (Buka sigaba 9)b
10. Yini lesingayenta kuze sitfobeke?
10 Singafundza kutfobeka ngekutsi sicabangisise ngesibonelo lesasibekelwa nguJesu. Cabanga ngaloko lokwenteka ngebusuku lageza ngabo tinyawo tebaphostoli bakhe. Umphostoli Johane wabhala watsi: ‘Jesu bekati [1] kutsi Babe wakhe ubeke tonkhe tintfo etandleni takhe, nekutsi [2] yena bekavela kuNkulunkulu futsi [3] abuyela kuye, . . . wase ugeza tinyawo tebafundzi bakhe.’ (Joh. 13:3-5) Jesu bekangabona ngatsi kufanele ngabe kugezwa tinyawo takhe. Kodvwa kuko konkhe kuphila kwakhe lamhlabeni, akazange eve ngatsi ufanelwa kuhlala endlini yakanokusho, yimali lenyenti nobe kuphila kumhambele kahle. (Luk. 9:58) Jesu bekatfobekile; bekenetiseka. Wasibekela sibonelo lesihle.—Joh. 13:15.
11. Kutfobeka kumsite njani Dennis kuze ative enetisekile?
11 Dennis, waseNetherlands, wetamile kulingisa sibonelo saJesu sekutfobeka, kodvwa bekungasimelula. Utsi: “Ngalesinye sikhatsi ngiyanaka kutsi ngifikelwa kutigcabha nobe kungenetiseki, njengalapho umuntfu atfola umsebenti lotsite ebandleni. Nakwenteka loko, ngifundza tihloko letikhuluma ngekutfobeka. Ku-JW Library, ngibekisa imibhalo letsite lekhuluma ngekutfobeka kuze ngikhone kusheshe ngiyitfole futsi ngiphindze ngiyifundze. Ngiphindze ngatitsatsela (download) tinkhulumo ecingweni lami letikhuluma ngekutfobeka futsi ngivame kutilalela.a Ngifundzile kutsi yonkhe imisebenti lesiyentako siyentela kudvumisa Jehova, hhayi kutsi kudvunyiswe tsine. Ngamunye wetfu kunendzima layidlalako kuloko lokufezwa nguJehova.” Nangabe sewucala kungenetiseki ngemisebenti loyentako, yenta lokutsite kuze ufundze kutfobeka. Loku kutawucinisa buhlobo bakho naJehova futsi kukusite kuze utive wenetisekile.—Jak. 4:6, 8.
CABANGISISA NGELITSEMBA LAKHO
12. Nguliphi litsemba lesinalo ngelikusasa lelisisita kutsi senetiseke? (Isaya 65:21-25)
12 Sitiva senetisekile nasicabanga ngelitsemba letfu lelihle ngelikusasa. Emavi aJehova labhalwa ngumphrofethi Isaya ayavuma kutsi kuphila lamuhla kugcwele tinkinga futsi ayasicinisekisa kutsi Jehova utaticedza. (Fundza Isaya 65:21-25.) Sitawuhlala etindlini letiphephile naletinhle. Sitawenta imisebenti lesijabulisako, sidle kudla lokunemphilo nalokumnandzi kakhulu. Asiyuphindze sikhatsateke ngetintfo letiyingoti letingehlela tsine nobe bantfwana betfu. (Isa. 32:17, 18; Hez. 34:25) Likusasa letfu lihle kakhulu, futsi sitalitfola nakanjani.
13. Kukutiphi timo lakungadzingeka sinake kakhulu khona litsemba letfu?
13 Kufanele silinake kakhulu nyalo kunakucala litsemba letfu. Ngasiphi sizatfu? Ngobe siphila “emalangeni ekugcina” futsi sonkhe sinetinkinga “lokumatima kubhekana nato.” (2 Thim. 3:1) Onkhe malanga Jehova uyasisita kuze sicinisele ngekusinika sicondziso lesisidzingako, emandla lesiwadzingako nangekusisekela. (Hla. 145:14) Ngetulu kwaloko, litsemba letfu lingasisita nasibhekene netikhatsi letimatima. Kungenteka nyalo awukhoni kahle kunakekela umndeni wakho ngetintfo lotidzingako. Loku kusho kutsi utawuhlale usokola yini? Cha! Jehova wetsembise kukunika loko lokudzingako, nalokunye lokunyenti kakhulu ePharadisi. (Hla. 9:18; 72:12-14) Kungenteka uhlale uphetfwe tinhlungu letingapheli, sifo sekucindzeteleka nobe ugula kakhulu. Utawuhlale uphila lemphilo lena yini, futsi ube bete litsemba lekutsi kutawube kube ncono? Cha. Kugula nekufa kutawuphela emhlabeni lomusha waNkulunkulu. (Semb. 21:3, 4) Lelitsemba lisisita kutsi kwanyalo sitive senetisekile, singatfukutseli futsi singahlali siva buhlungu. Singativa senetisekile nasiphatfwa kabi, nasishonelwe, nasigula nalapho sibhekene nanobe nguyiphi lenye inkinga. Sisho ngani? Ngobe ngisho simo lesibhekene naso simatima kanganani nyalo, siyati kutsi ‘kuhlupheka kwetfu kwesikhashana’ futsi ngekushesha live lelisha litasikhulula ngalokuphelele.—2 Khor. 4:17, 18.
14. Yini lesingayenta kuze sicinise litsemba letfu?
14 Singalicinisa njani litsemba letfu njengobe libalulekile kuze senetiseke? Njengobe nje umuntfu kungadzingeka afake tibuko kuze abone kahle tintfo letikhashane, natsi kungadzingeka sente lokutsite kuze sicinise litsemba letfu khona sitawulibona kahle liPharadisi lelitako. Nangabe sikhatsateka kakhulu ngetindzaba tetimali, singacabanga ngekutsi kuphila kwetfu kutawuba njani nasesingayidzingi imali, site tikweleti futsi sekute loweswele. Nasikhatsateka ngenca yekutsi solo asiyitfoli imisebenti letsite enhlanganweni, singacabanga ngekutsi tintfo letinjalo titawube tingakabaluleki nasesite sono futsi sesikhonte Jehova iminyaka leminyenti kakhulu. (1 Thim. 6:19) Kungenteka sikhatsateka ngetintfo letinyenti nyalo kangangekutsi kumatima kucabanga ngaletetsembiso tesikhatsi lesitako. Kodvwa nasichubeka sicabanga ngelikusasa lelihle Jehova lasetsembise lona, kutawuba melula kutsi sinake lona kunekutsi sinake tinkinga tetfu.
15. Yini loyifundzako kulokushiwo nguChrista?
15 Cabanga ngendlela litsemba lelimsite ngayo Christa, loshade naDennis lesike sakhuluma ngaye. Utsi: “Nginekugula lokwenta emamasela ami abe butsakatsaka lokwenta ngisebentise situlo salabakhubatekile, futsi sikhatsi lesinyenti ngihlale ngisembhedzeni. Ngihlale ngisetinhlungwini onkhe malanga. Dokotela wami usandza kungitjela kutsi simo sami asetsembisi. Kodvwa ngekushesha ngacabanga ngatsi: ‘Ubuka likusasa ngendlela leyehlukile.’ Nginake litsemba lami, lelenta kutsi ngihlale nginekuthula kwengcondvo. Kuliciniso kutsi nyalo ngibeketelela kuphila kulelive, kodvwa ngitawujabula eveni lelisha!”
“LABO LABAMESABAKO ABESWELI LUTFO”
16. Yini lebeyingenta iNkhosi Davide ibhale kutsi labo labesaba Jehova “abesweli lutfo”?
16 Sikhonti saJehova lesenetisekile sitawubhekana netinkinga. Cabanga ngeNkhosi Davide leyashonelwa bantfwana bayo labatsatfu. Yabekwa emacala langemanga, yatsengiswa futsi kwaphela iminyaka ifuniswa kwenyalitsi. Nobe kunjalo, naku leyakusho ngaJehova ngesikhatsi ibhekene netikhatsi letimatima: “Labo labamesabako abesweli lutfo.” (Hla. 34:9, 10) Yini lebeyingenta Davide asho lamavi? Kungenca yekutsi tsine bantfu baJehova asikalindzeli kutsi kuphila kuhlale kusihambela kahle, kodvwa siyaciniseka kutsi asiyuze sikwesele loko lesikudzinga mbamba. (Hla. 145:16) Ngetulu kwaloko, singetsembela kuJehova kutsi utasisita kuto tonkhe tinkinga tetfu. Singenetiseka.
17. Yini leyenta utimisele kufundza imfihlo yekwenetiseka?
17 Jehova ufuna kutsi wenetiseke. (Hla. 131:1, 2) Ngako yenta konkhe longakwenta kuze ufundze imfihlo yekwenetiseka. Nangabe usebenta kamatima kuze ufundze kubonga, uhlale unake tintfo letibalulekile futsi utfobekile, futsi ucinise litsemba lakho, utawukhona kutsi: ‘Ngenetisekile.’—Hla. 16:5, 6.
INGOMA 118 “Cinisa Kukholwa Kwetfu”
a Sibonelo nje, ku jw.org bukela kukhonta kwasekuseni lokunesihloko lesitsi UJehova Uyabanakekela Abathobekile nalokunesihloko lesitsi Pride Is Before a Crash.
b KUCHAZWA KWESITFOMBE: Umzalwane unakekela sakhiwo senhlangano, emhlanganweni wesigodzi kucocwa nadzadze lofundze lulwimi lwetandla, umzalwane ubeka inkhulumo yelinyenti.