Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
JUNE 5-11
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JEREMIYA 51-52
“Livi LaJehova Lihlale Ligcwaliseka Njalo”
(Jeremiya 51:11) “Lolani imicibisholo, nitsatse emahawu! Simakadze uchukulute emakhosi aseMediya, ngobe injongo yakhe kubhubhisa iBhabhulona. Simakadze utawutiphindzisela, akhiphe sibhongo ngenca yelithempeli lakhe.
(Jeremiya 51:28) Lungisani tive nitilungiselele kulwa nayo, emakhosi aseMediya, nebabusi bawo, netiphatsimandla tawo tonkhe, kanye nemave onkhe letiwabusako.
it-2 360 ¶2-3
EmaMede NemaMediya
IPheresiya Incoba IBhabhulona. Ngelikhulu lesi-8 B.C.E., umphrofethi Isaya abebiketele kutsi Jehova abeyawuvusa ‘emaMede kutsi abahlasele, bantfu labangatsengeki ngesiliva nalabangeke balingwe ngegolide. Ngebutjoki babo lobugobile bayawudubula emajaha abe ticucu.’ (Isa 13:17-19; 21:2) Leligama lelitsi “emaMede” lifaka ekhatsi nemaPheresiya, ngisho nemaGriki asendvulo abelisebentisa nakakhuluma ngemaMede nemaPheresiya. Kungavumi kutsengwa ngesiliva negolide bekukhombisa kutsi eBhabhulona kuncoba bekuhamba embili kunekufumbatsisa kuze bakhululeke. EmaMede abefana nemaPheresiya, abesebentisa butjoki nakalwa. Lobutjoki bebakhiwa ngesigodvo kodvwa ngalesinye sikhatsi bebakhiwa ngelitfusi (catsanisa Hla 18:34), kungenteka badubula ngabo emajaha aseBhabhulona aba ticucu njengobe lemicibisholo beyilolwa kuze idubule umuntfu afe.—Jer 51:11.
Jeremiya (51:11, 28) uveta kutsi ‘nemakhosi aseMediya’ ahlasela iBhabhulona, leligama lelitsi emakhosi liveta kutsi ngisho naKhuresi iNkhosi yakaMediya lebeyitsatselwa phasi nalamanye emakhosi labekabusa ngaleso sikhatsi ahlasela iBhabhulona lebekuyintfo lebeyingakavami endvulo. (Catsanisa naJer 25:25) Lokusho kutsi ngesikhatsi iBhabhulona ivinjetelwa ngemakhosi emaMede, emaPheresiya newase-Elamu kanye nalamanye emakhosi, Dariyusi “wabekwa waba yinkhosi etikwembuso waseBhabhulona,” wabekwa nguKhuresi iNkhosi yasePheresiya.—Dan 5:31; 9:1; fundza DARIUS No. 1.
(Jeremiya 51:30) Emabutfo aseBhabhulona aseyekele kulwa, asahleti nje etinqabeni tawo. Emandla awo asaphelile, asanjengebafati. Tindzawo tayo tekuhlala setilunyekwe ngemlilo; imicabo yemasango ayo seyephuliwe.
it-2 459 ¶4
Nabonidasi
Ngalokujabulisako, i-Chronicle nayichaza loko lokwenteka ngebusuku iBhabhulona leyawa ngabo, itsi: “Libutfo laKhuresi langena eBhabhulona ngaphandle kwekulwa.” Loku kusho kutsi alizange lilwe futsi kuvumelana kahle nesiphrofetho lesabiketelwa nguJeremiya nakatsi ‘emabutfo aseBhabhulona asayekele kulwa.’—Jer 51:30.
(Jeremiya 51:37) IBhabhulona iyawuba yindvundvuma yematje, kube ngumgedze wetimphungutja, sesabiso nentfo yekuphukutwa, yebo, indzawo lengahlalwa ngumuntfu.
(Jeremiya 51:62) Bese utsi: ‘Awu, Simakadze, utsite utakuyibhubhisa lendzawo, kangangekutsi kute umuntfu nome silwane lesiyawuhlala kuyo, seyiyawusala ikhala libhungane phakadze naphakadze.’
it-1 237 ¶1
IBhabhulona
Kusukela ngemnyaka wa-539 B.C.E., ludvumo lweBhabhulona lwaphela ngesikhatsi ibhujiswa. Yacale yahlasela uMbuso wasePheresiya lobewubuswa nguDariyusi wekucala (Hystaspis), kodvwa yatsi nayiphindze iwuhlasela yabhujiswa. Ngesikhatsi ibuyiselwe kwesikhashana, yavukela iNkhosi Xerxes wekucala futsi tintfo tayo tetjiwa. Alexander lomkhulu abefuna kwenta iBhabhulona inhloko dolobha yelive lakhe, kodvwa wafa ngekushesha nje nga-323 B.C.E. Nicator walincoba lelidolobha nga-312 B.C.E. wase utsatsa tintfo talo wayokwakha ngato iSeloyisiya inhloko dolobha yelive lakhe. Nanobe kunjalo, lelidolobha kanye nendzawo lapho bekuhlala khona emaJuda beyisolo ikhona ngisho nangesikhatsi lekwaphila ngaso emaKhristu elikhulu lekucala, kungako umphostoli Phetro avakashela eBhabhulona njengobe kuvetiwe encwadzini layibhala. (1Ph 5:13) Imibhalo yesandla leyatfolakala lapho yaveta kutsi lithempeli laseBhabhulona belisolo likhona kwaze kwaba ngumnyaka wa-75 C.E. Ngelikhulu lesine C.E. lelidolobha beselibhidlikile futsi alizange liphindze libe khona. IBhabhulona yaba “yindvundvuma yematje.”—Jer 51:37.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Jeremiya 51:25) “Ngimelene nawe, wena ntsaba lebhubhisako, wena lobhubhisa umhlaba wonkhe,” kusho Simakadze. “Ngiyakwelula sandla sami silwe nawe, ngikugicite ngikwehlise eticongweni, ngikwente ube yintsaba leshisiwe.”
it-2 444 ¶9
Intsaba
Imelela bohulumende. EBhayibhelini, intsaba imelela imibuso nobe babusi bahulumende. (Dan 2:35, 44, 45; Sem 17:9-11, 18) IBhabhulona yabhubhisa lamanye emadolobha ngemabutfo emphi yayo futsi kungako ibitwa ngekutsi ‘yintsaba lebhubhisako.’ (Jer 51:24, 25) Umhlabeleli nakachaza imisebenti yaJehova lemelene nebantfu labalwako watsi “kukhanya kwakho kuyakhatimula! Ukhatimula kwendlula tintsaba letivunule kahle.” (Hla 76:4) “Tintsaba letivunule kahle” kungenteka timelela imibuso lenebudlova. (Catsanisa Na 2:11-13.) Nakakhuluma ngaJehova, Davide watsi: “Wangimisa ngaba njengentsaba lecinile” lokusho kutsi Jehova wawumisa wacina umbuso waDavide. (Hla 30:7; catsanisa 2Sa 5:12.) Lokutsi nje tintsaba kungenteka timelela imibuso kusisita sicondze kubaluleka kwaloko lokuchazwa kuSembulo 8:8 njengalokutsite “lokufana nentsaba lenkhulu leshako.” Lokutsi kufana nentsaba leshako kukhombisa kutsi kuhlobene nebabusi labanesimo lesibhubhisa njengemlilo.
(Jeremiya 51:42) Lwandle luyawukhuphukela etikweBhabhulona, emagagasi alo ladvumako ayawuyisibekela.
it-2 882 ¶3
Lwandle
Emabutfo lamanyenti. Jeremiya wachaza umsindvo wamabutfo latawuhlasela iBhabhulona ‘njengekudvuma kwelwandle.’ (Jer 50:42) Ngesikhatsi abiketela kutsi “lwandle” luyawukhuphukela etikweBhabhulona, abesho kutsi emabutfo emaMede nemaPheresiya abetawutseleka kute atewulihlasela.—Jer 51:42; catsanisa Dan 9:26.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Jeremiya 51:1-11) Naku lokushiwo nguSimakadze, utsi: “Buka la, ngiyawuvusa umoya wembhubhisi usukele iBhabhulona kanye nebantfu baseLebu Khamayi. 2 Ngiyawutfumela tihambi eBhabhulona kutsi titeyihlunga tibhubhise nelive layo. Tiyawumelana nayo ndzawo tonkhe, ngelilanga lenhlekelele yayo. 3 Umnembi waseBhabhulona akangacibisheli ngebutjoki bakhe, futsi angahlomi ngetikhali takhe. Ungabashiyi labasha bayo, yibhubhise uyicedze imphi yayo yonkhe. 4 Bayakuwela phansi bagwaziwe eveni lemaBhabhulona, balimele bamancebanceba etitaladini talo. 5 Ngobe baka-Israyeli nebakaJuda abakashiywa nguNkulunkulu wabo, Simakadze longuSomandla, noko live lemaBhabhulona liphuphuma ngemacala kuLongcwele waka-Israyeli. 6 “Phumani nibaleke eBhabhulona! Phephisani timphilo tenu! Ningabhujiswa ngenca yetono tayo. Sesikhatsi sekuphindzisela kwaSimakadze; utayikhokhela ngaloko lokuyifanele. 7 IBhabhulona bekuyindzebe yegolide esandleni saSimakadze; yadzakisa wonkhe umhlaba. Tive tanatsa liwayini layo, ngako manje setiyahlanya. 8 Ngalokutumako iBhabhulona iyakuwa ibhidlitwe. Yilileleni bo! Yitfoleleni ibhalisamu yekwelapha leminjunju yayo; mhlawumbe ingelapheka. 9 “ ‘Ngabe sesiyiphilisile iBhabhulona, kodvwa ayelapheki, asiyishiye, ngulowo nalowo aye eveni lakubo, ngobe kwehlulelwa kwayo kufikela esibhakabhakeni. 10 “ ‘Simakadze usivikele. Wotani siyewukhuluma eSiyoni kutsi Simakadze Nkulunkulu wetfu usenteleni.’ 11 “Lolani imicibisholo, nitsatse emahawu! Simakadze uchukulute emakhosi aseMediya, ngobe injongo yakhe kubhubhisa iBhabhulona. Simakadze utawutiphindzisela, akhiphe sibhongo ngenca yelithempeli lakhe.
JUNE 12-18
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | SILILO 1-5
“Kulindza Kusisita Sicinisele”
(Sililo 3:20, 21) Ngikukhumbula kahle, umphefumulo wami uphansi, udzabukile ngekhatsi kwami. 21 Yebo, noko ngiyakubuyisa engcondvweni, ngako nginelitsemba.
(Sililo 3:24) Ngiyatitjela ngitsi: “Simakadze usabelo sami, ngako ngitawulindzela yena.”
“Umphefumulo Wami Uphansi . . . Ngekhatsi Kwami”
Nanobe bantfu basebumatimeni, Jeremiya abenelitsemba. Wakhala kuJehova watsi: “Ngikukhumbula kahle, umphefumulo wami [Jehova lucobo lwakhe] uphansi, udzabukile ngekhatsi kwami.” (Livesi 20) Jeremiya abengangabati. Bekati kutsi Jehova ngeke amkhohlwe yena nalabo labaphendvukile kubantfu bakhe. Yini Nkulunkulu Somandla latayenta?—IsAmbulo 15:3.
Jeremiya abeciniseka kutsi Jehova ‘utawuba phansi’ kute asite labo labaphendvuka mbamba. Lelinye lihumusho latsi: “Awu ngikhumbule, bese wehlela kimi.” Lamavi asisita sibone kutsi Jehova unemusa. Jehova, ‘Losetikwako Konkhe lokusemhlabeni wonkhe,’ utawehla, ngemcondvo longekwemfanekiso, kuze aphakamise bantfu bakhe ehlazweni labo futsi aba nemusa kubo. (Tihlabelelo 83:18) Ngenca yekutsi abenelitsemba, Jeremiya wadvudvuteka mbamba. Lomphrofethi lowetsembekile abetimisele kulindza ngesineke kuze kube ngulapho Jehova abakhulula bantfu bakhe labetsembekile.—Livesi 21.
Jehova Usabelo Sami
8 Njengesive, emaLevi bekufanele ente Jehova sabelo sawo. Nanobe kunjalo, lamanye emaLevi bekasebentisa lamavi latsi “Simakadze usabelo sami” kute avete kutinikela kwawo kuNkulunkulu kanye nekwetsembela kuye. (Sil. 3:24) Lomunye wemaLevi lanjalo abengumhlabeli aphindze abe ngumbhali wetingoma. Sitambita ngekutsi ngu-Asafa, nanobe kungenteka kutsi abelilunga lemndeni wa-Asafa, umLevi lobekangumcondzisi webahlabeli emalangeni eNkhosi Davide. (1 Khr. 6:31-43) Encwadzini yeTihlabelelo 73, sifundza ngekutsi Asafa (nobe lomunye wentalo yakhe) wacala kukhatsateka. Waba nemona ngalababi labebaphila imphilo lemnandzi, waze watsi: “Impela ngiyihlantele lite inhlitiyo yami, ngageza tandla tami njengalote licala.” Kungenteka kutsi besekalahlekelwe ngumbono ngekubaluleka kwemsebenti labekawenta; wehluleka nekuveta kubonga kwakhe ngekutsi Jehova usabelo sakhe. Abesagula ngekwakamoya, kwate kwaba ngulapho ‘angena endlini lengcwele yaNkulunkulu.’—Hla. 73:2, 3, 12, 13, 17.
(Sililo 3:26, 27) Kuhle kuyilindzela ngekuthula nangekubeketela insindziso yaSimakadze. 27 Kuhle kumuntfu kutsi etfwale lijoko ngesikhatsi asesemusha.
w07 6/1 11 ¶4-5
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YeSililo
3:21-26, 28-33. Singatibeketelela njani timo letimatima? Jeremiya usitjela kutsi akukafanele sikhohlwe kutsi Jehova unemusa welutsandvo futsi unesihawu. Kukhumbula nekutsi usinike kuphila kutawusenta singalilahli litsemba futsi silindze insindziso yaJehova ngesineke ngaphandle kwekukhonona. Ngetulu kwaloko, kufanele ‘simbele buso betfu elutfulini,’ lokusho kutsi, sititfobe nangabe silingwa, sati kutsi loko Nkulunkulu lakuvumela kutsi kwenteke ukuvumela ngesizatfu lesihle.
3:27. Kuvivinywa kwekukholwa nawusemusha kungase kufake ekhatsi kucinisela nangabe labanye bahlekisa ngawe. Kodvwa “kuhle kumuntfu kutsi etfwale lijoko ngesikhatsi asesemusha.” Ngani? Ngobe nangabe umuntfu afundza kutfwala lijoka lekuhlupheka nakasemusha utawukulungele kubeketelela bumatima nasekakhulile.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Sililo 2:17) Simakadze wente loko labesakumisile; ulifezile livi lakhe lalimemetela kadzeni. Sewubhidlitile, wangete waba nesihawu, wente sitsa sakucoloshela, uluphakamisile luphondvo lwetitsa takho.
w07 6/1 9 ¶4
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YeSililo
2:17—Nguliphi “livi” Jehova lalifeza mayelana neJerusalema? ‘Lelivi’ lokukhulunywa ngalo kulombhalo libhekisela kuLevithikhusi 26:17, lotsi: “Buso bami buyawumelana nani, bese nehlulwa titsa tenu, tona leto letinitondzako tiyawunibusa, nani nibaleke, ngisho nome seningasacoshwa ngumuntfu.”
(Sililo 5:7) Bobabemkhulu labona sebafa, tsine sesetfwele licala labo.
w07 6/1 11 ¶1
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YeSililo
5:7—Jehova ujezisa bantfu ngemacala abokhokho babo yini? Cha, Jehova akabajezisi ngalokucondzile bantfu ngetono tabokhokho babo. LiBhayibheli litsi: “Ngamunye wetfu utawutilandzisela kuNkulunkulu.” (Rom 14:12) Nanobe kunjalo, imiphumela yetono ingahlala sikhatsi lesidze ize itfolwe natitukulwane letitako. Ngekwesibonelo, ngesikhatsi ema-Israyeli asendvulo akhonta titfombe akwenta kwaba matima ngema-Israyeli letsembekile kwenta lokulungile.—Eksodusi 20:5.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Sililo 2:20-3:12) “Buka, Simakadze, unakisise. Ngubani nje lowake wamphatsa ngalendlela? Kufanele yini bafati badle batukulu babo, bantfwana lababongile babakhulisa? Baphrofethi nebaphristi kufanele yini babulawe bafele endlini lengcwele yaSimakadze? 21 “Labasha nalabadzala kulale lunja kanyekanye elutfulini lwetitaladi; emajaha ami netintfombi tami kuwe ngelusiko lwenkemba. Ubabhubhisile ngelilanga lentfukutselo yakho; ubabulale ngenkemba ungenasihawu nabo. 22 “Wabutsisa tesabiso tami ndzawo tonkhe, kwaba shangatsi umemela bantfu edzilini. Ngelilanga lentfukutselo yaSimakadze kute namunye lowaphunyula nalowasindza. Titsa tami tibashaye tabacotfula labo lengangibongile ngabanakekela.”
3 Mine ngingumuntfu lokubonile kuhlupheka ngendvuku yelulaka lwaSimakadze. 2 Ungicoshile, wangenta ngahamba ngetinyawo, ngahamba ebumnyameni kungesiko ekukhanyeni. 3 Ngempela, sandla sakhe usiguculele ngakimi, simelana nami njalo nje, onkhe emalanga. 4 Usigugisile sikhumba sami nenyama yami, ematsambo ami uwafohlotile. 5 Ungivimbetele, wangitungeleta ngalokubabako nangekuhlupheka lokukhulu. 6 Ungihlalise ebumnyameni, nginjengalabo lasebalala kadzeni emadlizeni. 7 Ungibiyele ngetindvonga, ngako angikhoni kuphunyula ngibaleke. Ungibophe ngetinketane letimatima. 8 Ngisho nome sengimemeta, ngikhalela kusitwa, uyivalela ngaphandle imikhuleko yami. 9 Indlela yami uyivale ngetinguzanguza tematje; wagwegwisa indlela yami, yaba matombetombe. 10 Njengelibhele lelibhacele inyamatane, nanjengelibhubesi lelitifihlile, 11 ungihudvule endleleni, wangisitila, wangishiya ngingenamsiti. 12 Ujijimete umcibisholo wakhe, wangenta ngaba yinkoyoyo yemicibisholo yakhe.
JUNE 19-25
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | HEZEKELI 1-5
“Hezekeli Bekumjabulisa Kushumayela Ngetindzaba TaNkulunkulu”
(Hezekeli 2:9-3:2) Ngase ngiyabuka, ngabona sandla selulelwe ngakimi. Ekhatsi kuso kwakunencwadzi legocotwako, 10 layisombulula embikwami. Ngala nangale kwayo kwakubhalwe emavi ekulila, newekukhala kanye newelusizi.
3 Wakhuluma kimi, watsi: “Ndvodzana yemuntfu, dlani loko lokusembikwakho, dlani lencwadzi legocotwako; bese uyahamba uyawukhuluma kuyo indlu yaka-Israyeli.” 2 Ngako ngavula umlomo wami, wanginika lencwadzi legocotwako kutsi ngiyidle.
w08 7/15 8 ¶6-7
Indlela Yekubhekana Netimo Letivivinyako Nasishumayela
6 Incwadzi yaHezekeli yembule lokunye lokungasisita sishumayele ngesibindzi. Embonweni, Jehova waniketa Hezekeli incwadzi legocotwako, ngala nangale kwayo kwakubhalwe “emavi ekulila, newekukhala kanye newelusizi,” futsi wamtjela kutsi akayidle, watsi kuye: “Ndvodzana yemuntfu, dlani lencwadzi legocotwako lengikunika yona, ugcwalise sisu sakho ngayo.” Bawusho kutsini lombono? Hezekeli bekufanele awati kahle umlayeto lebekatawushumayela. Ngemcondvo longokwemfanekiso, bekufanele awugcine engcondweni yakhe futsi azindle ngawo. Lomphrofethi wachubeka walandzisa watsi: “Ngako ngayidla, ngayiva inongotela njengeluju emlonyeni wami.” Hezekeli abekujabulela kumemetela umlayeto lovela kuNkulunkulu—bekufana nekudla luju. Bekulilungelo lelikhulu kuye kumelela Jehova nekwenta umsebenti lanikwe wona, ngisho nobe loko bekubitela kutsi ashumayele kubantfu lebebangawulaleli lomlayeto lovela kuNkulunkulu.—Fundza Hezekeli 2:8–3:4, 7-9.
Lombono usifundzisa sifundvo lesibalulekile njengetikhonti taNkulunkulu namuhla. Natsi sinemlayeto lobalulekile lokufanele siwumemetele kubantfu labangayatisi imetamo yetfu. Kuze sichubeke siwutsatsa njengalobalulekile umsebenti lesinikwe wona nguNkulunkulu, kufanele sihlale sitondla ngeliVi lakhe. Kutikhipha ecaleni nasidadisha kutasenta singalati kahle liVi laNkulunkulu. Ungalitfutfukisa yini lizinga lakho lekufundza nekudadisha liBhayibheli futsi ulwele kukwenta njalo? Ungazindla yini ngaloko lokufundzako?—Hla. 1:2, 3.
it-1 1214
Ematfumbu
Kudla mbamba kugaywa ematfunjini. Loku kufananiswe kahle naloko lokwenteka embonweni waHezekeli, lapho kwatsiwa akadle umculu agcwalise sisu sakhe (Heb., me·ʽimʹ) ngawo. Hezekeli abetawuba nebuhlobo lobuhle naNkulunkulu nakazindla ngalamavi lakulomculu futsi atikhumbute ngawo. Watfola sikhutsato kuNkulunkulu futsi wakhuluma ngemlayeto wakhe.—Hez 3:1-6; catsanisa Sem 10:8-10.
(Hezekeli 3:3) Wase ukhuluma kimi, utsi: “Ndvodzana yemuntfu, dlani lencwadzi legocotwako lengikunika yona, ugcwalise sisu sakho ngayo.” Ngako ngayidla, ngayiva inongotela njengeluju emlonyeni wami.
w07 7/1 12 ¶3
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHezekeli—I
2:9–3:3—Kungani umculu wemavi ekulila newekukhala bewunongotela njengeluju kuHezekeli? Lokwenta lomculu wanongotela njengeluju kuHezekeli kutsi abenesimo sengcondvo lesihle ngemsebenti labetfunywe kutsi awente. Hezekeli abejabula ngekuba ngumphrofethi waJehova.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Hezekeli 1:20, 21) Nome ngukuphi lapho Moya abengaya khona naletidalwa tatiya khona, nalamasondvo abeyaye aphakame kanye nato, ngobe lomoya waletidalwa letiphilako wawukulamasondvo. 21 Tatitsi natihamba letidalwa, nawo ahambe; natima letidalwa, nalamasondvo eme, atsi dvu; titsi letidalwa natiphakama emhlabatsini, nalamasondvo aphakame kanye nato, ngobe umoya waletidalwa letiphilako wawukulamasondvo.
(Hezekeli 1:26-28) Ngetulu kwalomkhatsi lowawusetikwetinhloko tato bekunentfo leyayifanana nesihlalo sebukhosi lesakhiwe ngesafire, ngetulu kwalesihlalo sebukhosi kwakunentfo leyayinesimo lesasifanana nesemuntfu. 27 Ngabona kutsi kusukela kuloko lokwakubonakala shangatsi kulukhalo lwakhe kuya ngenhla kwalo abefanana nelitfusi lelimanyatelako, kube shangatsi ligcwele umlilo, bese kutsi kusuka elukhalweni kuye phansi abefanana nemlilo. Abetungeletwe kukhanya lokumanyatelako. 28 Lokukhanya kwakumtungeletile njengemushi wenkosazana ubonakala emafini, ngelilanga lekuna kwemvula. Loku bekukubonakala lokwakubonakalisa bukhosi baSimakadze. Ngatsi kube ngikubone konkhe loku, ngawa ngibhekise buso bami phansi, ngase ngiva livi lalokhulumako.
w07 7/1 11 ¶6
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHezekeli—I
1:4-28—Imelelani inkhalishi yasezulwini? Inkhalishi imelela incenye yenhlangano yaJehova lesezulwini leyakhiwa tidalwa temoya letetsembekile. Itfola emandla emoya longcwele waJehova. UMgibeli walenkhalishi, lomelela Jehova, ukhatimula kakhulu. Kuba phansi kwakhe kuvetwe kahle njengemushi wenkosazana.
(Hezekeli 4:1-7) “Manje-ke, ndvodzana yemuntfu, tsatsa sibhelekeca selibumba, usibeke embikwakho, bese udvweba lidolobha laseJerusalema kuso. 2 Ubobe sewenta siboniso sekuvinjetelwa kwalo: Yakha tindvonga tekuvimbetela, wakhe lutsango lwekulivimbetela, umise tinkambu eceleni kwalo, bese ufaka imigcala yekulibhidlita ilitungelete, 3 ubobe sewutsatsa lipani lensimbi ulibeke libe njengelubondza lwensimbi emkhatsini wakho nalelidolobha, bese uyagucuka uyalibuka. Liyawube selivimbetelekile, futsi uyawulivimbetela. Loku kuyawuba sibonakaliso kuyo indlu yaka-Israyeli. 4 “Ubobe sewulala ngemhlubulo wakho wangesancele, ubeke sono sendlu yaka-Israyeli etikwakho. Kufanele usetfwale lesono sabo emalanga langangalawo ekulala kwakho ngalowo mhlubulo. 5 Ngikumisele emalanga langangeminyaka yekona kwabo. Ngako kutawuphela emalanga langema-390 wetfwele sono sendlu yaka-Israyeli. 6 “Utawutsi ungakucedza loku, uphindze ulale phansi futsi, ngemhlubulo wakho wangesekudla, wetfwale sono sendlu yakaJuda. Ngikumisele emalanga langema-40, lilanga lilinye limele umnyaka munye. 7 Gucula buso bakho ububhekise ngasekuvinjetelweni kweJerusalema, nangemkhono lohlutjuliwe phrofetha umelane nabo.
w07 7/1 12 ¶4
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHezekeli—I
4:1-17—Hezekeli wakulingisa mbamba yini loko lebekutawenteka nakuvinjetelwa iJeruselema? Kucela kwaHezekeli kutsi ashintje emafutsa ekupheka nekuvuma kwaJehova kukhombisa kutsi lomphrofethi wakulingisa mbamba loku. Kulala kwakhe ngemhlubulo wangesencele iminyaka lengu-390 bekumelela kona kwembuso wetive letilishumi lokwacala kusukela nga-997 B.C.E. kwaze kwaba ngu-607 B.C.E. nakubhujiswa iJerusalema. Kulala ngemhlubulo wangesekudla iminyaka engu-40 bekumelela kona kwemaJuda lokwacala kusukela nga-647 B.C.E. kwaze kwaba ngu-607 B.C.E. ngesikhatsi Jeremiya abekwe kutsi abe ngumphrofethi. Ngalamalanga langu-430, Hezekeli abephila ngekudla lokuncane kakhulu nemanti lamancane, lebekukhombisa kutsi bekutawuba nendlala ngesikhatsi sekuvinjetelwa kweJerusalema.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Hezekeli 1:1-14) Ngemnyaka wema-30, enyangeni yesine, ngelilanga lesihlanu, ngangisesemkhatsini walababetfunjiwe, ngasemfuleni iKhebari, kwavuleka emazulu, ngabona imibono yaNkulunkulu. 2 Kwatsi mhlazana tisihlanu enyangeni, ngemnyaka wesihlanu inkhosi Jehoyakhini yatfunjwa, 3 kwefika livi laSimakadze kumphristi Hezekeli, umsa waBuzi, ngasemfuleni iKhebari eveni lemaBhabhulona. Ngulapho-ke lapho sandla saSimakadze sasisetikwakhe khona. 4 Ngabuka, ngabona sivunguvungu sichamuka ngasenyakatfo, bekulifu lelikhulukati linebumanyamanya bembane, lalitungeletwe kukhanya lokumengetelako. Ekhatsi enkhabeni yalomlilo kwakukhona lokwakufanana nelitfusi lelimanyatelako, 5 ekhatsi kulowo mlilo kukhona lokwakufanana netidalwa letine letiphilako. Tatibonakala tinesimo semuntfu, 6 kodvwa nguleso naleso sasinebuso lobune netimphiko letine. 7 Tatinemilente lecondzile; tinyawo tato tatifanana netelitfole timanyatela njengelitfusi lelilolongiwe. 8 Ngaphansi kwetimphiko tato kulemihlubulo yato lemine tatinetandla temuntfu. Totine tatinebuso netimphiko, 9 letimphiko tato tatitsintsana. Nguleso naleso sidalwa sasihamba sicondze embili; tatingagucuki ngesikhatsi natihamba. 10 Buso bato babubukeka kanje: Nguleso naleso kuletidalwa letine sasinebuso bemuntfu, ngesekudla kwaso sinebuso belibhubesi, ngesancele sinebuso benkhomo, ngemuva sinebuso belusweti. 11 Babunjalo-ke buso bato. Timphiko tato tatendlalekele etulu; sisinye sasinetimphiko letinye letimbili, lunye luphiko lutsintsana neluphiko lwalesinye sidalwa ngala nangale, bese kutsi leti letinye timphiko letimbili tembese umtimba waso. 12 Nguleso naleso sasihamba sicondze embili. Njalo nje lapho kuya khona Moya, nato tatiya khona; tatingagucuki ekuhambeni kwato. 13 Simo saletidalwa letiphilako sasifanana nemalahle lavutsako emlilo nome tinjengetidlwane. Umlilo wawehla wenyuka lapha emkhatsini waletidalwa. Lomlilo wawumanyatela, kuphuma umbane kuwo. 14 Letidalwa tatigijima tiye emuva nasembili, njengekubaneka kwembane.
JUNE 26–JULY 2
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | HEZEKELI 6-10
“Utawubekwa Yini Luphawu Lwekusindza?”
(Hezekeli 9:1, 2) “Ngase ngiyamuva Simakadze amemeta ngelivi lelikhulu, atsi: “Sondzelani lapha nine lenitawujezisa lelidolobha, ngulowo nalowo aphatse sikhali sekubulala esandleni sakhe.” 2 Ngase ngibona kuchamuka emadvodza lasitfupha ngasesangweni lelingenhla, lelibuke ngasenyakatfo, nguleyo naleyo iphetse silimato lesibi ngesandla sayo. Emkhatsini wawo kwakunendvodza leyayembetse telineni, leyayinesipatji setintfo tekubhala engculwini yayo. Angena lamadvodza, afike ema eceleni kwelilati lelitfusi.
Imibuto Levela Kubafundzi
Embonweni waHezekeli, indvodza lenesipatji setintfo tekubhala kanye nemadvodza lasitfupha laphetse tilimato letimbi amelela bobani?
▪ Lamadvodza amelela libutfo lasezulwini lebelinencenye ekubhujisweni kweJerusalema futsi latawuphindze abe nencenye ekubhujisweni kwelive laSathane lelibi nge-Amagedoni. Loku kucondza lokulungisiwe. Kungani kudzingeka?
Ngaphambi kwa-607 B.C.E., Jehova waniketa Hezekeli umbono waloko lokutawenteka eJerusalema ngaphambi kwekutsi libhujiswe. Kulombono Hezekeli wabona tintfo letinyenti letimbi lebetenteka eJerusalema. Wabese sewubona emadvodza lasitfupha, nguleyo naleyo iphetse “silimato lesibi ngesandla sayo.” Bekuphindze kube nendvodza lebeyihamba nawo “leyayembetse telineni” futsi ‘inesipatji setintfo tekubhala.’ (Hezekeli 8:6-12; 9:2, 3) Lendvodza yatjelwa kutsi ayihambe kulo lonkhe lidolobha, ‘ibeke luphawu emabuntini abo bonkhe labakhatsatekile babubula ngenca yato tonkhe letintfo letinengekako letentiwa lapha kulo.’ Ngemuva kwaloko, lamadvodza lesitfupha lebekaphetse tilimato atjelwa kutsi abulale bonkhe kulelidolobha labete luphawu. (Hezekeli 9:4-7) Yini lesingayifundza kulombono, futsi ingubani lendvodza lenesipatji sekwekubhala?
Hezekeli wabona lombono nga-612 B.C.E. Lombono bewusiphrofetho lebesitawugcwaliseka ngemuva kweminyaka lesihlanu ngesikhatsi Jehova avumela libutfo laseBhabhulona kutsi libhubhise iJerusalema. Ngaleyo ndlela, Jehova wasebentisa baseBhabhulona kute ajezise bantfu bakhe labangalaleli. (Jeremiya 25:9, 15-18) Kodvwa kutsiwani ngemaJuda lebekatsembekile labekangahambisani nato tonkhe letintfo letimbi lebetenteka kulelodolobha? Jehova wawasindzisa.
Kulombono, Hezekeli kute lambeka luphawu mbamba futsi akazange abe nencenye ekubhujisweni kwalelidolobha. Esikhundleni saloko, bekutingelosi lebeticondzisa kubhujiswa kweJerusalema. Ngako lesiphrofetho sisiniketa litfuba lekutsi sibone loko lokwenteka ezulwini. Jehova watjela tingelosi takhe kutsi tihlele lokubhujiswa kwebantfu lababi futsi ticinisekise kutsi bantfu labalungile bayasindza.
Lesiphrofetho sitawuphindze sigcwaliseke esikhatsini lesitako. Esikhatsini lesengcile besivame kutsi lendvodza lenesipatji sekwekubhala imelela labo labagcotjiwe labasaphila emhlabeni. Besiphindze sitsi bantfu bebabekwa loluphawu nangabe balalela futsi bemukela tindzaba letimnandzi lesitishumayelako. Nobe kunjalo, muva nje kube sebaleni kutsi kudzingeka siyishintje indlela lesisichaza ngayo lesiphrofetho. KuMatewu 25:31-33 sifundze kutsi Jesu nguye lohlulela bantfu. Utakwenta loko esikhatsini lesitako ngekuhlupheka lokukhulu. Ngaleso sikhatsi labo labatawehlulelwa njengetimvu batawusindza, futsi labo labatawehlulelwa njengetimbuti batawubhujiswa.
Ngako sifundzani embonweni waHezekeli? Nati tifundvo letisihlanu:
(1) Ngaphambi kwekubhujiswa kweJerusalema, Hezekeli, Jeremiya kanye na-Isaya becwayisa bantfu ngaloko lebekutawenteka kulelidolobha. Bebafana nabogadzi. Lamuhla, Jehova usebentisa licembu lelincane lalabagcotjiwe kute afundzise bantfu bakhe futsi ecwayise labanye ngaphambi kwekutsi kucale kuhlupheka lokukhulu. Ecinisweni, bonkhe bantfu baNkulunkulu, lokusho tisebenti taKhristu, banencenye kulomsebenti wekwecwayisa bantfu.—Matewu 24:45-47.
(2) Hezekeli, akazange ababeke luphawu labo lebebatawusindza. Nebantfu baNkulunkulu namuhla abalubeki. Bamane nje bayashumayela futsi bayabecwayisa ngaloko lokutawenteka esikhatsini lesitako. Lomsebenti wekushumayela emhlabeni wonkhe wentiwa ngelusito lwetingelosi.—Sembulo 14:6.
(3) Labo labasindza esikhatsini saHezekeli, bebete luphawu lolubonakalako emabuntini abo. Nalamuhla labo labatawusindza angeke babe neluphawu lolubonakalako. Yini lokufanele bantfu bayente kute basindze ekuhluphekeni lokukhulu? Nabeva lesecwayiso, kufanele bafundze kulingisa Khristu, batinikele kuNkulunkulu futsi basekele bomnakabo Khristu ngekutsi bashumayele tindzaba letimnandzi. (Matewu 25:35-40) Ngesikhatsi sekuhlupheka lokukhulu, batawutfola loluphawu, lokusho kutsi batawuba semkhatsini walabo labatawusindza.
(4) Lendvodza lenesipatji sekwekubhala imelela Jesu. Ngesikhatsi sekuhlupheka lokukhulu, Jesu utawubeka sicumbi lesikhulu luphawu nakasehlulela njengetimvu. Ngemuva kwaloko sitawubese siba nelitfuba lekuphila phakadze lamhlabeni.—Matewu 25:34, 46.
(5) Namuhla lamadvodza lasitfupha laphetse tilimato letimbi, amelela libutfo lasezulwini lelitawube liholwa nguJesu. Ngekushesha litawubhubhisa tive futsi licedze bonkhe bubi.—Hezekeli 10:2, 6, 7; Sembulo 19:11-21.
Tifundvo lesititfolako kulombono tisisita siciniseke ngekutsi Jehova angeke abhubhise labalungile kanye nalababi. (2 Phetro 2:9; 3:9) Tifundvo lesititfolako tiphindze tisikhumbute kutsi umsebenti wekushumayela lowentiwa esikhatsini setfu ubaluleke kakhulu. Wonkhe umuntfu kufanele asive lesecwayiso ngaphambi kwekutsi kuphela kufike!—Matewu 24:14.
(Hezekeli 9:3, 4) Ngaleso sikhatsi inkhatimulo yaNkulunkulu wema-Israyeli yenyuka isuka etikwemakherubhi, lapho yayisolo ikhona, yaya emnyango welithempeli. Simakadze wase ubita lendvodza leyayigcoke telineni, leyayinesipatji sekwekubhala engculwini yayo, 4 watsi kuyo: “Lihlamahlame lonkhe lidolobha laseJerusalema, ubeke luphawu emabuntini abo bonkhe labakhatsatekile babubula ngenca yato tonkhe letintfo letinengekako letentiwa lapha kulo.”
(Hezekeli 9:5-7) Ngatsi ngisalalele, watsi kulaba labanye: “Nani mlandzeleni kulo lonkhe lelidolobha nibulale, ningabuki muntfu ngesihawu, ningabi naluvelo. 6 Bulalani nicedze emadvodza lamadzala, nemajaha, netintfombi, nebafati, nebantfwana, kodvwa ningatsintsi namunye loneluphawu. Calani endlini yami lengcwele.” Ngako bacala ngebaholi lababesembikwelithempeli. 7 Wase utsi kubo: “Ngcolisani lelithempeli, nigcwalise tibuya talo ngetidvumbu talababulewe. Hambani!” Ngako baphuma-ke, bacala kubulala kulo lonkhe lidolobha.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Hezekeli 7:19) Bayawulahla isiliva yabo etitaladini, negolide yabo iyawuba yintfo lengcolile lengenamsebenti. Isiliva negolide yabo ingeke ikhone kubasindzisa ngelilanga lelulaka lwaSimakadze. Ingeke ikwesutsise kulamba kwabo, futsi bangeke batigcwalise tisu tabo ngayo, ngobe ngiyo lebente bakhubatela baze bangena esonweni.
w09 9/15 23 ¶10
Imfundvo Levela KuNkulunkulu Ihamba Embili
10 NguJehova kuphela losesimweni lesikahle sekusisita silungiselele likusasa ngobe uyati kutsi lisiphatseleni. Nguye loncumako kutsi likusasa lebantfu litawuba njani. (Isaya 46:9, 10) Siphrofetho seliBhayibheli sembula kutsi “lilanga lelikhulu laSimakadze selisondzele.” (Zef. 1:14) Mayelana nalelo langa, emavi eTaga 11:4 atawugcwaliseka: “Ingcebo ingeke isite lutfo ngelilanga lentfukutselo; kodvwa kutiphatsa kahle kusindzisa umuntfu ekufeni.” Nakufika sikhatsi sekutsi Jehova akhiphe sehlulelo kulelive laSathane, lokubaluleke kakhulu kutawuba kutsi buhlobo betfu naNkulunkulu bunjani. Imali ngeke isisite. Ecinisweni, Hezekeli 7:19 utsi: “Bayawulahla isiliva yabo etitaladini, negolide yabo iyawuba yintfo lengcolile lengenamsebenti.” Kwati loko kungasisita sente ngekuhlakanipha nyalo.
(Hezekeli 8:12) Watsi kimi: “Ndvodzana yemuntfu, ubonile kambe kutsi bentani baholi bendlu yaka-Israyeli lapha entimeni, nguloyo endvumbeni yesithico sakhe? Batsi: ‘Simakadze akasiboni. Simakadze sewulishiyile lelive.’”
Uyawuvumela Yini Umoya WaNkulunkulu Kutsi Ukuhole?
14 Kuba nekukholwa kusho kutsi Nkulunkulu Jehova simtsatsa njengemuntfu mbamba nobe siyakholelwa kutsi ukhona. Nangabe sicabanga kutsi akekho, kutawuba melula ngatsi kutsi sente tintfo letimbi. Asewucabange ngaloko lokwenteka kubantfu baNkulunkulu endvulo. Jehova wembulela umphrofethi Hezekeli kutsi bantfu besebenta tintfo letenyanyekako emasitseleni. Watsi: “Ndvodzana yemuntfu, ubonile kambe kutsi bentani baholi bendlu yaka-Israyeli lapha entimeni, nguloyo endvumbeni yesithico sakhe? Batsi: ‘Simakadze akasiboni. Simakadze sewulishiyile lelive.’” (Hez. 8:12) Ubonile kutsi yini leyaba nesandla kulenkinga? Bebangakholelwa kutsi Jehova uyakubona loko labebakwenta. Bebangacabangi kutsi Jehova ukhona.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Hezekeli 8:1-12) Ngemnyaka wesitfupha, enyangeni yesitfupha, ngelilanga lesihlanu, ngisahleti endlini yami ngikanye nebaholi bakaJuda bahleti embikwami, sandla seNkhosi Simakadze sehlela etikwami khona lapho. 2 Ngabuka, ngabona intfo lenesimo semuntfu. Kusukela lapho lokwakungatsi kulukhalo lwakhe kuya phansi kwakunjengemlilo, kusukela elukhalweni lwakhe kuya etulu abebonakala shangatsi umanyatela njengekucwebetela kwelitfusi lelivutsako. 3 Welula loko lokwakungatsi kusandla, wangibamba ngesihlutfu. Moya wangiphakamisela emkhatsini wemhlaba nelizulu: Wangitsatsa embonweni waNkulunkulu, wangitsatsa saya eJerusalema, ekungeneni kwelisango langasenyakatfo lesibuya lesisekhatsi nekhatsi, lapho kwakume khona lesithico lesibanga intfukutselo lenkhulu. 4 Lokubukhosi baNkulunkulu wema-Israyeli kwakulapho embikwami, njengasembonweni lengawubona etsafeni. 5 Wase uyakhuluma kimi, utsi: “Ndvodzana yemuntfu, buka ngasenyakatfo.” Ngako ngabuka, ngasenyakatfo ekungeneni kwelisango lelilati, ngabona lesithico lesibanga intfukutselo. 6 Wase utsi kimi: “Ndvodzana yemuntfu, uyabona yini kutsi bentani, letintfo letinengeka kangaka letentiwa yindlu yaka-Israyeli lapha, tintfo letitangicoshela khashane kakhulu nendzawo yami lengcwele? Kodvwa usetawubona letinye tintfo letinengeka kakhulu kunaleti.” 7 Wase ungiyisa ekungeneni kwesibuya. Ngabuka, ngabona imbobo elubondzeni. 8 Watsi kimi: “Ndvodzana yemuntfu, manje-ke gubha lapha elubondzeni;” ngako ngase ngigubha elubondzeni, ngabona umnyango lapho. 9 Watsi kimi: “Ngena ngekhatsi utewubona letintfo letimbi naletinengekako labatentako lapha.” 10 Ngako ngangena ngekhatsi ngabuka, ngabona kudvwetjwe tonkhe letibondza yonkhe inhlobo yetintfo letinwabutelako, netilwane letinengekako, nato tonkhe tithico tendlu yaka-Israyeli. 11 Embikwato bekume baholi bendlu yaka-Israyeli labangema-70, najazaniya, umsa waShafani, abeme emkhatsini wabo. Ngulowo abephetse sitja sekutfuncisa esandleni sakhe, kwakutsaphuka lifu lemphepho lenyuka: 12 Watsi kimi: “Ndvodzana yemuntfu, ubonile kambe kutsi bentani baholi bendlu yaka-Israyeli lapha entimeni, nguloyo endvumbeni yesithico sakhe? Batsi: ‘Simakadze akasiboni. Simakadze sewulishiyile lelive.’”