Umhlangano wesifundza e-Indianapolis, e-Indiana, nga-1925
1925—Iminyaka Lelikhulu Leyendlulile
SICONGOSEKULINDZA saJanuary 1, 1925 satsi: “EmaKhristu alindzele kutsi kwenteke tintfo letibalulekile kulomnyaka. Kodvwa akukafaneli akhatsateke kakhulu ngaloko lokufanele kwenteke kulomnyaka kangangekutsi aze ayekele kwenta umsebenti lanikwe wona yiNkhosi.” Yini Bafundzi BeliBhayibheli lebebalindzele kutsi yenteke nga-1925? Ngetulu kwaloko, yini labayenta kuze bahlale bamatasatasa emsebentini weNkhosi ngisho nobe kungazange kwenteke loko bebakulindzele?
KWADZINGEKA BACHUBEKE BALINDZE
Nga-1925, Bafundzi BeliBhayibheli labanyenti bebalindzele kutsi umhlaba ubuyele ube liPharadisi. Ngasiphi sizatfu? UMzalwane Albert Schroeder, lowabese uba lilunga Lesigungu Lesibusako watsi: “Bekucatjangwa kutsi banakaboKhristu labagcotjiwe labaselamhlabeni bebatawuya ezulwini kuze babe yincenye yeMbuso waNkulunkulu, futsi emadvodza letsembekile lafaka ekhatsi Abrahama, Davide kanye nalabanye bebatawuvuswa futsi babe tikhulu eMbusweni waNkulunkulu bahole umhlaba.” Njengobe umnyaka uchubeka, akuzange kwenteke loko bebakulindzele, ngako labanye badvumateka.—Taga 13:12.
Ngisho nobe badvumateka, Bafundzi BeliBhayibheli labanyenti bachubeka bamatasa emsebentini wekushumayela futsi bachubeka babona kutsi umsebenti wekushumayela uyintfo lebaluleke kakhulu kubo. Cabanga ngemsebenti labawenta wekusakata liciniso etindzaweni letikhashane.
KWAKHIWA LETINYE TITESHI TEMSAKATO
Nga-1924, bantfu labanyenti bebalalela siteshi semsakato i-WBBR, ngako nga-1925 Bafundzi BeliBhayibheli bakha lesinye siteshi semsakato lesinemandla, nyalo besesidvutane neChicago, e-Illinois. Lesiteshi lesisha besibitwa ngekutsi yi-WORD. Lomunye njiniyela lokutsiwa nguRalph Leffler lebekakha lesiteshi watsi: “Ebusika naselihwalele, bantfu labahlala etindzaweni letinyenti letikhashane bebalalela lesiteshi.” Sibonelo nje, lomunye umndeni lohlala ePilot Station, e-Alaska, lokuyindzawo lekhashane ngemakhilomitha langetulu kwa-5 000, walalela lolunye lwetinhlelo tekucala lwalomsakato. Ngemuva kwekulalela loluhlelo kulesiteshi, lomndeni wabhalela labo lebebasebenta kulomsakato incwadzi wababonga ngekubanika imfundvo lengaka lekhutsatako.
Ngesencele: Imibhoshongo yekubamba siteshi lokutsiwa yi-WORD eBatavia, e-Illinois
Ngesekudla: Ralph Leffler usebenta esiteshini semsakato
Sicongosekulindza saDecember 1, 1925 nasichaza kutsi yini leyente bantfu labanyenti bawuve lomsakato, satsi: “Lesiteshi lokutsiwa yi-WORD singulesinye setiteshi lesinemandla kakhulu eMelika. Emphumalanga nasenshonalanga yeMelika bayasiva lesiteshi, nalabo labahlala eCuba nasenyakatfo ye-Alaska. Lesiteshi sente kutsi bantfu labanyenti labangazange sebalive liciniso ngaphambili bafune kwati lokunyenti.”
George Naish
Ngaso leso sikhatsi, laBafundzi BeliBhayibheli bebafuna nekusebentisa iwayilesi kuze bashumayele tindzaba letimnandzi eCanada. Nga-1924, kwakhiwa siteshi semsakato lokutsiwa yi-CHUC eSaskatoon, eSaskatchewan. Bekungulesinye setiteshi tekucala tenkholo eCanada. Nga-1925 lesiteshi lesincane besidzinga kususwa kuleyondzawo siyiswe kulenye. Ngako i-Watch Tower Society yasitsenga lesiteshi futsi yatfutsa imishini yekusakata yayiyisa kulesinye sakhiwo lokutsiwa yi-Regent Building, lokusakhiwo lesidzala eSaskatoon lesatsengwa futsi salungiswa kuze silungele lomsebenti.
Sibonga kakhulu ngalomsakato, bantfu labanyenti labahlala etindzaweni letincane nasemakhaya eSaskatchewan bativa kwekucala tindzaba letimnandzi. Sibonelo nje, kulelinye lidolobha lelikhashane, lomunye make lokutsiwa nguMake Graham wabhala incwadzi acela tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini ngemuva kwekulalela lomsakato. UMzalwane George Naish watsi: “Lesicelo salomake besibonakala siphutfuma, ngako samtfumelela tonkhe tincwadzi te-Studies in the Scriptures.” Ngekushesha, Make Graham besekashumayela ngeMbuso etindzaweni letikhashane kakhulu.
SAFUNDZA LICINISO LELIBALULEKILE
Sicongosekulindza saMarch 1, 1925, besinesihloko lesibalulekile lesitsi “Kutalwa Kwesive.” Yini leyenta lesihloko sabaluleka? Besekuphele sikhatsi Bafundzi BeliBhayibheli bati kutsi Sathane ubusa emadimoni netinkholo temanga, bohulumende kanye netentsengiswelwane letisemhlabeni. Letintfo tilawulwa nguye. Nobe kunjalo, ngalesihloko, ‘sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile’ sasita bazalwane nabodzadze bacondza kutsi naJehova unenhlangano, kodvwa leyehlukile kulena yaSathane futsi lemelene nayo. (Mat. 24:45) Ngetulu kwaloko, lesisebenti sachaza kutsi uMbuso waNkulunkulu wabekwa nga-1914 nekutsi ngalowo mnyaka, ngesizatfu ‘semphi leyesuka ezulwini,ʼ Sathane nemadimoni akhe bacoshwa ezulwini futsi nyalo basemhlabeni.—Semb. 12:7-9.
Labanye bakutfola kumatima kwemukela lokucondza lokusha. Lesihloko satsi: “Nangabe bakhona labafundza le-Sicongosekulindza labangavumelani naloko lesikushoko, kungaba njani babeketele futsi betsembe iNkhosi njengobe bachubeka bayikhonta ngekwetsembeka.”
Tom Eyre, lebekalihlahlandlela laseBritain, wachaza indlela Bafundzi BeliBhayibheli labanyenti labativa ngayo ngalesihloko, watsi: “Bazalwane bajabula kakhulu ngalenchazelo yeSembulo 12. Satsi nasibona kutsi uMbuso sewucalile kubusa emazulwini, satimisela kakhulu kutjela bantfu letindzaba letimnandzi. Kwasenta safuna kushumayela kakhulu kunakucala futsi kwasisita sabona kutsi Jehova bekatawenta tintfo letinhle kakhulu esikhatsini lesitako.”
KUFAKAZA NGAJEHOVA
Lamuhla, BoFakazi BaJehova bawati kahle emavi laku-Isaya 43:10 latsi: “Jehova utsi: ‘Nine nibofakazi bami, niyinceku yami lengiyikhetsile.’” Kodvwa ngaphambi kwa-1925, lombhalo bekungakavami kukhulunywa ngawo etincwadzini tetfu. Loko kwashintja. Nga-1925, Sicongosekulindza sakhuluma ngembhalo wa-Isaya 43:10 na-12 kubomagazini labangu-11!
Ngasekupheleni kwa-August 1925, Bafundzi BeliBhayibheli baya emhlanganweni wesifundza lebewuse-Indianapolis, e-Indiana. Emavi eMzalwane Joseph F. Rutherford ekwemukela labo lebebete kulomhlangano lebewabhalwe kuloluhlelo lwalomhlangano, bekatsi: “Site kulomhlangano kuze sitawutfola . . . emandla eNkhosini kuze sitawubuyela siyoshumayela sinemandla ekuba bofakazi bakhe.” Kulomhlangano wemalanga langu-8, labo lebebakhona bakhutsatwa kutsi basebentise onkhe ematfuba labawatfolako kuze bashumayele ngaJehova.
NgeMgcibelo, August 29, uMzalwane Rutherford wabeka inkhulumo lenesihloko lesitsi: “Sukuma Ushumayele.” Kulenkhulumo wagcizelela ngekubaluleka kwekushumayela, watsi: “Jehova utsi kubantfu bakhe . . . : ‘Nibofakazi bami, . . . mine nginguNkulunkulu.’ Wabese ukhuluma nabo ngemdlandla, wabakhutsata wangagegi watsi: ‘Phakamiselani tive luphawu.’ Kute labanye labangakhona kuphakamisa luphawu ngaphandle [kwebantfu bakhe], labo labanemoya weNkhosi, lokubofakazi bakhe.”—Isa. 43:12; 62:10.
Lipheshana lelitsi Umlayeto Welitsemba
Ngemuva kwenkhulumo yeMzalwane Rutherford, wafundza phansi emavi latsi “Umlayeto Welitsemba,” futsi bonkhe lebebalalele bavumelana nalomlayeto lotsi uMbuso waNkulunkulu ukuphela kwelitsemba lotawuletsa “kuthula, kuphumelela, imphilo lenhle, kuphila, inkhululeko nenjabulo lengapheli.” Lomlayeto wabese uhumushelwa kuletinye tilwimi futsi washicilelwa waba lipheshana. Kwasakatwa emakhophi langaba tigidzi letingu-40.
Kwaphela iminyaka Bafundzi BeliBhayibheli solo bangakalisebentisi ligama lelitsi BoFakazi BaJehova. Nobe kunjalo, bebachubeka basibona kakhulu sidzingo sekufakaza ngaJehova.
KUBUYELA KULABO BEKUCOCWE NABO
Njengobe bebachubeka bandza Bafundzi BeliBhayibheli emhlabeni wonkhe, bakhutsatwa kakhulu kutsi baphindze babuyele kulabo lebebakhombise kutsi bafuna kufundza lokunyenti ngeliBhayibheli. Ngemuva kwemkhankaso wekunika bantfu lelipheshana lelitsi Umlayeto Welitsemba, i-Bulletina yatsi: “Buyelani emakhaya lapho nashiya khona lelipheshana lelitsi Umlayeto Welitsemba.”
I-Bulletin yaJanuary 1925 beyinembiko lowabhalwa ngulomunye uMfundzi weliBhayibheli wasePlano, eTexas, watsi: “Siyamangala kutsi bantfu basemukela kahle etindzaweni lesesike sashumayela kuto kunasetindzaweni lasicala khona kushumayela. Sesibuyele kulelinye lidolobha lelisensimini yetfu tikhatsi letisihlanu kuleminyaka lengu-10 leyendlulile. . . . Muva nje, Dzadze Hendrix namake baphindze babuyela futsi bashiye tincwadzi letinyenti kakhulu [kunalesake] satishiya.”
EPanama, lelinye lihlahlandlela labhala latsi: “Bantfu labanyenti labangicosha nangibavakashele bashintja nasengibavakashela kwesibili nobe kwesitsatfu. Kulomnyaka, ngicitse sikhatsi sami lesinyenti ngibuyela kulabo lengacoca nabo, futsi kunyenti lokuhle lengikutfolile kulabanye babo.”
KUBUKA LIKUSASA
Encwadzini yemnyaka uMzalwane Rutherford layibhalela onkhe emahlahlandlela, wakhuluma kafisha ngemsebenti lebewentiwe ngaloyo mnyaka nangemisebenti lebekufanele yentiwe eminyakeni lelandzelako. Watsi: “Kulomnyaka nibe nelitfuba lelihle lekudvudvuta labanyenti lebebeva buhlungu. Lomsebenti unijabulise kakhulu . . . Umnyaka lotako utaninika ematfuba ekushumayela ngaNkulunkulu nangeMbuso wakhe nelekuphakamisela tive luphawu. . . . Shengatsi sonkhe singachubeka siphakamisa emavi futsi sihlabele sidvumise Nkulunkulu wetfu neNkhosi yetfu.”
Njengobe umnyaka wa-1925 besewuya ngasekupheleni, bazalwane bahlela kukhulisa takhiwo taseBrooklyn. Umnyaka wa-1926 bewutawuba sicalo semsebenti lomkhulu wekwakha kuyo yonkhe leyake yentiwa yinhlangano.
Kuyakhiwa e-Adams Street, eBrooklyn, eNew York, nga-1926
a Nyalo kutsiwa Kuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo—Incwajana Yekubhalela Emihlanganweni.