SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 34
INGOMA 3 Ungemandla Etfu Nelitsemba Letfu, Setsembele Kuwe
Ciniseka Kutsi Jehova Ukucolele
“Wena wangicolela emaphutsa ami netono tami.”—HLA. 32:5.
LOKUTAWUCOCWA NGAKO
Sitawucoca ngekutsi kubaluleke ngani kutsi siciniseke kutsi Jehova usicolele nekutsi liBhayibheli lisicinisekisa njani kutsi uyabacolela labo labente tono labaphendvukako.
1-2. Sitiva njani nasibona kutsi Jehova usicolele? (Buka nesitfombe lesisekhasini lekucala.)
INKHOSI Davide beyati kutsi kunjani kutisola ngetono lotentile. (Hla. 40:12; 51:3; umbhalo longenhla) Yenta emaphutsa lamakhulu ekuphileni kwayo. Nanobe kunjalo, yaphendvuka mbamba futsi Jehova wayicolela. (2 Sam. 12:13) Ngenca yaloko, Davide bekati kutsi umuntfu ujabula kangakanani nakaciniseka kutsi Jehova umcolele.—Hla. 32:1.
2 NjengaDavide, natsi singajabula ngenca yemusa lovela kuJehova. Kuyasidvudvuta kwati kutsi Jehova ukulungele kusicolela tono tetfu, ngisho naleto letinkhulu, nangabe siphendvuka mbamba, sivuma tono tetfu futsi sente konkhe lesingakwenta kuze singawaphindzi emaphutsa etfu! (Taga 28:13; Imis. 26:20; 1 Joh. 1:9) Kuyasijabulisa nekwati kutsi usitsetselela ngalokuphelele kube ngatsi asizange sesisente lesono!—Hez. 33:16.
INkhosi Davide yabhala tingoma letinyenti tichaza kucolela kwaJehova (Buka tigaba 1-2)
3-4. Lomunye dzadze wativa njani ngemuva kwekubhajatiswa, futsi sitawucoca ngani kulesihloko?
3 Kodvwa ngalesinye sikhatsi labanye bakutfola kumatima kwemukela kutsi Jehova ubacolele. Cabanga ngaloko lokwenteka kuJennifer, lowakhulela ecinisweni. Nakaseminyakeni yekutfomba, wacala kwenta tintfo letimbi futsi waphila imphilo lembhacambili. Ngemuva kweminyaka wabuyela kuJehova futsi wakufanela kubhajatiswa. Utsi: “Bengitsandza tintfo, ngitiphatsa kabi, nginatsa kakhulu tjwala futsi ngingakhoni kulawula intfukutselo yami. Bengati kutsi ngemuva kwekuncenga Jehova kutsi angicolele futsi ngiphendvuke, inhlawulo yaKhristu beyitangenta ngihlanteke. Kodvwa bengingetsembi kutsi ungicolele mbamba.”
4 Uhle ungetsembi yini kutsi Jehova ukucolele ngenca yemaphutsa lowawenta? Khumbula indlela Davide lativa ngayo ngemusa waJehova, bekaciniseka kutsi Jehova umcolele ngenca yekutsi unemusa lomkhulu. Nawe Jehova ufuna utive ngaleyo ndlela. Kulesihloko, sitawucoca ngekutsi kubaluleke ngani kutsi siciniseke kutsi Jehova usicolele nekutsi yini lengasisita kuze sikwente loko.
KUBALULEKE NGANI KUTSI SICINISEKE KUTSI JEHOVA USICOLELE?
5. Yini Sathane lafuna siyicabange? Niketa sibonelo.
5 Nasiciniseka kutsi Jehova usicolele angeke sibanjwe lugibe lwaSathane. Khumbula kutsi Sathane angenta nobe ngabe yini kuze asiyekelise kukhonta Jehova. Kuze aphumelele kukwenta loku, angetama kusenta setsembe kutsi tono tetfu angeke ticolelwe. Cabanga ngaloko lokwenteka kulenye indvodza yaseKhorinte leyasuswa ebandleni ngenca yekutiphatsa lokubi. (1 Khor. 5:1, 5, 13) Ngemuva kwekutsi seyiphendvukile, Sathane bekafuna kutsi labo labasebandleni bangayicoleli, bayiphatse kabi kakhulu baze bangayemukeli ebandleni. Ngesikhatsi lesifanako Sathane bekafuna lendvodza lephendvukile ive ngatsi yente sono lesingeke sicolelwe, ‘incotjwe kuva buhlungu lobukhulu’ ize iyekele kukhonta Jehova. Sathane akawushintji umgomo wakhe nobe emachinga akhe. Kodvwa “siyawati emacebo akhe.”—2 Khor. 2:5-11.
6. Yini lesingayenta kuze nembeza uyekele kusihlupha?
6 Nasiciniseka kutsi Jehova usicolele, nembeza ungayekela kusihlupha. Kuyintfo levamile kutsi nasona sishaywe ngunembeza. (Hla. 51:17) Loko kuyintfo lekahle. Nembeza wetfu ungasisita kutsi sente lushintjo lolukahle. (2 Khor. 7:10, 11) Nanobe kunjalo, nangabe sihlushwa ngunembeza sikhatsi lesidze ngisho nangemuva kwekutsi siphendvukile esonweni lesisentile, kungenteka kutsi silingeke kuyekela kukhonta Jehova. Nasiciniseka kutsi Jehova usicolele, nembeza ungayekela kusihlupha. Loko kungasisita kutsi sikhonte Jehova ngendlela lafuna ngayo, nganembeza lohlantekile futsi sijabule kakhulu. (Khol. 1:10, 11; 2 Thim. 1:3) Kodvwa singaciniseka njani kutsi Jehova usicolele?
YINI LENGASENTA SICINISEKE KUTSI JEHOVA USICOLELE?
7-8. Jehova watichaza njani kuMosi, futsi loko kusicinisekisa ngani? (Eksodusi 34:6, 7)
7 Cabanga ngendlela Jehova latichaza ngayo. Sibonelo nje, naka loko lakutjela Mosi eNtsabeni iSinayi.a (Fundza Eksodusi 34:6, 7.) Kuto tonkhe tintfo bekangatisho ngebuntfu bakhe kanye netindlela takhe, wakubona kukahle kutsi atichaze ngekutsi ‘unguNkulunkulu lonesihawu neluvelo.’ Nkulunkulu lonjalo angakhetsa kungasicoleli yini sikhonti sakhe lesiphendvuke mbamba esonweni saso? Akayuze akwente loko! Loko bekungasho kutsi ute umusa futsi unenhlitiyo lembi, lokubuntfu Jehova langayuze abukhombise.
8 Singaciniseka kutsi Jehova akayuze asho loko langasiko, ngobe unguNkulunkulu lowetsembekile. (Hla. 31:5) Ngako singakwetsemba loko lakushoko. Nawuchubeka ushaywa ngunembeza ngetono lowatenta, tibute: ‘Ngiyetsemba yini kutsi Jehova unemusa mbamba futsi unesihawu nekutsi akayuze ale kumcolela loyo lowonile lophendvuke mbamba? Ngako akukafaneli yini ngiciniseke kutsi nami ungicolele?’
9. Kusho kutsini kutsi Jehova usicolele emaphutsa etfu? (Tihlabelelo 32:5)
9 Cabangisisa ngaloko Jehova lakuphefumulela babhali beliBhayibheli kutsi bakusho ngekucolela kwakhe. Sibonelo nje, cabanga ngendlela umbhali weliBhayibheli lokunguDavide lakuchaza ngayo kucolela kwaJehova. (Fundza Tihlabelelo 32:5.) Watsi: “Wangicolela emaphutsa ami netono tami.” Ligama lesiHebheru lelihunyushwe ngekutsi “kucolela” lingasho “kuphakamisa,” “kususa,” nobe “kwetfwala.” Ngesikhatsi Jehova acolela Davide kwabangatsi uphakamisa tono takhe futsi uyatitfwala atisuse kuye. Davide wabese uyakhululeka kulomtfwalo lebekawetfwele wekuhlushwa ngunembeza. (Hla. 32:2-4) Natsi singativa ngendlela lefanako. Nasiphendvuka mbamba etonweni tetfu, kufanele singachubeki sitfwele lomtfwalo wekutiva sinelicala ngetono lesitentile Jehova lasatiphakamisile, futsi watitfwala watisusa kitsi.
10-11. Emavi latsi “uhlale akulungele kutsetselela” asitjelani ngaJehova? (Tihlabelelo 86:5)
10 Fundza Tihlabelelo 86:5. Kulelivesi Davide utsi Jehova “uhlale akulungele kutsetselela.” Lenye incwadzi nayikhuluma ngalamavi isho naku ngaJehova: “Uyacolelana, loko kulakuye.” Yini leyenta kutentakalele ngaJehova kutsi acolelane? Incenye lelandzelako yalelivesi iyachaza: “Bonkhe labakhala kuwe ubakhombisa lutsandvo lwakho lolucotfo.” Njengobe sifundzile esihlokweni lesendlulile, lutsandvo lolucotfo lwenta kutsi atikhombise lutsandvo lolujulile nalolungapheli tikhonti takhe letetsembekile. Ngenca yekutsi unelutsandvo lolucotfo ‘utabatsetselela ngekukhululeka lokukhulu’ bonkhe labo labente sono labaphendvukako. (Isa. 55:7) Nangabe ukutfola kumatima kuciniseka kutsi Jehova ukutsetselele, ungahle utibute: ‘Ngiyetsemba yini kutsi Jehova uyacolelana futsi ukulungele kubacolela bonkhe labo labaphendvukako labacela kutsi abakhombise umusa wakhe? Ngako loko akukafaneli yini kungente ngiciniseke kutsi nami ungitsetselele ngesikhatsi ngicela kutsi angikhombise umusa?’
11 Kuyasidvudvuta kwati kutsi Jehova wati kahle kutsi sinesono. (Hla. 139:1, 2) Loku kubonakala kahle nakulesinye sihlabelelo saDavide, naso lesingasisita siciniseke kutsi Jehova uyasicolela.
UNGAKUKHOHLWA LOKO JEHOVA LAKUKHUMBULAKO
12-13. Ngekusho kweTihlabelelo 103:14, yini Jehova layikhumbulako ngatsi, futsi loko kumenta kutsi enteni?
12 Fundza Tihlabelelo 103:14. Davide watsi Jehova “uyakhumbula kutsi silutfuli.” Ngalamavi, Davide washo lesinye sizatfu lesenta Jehova akulungele kutitsetselela tikhonti takhe letiphendvukako: Uyayikhumbula indlela lesakheke ngayo, kutsi sinesono. Kuze sikucondze kahle loku, asesiwahlolisise lamavi aDavide.
13 Davide utsi Jehova “uyati kahle indlela lesakheke ngayo.” Wadala Adamu “ngelutfuli lwemhlabatsi” ngako uyati kutsi bantfu badalwe njani naloko labakudzingako. Sibonelo nje, badzinga kudla, kulala nekuphefumula. Ngisho nebantfu labete sono bayakudzinga loku. (Gen. 2:7) Kodvwa ngesikhatsi bo-Adamu na-Eva bona, bantfu babese badzinga lokungetulu kwaloko. Njengobe siyintalelwane yabo, satfola sono lesenta kube melula kutsi sente tintfo letimbi. Jehova akagcini nje ngekwati kutsi sinesono; Davide watsi Nkulunkulu “uyakukhumbula” loko. Ligama lesiHebheru lelisetjentiswe lana lingasho kwenta lokutsite lokuhle. Kamelula nje, singatsi Davide watsi: Jehova uyati kutsi sitawenta emaphutsa; futsi nasesiwentile saphendvuka, usikhombisa umusa futsi asitsetselele.—Hla. 78:38, 39.
14. (a) Davide wayichaza njani indlela Jehova lacolela ngayo? (Tihlabelelo 103:12) (b) Sibonelo saDavide sikhombisa njani kutsi Jehova ucolela ngalokuphelele? (Buka libhokisi lelitsi “Indlela Jehova Lacolela Ngayo Futsi Akhohlwe Ngayo.”)
14 Jehova ucolelana kakhulu kangakanani? (Fundza Tihlabelelo 103:12.) Davide utsi “njengobe imphumalanga ikhashane kakhulu nenshonalanga,” Jehova utikhweshisa kangako-ke tono tetfu kitsi. Imphumalanga ihlale ikhashane kakhulu nenshonalanga, futsi loku lokubili akuyoze kuhlangane. Loko kusitjelani ngetono Jehova laticolelako? Lenye incwadzi yakufananisa ngalendlela loku, yatsi: “Kube sono besingasuswa sibekwe khashane kakhulu, siyaciniseka kutsi besingeke size sive ngisho neliphunga laso, iminonjana yaso nobe sisikhumbule.” Cabanga nganaku, liphunga lelitsite lingakwenta ukhumbule intfo letsite. Kodvwa Jehova nakacolela kuba ngatsi kute ngisho neliphunga lelincane lelisalako lelingamenta akhumbule lesono futsi limente asibeke licala ngenca yaso.—Hez. 18:21, 22; Imis. 3:19.
15. Yini lesingayenta nangabe sihlale sihlushwa ngunembeza ngenca yetono lesatenta?
15 Emavi aDavide lakuTihlabelelo 103 asisita njani siciniseke kutsi Jehova uyasicolela? Nasichubeka sihlushwa ngunembeza ngenca yetono lesatenta, singatibuta: ‘Ngiyakukhohlwa yini loko Jehova lakukhumbulako, lokungukutsi ngiyakhohlwa yini kutsi uyakhumbula kutsi nginesono futsi utasicolela soni lesinjengami lesiphendvukako? Ngiyakukhumbula yini naloko Jehova lakhetsa kukukhohlwa, lokungukutsi ngiyatikhumbula yini tono Jehova lasaticolele futsi langayuze angibeke licala ngenca yato?’ Jehova akahlali acabanga ngetono lesatenta esikhatsini lesendlulile. Natsi kufanele sente kanjalo. (Hla. 130:3) Nasiciniseka kutsi Jehova usicolele, natsi sitaticolela ngenca yetono lesatenta futsi sichubeke nemphilo.
16. Niketa sibonelo lesikhombisa kutsi kuyingoti kuchubeka sicabanga ngemaphutsa lesawenta Jehova lasawacolele. (Buka nesitfombe.)
16 Cabanga nganangu umfanekiso. Kuhlale sicabanga ngemaphutsa lesawenta kufana nekwetama kushayela imoto uye embili kodvwa uhlale ubuka sibuko lesikukhombisa loko lokwenteka ngemuva. Kuhle kusitsi laphalati lesibuko; ungakhona kubona ingoti leta emvakwakho futsi uyibalekele. Kodvwa kuze uchubeke uhamba kahle kufanele unake umgwaco losembikwakho. Ngendlela lefanako, kungaba lusito kuhle sicabanga ngemaphutsa lesake sawenta; singafundza kuwo futsi sitimisele kakhulu kutsi singawaphindzi. Kodvwa nasihlala sicabanga ngemaphutsa lesawenta, kuhlushwa ngunembeza kungasibangela kutsi singenti konkhe lokusemandleni etfu ekukhonteni Nkulunkulu. Kunaloko, shengatsi singachubeka sinake lapho siya khona. Sisemgwacweni loya eveni lelisha laNkulunkulu, lapho khona singeke ‘sisatikhumbula tintfo letimbi.’—Isa. 65:17; Taga 4:25.
Njengobe nemshayeli kudzingeka anake kakhulu embili lakaya khona kunekubuka kanyenti sibuko lesikhombisa lokwenteka ngemuva, natsi kudzingeka sinake kakhulu tibusiso tesikhatsi lesitako kunekunaka emaphutsa lesawenta (Buka sigaba 16)
CHUBEKA UTICINISEKISA
17. Kubaluleke ngani kutsi sichubeke siticinisekisa kutsi Jehova uyasitsandza futsi uyasicolela?
17 Kufanele sichubeke siticinisekisa kutsi Jehova uyasitsandza futsi uyasicolela. (1 Joh. 3:19) Ngasiphi sizatfu? Ngenca yekutsi Sathane angeke aphele emandla ekwetama kusenta setsembe kutsi Jehova akasitsandzi nobe akasicoleli. Kunobe ngukuphi, umgomo wakhe munye, kusenta siyekele kukhonta Jehova. Singalindzela kutsi Sathane akhuphule emasokisi ngobe uyati kutsi sewusalelwe sikhatsi lesincane. (Semb. 12:12) Asingamvumeli aphumelele!
18. Yini longayenta kuze uticinisekise kutsi Jehova uyakutsandza futsi uyacolela?
18 Kuze uciniseke kakhulu kutsi Jehova uyakutsandza, sebentisa loko lesikufundze esihlokweni lesendlulile. Kuze uticinisekise kutsi Jehova uyacolela, cabanga ngendlela latichaze ngayo. Cabangisisa ngaloko lakuphefumulela babhali beliBhayibheli kutsi bakusho ngekucolela kwakhe. Ungakhohlwa kutsi wati kahle kutsi unesono nekutsi utakukhombisa umusa. Ngetulu kwaloko, khumbula kutsi nakacolela, ucolela ngalokuphelele. Nawenta njalo, utawutiva njengaDavide lebekaciniseka kutsi Jehova unemusa, utawukhona kutsi: “Ngiyabonga Jehova, ‘ngekungicolela emaphutsa ami netono tami’!”—Hla. 32:5.
INGOMA 1 Buntfu Lobuhle BaJehova
a Buka sihloko lesitsi “Draw Close to God—When Jehovah Described Himself” ku-Sicongosekulindza saMay 1, 2009, lesitfolakala ngesiNgisi.