Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
JULY 3-9
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | HEZEKELI 11-14
“Unayo Yini Inhlitiyo Lelalelako?”
(Hezekeli 11:17, 18) “Ngako-ke tsani: ‘Naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: Ngitanibutsa kuto tonkhe tive nginibuyise, nisuke kuwo onkhe lawo mave lebenginisakatele kuwo, ngiyawuphindze futsi ngininike lelive laka-Israyeli.’ 18 “Bayawubuyela kulo, besuse tonkhe letitfombe talo letimbi kanye netithico letinengekako.
w07 7/1 11 ¶4
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHezekeli—I
Embonweni, Hezekeli uyiswa eJerusalema nga-612 B.C.E. Wabona kwenteka tintfo letenyanyekako ethempelini laNkulunkulu! Jehova nakatfumela emabutfo akhe asezulwini (lamelelwa ‘ngemadvodza lasitfupha’) kutsi akhiphe sehlulelo futsi akhombisa bantfu labatihlubuki intfukutselo yakhe kuyawusindza labo ‘labaneluphawu emabuntini’ kuphela. (Hezekeli 9:2-6) Kutawucale kusakatwe “emalahle lavutsako” etikwelidolobha lamelela umlayeto lovela kuNkulunkulu lomayelana nembhubhiso. (Hezekeli 10:2) Nanobe ‘Jehova ayawehlisela etikwetinhloko talababi loko labakwentile,’ utsembisa kuphindze awabuyise ema-Israyeli lebekasakatekile.—Hezekeli 11:17-21.
(Hezekeli 11:19) Ngiyawubanika inhlitiyo yinye, ngifake umoya lomusha ekhatsi kubo; ngiyakuyisusa kubo inhlitiyo yabo yelitje, ngibanike inhlitiyo yenyama.
Utenta Njani Tincumo Takho?
9 NjengaJesu, singatenta tincumo letihlakaniphile nangabe setsembela kuJehova kute asicondzise. LiBhayibheli litsi: “Tsemba Simakadze ngayo yonkhe inhlitiyo yakho, ungeyami ekwatini kwakho. Matise kuko konkhe lokwentako, yena uyakucondzisa tindlela takho. Ungatenti sihlakaniphi, yesaba Simakadze, ukuyekele lokubi.” (Taga 3:5-7) Nangabe sidadisha liBhayibheli futsi sifundza ngendlela Jehova lacabanga ngayo, sitawucondza kutsi ufuna senteni esimeni lesitsite. Njengobe sichubeka sifundza ngendlela Jehova lacabanga ngayo, kutawuba melula kutsi sente tincumo letitamjabulisa. Ngaleyo ndlela sitasinaka kakhulu sicondziso saNkulunkulu.—Hezekeli 11:19.
(Hezekeli 11:20) Bayawube sebalandzela timiso tami, banakekele kugcina imitsetfo yami. Bayawuba bantfu bami, mine ngibe nguNkulunkulu wabo.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Hezekeli 12:26-28) Livi laSimakadze lefika kimi, latsi: 27 “Ndvodzana yemuntfu, indlu yaka-Israyeli itsi: ‘Lombono lawubonako ngeweminyaka leminyenti kusukela nyalo, futsi uphrofetha ngetintfo letiyakwenteka kadzeni.’ 28 “Ngako-ke khuluma kubo, utsi: ‘Naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: Kute nalinye lemavi ami leliyawulibala, konkhe lengikushoko kuyawugcwaliseka, kusho iNkhosi Simakadze.’”
w07 7/1 13 ¶8
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHezekeli—I
12:26-28. Hezekeli bekufanele atjele bonkhe bantfu umlayeto lovela kuNkulunkulu ngisho nalabo bebamhleka, atsi: “Kute nalinye lemavi [aJehova] leliyawulibala.” Kufanele sente konkhe lokusemandleni etfu kuze sisite labanye labetsembele kuJehova asengakalibhubhisi lelive lelibi.
(Hezekeli 14:13, 14) “Ndvodzana yemuntfu, nangabe live lona kimi ngekungetsembeki, bese ngelula sandla sami ngimelane nalo ngekuncamula umtfombo wekudla kwalo, ngitfumele indlala kulo, ngibulale bantfu labakulo kanye netilwane, 14 ngisho nome nalamadvodza lamatsatfu, boNowa, naDanyela, naJobe bebakulo, bebayakutisindzisa bona kuphela ngekulunga kwabo, kusho iNkhosi Simakadze.
Zuza Ngalokuphelele Emalungiselelweni Jehova Lasentele Wona
13 Sibonelo saloko kutsi Hezekeli 14:13, 14 utsi: “Nangabe live lona kimi ngekungetsembeki, bese ngelula sandla sami ngimelane nalo ngekuncamula umtfombo wekudla kwalo, ngitfumele indlala kulo, ngibulale bantfu labakulo kanye netilwane, ngisho nome nalamadvodza lamatsatfu, boNowa, naDanyela, naJobe bebakulo, bebayakutisindzisa bona kuphela ngekulunga kwabo, kusho iNkhosi Simakadze.” Nangabe sicwaninga, sifundza kutsi Hezekeli wabhala lamavi eminyakeni lecishe ibe ngu-612 ngaphambi kwekuba khona kwaKhristu. Nowa naJobe besebaneminyaka lelikhulu bafile, kodvwa Jehova solo usakukhumbula kwetsembeka kwabo. Nobe kunjalo, Danyela bekasaphila. Kubonakala shengatsi bekaneminyaka lecishe ibe ngu-20 budzala ngesikhatsi Jehova atsi abelunge njengaNowa naJobe. Yini lesiyifundzako? Jehova uyatibona futsi utitsatsa njengaletiligugu tinceku takhe letetsembekile, letifaka ekhatsi nalabasha.—Tihlabelelo 148:12-14.
w07 7/1 13 ¶9
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHezekeli—I
14:12-23. Kutfola insindziso kungumtfwalo wemuntfu ngamunye. Kute longasitfolela yona.—Roma 14:12.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Hezekeli 12:1-10) Livi laSimakadze lefika kimi, latsi: 2 “Ndvodzana yemuntfu, uhlala emkhatsini wesive lesihlubukako. Banemehlo ekubona kodvwa ababoni, banetindlebe tekuva kodvwa abeva, ngobe basive lesihlubukako. 3 “Ngako-ke, wena ndvodzana yemuntfu, bopha timphahla takho tekutfunjwa, phuma lapho ukhona, uphume emini babuka, uye kulenye indzawo. Mhlawumbe batakucondzisisa loko, lite nome bayindlu lehlubukako. 4 Kutawutsi emini babuka, ukhiphe lomtfwalo wakho wetimphahla takho sewuvele ulungele kuya ekutfunjweni. Kutawutsi kusihlwa, basabuka, uphume uhambe njengalabo labaya ekutfunjweni. 5 Batawutsi basabukile, umbe lubondza ulubhobose imbobo, bese uphuma kuyo lembobo kanye netimphahla takho. 6 Tetjatse ehlombe lakho babukile uhambe nato nakucala kuhwalala, buso bakho ubumbonyile, khona ungetulibona live, ngobe sengikwente sibonakaliso kuyo indlu yaka-Israyeli.” 7 Ngako ngenta njengobe ngangitjeliwe. Kwatsi emini ngakhipha timphahla tami letase tingumtfwalo wekuya ekutfunjweni. Kwase kutsi kusihlwa ngemba ngabhobosa lubondza ngetandla tami. Ngatsatsa timphahla tami nakucala kuhwalala, ngatetjatsa ehlombe babukile. 8 Ekuseni livi laSimakadze lefika kimi, latsi: 9 “Ndvodzana yemuntfu, ayikakubuti yini lendlu yaka-Israyeli lehlubukako, kutsi: ‘Wentani?’ 10 “Khuluma kubo, utsi: ‘Naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: Lelivi lesiphrofetho limacondzana nenkhosi leseJerusalema kanye nayo yonkhe indlu yaka-Israyeli lelapho.’
JULY 10-16
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | HEZEKELI 15-17
“Uyatigcina Yini Tetsembiso Takho?”
(Hezekeli 17:1-4) Livi laSimakadze lefika kimi, latsi: 2 “Ndvodzana yemuntfu, beka imfumbe, utjele indlu yaka-Israyeli umfanekiso. 3 Khuluma kubo, utsi: ‘Naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: Kwefika lusweti lolukhulu eLebanoni, lusweti lolunetimphiko letinemandla netinsiba letindze, tinsiba letiphelele futsi timibalabala. Lwefika lwatsatsa sihloko semsedari, 4 wahlutfula ligala lelisha lelisetulu, lwaletfwala lwaya nalo eveni lebahwebi, lapho lwefike lwalihlanyela khona edolobheni lebatsengisi.
w07 7/1 12 ¶6
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHezekeli—I
17:1-24—Bobani letinyoni letimbili telusweti, ahlutfulwa njani emagala lamasha emsedari, futsi ngubani “umdvumba wesihloko” lesihlanyelwa nguJehova? Letinyoni telusweti letimbili timelela babusi baseBhabhulona nebaseGibhithe. Lusweti lwekucala luyandiza luya esihlokweni semsedari lesimelele lophetse embusweni loseluhlwini lwentalelwane yaDavide. Lolusweti luhlutfula ligala lelisha lelisetulu ngekutsi lubeke Sedekiya kutsi abe yinkhosi esikhundleni saJehoyakhini inkhosi yakaJuda. Nanobe abefungile kutsi utawetsembeka, Sedekiya ufuna lusito kulolunye lusweti, lolumelela umbusi waseGibhithe, kodvwa loko akumsiti. Utawutfunjwelwa eBhabhulona futsi afele khona. Jehova uncamula “umdvumba wesihloko” lomelela inkhosi Mesiya. Lesihloko usihlanyela “entsabeni lephakeme nalendze,” lemelela intsaba yasezulwini iSiyoni, lapho uyawuba khona “sihlahla lesihle semsedari,” umtfombo wetibusiso emhlabeni.—Sembulo 14:1.
(Hezekeli 17:7) “‘Kodvwa kwakukhona lolunye lusweti lolukhulu lolwalunetimphiko letinemandla netinsiba letindze. Lomvini wabhekisa timphandze tawo ngakulo kusuka kulendzawo lapho wawuhlanyelwe khona, wase wenabisa emagala awo, aya kulo kuyawufuna emanti.
(Hezekeli 17:15) Kodvwa inkhosi lensha yayivukela inkhosi yaseBhabhulona ngekutsi itfumele emancusa ayo eGibhithe kutsi ayewutfola emahhashi nemphi lenkhulu. Iyawuphumelela yini? Uyawuphumelela yini umuntfu lowenta tintfo letinje? Angasephula yini sivumelwane aphindze aphumelele?
w07 7/1 12 ¶6
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHezekeli—I
17:1-24—Bobani letinyoni letimbili telusweti, ahlutfulwa njani emagala lamasha emsedari, futsi ngubani “umdvumba wesihloko” lesihlanyelwa nguJehova? Letinyoni telusweti letimbili timelela babusi baseBhabhulona nebaseGibhithe. Lusweti lwekucala luyandiza luya esihlokweni semsedari lesimelele lophetse embusweni loseluhlwini lwentalelwane yaDavide. Lolusweti luhlutfula ligala lelisha lelisetulu ngekutsi lubeke Sedekiya kutsi abe yinkhosi esikhundleni saJehoyakhini inkhosi yakaJuda. Nanobe abefungile kutsi utawetsembeka, Sedekiya ufuna lusito kulolunye lusweti, lolumelela umbusi waseGibhithe, kodvwa loko akumsiti. Utawutfunjwelwa eBhabhulona futsi afele khona. Jehova uncamula “umdvumba wesihloko” lomelela inkhosi Mesiya. Lesihloko usihlanyela “entsabeni lephakeme nalendze,” lemelela intsaba yasezulwini iSiyoni, lapho uyawuba khona “sihlahla lesihle semsedari,” umtfombo wetibusiso emhlabeni.—Sembulo 14:1.
(Hezekeli 17:18, 19) Wedzelela sifungo ngekwephula sivumelwane. Njengobe naye wafaka sandla kulesetsembiso, noko wenta tonkhe letintfo, kodvwa angeke aphunyule.’ 19 “‘Ngako-ke naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: Ngifunga kuphila kwami, ngiyakwehlisela etikwenhloko yakhe lesifungo sami lasedzelele, kanye nalesivumelwane sami lasephulile.
Yebo Wakho Akabe NguYebo
11 Yini leyenta Jehova watsi sibhalelwe letibonelo eVini lakhe? Kubaluleke kangakanani kutsi Yebo wetfu abe nguYebo? LiBhayibheli lecwayisa ngekutsi umuntfu ‘longatigcini tetsembiso’ usemkhatsini walabo ‘labafanelwe kufa.’ (Rom. 1:31, 32) Faro waseGibhithe, iNkhosi Zedekiya yakaJuda kanye na-Ananiyase naSafira, basemkhatsini wetibonelo letimbi letiseBhayibhelini tebantfu Yebo wabo longazange abe nguYebo. Bonkhe baba nemiphumela lebuhlungu futsi batibonelo letisecwayisako lamuhla.—Eks. 9:27, 28, 34, 35; Hez. 17:13-15, 19, 20; Imis. 5:1-10.
w88 9/15 17 ¶8
Jehova Ukhokha Inkemba Yakhe Emgodleni Wayo!
8 Babusi baseBhabhulona nebaseGibhithe bafaniswa netinyoni telusweti letinkhulu. Lolunye lusweti lwahlutfula ligala lemsedari ngekususa iNkhosi Jehoyakhini lwase lubeka Sedekiya esikhundleni sakhe. Nanobe Sedekiya abefungile kutsi utawetsembeka kuNebukhadnezari, wehluleka, wafuna lusito lwenkhosi yaseGibhithe, lefaniswa nalolunye lusweti. Ngesikhatsi Sedekiya afunga ngeligama laNkulunkulu nakenta sifungo sakhe, kusephula kwakhe kwamhlambalata Jehova. Nasesaba kuhlambalata Jehova sitakubalekela kungetsembeki nasente tifungo kuye. Sinelilungelo lekubitwa ngeligama lakhe njengaBoFakazi BaJehova.—Hezekeli 17:1-21.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Hezekeli 16:60) Noko ngiyawusikhumbula sivumelwane lengasenta nawe ngesikhatsi sebusha bakho, ngiyawube sengimisa sivumelwane saphakadze nawe.
w88 9/15 17 ¶7
Jehova Ukhokha Inkemba Yakhe Emgodleni Wayo!
7 Juda wafaniswa nemvini losehlatsini longatseli titselo futsi lolungele kushiswa ngobe bekakhelene nebantfu labangaketsembeki. (Hezekeli 15:1-8) Waphindze wafaniswa nemntfwana lowatfolwa nguNkulunkulu alahliwe eGibhithe futsi wamkhulisa. Jehova wamenta inkhosikati yasebukhosini, kodvwa wase sewucala kukhonta bonkulunkulu bemanga futsi Jehova abetawumbhubhisa. Nanobe kunjalo, Nkulunkulu ‘abetawumisa sivumelwane saphakadze,’ lokusivumelwane lesisha na-Israyeli wakhe lokubantfu labetsembekile.—Hezekeli 16:1-63; Jeremiya 31:31-34; Galathiya 6:16.
(Hezekeli 17:22, 23) “‘Naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: Mine, cobo lwami, ngiyawusincamula etulu sihloko semsedari ngisihlanyele. Ngiyawuhlutfula umdvumba wesihloko sawo losetulu kakhulu ngiwuhlanyele entsabeni lephakeme nalendze, 23 ngiwuhlanyele eticongweni tetintsaba letiphakeme taka-Israyeli. Uyawukhipha emagala utsele titselo, ube sihlahla lesihle semsedari. Kuyawukwakhela kuso tinhlobonhlobo tato tonkhe tinyoni, tiyawukhosela emtfuntini wemagala aso.
w07 7/1 12 ¶6
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHezekeli—I
17:1-24—Bobani letinyoni letimbili telusweti, ahlutfulwa njani emagala lamasha emsedari, futsi ngubani “umdvumba wesihloko” lesihlanyelwa nguJehova? Letinyoni telusweti letimbili timelela babusi baseBhabhulona nebaseGibhithe. Lusweti lwekucala luyandiza luya esihlokweni semsedari lesimelele lophetse embusweni loseluhlwini lwentalelwane yaDavide. Lolusweti luhlutfula ligala lelisha lelisetulu ngekutsi lubeke Sedekiya kutsi abe yinkhosi esikhundleni saJehoyakhini inkhosi yakaJuda. Nanobe abefungile kutsi utawetsembeka, Sedekiya ufuna lusito kulolunye lusweti, lolumelela umbusi waseGibhithe, kodvwa loko akumsiti. Utawutfunjwelwa eBhabhulona futsi afele khona. Jehova uncamula “umdvumba wesihloko” lomelela inkhosi Mesiya. Lesihloko usihlanyela “entsabeni lephakeme nalendze,” lemelela intsaba yasezulwini iSiyoni, lapho uyawuba khona “sihlahla lesihle semsedari,” umtfombo wetibusiso emhlabeni.—Sembulo 14:1.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Hezekeli 16:28-42) Wesukelana nekugwadlisa base-Asiriya futsi, ngobe wawusolo ungakeneliseki; nangemva kwaloko futsi wasala ungakeneli. 29 Wase uyabandzisa bugwadla bakho, kuze kubeseveni lebahwebi, ngisho eveni lemaBhabhulona, kodvwa awuzange weneliswe ngisho nangulobo. 30 “‘Maye, ulihatsa bo, kusho iNkhosi Simakadze, nase wenta tonkhe letintfo, uyaye ulingise ingwadla lengatibambi ledle lubangalala! 31 Ngesikhatsi wakha tibundvuma ekucaleni kwato tonkhe titaladi, wenta tindzawo takho letiphakeme tekukhontela tithico kuto tonkhe tinkhundla, wawungafanani nengwababane, ngobe wawukubukela phansi kubhadalwa. 32 “‘Wena mfati loyingwadla! Ucolela kuba nemashende esikhundleni sekuba nendvodza yakho! 33 Tonkhe tingwadla titfola imbhadalo, kodvwa wena nguwe lowawubhadala onkhe lamashende akho, uwadizela wentele kutsi ete kuwe achamuke kuto tonkhe tinkhalo, etele lokutawugwadla nawe. 34 Ngako-ke ngebugwadla bakho wena awufanani nalabanye, kute namunye lobangisana nawe kulamashende akho. Wena nje wehlukile kuletinye tingwadla, ngobe wena. nguwe lobapha tipho, kube kute lutfo lolunikwe wena.’” 35 “‘Ngako-ke, wena ngwababane, vani livi laSimakadze! 36 Naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: Ngenca yekutsi watfulula bunjinga bakho, weneka bungcunu bakho ebaleni ngebuphingi nangebugwadla bakho nalamashende akho, nangenca yato tonkhe letithico takho letinengekako, nangenca yekutsi watinika ingati yebantfwana bakho, 37 ngako-ke sengitawabutsa onkhe lamashende akho, lebewutijabulisa ngawo, lawo lebewuwatsandza nalawo lebewuwenyanya. Ngiyakuwabutsa kuyo yonkhe indzawo, akuvukele onkhe ngikungcunule embikwawo, futsi ayakububona bonkhe bungcunu bakho. 38 Ngiyawukugweba ngesijeziso sebafati labagwadlako nalabacitsa ingati; ngiyakwehlisela etikwakho imphindziselo yengati ngekwelulaka lwami nangekwentfukutselo yesikhwele sami 39 Ngiyawube sengikunikela kulamashende akho, layawutihhihlitela phansi letibundvuma takho, abhubhise letindzawo takho letiphakeme tekukhontela tithico. Ayakukhumula tonkhe timphahla takho, atsatse lemihlobiso yakho lemihle kakhulu, akushiye ungcunu, uhamba bhushubhushu. 40 “ ‘Bayawuta kuwe nelibutfo labosidlani leliyawukugcoba ngematje, likuhlahlele ube ticucu ngetinkemba talo. 41 Liyawushisa tindlu takho, lehlisele sijeziso etikwakho embikwebafati labanyenti. Ngiyawubucedza lobugwadla bakho, futsi awuseyiwuphindza utibhadale letiphingi takho logwadla nato. 42 Ngulapho-ke lapho intfukutselo yami kuwe iyawubotja khona, nentfukutselo yami yesikhwele iyawuncandzeka kuwe, ngiyawutithulela ngingabe ngisakutfukutselela.
JULY 17-23
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | HEZEKELI 18-20
“Nakasitsetselela Jehova, Uyakhohlwa Yini?”
(Hezekeli 18:19, 20) “Kodvwa nine niyabuta nitsi: ‘Kwentiwa yini kutsi indvodzana ingetfwali licala leyise?’ Njengobe indvodzana yente lokulungile nalokucotfo, futsi beyivele icaphele kutsi igcine tonkhe timiso tami, ngempela iyawuphila. 20 Umuntfu lowonako nguye loyakufa. Indvodzana ngeke iletfwale licala leyise, futsi neyise ngeke aletfwale licala lendvodzana. Kulunga kwalolungile kuyawukhokhelwa ngalokuhle kuye, nebubi balomubi buyawubitwa kuye.
Nakasitsetselela Jehova, Uyakhohlwa Yini?
Asebentisa umphrofethi Hezekeli njengemkhulumeli wakhe, Jehova wamemetela sehlulelo lesimayelana nebantfu bakaJuda nebaseJerusalema lebebangaketsembeki. Sonkhe lesive sakushiya kukhonta Jehova futsi sabangela kutsi live ligcwale budlova. Jehova washo kutsi baseBhabhulona batalibhubhisa liJerusalema. Nanobe akhipha sehlulelo lesinjalo, Jehova wabatjela nemlayeto welitsemba. Umuntfu ngamunye bekanenkhululeko yekutikhetsela futsi bekatatitfolela imiphumela yetento takhe.—Emavesi 19, 20.
(Hezekeli 18:21, 22) “Kodvwa nangabe umuntfu lomubi aphendvuka kuto tonkhe tono latentile, agcine tonkhe timiso tami, ente lokucotfo nalokulungile, akasayikufa, uyawuphila. 22 Kute nasinye setono labesatentile lesiyawukhunjulwa kuye simelane naye. Ngenca yebucotfo layawube asabentile sewuyawuphila.
Nakasitsetselela Jehova, Uyakhohlwa Yini?
Kutsiwani-ke nangabe umuntfu ayekela kwenta lokubi ente lokuhle? Jehova utsi: “Nangabe umuntfu lomubi aphendvuka kuto tonkhe tono latentile, agcine tonkhe timiso tami, ente lokucotfo nalokulungile, akasayikufa, uyawuphila.” (Vesi 21) Kuliciniso kutsi Jehova ‘abekulungele kutsetselela’ soni lesiphendvukako etindleleni taso letimbi, nasiphendvuke ngebucotfo.—Tihlabelelo 86:5.
Kutsiwani ngetono soni lesitentile? Jehova utsi: “Kute nasinye setono labesatentile lesiyawukhunjulwa kuye simelane naye.” (Vesi 22) Naka kutsi tono tebantfu labaphendvukako ngeke ‘tikhunjulwe timelane nabo.’ Kubaluleke ngani loku?
EBhayibhelini, ligama lesiHebheru lelihunyushwe ngekutsi “khumbula” lingasho lokungetulu kwekumane nje ukhumbule lokwentekile. Mayelana naleligama, lenye incwadzi itsi: “Etikhatsini letinyenti livame kusho sento nobe inhlanganisela yetento.” Ngako “kukhumbula” kungasho “kwenta lokutsite.” Ngaleso sizatfu, ngalesikhatsi Jehova atsi soni lesiphendvukako tono taso ngeke ‘tikhunjulwe timelane naso,’ abesho kutsi ngeke amelane nemuntfu lowonile, amlahle nobe amjezise ngenca yetono lasamtsetselele tona.
Emavi laku-Hezekeli 18:21, 22 asakhela sitfombe lesitsintsa inhlitiyo ngendlela Jehova latsetselela ngayo. Nakasitsetselela tono tetfu, Jehova akayuze asikhumbute ngato esikhatsini lesitako. Esikhundleni saloko, utsatse tono tebantfu labaphendvukile watilahla ngemuva kwakhe. (Isaya 38:17) Kufana nekutsi utesulile.—Imisebenti 3:19.
Njengobe sibantfu labanesono, sidzinga umusa waNkulunkulu. Ngetulu kwaloko, sona kanyenti. (Roma 3:23) Jehova ufuna sati kutsi nasiphendvuka mbamba, ukulungele kusitsetselela. Nase asitselele uyakhohlwa, ngeke asijezisele sono lasitsetselele sona. Kuyasidvudvuta loko. Umusa waNkulunkulu awukwenti yini ufune kusondzela kuye?
(Hezekeli 18:23) Ngiyajabula yini mine ngekufa kwalomubi? Kunaloko angijabuli kakhulu yini nakaphendvuka etindleleni takhe aphile? Kusho iNkhosi Simakadze.
(Hezekeli 18:32) “Ngobe angijabuli ngekufa kwanome ngubani. Phendvukani nitewuphila! Kusho iNkhosi Simakadze.”
w08 4/1 8 ¶4
I-Amagedoni Yimphi YaNkulunkulu Letawucedza Tonkhe Timphi
Njengobe Nkulunkulu anguMehluleli, singaciniseka kutsi uyawubahlulela ngekulunga bantfu lababi. Abrahama wabuta watsi: “Angeke yini umehluleli wemhlaba wonkhe ente kulunga?” Ngesikhatsi Jehova amphendvula, Abrahama waciniseka kutsi Jehova ulungile ngaso sonkhe sikhatsi. (Genesisi 18:25) Ngetulu kwaloko, liBhayibheli liyasicinisekisa kutsi Jehova akakutsandzi kubhubhisa bantfu; loko ukwenta kuphela nangabe bantfu lababi bangaphendvuki.—Hezekeli 18:32; 2 Phetro 3:9.
w06 12/1 27 ¶11
Kusho Kutsini Kutsandza Bomakhelwane Betfu
11 Nangabe sikhombisa bantfu labangamkhonti Jehova kutsi siyabatsandza, sisuke silingisa Jehova. Nanobe angabutsandzi bubi, bonkhe bantfu ubakhombisa lutsandvo ngekubaniketa litfuba lekuphendvuka, bayekele kwenta tintfo letimbi futsi batfole kuphila lokuphakadze. (Hezekeli 18:23) Jehova “ufisa kutsi bonkhe bantfu baphendvuke.” (2 Phetro 3:9) Kuyintsandvo yakhe kutsi “tonkhe tinhlobo tebantfu tisindziswe, titfole nelwati lolungulonalona lweliciniso.” (1 Thimothi 2:4) Nguleso sizatfu lesenta Jesu wayala balandzeli bakhe kutsi bashumayele, bafundzise futsi ‘bente bantfu bato tonkhe tive babe bafundzi.’ (Matewu 28:19, 20) Ngekwenta lomsebenti, sikhombisa kutsi sitsandza Nkulunkulu nabomakhelwane betfu, ngisho netitsa tetfu imbala.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Hezekeli 18:29) Noko indlu yaka-Israyeli itsi: ‘Indlela yaSimakadze ayikalungi.’ Atikalungi yini tindlela tami, ninendlu yaka-Israyeli? Akusito tindlela tenu yini leti letingakalungi?
Ungalokotsi ‘Umtfukutselele Jehova’
9 Asiwati onkhe emaciniso. Ngesizatfu sekungawati onkhe emaciniso, ema-Israyeli ngesikhatsi saHezekiya eva shengatsi “indlela yaSimakadze ayikalungi.” (Hez. 18:29) Abenta shengatsi anelilungelo lekwehlulela Nkulunkulu, abona timiso tawo tincono kwendlula taJehova futsi amehlulela ngendlela wona lacondza ngayo tintfo letentekako. Nangabe ngaletinye tikhatsi singaticondzi ngalokugcwele tincenye teliBhayibheli nobe indlela tintfo letenteka ngayo ekuphileni kwetfu, singahle yini sive shengatsi indlela yaJehova “ayikalungi”?—Jobe 35:2.
(Hezekeli 20:49) Ngase ngitsi: “Awu, Nkhosi, Simakadze! Bakhuluma ngami batsi: ‘Utsi akakhulumi tinganekwane nje yena lo?’”
w07 7/1 14 ¶3
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHezekeli—I
20:1, 49. Indlela emadvodza lamadzala aka-Israyeli lasabela ngayo ikhombisa kutsi abekungabata loko lokwashiwo nguHezekeli. Singalokotsi singabate tecwayiso taNkulunkulu.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Hezekeli 20:1-12) Kwatsi ngemnyaka wesikhombisa, enyangeni yesihlanu, ngelilanga lelishumi, labanye baholi bema-Israyeli beta batawutibutela kuSimakadze, befika bahlala phansi embikwami. 2 Livi laSimakadze lase liyefika kimi, latsi: 3 “Ndvodzana yemuntfu, khuluma kulabaholi bema-Israyeli, utsi kubo: ‘Naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: Nitele kutawubuta mine yini? Ngifunga kuphila kwami, ngingeke nginivumele kutsi nibute lutfo kimi, kusho iNkhosi Simakadze.’ 4 “Utawubehlulela yini, ndvodzana yemuntfu? Nakunjalo-ke, besukele ubacondze ngetintfo letisinengiso letentiwa boyise, 5 utsi kubo: ‘Naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: Ngelilanga lengakhetsa ngalo ema-Israyeli, ngafunga ngiphakamise sandla kuto titukulwane tendlu yakaJakobe, ngatembula mine kubo baseseGibhithe. Ngatsi ngiphakamise sandla sami, ngatsi kubo: “NginguSimakadze Nkulunkulu wenu.” 6 Ngalelo langa ngafunga kubo kutsi ngiyawubakhipha eGibhithe, ngibayise eveni lengilicingele bona, live leligcwele lubisi neluju lwetinyosi, live lelihle kwendlula onkhe lamanye emave. 7 Ngabuye ngatsi kubo: “Ngulowo nalowo wenu akalahle letitfombe letenyanyekako lese nibeke emehlo enu kuto, ningatingcolisi ngaletitfombe taseGibhithe. NginguSimakadze Nkulunkulu wenu.” 8 “‘Kodvwa bangivukela, bangete bangilalela; abazange batilahle letitfombe tabo letenyanyekako lebese babeke emehlo abo kuto, futsi abazange batilahle tithico taseGibhithe. Ngako ngatsi ngitawutfululela lulaka lwami etikwabo, ngicedzele kutfukutsela kwami etikwabo eGibhithe. 9 Kodvwa ngenca yeLibito lami, ngenta loko lokwakungaligcina lingakonakali emehlweni etive labebahlala emkhatsini wato, nalengatembula embikwato kuma-Israyeli ngekubakhipha eveni laseGibhithe. 10 Ngako-ke ngabahola ngabakhipha eGibhithe, ngabefikisa ehlane. 11 Ngabanika timiso tami, ngabatisa imitsetfo yami, ngobe umuntfu loyilalelako uyawuphila ngayo. 12 Ngabuye ngabanika emaSabatha ami abe sibonakaliso emkhatsini wetfu, kuze bati kutsi mine Simakadze ngimi lengabenta baba ngcwele.
JULY 24-30
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | HEZEKELI 21-23
“Bukhosi Baloyo Lobungebakhe Sibili”
(Hezekeli 21:25) “‘Awu, mbusi waka-Israyeli, wena lohlambalatako nalokhohlakele, wena lolilanga lakhe selifikile, nalosikhatsi sakhe sekujeziswa sesifikile.
w07 7/1 13 ¶11
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHezekeli—I
Ngemnyaka wesikhombisa batfunjiwe, nga-611 B.C.E., emalunga lamadzala aka-Israyeli eta kuHezekeli atewubuta lokushiwo nguJehova. Wawatjela umlandvo lomudze wekuhlubuka kwema-Israyeli nekutsi ‘Jehova abetawukhokha inkemba yakhe’ amelane nabo. (Hezekeli 20:1; 21:3) Jehova watsi (kuSedekiya) sikhulu saka-Israyeli: “Khumula lomshuculo wenhloko, ususe lomchele. Kungeke kube njengaloko kwakunjalo: Lotfobekile uyawuphakanyiswa, lophakeme ehliswe. Imbhubhiso! Imbhubhiso! Lelidolobha ngiyakulenta libe yimbhubhiso! Kodvwa kungeke kwenteke, aze yena efike lowo lokunguyena kungelakhe sibili; ngiyakulinika yena.’”—Hezekeli 21:26, 27.
(Hezekeli 21:26) Naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: Khumula lomshuculo wenhloko, ususe lomchele. Kungeke kube njengaloko kwakunjalo: Lotfobekile uyawuphakanyiswa, lophakeme ehliswe.
Bebalindzele Mesiya
6 Mesiya abetawutalelwa esiveni sakaJuda, ka-Israyeli. Ngembikwekutsi Jakobe afe, wabusisa emadvodzana akhe, futsi watsi kuJuda: “Intfonga yebukhosi ingeke isuke kuJuda, kanye neludvondvolo lwendvuna emkhatsini wetinyawo takhe, kuze kufike Shilo; futsi uyolalelwa tive tonkhe.” (Gen. 49:10, NW.) Tati takaJuda letinyenti betikholelwa kutsi emavi lashiwo kuJuda abecondziswe kuMesiya. Kusukela ekubuseni kwaDavide, inkhosi yakaJuda, , intfonga yebukhosi (lokungumbuso) kanye neludvondvolo lwendvuna (lokungemandla ekubusa), yahlala esiveni sakaJuda. Ligama lelitsi “Shilo,” limelela ‘Loyo Lokunguyena Anelilungelo.’ Lilungelo laJuda lekubusa belitawugcina ‘ngaShilo,’ lobekatawuba yiNkhosi yaphakadze, ngobe Nkulunkulu watjela Sedekiya, inkhosi yekugcina yakaJuda kutsi umbuso bewutawuniketwa loyo lonelilungelo lawo. (Hez. 21:26, 27) Ngemuva kwaSedekiya, Jesu nguye kuphela esitukulwaneni saDavide lowatsenjiswa umbuso. Ngembikwekutsi Jesu atalwe, ingilosi Gabriyeli yatsi kuMariya: “Nkulunkulu iNkhosi iyawumnika sihlalo sebukhosi sakhokho wakhe Davide, uyawuba yiNkhosi yetitukulwane taJakobe nini nanini; umbuso wakhe ungeke ube nesiphetfo.” (Luk. 1:32, 33) Kufanele kutsi Shilo nguJesu Khristu, ngobe wavela esiveni sakaJuda emndenini waDavide.—Mat. 1:1-3, 6; Luk. 3:23, 31-34.
(Hezekeli 21:27) Imbhubhiso! Imbhubhiso! Lelidolobha ngiyakulenta libe yimbhubhiso! Kodvwa kungeke kwenteke, aze yena efike lowo lokunguyena kungelakhe sibili; ngiyakulinika yena.’”
Bani Nekukholwa Lokucinile EMbusweni
14 Cabanga ngaloko Jehova lakwetsembisa iNkhosi Davide yaka-Israyeli wasendvulo. Wenta setsembiso lokutsiwa sivumelwane lesentiwa naDavide. (Fundza 2 Samuweli 7:12, 16.) Jehova wenta lesivumelwane naDavide ngesikhatsi abusa eJerusalema, futsi wametsembisa kutsi Mesiya abetawuba yintalelwane yakhe. (Luk. 1:30-33) Ngaleyo ndlela, Jehova washo imininingwane lecacile mayelana neluhla lwekutalwa kwalentalo futsi watsi indlalifa yaDavide beyitawuba nelilungelo ‘lokungelayo sibili’ lekuba yinkhosi yeMbuso lobuswa nguMesiya. (Hez. 21:25-27) NgaJesu, bukhosi baDavide ‘butawumiswa siphelane.’ Ecinisweni, intalo yaDavide ‘iyawuma kuze kube phakadze, nesihlalo sayo sebukhosi . . . siyawuma njengelilanga.’ (Hla. 89:34-37) Kubusa kwaMesiya ngeke kuze kukhohlakale futsi tintfo letitawufezwa ngiko titawuhlala phakadze!
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Hezekeli 21:3) Ukhulume kulo, utsi: ‘Naku lokushiwo nguSimakadze, utsi: Ngimelene nawe. Ngitawukhokha inkemba yami emgodleni wayo, ngibabulale ngayo ngibesuse kuwe labalungile nalababi.
w07 7/1 14 ¶1
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHezekeli—I
21:3—Nguyiphi ‘lenkemba’ Jehova layikhokha emgodleni wayo? “Inkemba” lesetjentiswa nguJehova nakehlulela bantfu baseJerusalema nemaJuda, nguNebukhadnezari inkhosi yaseBhabhulona nelibutfo lakhe. Ingafaka ekhatsi nencenye lesezulwini yenhlangano yaNkulunkulu leyakhiwa tidalwa temoya letinemandla.
(Hezekeli 23:49) Nine niyakusetfwala lesijeziso seluntjingintjingi lwenu lwenkhanuko, netfwale nemiphumela yetono tenu tekukhonta tithico. Ngulapho-ke niyawungati khona kutsi mine ngiyiNkhosi Simakadze.”
w07 7/1 14 ¶6
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHezekeli—I
23:5-49. Kwakha emacembu etembusalive kwenta ema-Israyeli nemaJuda emukela kukhonta kwemanga kwalabo lebekatihlanganisa nabo. Ngako kufanele sikubalekele kutihlanganisa nebantfu labangasibo BoFakazi BaJehova ngobe loko kungacedza kukholwa kwetfu.—Jakobe 4:4.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Hezekeli 21:1-13) Livi laSimakadze lefika kimi, latsi: 2 “Ndvodzana yemuntfu, bhekisa buso bakho ngaseJerusalema, ushumayele umelane netindzawo tekukhontela lekutsiwa tingcwele. Phrofetha umelane nelive laka-Israyeli, 3 ukhulume kulo, utsi: ‘Naku lokushiwo nguSimakadze, utsi: Ngimelene nawe. Ngitawukhokha inkemba yami emgodleni wayo, ngibabulale ngayo ngibesuse kuwe labalungile nalababi. 4 “Njengobe ngitawubesusa kuwe labalungile nalababi, inkemba yami itawuphuma emgodleni wayo, iphumele kubo bonkhe bantfu kusukela eningizimu kuye enyakatfo. 5 Ngulapho-ke bonkhe bantfu bayawukwati khona kutsi mine Simakadze ngiyikhokhile inkemba yami emgodleni wayo; futsi ngingeke ngiphindze ngiyibuyisele.’ 6 “Ngako-ke bubula, ndvodzana yemuntfu! Bubula embikwabo ngenhlitiyo leyephukile nalenelusizi lolukhulu. 7 Nabakubuta batsi: ‘Ububulelani?’ ubobaphendvula utsi: ‘Ngibubula ngenca yaletindzaba letitako. Tonkhe tinhlitiyo tiyawuncibilika, nato tonkhe tandla tiyawuceka; yonkhe imiphefumulo iyawukhatsala, nawo onkhe emadvolo ayawugeba angenwe ngemanti.’ Kuyeta! Nakanjani kutakwenteka loko, kusho iNkhosi Simakadze.” 8 Livi laSimakadze lefika kimi, latsi: 9 “Ndvodzana yemuntfu, phrofetha utsi: ‘Naku lokushiwo nguSimakadze, utsi: “ ‘Inkemba, inkemba, leloliwe nalelolongiwe, 10 ilolelwe kugwaza, ilolongwe kuze imanyatele njengembane! “ ‘Singajabula yini? Wena, ndvodzana yami uludzelele luswati nato tonkhe teluleko. 11 “‘Inkemba seyibekelwe kulolongwa, kutsi ibanjwe ngesandla; seyiloliwe yalolongwa, seyilungele sandla semgwazi. 12 Khala ulile, ndvodzana yemuntfu, ngobe lenkemba imelene nesive sami; imelene nato tonkhe tikhulu tema-Israyeli. Tilahlelwe enkembeni kanye nesive sami. Ngako-ke yetfwala imikhono enhloko. 13 “‘Nakanjani kuvivinywa kuyeta. Kwentiwa yini kutsi wedzelele luswati? Kungaba njani nalungete lwaphumelela? Kusho iNkhosi Simakadze.”
JULY 31–AUGUST 6
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | HEZEKELI 24-27
“Siphrofetho Sekubhujiswa KweThire Senta Siletsembe LiVi LaJehova”
(Hezekeli 26:3, 4) Ngako-ke naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: Ngimelana nawe, wena Thire, futsi ngitakuvusela tive letinyenti tikuhlasele, njengelwandle nalugubha emagagasi alo. 4 Tiyawubhidlita tibondza taseThire, tihhihlite nemibhoshongo yayo, ngiyawukhekhebula yonkhe imfuhlululu yayo, ngiyente ibe lidvwala lelingenalutfo.
si 133 ¶4
Hezekeli, Incwadzi YeliBhayibheli Yesi-26
4 Lobunye bufakazi lobucinile kwaba kugcwaliseka kwayo yonkhe imininingwane yetiphrofetho lebetibiketelwe nguHezekeli ngesive saseThire, saseGibhithe, nesaka-Edomu. Ngekwesibonelo, Hezekeli wabiketela kutsi iThire beyitawubhidlitwa, futsi incenye yalesiphrofetho yagcwaliseka ngesikhatsi Nebukhadnezari atsatsa lelidolobha ngemva kwekulivimbetela iminyaka lengu-13. (Hez. 26:2-21) Nobe kunjalo, akazange ayibhubhise ngalokuphelele iThire ngaleso sikhatsi. Jehova abefuna libhujiswe ngalokuphelele lelidolobha. Abebiketele ngaHezekeli watsi: “Ngiyawukhekhebula yonkhe imfuhlululu yayo, ngiyente ibe lidvwala lelingenalutfo. . . . Balahle ematje akho, netingodvo leticinile, nayo yonkhe imfuhlululu elwandle.” (26:4, 12) Konkhe loku kwagcwaliseka ngemva kweminyaka lengetulu kwa-250 ngesikhatsi Alexander Lomkhulu ahlasela lelidolobha laseThire. Emasotja a-Alexander atsatsa yonkhe imfuhlululu ayijika elwandle, enta indlela lengemamitha langu-800 leya esichingini saseThire. Ngekuhlakanipha, avimbetela lelidolobha, acanca lubondza lolungemamitha langu-46 kuphakama kuze atewutfumba lelidolobha nga-332 B.C.E. Kwabulawa tinkhulungwane tebantfu, futsi labanye bentiwa tigcili. Njengobe Hezekeli abebiketele, iThire yaba ‘lidvwala lelingenalutfo nendzawo yekweneka emanetha ekudweba.’ (26:14) Kulenye incenye yeliVe Lesetsembiso, bekunesive saka-Edomu lesabhujiswa kuze kugcwaliseke siphrofetho saHezekeli. (25:12, 13; 35:2-9) Asingabati kutsi netiphrofetho taHezekeli letimayelana nekubhujiswa kweJerusalema kanye nekubuyiselwa kwema-Israyeli nato tagcwaliseka.—17:12-21; 36:7-14.
(Hezekeli 26:7-11) “Ngobe naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: Ngiyawuvusela iThire Nebukhadnezari, inkhosi yaseBhabhulona, avela ngasenyakatfo ayinkhosi yemakhosi lenemahhashi, netincola temphi, nebagibeli bemahhashi, nemphi lenkhulu. 8 Uyawuklabela tabelo tenu eveni lenu ngenkemba; uyawukwakha tinqaba tekuvimbetela nine, akhe lutsango lwekuvimbetela luze lufike elubondzeni lwenu, anihlasele ngekuphakamisa emahawu, alwe nani. 9 Uyawucondzisa imijijimeto yakhe yemigcalakati yekubhidlita ngasetibondzeni takho, ashaye abhidlite imibhoshongo yakho ngetilimato takhe. 10 Emahhashi akhe ayawuba manyenti kangangekutsi lutfuli lalususako luyawunimbonya. Tibondza takho tiyawudledletela ngenca yemsindvo wemahhashi emphi, netinkalishi, netincola temphi, ngesikhatsi angena emasangweni akho njengebantfu nabangena edolobheni lelitibondza talo tifohliwe. 11 Tinselo temahhashi akhe tiyawugcobagcoba tonkhe titaladi takho, uyawubulala bantfu bakho ngenkemba, netinsika takho leticinile tiyawulahleka phansi.
ce 216 ¶3
LiBhayibheli Liphefumulelwe NguNkulunkulu Yini?
3 IThire beyisikhumulo semikhumbi ledvumile lebeyisebentelana nema-Israyeli asendvulo, lebekakhonta Jehova. Asebentisa umphrofethi Hezekeli, Jehova wabiketela kutsi iThire itawubhujiswa kusesele iminyaka lengu-250. Jehova watsi: “Ngitakuvusela tive letinyenti tikuhlasele . . . Tiyawubhidlita tibondza taseThire, tihhihlite nemibhoshongo yayo, ngiyawukhekhebula yonkhe imfuhlululu yayo, ngiyente ibe lidvwala lelingenalutfo. Lena ekhatsi nelwandle iyawuba yindzawo yekweneka emanetha ekudweba.” Hezekeli waphindze wabiketela kungengaphambili kutsi lesive sekucala kanye nemholi waso batawuhlasela iThire, watsi: “Ngiyawuvusela iThire Nebukhadnezari, inkhosi yaseBhabhulona.”—Hezekeli 26:3-5, 7.
(Hezekeli 26:4) Tiyawubhidlita tibondza taseThire, tihhihlite nemibhoshongo yayo, ngiyawukhekhebula yonkhe imfuhlululu yayo, ngiyente ibe lidvwala lelingenalutfo.
(Hezekeli 26:12) Bayawuphanga bunjinga bakho, batfumbe netimphahla takho letitsengwa titsengiswe, bayawubhidlitela phansi tibondza takho, bahhihlite tindlu takho letinhle, balahle ematje akho, netingodvo leticinile, nayo yonkhe imfuhlululu elwandle.
it-1 70
Alexander
Kunekutsi acoshe basePheresiya lebebabaleka ngemuva kwekuncoba kabili e-Asia Minor (kwekucala eMfuleni waseGranicus; kwesibili eNtsabeni yase-Issus, lapho libutfo lelikhulu lasePheresiya lelilinganiselwa ehhafini yesigidzi lehlulwa khona), Alexander wanaka sichingi saseThire. Kusesele emakhulu eminyaka kwabiketelwa kutsi lubondza, imibhoshongo kanye nayo yonkhe imfuhlululu yaseThire beyitawulahlwa elwandle. (Hez 26:4, 12) Ngako-ke, kuyacaca kutsi Alexander watsatsa lemfuhlululu yalelidolobha lelabhujiswa nguNebukhednezari kusesele iminyaka futsi wakha ngayo umgcwaco losuka kulesichingi. Lelibutfo lemphi lelibhubhisa lelidolobha ngaJuly 332 B.C.E.
Funisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Hezekeli 24:6) “‘Ngobe naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: “ ‘Maye kulelo dolobha lekucitsa ingati, kulelo bhodo lese linetincwencwe, letincwencwe talo tingeke tisesuka. Khipha kulo licatsa ngalinye ngalinye ngaphandle kwekuwentela inkatho.
(Hezekeli 24:12) Liyikhinyabete yonkhe imitamo; tincwencwe talo letinkhulu atikesuswa ngisho nangemlilo.
w07 7/1 14 ¶2
Emaphuzu Lagcamile Encwadzi YaHezekeli—I
24:6-14—Timelelani tincwencwe letisebhodweni lekupheka? IJerusalema levinjetelwe ifaniswa nelibhodo lekupheka lelikhulu. Tincwencwe letisebhodweni timelela kutiphatsa kabi kwebantfu balelidolobha lokufaka ekhatsi kungcola, kutiphatsa lokubi nekucitsa ingati. IJerusalema beyingcole kakhulu ifanana netincwencwe lebetingasuki ngisho ubeke libhodo etiko waliyekela lashiswa ngumlilo.
(Hezekeli 24:16, 17) “Ndvodzana yemuntfu, ngekugadla kanye nje sengitawususa kuwe loko lokuyinjabulo yemehlo akho. Noko ungalili, futsi ungasidzindzi sililo nome ukhale tinyembeti. “Ndvodzana yemuntfu, ngekugadla kanye nje sengitawususa kuwe loko lokuyinjabulo yemehlo akho. Noko ungalili, futsi ungasidzindzi sililo nome ukhale tinyembeti. 17 Bubula nje uthule; ungamlileli lowo lofile. Umshuculo wakho awuhlale uboshelwe enhloko, netincabule takho tihlale etinyaweni takho; ungalimbonyi lingentansi lebuso bakho, futsi ungakudli kudla kwelisiko kwalabalilako.”
w88 9/15 21 ¶24
Jehova Ukhokha Inkemba Yakhe Emgodleni Wayo!
24 Hezekeli bekufanele ente intfo lengakavami. (Fundza Hezekeli 24:15-18.) Kungani lomphrofethi abengeke amlilele umfati wakhe nakafa? Kuze akhombise indlela emaJuda abetawumangala ngayo nakubhujiswa iJerusalema, bomakhelwane babo kanye nelithempeli. Hezekeli besekakhulume kakhulu ngalendzaba futsi bekangeke asakhuluma ngemlayeto waNkulunkulu kuze kube ngulapho bambikela ngekubhujiswa kweJerusalema. Ngalokufanako, letinye tinkholo nebalandzeli bato labatentisako batawumangala nababhujiswa. Nasekucale ‘kuhlupheka lolukhulu,’ loko sigaba semlindzi logcotjiwe lesesikushito ngalo kuyobe sekwenele. (Matewu 24:21) Kodvwa ngesikhatsi “inkemba” yaNkulunkulu yehlela kuletinye tinkholo, balandzeli bato kanye nalabanye ‘bayawukwati kutsi mine nginguJehova.’—Hezekeli 24:19-27.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Hezekeli 25:1-11) Livi laSimakadze lefika kimi, latsi: 2 “Ndvodzana yemuntfu, bhekisa buso bakho ngakuma-Amoni, uphrofethe umelane nawo. 3 Khuluma kuwo utsi: ‘Vanini livi leNkhosi Simakadze. Naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: Ngobe nakhuluma natsi: “Hha” kuyo indzawo yami lengcwele ngesikhatsi ingcoliswa, nakulo live laka-Israyeli nalicitfwa, nakubo bantfu bakaJuda nabatfunjwa, 4 ngako-ke ngiyawunikela ngani kuso sive sasemphumalanga kutsi nibe lifa laso; labo bantfu bayakumisa tinkambu tabo, bemise emathende abo emkhatsini wenu; bayawukudla titselo tenu, banatse nelubisi lwenu. 5 Ngiyakuyigucula iRabha ibe lidlelo lemakamela, kutsi i-Amoni ngiyente ibe yindzawo yekuphumulela timvu. Ngulapho-ke niyawungati khona kutsi mine nginguSimakadze. 6 Ngobe naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: Njengobe ushaye tandla takho wagidza ngetinyawo takho, wajabula ngabo bonkhe bubi benhlitiyo yakho umelene nelive laka-Israyeli, 7 ngako-ke ngiyakwelula sandla sami ngimelane nawe, ngikunikele kutsi ube yimphango yetive. Ngiyawukususa etiveni, ngikutsanyele emaveni. Ngiyawukubhubhisa. Ngulapho-ke uyawungati khona kutsi mine nginguSimakadze.’” 8 “Naku lokushiwo yiNkhosi Simakadze, itsi: ‘Njengobe boMowabi naSeyiri batsi: “Ase nibuke indlu yakaJuda seyigucuke yafanana nato tonkhe letinye tive,” 9 ngako-ke umhlubulo welakaMowabi ngitawembula usale ungenamadolobha, kusukela emadolobheni alo langasemnyeleni, iBhethi Jeshimothi, neBhali Meyoni kanye neKhiriyathayimu, lokungemagugu alelo live. 10 IMowabi kanye nema-Amoni ngitabanikela esiveni lesisemphumalanga kutsi babe lifa laso, kuze kutsi ema-Amoni angaphindzi akhunjulwe emkhatsini wetive; 11 iMowabi yona ngiyakuyishaya ngesijeziso. Ngulapho-ke bayakungati khona kutsi mine nginguSimakadze.’”