I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • mwbr18 September emakh. 1-10
  • Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
  • Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo—2018
  • Tihlokwana
  • SEPTEMBER 3-9
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 1-2
  • “Jesu Wenta Simangaliso Sakhe Sekucala”
  • w15 6/15 4 ¶3
  • Khristu—Ungemandla ANkulunkulu
  • jy 41 ¶6
  • Jesu Wenta Simangaliso Sakhe Sekucala
  • Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 1:1 laku-nwtsty
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 1:29 leliku-nwtsty
  • Kufundvwa KweliBhayibheli
  • SEPTEMBER 10-16
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 3-4
  • “Jesu Ucoca Nemfati WaseSamariya”
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 4:6 leliku-nwtsty
  • Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 3:29 leliku-nwtsty
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 4:10 leliku-nwtsty
  • Kufundvwa KweliBhayibheli
  • SEPTEMBER 17-23
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 5-6
  • “Landzela Jesu Ngesisusa Lesihle”
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 6:10 leliku-nwtsty
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh. 6:14 leliku-nwtsty
  • Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 6:27, 54 laku-nwtsty
  • w05 9/1 21 ¶13-14
  • Sitawuhamba Ngelibito LaJehova Nkulunkulu Wetfu
  • Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 6:44 leliku-nwtsty
  • Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 6:64 laku-nwtsty
  • Kufundvwa KweliBhayibheli
  • SEPTEMBER 24-30
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 7-8
  • “Jesu Wakhatimulisa Babe Wakhe”
  • cf 100-101 ¶5-6
  • “Kubhaliwe”
  • w11 3/1 13 ¶19
  • Yemukela Umoya WaNkulunkulu, Hhayi Welive
  • Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • Kungani Kufanele Sikhulume Liciniso?
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 8:58 leliku-nwtsty
  • Kufundvwa KweliBhayibheli
Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo—2018
mwbr18 September emakh. 1-10

Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo

SEPTEMBER 3-9

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 1-2

“Jesu Wenta Simangaliso Sakhe Sekucala”

(Johane 2:1-3) Ngelilanga lesitsatfu kwaba nelidzili lemshado eKhana yaseGalile, nenina waJesu abelapho. 2 Jesu nebafundzi bakhe nabo bebamenyiwe kulelidzili. 3 Kwatsi naseliphela liwayini, unina waJesu watsi kuye: “Sebete liwayini.”

w15 6/15 4 ¶3

Khristu—Ungemandla ANkulunkulu

3 Jesu wenta simangaliso sakhe sekucala emshadweni lobewusedolobheni laseKhana. Nanobe singati kutsi kwakwentekeni, kodvwa liwayini belingasateneli timenywa lebetikhona. Loku bekungabadlisa emahloni bomakoti nemkhwenyane ngobe bekungumtfwalo wabo kwemukela letivakashi. Mariya unina waJesu abengulesinye saletimenywa. Ngesikhatsi acela lusito kuJesu, abekholwa yini kutsi unemandla ekubasita? Kungenteka kutsi Mariya wazindla ngato tonkhe tiphrofetho lebetimayelana nendvodzana yakhe, futsi bekati kutsi beyitawubitwa ngekutsi “yiNdvodzana yaLosetikwako Konkhe.” (Lukha 1:30-32; 2:52) Kuyacaca kutsi boMariya naJesu bebanesifiso sekusita laba labashadako. Ngako Jesu wenta simangaliso, wagucula emanti langaba ngemalitha langu-380 aba “liwayini lelimnandzi.” (Fundza Johane 2:3, 6-11.) Jesu bekabophekile yini kutsi ente lesimangaliso? Cha. Wasenta ngobe abebakhatsalela bantfu futsi abelingisa uYise lowephanako.

(Johane 2:4-11) Jesu watsi: “Loku kusihluphe ngani tsine? Sikhatsi sami sisengakefiki.” 5 Unina watjela tinceku watsi: “Nibokwenta nobe yini lanitjela yona.” 6 Kwakunetimbita letisitfupha letakhiwe ngelitje letatibekwe lapho njengobe kwakusho lisiko lemaJuda lekuhlanjululwa, ngayinye yayingetfwala emalitha langaba ngemashumi lamane nakune kuya kulangemashumi lasitfupha nesitfupha. 7 Jesu watsi kuletinceku: “Gcwalisani letimbita ngemanti.” Tatigcwalisa tatsi nswi. 8 Wase utsi kuto: “Wakheni niwamikise kumcondzisi welidzili.” Ngako tawamikisa. 9 Ngesikhatsi lomcondzisi eva lamanti labesaguculwe aba liwayini, akazange ati kutsi leliwayini livela kuphi, kodvwa letinceku betati. Ngako wabita umkhwenyana, 10 watsi kuye: “Bonkhe labanye bantfu bacale bakhiphe liwayini lelimnandzi, kutsi lapho bantfu sebanatse benela, bese bakhipha lelingasimnandzi. Wena ugcine liwayini lelimnandzi kwaze kwaba ngunyalo.” 11 Jesu wenta loku eKhana yaseGalile, kwaba simangaliso sakhe sekucala, futsi inkhatimulo yakhe yabonakala; nebafundzi bakhe bamkholwa.

jy 41 ¶6

Jesu Wenta Simangaliso Sakhe Sekucala

Lesi simangaliso sekucala lesentiwa nguJesu. Kukholwa kwalabebasandza kuba bafundzi bakhe kwacina ngesikhatsi basibona. Ngemuva kwaloko, Jesu, make wakhe, kanye nebanakabo baya edolobheni laseKhaphanawume lebelisenyakatfo neLwandle LwaseGalile.

Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Johane 1:1) Ekucaleni Livi abekhona, Livi abenaNkulunkulu futsi Livi abengunkulunkulu.

Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 1:1 laku-nwtsty

Livi: Noma “Logos.” NgesiGriki litsi ho loʹgos. Kulelivesi, leligama lichaza sigaba semuntfu lotsite, futsi liyatfolakala nakuJoh 1:14 nakuSem 19:13. Johane wachaza kutsi nguJesu lobitwa ngalo. Jesu wabitwa ngaleligama ngesikhatsi aphila ezulwini asengakabi ngumuntfu, ngesikhatsi aphila emhlabeni angumuntfu lote sono, nangesikhatsi sekabuyele ezulwini. Jesu bekanguLivi waNkulunkulu, noma uMkhulumeli wakhe, lobekatjela lamanye emadvodzana aNkulunkulu asezulwini kanye nebantfu imiyalo neticondziso letivela kuMdali. Ngako sinaso sizatfu sekucabanga kutsi Jehova bekakhuluma nebantfu asebentisa Livi, umkhulumeli waKhe loyingilosi, ngesikhatsi Jesu asengaketi emhlabeni.—Ge 16:7-11; 22:11; 31:11; Eks 3:2-5; Khu 2:1-4; 6:11, 12; 13:3.

abenaNkulunkulu: Nalihunyushwe njengoba linjalo litsi “abengakuNkulunkulu.” Kulelivesi, sandziso sesiGriki lesitsi pros sisho kuba seceleni kwemuntfu lotsite noma kuba nebudlwane lobusedvute naye. Sikhombisa kutsi kusuke kunebantfu lababili, futsi kulelivesi, labo bantfu nguLivi kanye naNkulunkulu weliciniso lokukuphela kwakhe.

Livi abengunkulunkulu: Noma, “Livi abenjengaNkulunkulu [noma “afana naNkulunkulu”].” Lamavi labhalwa nguJohane achaza kutsi “Livi” (ngesiGriki, ho loʹgos; fundza liphuzu lelicwaningiwe lelitsi Livi kulelivesi), lokunguJesu Khristu, abenjani. Kuyamfanela kuchazwa ngekutsi “ungunkulunkulu; unjengaNkulunkulu” ngoba unesigaba lesisetulu. UyiNdvodzana yaNkulunkulu lelitubulo, ladala ngayo tonkhe letinye tintfo. Bahumushi labanyenti bavame kuhumusha lamavi batsi “Livi abenguNkulunkulu,” lokusho kutsi unguNkulunkulu longuSomandla. Kepha sinetizatfu letiphatsekako tekutsi Johane abengasho kutsi “Livi” abenguNkulunkulu longuSomandla. Kwekucala, emavi lasembikwalawa nalalandzelako asho ngalokucacile kutsi “Livi” “abenaNkulunkulu.” Kantsi futsi ligama lesiGriki lelitsi the·osʹ livela tikhatsi letintsatfu emavesini 1 na-2. Endzaweni yekucala neyesitsatfu lakuvela khona the·osʹ, usuke alandzela sabito sekukhomba, kantsi nakavela kwesibili, lesabito asikho. Tati letinyenti tiyavumelana ngekutsi kuba ngekho kwesabito kulo-the·osʹ wesibili kuveta umehluko lobalulekile. Kulamavesi, nangabe the·osʹ ahambisana nesabito, usuke asho Nkulunkulu longuSomandla. Kepha nangabe lesabito singekho, the·osʹ ubese uba sichasiso lesichaza bunjalo baLivi. Kungako lamanye emahumusho eliBhayibheli esiNgisi, esiFulentji nesiJalimane ahumusha lamavi ngendlela lefana neye-Lihumusho Lemhlaba Lomusha. Nawo anemcondvo wekutsi “Livi” “abengunkulunkulu; afana naNkulunkulu; anemtimba lofana newaNkulunkulu.” Lamanye emahumusho akadzeni elivangeli laJohane labhalwe ngendlela yesi-Sahidic neyesi-Bohairic yekubhala lulwimi lwesi-Coptic, lokungenteka abhalwa ngemuva kweminyaka lengu-200 kuya ku-400 Jesu afa, ayavumelana nalombono. Ahumusha the·osʹ wekucala kuJohane 1:1 ngendlela lengafani newesibili. Kuhumusha ngalendlela kuchaza bunjalo “baLivi.” Kuveta kutsi simo sakhe besinjengesaNkulunkulu, kepha akusho kutsi ulingana naBabe wakhe, Nkulunkulu longuSomandla. Kho 2:9 uyavumelana nalelivesi ngoba utsi “bonkhe bunguye baNkulunkulu lobuphelele buhlala” kuKhristu. 2Ph 1:4 utsi ngisho nalabatawubusa naKhristu ‘batawuba njengaye [Nkulunkulu].’ Kantsi lihumusho le-Septuagint livame kusebentisa ligama lesiGriki lelitsi the·osʹ nalihumusha ʼel na-ʼelo·himʹ, lokungemagama esiHebheru lasho “Nkulunkulu.” Lamagama kutsiwa asho “Somandla; Umuntfu Lonemandla.” Lamagama esiHebheru ayasetjentiswa nakukhulunywa ngaNkulunkulu longuSomandla, labanye bonkulunkulu noma bantfu. (Fundza liphuzu lelicwaningiwe laJoh 10:34) Kubita Livi ngekutsi “ungunkulunkulu” noma “lonemandla” kuyahambisana nesiphrofetho lesiku-Isa 9:6, lesatsi Mesiya abetawubitwa ngekutsi “nguNkulunkulu Lonemandla” (hhayi “Somandla”), aphindze abe “nguBabe Waphakadze” wabo bonkhe labatawubuswa nguye. Inshisekelo yaBabe wakhe, “[Jehova] longuSomandla,” iyawukwenta loko.—Isa 9:7.

(Johane 1:29) Ngakusasa Johane wabona Jesu eta kuye watsi: “Nalo liWundlu laNkulunkulu lelisusa sono selive!

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 1:29 leliku-nwtsty

liWundlu laNkulunkulu: Ngemuva kwekutsi Jesu abhajatisiwe futsi walingwa nguDeveli, Johane uMbhabhatisi watsi ‘uliWundlu laNkulunkulu.’ Lamavi avela kulelivesi nakuJoh 1:36 kuphela. (Fundza i-sgd, incenye 4.) Kunengcondvo kufanisa Jesu neliwundlu. LiBhayibheli litsi bekunikelwa ngetimvu nangabe umuntfu ente sono futsi afuna kubuyelana naNkulunkulu. Loku bekumelela umhlatjelo lobewutawentiwa nguJesu nakanikela ngekuphila kwakhe lokute sono ngenca yebantfu. Lamavi latsi “liWundlu laNkulunkulu” kungenteka ahambisana nalamanye emavesi lasemiBhalweni lengcwele. Njengoba Johane uMbhabhatisi bekatayelene nemiBhalo yesiHebheru, emavi akhe kungenteka abesuselwa kulolokulandzelako: sihhanca lesanikelwa ngu-Abrahama esikhundleni sendvodzana yakhe Isaka (Ge 22:13), lizinyane leliPhasika lelabulawa eGibhithe kute kukhululwe ema-Israyeli labekagcilatiwe (Eks 12:1-13), noma lizinyane lelidvuna lebelinikelwa elatini laNkulunkulu eJerusalema malanga onkhe ekuseni nantsambama (Eks 29:38-42). Kusenekwenteka nekutsi Johane abecabanga ngesiphrofetho sa-Isaya lebesitsi ‘inceku yaJehova’ “yaba njengelizinyane lemvu leliyiswa ekuhlatjweni.” (Isa 52:13; 53:5, 7, 11) Encwadzini yekucala Pawula layibhalela baseKhorinte, watsi Jesu ‘uliWundlu leliPhasika letfu.’ (1Ko 5:7, bi-SWI) Umphostoli Phetro wakhuluma “ngengati leligugu, lefana neyeliwundlu lelimsulwa nalelite sici, lokuyingati yaKhristu.” (1Ph 1:19) Futsi encwadzini yeSembulo, ngemuva kwekwemukela inkhatimulo, Jesu ubitwa ngekutsi “uliWundlu” tikhatsi letingetulu kwa-25.—Letinye tato tikuSem 5:8; 6:1; 7:9; 12:11; 13:8; 14:1; 15:3; 17:14; 19:7; 21:9; 22:1.

Kufundvwa KweliBhayibheli

(Johane 1:1-18) Ekucaleni Livi abekhona, Livi abenaNkulunkulu futsi Livi abengunkulunkulu. 2 Ekucaleni lona abenaNkulunkulu. 3 Nkulunkulu wamsebentisa ekwenteni tonkhe tintfo, futsi kute nakunye lokwaba khona ngaphandle kwakhe. 4 Ngaye, Nkulunkulu waletsa kuphila, futsi kuphila kwaba kukhanya kwebantfu. 5 Lokukhanya kukhanya ebumnyameni, kodvwa bumnyama abukakwehluli. 6 Kwavela umuntfu labetfunywe nguNkulunkulu, libito lakhe bekunguJohane. 7 Weta njengafakazi atewufakazela kukhanya, kuze bantfu bato tonkhe tinhlobo batewukholwa ngenca yakhe. 8 Abengasiko kukhanya, kodvwa abefakaza ngako. 9 Kukhanya kweliciniso lokukhanyisela tonkhe tinhlobo tebantfu besekutawufika emhlabeni. 10 Yena abesemhlabeni, naNkulunkulu wamsebentisa ekuwudaleni, kodvwa bantfu bebangamati. 11 Wefika kubantfu bakubo kodvwa abazange bamemukele. 12 Nanobe kunjalo, labanyenti bamemukela, futsi wabavulela litfuba lekutsi babe bantfwana baNkulunkulu ngobe bebakholwa egameni lakhe; 13 bebangakatalwa batali lababantfu nobe ngentsandvo yebantfu, kodvwa ngentsandvo yaNkulunkulu. 14 Livi waba ngumuntfu, wahlala emkhatsini wetfu, sayibona nenkhatimulo yakhe, lokuyinkhatimulo yendvodzana letelwe yodvwa kuyise; futsi abegcwele umusa waNkulunkulu neliciniso. 15 (Johane wafakaza ngaye, wamemeta watsi: “Loyo lota emvakwami sewungengcile, ngobe waba khona mine ngisengekho.”) 16 Kuye, sonkhe sawemukela ngalokugcwele umusa lomkhulu, ngobe naye ugcwele wona. 17 Njengobe uMtsetfo wanikwa Mosi, umusa lomkhulu neliciniso kwefika ngaJesu Khristu. 18 Kute umuntfu loke wabona Nkulunkulu; indvodzana lekuphela kwayo nalehlala eceleni kweYise ngiyo lemchazile.

SEPTEMBER 10-16

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 3-4

“Jesu Ucoca Nemfati WaseSamariya”

(Johane 4:6, 7) Kuleyo ndzawo bekunemtfombo waJakobe. Njengobe Jesu abedziniwe, wahlala eceleni kwawo. Kwasekusondzela insimbi yelishumi nakubili emini. 7 Lomunye umfati waseSamariya weta atewukha emanti. Jesu watsi kuye: “Ngicela unginatsise.”

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 4:6 leliku-nwtsty

abedziniwe: Ngulapha kuphela eBhayibhelini lakubhalwe khona kutsi Jesu “abedziniwe.” Bekubo-12:00 emini, futsi ngalelo langa, kungenteka Jesu bekahambe indzawo leyenyukela ngemamitha langetulu kwa-900 kusuka eSigodzini saseJordane lesiseJudiya alibangise eSikhari, eSamariya.—Joh 4:3-5; fundza i-sgd, incenye 4.

(Johane 4:21-24) Jesu watsi kuye: “Ngikholwe nangitsi: Sikhatsi siyeta lapho ningeke nisamkhonta Babe kulentsaba nobe eJerusalema. 22 Nine nikhonta leningakwati; tsine sikhonta lesikwatiko, ngobe insindziso ivela kumaJuda. 23 Ngetulu kwaloko, sikhatsi siyeta, futsi sengiso nanyalo, lapho emakholwa eliciniso atawukhonta Babe ngemoya nangeliciniso, ngobe Babe ufuna kukhontwa ngulabanjalo. 24 Nkulunkulu unguMoya, nalabo labamkhontako kufanele bamkhonte ngemoya nangeliciniso.”

(Johane 4:39-41) Bantfu labanyenti baseSamariya lebebavela kulelo dolobha bakholwa kuye ngenca yalomfati lowatsi kubo: “Ungitjele konkhe lengikwentile.” 40 Atsi lamaSamariya nakefika kuye amcela kutsi ahlale nawo, ngako wahlala khona emalanga lamabili. 41 Lamanyenti akholwa ngenca yaloko lakusho,

Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Johane 3:29) Loyo lonamakoti ngumkhwenyana. Kodvwa umngani wemkhwenyana nakema edvute eva livi lakhe, ujabula kakhulu ngaloko. Ngako-ke nami sengigcwele injabulo.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 3:29 leliku-nwtsty

umngani wemkhwenyana: Ngetikhatsi tekubhalwa kweliBhayibheli, umngani lomkhulu wemkhwenyana bekuba nguye lobekenta emalungiselelo emshado kanye naletinye tintfo lebetihambisana nemtsetfo. Bekatsatfwa njengemuntfu lohlanganisa makoti nemkhwenyana. Ngelilanga lemshado, labaphekeletele makoti bebafikela endlini yemkhwenyana noma yeyise, lapho lidzili lemshado belentelwa khona. Nakusachubeka lelidzili, lomngani wemkhwenyana bekajabula nakeva livi [lemkhwenyana] akhuluma namakoti wakhe, ngoba loko bekumcinisekisa kutsi uwente kahle umsebenti wakhe. Johane umBhabhatisi watifananisa ‘nemngani wemkhwenyana.’ Kulendzaba, Jesu bekangumkhwenyana futsi bafundzi bakhe bebamelela makoti wakhe. Johane umBhabhatisi walungiselela indlela yaMesiya ngekutsi etfule emalunga ekucala ‘amakoti’ kuJesu Khristu. (Joh 1:29, 35; 2Ko 11:2; Efe 5:22-27; Sem 21:2, 9) “Umngani wemkhwenyana” bekatsi angawenta kahle umsebenti wekuhlanganisa makoti nemkhwenyana, bese uyaphela umsebenti wakhe. Ngendlela lefanako, nguloko Johane lakusho mayelana naye naJesu nakatsi: “Yena utawuchubeka akhula, kodvwa mine ngitawuchubeka ngincipha.”—Joh 3:30.

(Johane 4:10) Jesu wamphendvula watsi: “Kube bewusati sipho lesivela kuNkulunkulu nekutsi ngubani lona lotsi: ‘Ngicela unginatsise,’ bewungamcela, futsi abetawukupha emanti ekuphila.”

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 4:10 leliku-nwtsty

emanti ekuphila: Lamavi esiGriki lasetjentisiwe asho emanti lageletako, emanti esiyalu, noma emanti lahlobile lasemtfonjeni. Loku kwehlukile kunemanti lamile lasesicojeni. KuLev 14:5, lamagama esiHebheru latsi ‘emanti lageletako’ asho “emanti ekuphila.” KuJer 2:13 na-17:13, Jehova uchazwa ‘njengemtfombo wemanti ekuphila,’ lokusho kutsi ufana nemanti laniketa kuphila. Ngesikhatsi Jesu akhuluma nemfati waseSamariya, bekafanekisa nakasebentisa lamavi latsi “emanti ekuphila,” kepha kubonakala ngatsi ekucaleni, lomfati wacabanga kutsi usho emanti mbamba.—Joh 4:11, fundza liphuzu lelicwaningiwe laJoh 4:14.

Kufundvwa KweliBhayibheli

(Johane 4:1-15) Ngesikhatsi Jesu abona kutsi baFarisi besebevile kutsi wenta bafundzi labanyenti kwendlula Johane, nekutsi uyababhabhatisa— 2 nanobe bebangabhajatiswa nguye kodvwa babhajatiswa bafundzi bakhe— 3 wesuka eJudiya wabuyela eGalile. 4 Kodvwa kwakudzingeka kutsi adzabule eSamariya. 5 Ngako wefika edolobheni laseSamariya lelibitwa ngekutsi yiSikhari, lelisedvute nensimu Jakobe layinika Josefa umsa wakhe. 6 Kuleyo ndzawo bekunemtfombo waJakobe. Njengobe Jesu abedziniwe, wahlala eceleni kwawo. Kwasekusondzela insimbi yelishumi nakubili emini. 7 Lomunye umfati waseSamariya weta atewukha emanti. Jesu watsi kuye: “Ngicela unginatsise.” 8 (Bafundzi bakhe bebaye edolobheni bayewutsenga kudla.) 9 Lomfati watsi kuye: “Kwentiwa yini kutsi nanobe wena ungumJuda utsi angikunatsise, ngibe mine ngingumSamariya?” (EmaJuda abengadlelani nemaSamariya.) 10 Jesu wamphendvula watsi: “Kube bewusati sipho lesivela kuNkulunkulu nekutsi ngubani lona lotsi: ‘Ngicela unginatsise,’ bewungamcela, futsi abetawukupha emanti ekuphila.” 11 Lomfati watsi kuye: “Mnumzane, ute ngisho nentfo yekukha emanti, kantsi nalomtfombo uyashona. Pho utawatsatsaphi lamanti ekuphila? 12 Angitsi wena awusimkhulu kunakhokho wetfu Jakobe, lokunguye lowasinika lomtfombo, labenatsa kuwo yena nemadvodzana akhe kanye netinkhomo takhe?” 13 Jesu watsi kuye: “Nobe ngubani lonatsa lamanti utawuphindze ome. 14 Kodvwa nobe ngubani lonatsa lamanti lengitamnika wona ngeke aphindze ome, ngobe lamanti atawuba njengemtfombo lophuphumako, amnike kuphila lokuphakadze.” 15 Lomfati watsi kuye: “Mnumzane, nginike lamanti khona ngingetuphindze ngome nobe ngite kulendzawo kutewukukha emanti.”

SEPTEMBER 17-23

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 5-6

“Landzela Jesu Ngesisusa Lesihle”

(Johane 6:9-11) “Nangu umfana lonetinkhwa tebhali letisihlanu netinhlanti letincane letimbili. Kodvwa loku kungasita ngani kubantfu labanyenti kangaka?” 10 Jesu watsi: “Tjelani labantfu bahlale phansi.” Kwakunetjani lobunyenti kulendzawo, ngako bahlala lapho. Kulabantfu kwakunemadvodza labengaba tinkhulungwane letisihlanu. 11 Jesu watsatsa letinkhwa, watsi nasabongile, watinika labantfu; wenta kanjalo nangaletinhlanti letincane, futsi labantfu badla besutsa.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 6:10 leliku-nwtsty

ngako bahlala lapho. Kulabantfu kwakunemadvodza labengaba tinkhulungwane letisihlanu: Yincwadzi yaMatewu kuphela letsi “ngaphandle kwebafati nebantfwana” nayisibikela ngalesimangaliso. (Mat 14:21) Kungenteka kutsi bangetulu kwa-15 000 bantfu labadla kulesimangaliso sangalelo langa.

(Johane 6:14) Ngesikhatsi labantfu babona letimangaliso labetentile, batsi: “Vele lomuntfu ungulomphrofethi lokwatsiwa utawufika emhlabeni.”

(Johane 6:24) Ngako labantfu nababona kutsi Jesu nebafundzi bakhe abekho lapho, bagibela etikebheni tabo befika eKhaphanawume kuze bamfune.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh. 6:14 leliku-nwtsty

ungulomphrofethi: EmaJuda lamanyenti angesikhatsi saJesu bewagadze kutsi Mesiya abetawuba ngumphrofethi lofanana naMosi, lobekukhulunywe ngaye kuDut 18:15, 18. Kulendzaba, lamagama latsi utawufika emhlabeni asho lobekugadvwe ngemaJuda ngekufika kwaMesiya. NguJohane kuphela lowabhala ngaletintfo letenteka kulelivesi.

(Johane 6:25-27) Batsi nabamtfola ngesheya kwelwandle batsi kuye: “Mfundzisi, ufike nini lapha?” 26 Jesu watsi kubo: “Ngicinisile, ngicinisile ngitsi kini: Nine aningifuni ngobe nibone timangaliso, kodvwa ningifuna ngobe nidle tinkhwa nesutsa. 27 Ningabosebentela kudla lokuphelako, kodvwa sebentelani kudla lokuhlala kuze kube phakadze, loko iNdvodzana yemuntfu letawuninika kona; ngobe yona ngiyo leyemukelwe nguBabe, longuNkulunkulu.”

(Johane 6:54) Loyo lodla inyama yami, anatse nengati yami utawutfola kuphila lokuphakadze, futsi ngitamvusa ngelilanga lekugcina;

(Johane 6:60) Nabeva loku, bafundzi bakhe labanyenti batsi: “Lenkhulumo ihlasimulisa umtimba, futsi ayilaleleki.”

(Johane 6:66-69) Ngenca yaloku, bafundzi bakhe labanyenti bamhlubuka babuyela etintfweni takadzeni, futsi abazange basahamba naye. 67 Jesu wase utsi kulabo labalishumi nakubili: “Nani senifuna kuhamba yini?” 68 Simoni Phetro wamphendvula watsi: “Nkhosi, singahamba siyephi? Ngobe nguwe lonemavi ekuphila lokuphakadze; 69 sibe nekukholwa sabese siyati kutsi wena unguLongcwele waNkulunkulu.”

Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 6:27, 54 laku-nwtsty

kudla lokuphelako . . . kudla lokuhlala kuze kube phakadze: Jesu wabona kutsi labanye bebatihlanganisa naye nebafundzi bakhe kuze batfole lokutsite. Nome kudla lesikudlako kungasiniketa imphilo malanga onkhe, “kudla” lokuvela eVini laNkulunkulu kutawusenta sitfole kuphila lokuphakadze. Jesu wakhutsata lesicumbi sebantfu kutsi sisebentele “kudla lokuhlala kuze kube phakadze,” lokusho kufundza liVi laNkulunkulu nekukukholwa loko labakufundzile.—Mat 4:4; 5:3; Joh 6:28-39.

lodla inyama yami, anatse nengati yami: Lamavesi akhombisa kutsi labakholwa kuJesu Khristu kufana nekutsi badla inyama yakhe baphindze banatse nengati yakhe. (Joh 6:35, 40) Jesu washo lamavi nga-32 C.E., ngako bekangakhulumi ngeSidlo SeNkhosi Sakusihlwa lebekatawusicalisa ngemuva kwemnyaka. Wawasho sekutawucala “umkhosi wemaJuda weliPhasika” (Joh 6:4), ngako labebamlalele kungenteka bakhumbula kusondzela kwalomkhosi nebumcoka bengati yeliwundlu leyasindzisa ema-Israyeli ngebusuku laphuma ngabo eGibhithe (Eks 12:24-27). Jesu wagcizelela kutsi ingati yakhe beyitawudlala indzima lebalulekile ekwenteni kutsi bafundzi bakhe batfole kuphila lokuphakadze.

w05 9/1 21 ¶13-14

Sitawuhamba Ngelibito LaJehova Nkulunkulu Wetfu

13 Noma kunjalo, sicumbi satimisela ngekulandzela Jesu, samtfola “ngesheya kwelwandle” njengoba kusho Johane. Kungani bachubeka nekumlandzela noma angazange avume ngesikhatsi bafuna abe yinkhosi? Labanyenti bebanembono lomubi, bakhuluma ngalokucondzile ngetintfo Jehova labentela tona ehlane ngesikhatsi saMosi. Bebafuna kutsi Jesu achubeke nekubaniketa labakudzingako. Abona tisusa tabo letimbi, Jesu wabafundzisa emaciniso labekatawubasita balungise kucabanga kwabo. (Johane 6:17, 24, 25, 30, 31, 35-40) Labanyenti bakhonona ngaloko Jesu lakusho, ikakhulukati nakabatjela ngalomfanekiso lotsi: “Ngicinisile, ngicinisile ngitsi kini: Ngaphandle kwekutsi nidle inyama yeNdvodzana yemuntfu, ninatse nengati yayo, nite kuphila. Loyo lodla inyama yami, anatse nengati yami utawutfola kuphila lokuphakadze, futsi ngitamvusa ngelilanga lekugcina.”—Johane 6:53, 54.

14 Imifanekiso yaJesu beyenta bantfu bakhone kukhombisa kutsi bayafuna yini kuhamba naNkulunkulu. Kwenteka lokufanako nakulomfanekiso. Wacansula labanyenti. ImiBhalo itsi: “Nabeva loku, bafundzi bakhe labanyenti batsi: ‘Lenkhulumo ihlasimulisa umtimba, futsi ayilaleleki.’” Jesu wachubeka nekubachazela kutsi kufanele babuke inchazelo yemavi akhe. Watsi: “Umoya ngiwo lonika kuphila, kodvwa inyama yona ayinamsebenti. Loko lengikushito kini kugcwele umoya longcwele futsi kunika kuphila.” Noma kunjalo, labanyenti abazange balalele, ngako lamavi ayachubeka atsi: “Ngenca yaloku, bafundzi bakhe labanyenti bamhlubuka babuyela etintfweni takadzeni, futsi abazange basahamba naye.”—Johane 6:60, 63, 66.

Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Johane 6:44) Kute umuntfu longeta kimi ngaphandle kwekutsi Babe longitfumile amdvonse; futsi ngitamvusa ngelilanga lekugcina.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 6:44 leliku-nwtsty

amdvonse: Ngisho noma leligama lesiGriki lelitsi “kudvonsa” lisetjentiswa nakuchazwa kudvonswa kwelinethi letimfishi (Joh 21:6, 11), alisho kutsi Nkulunkulu udvonsa bantfu ngisho bangafuni. Leligama lingaphindze lisho “kukhanga,” futsi kungenteka emavi aJesu asuselwa kuJer 31:3, NW, lapho Jehova akhuluma nebantfu bakhe atsi: “Nginidvonse kutsi nite kimi ngelutsandvo.” (Kulelivesi, i-Septuagint isebentisa ligama lesiGriki lelifanako.) Ngendlela lefanako, Joh 12:32 usitjela kutsi Jesu udvonsela tonkhe tinhlobo tebantfu kuye. ImiBhalo isitjela kutsi Jehova unikete bantfu lilungelo lekutikhetsela. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekukhetsa kutsi uyafuna yini kumkhonta. (Dut 30:19, 20) Ngemusa, Nkulunkulu udvonsa labo labanenhlitiyo lefuna kutfola kuphila lokuphakadze. (Hla 11:5; Tag 21:2; Imi 13:48) Loko ukwenta asebentisa liBhayibheli nemoya wakhe longcwele. Siphrofetho lesiku-Isa 54:13, lesibhalwe nakuJoh 6:45, sikhuluma ngalabo labadvonswe nguJehova.—Fundza naJoh 6:65.

(Johane 6:64) Kodvwa labanye benu abakukholwa loku.” Kusukela ekucaleni, Jesu bekati kutsi bobani labo lebebangakholwa nekutsi ngubani lona labetamtsengisa.

Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 6:64 laku-nwtsty

Jesu bekati kutsi . . . ngubani lona labetamtsengisa: Jesu bekasho Judasi Skariyothi. Jesu watsatsa busuku bonkhe athantaza kuBabe wakhe ngaphambi kwekutsi akhetse baphostoli labangu-12. (Luk 6:12-16) Ekucaleni, Judasi bekatsembekile kuNkulunkulu. Noma kunjalo, Jesu bekati etiphrofethweni letisemiBhalweni yesiHebheru kutsi bekatawutsengiswa ngumuntfu losondzelene naye. (Hla 41:9; 109:8; Joh 13:18, 19) Ngako, ngesikhatsi inhlitiyo yaJudasi icala iba yimbi, Jesu, lobekakhona kufundza tinhlitiyo nemicabango, walubona lolushintjo. (Mat 9:4) Asebentisa likhono lakhe lekwati tintfo tisengakenteki, Nkulunkulu bekati kutsi lomunye webafundzi baJesu bekatamtsengisa. Kepha akuhambisani nebuntfu baNkulunkulu kanye nendlela yakhe yekwenta tintfo kucabanga kutsi nakanjani bekutawuba nguJudasi lotawutsengisa Jesu, kube ngatsi lokwenta kwakhe kanjalo bekuvele kudaliwe.

Kusukela ekucaleni: Lamavi awakhulumi ngekutalwa kwaJudasi noma ngekukhetfwa kwakhe kutsi abe ngumphostoli, lokwenteka ngemva kwekutsi Jesu athantaze busuku bonkhe. (Luk 6:12-16) Kunaloko, akhuluma ngalesikhatsi Judasi acala kuba nenhlitiyo lembi, lokuyintfo Jesu layibona ngekushesha. (Joh 2:24, 25; Sem 1:1; 2:23; fundza nemaphuzu lacwaningiwe aJoh 6:70; 13:11.) Loku kukhomba kutsi letento taJudasi betihleliwe futsi titemabomu, hhayi kushintja kwenhlitiyo yakhe masinyane. Inchazelo yeligama lelitsi “ekucaleni” (NgesiGriki, ar·kheʹ) emiBhalweni yemaKhristu yesiGriki iya ngekutsi kusuke kukhulunywa ngani. Sibonelo saloko kutsi ku-2Ph 3:4, ligama lelitsi “ekucaleni” lisho kucala kwendalo. Kepha kuletinye tindzawo, alisho ekucaleni ngca. Sibonelo saloko kutsi Phetro watsi “umoya longcwele wehlela [kubantfu betive] njengobe nje wehlela nakitsi ekucaleni.” (Imi 11:15) Phetro bekangakhulumi ngesikhatsi latalwa ngaso noma ngesikhatsi laba ngaso ngumphostoli. Kunaloko, bekasho lilanga leliPhentekhoste la-33 C.E., umoya longcwele ‘lowacala’ ngalo kwehlela sizatfu lesitsite. (Imi 2:1-4) Letinye tibonelo letikhombisa kutsi inchazelo yeligama lelitsi “ekucaleni” iya ngekutsi kusuke kukhulunywa ngani titfolakala kuJoh 15:27 na-1Jh 2:7.

Kufundvwa KweliBhayibheli

(Johane 6:41-59) Ngako emaJuda avungatela ngobe Jesu abetsite: “Ngisinkhwa lesivela ezulwini”; 42 ase atsi: “Kantsi lona akusuye yini Jesu umsa waJosefa, uyise nenina lesibatiko? Pho wentiwa yini kutsi atsi: ‘Ngivela ezulwini’?” 43 Jesu wawaphendvula watsi: “Yekelani kuvungatela. 44 Kute umuntfu longeta kimi ngaphandle kwekutsi Babe longitfumile amdvonse; futsi ngitamvusa ngelilanga lekugcina. 45 BaPhrofethi babhala batsi: ‘Bonkhe bayawufundziswa nguJehova.’ Wonkhe umuntfu lolalela Babe futsi afundze kuye uyeta kimi. 46 Kute umuntfu loke wabona Babe, ngaphandle kwaloyo losuka kuNkulunkulu; loyo-ke nguye lobone Babe. 47 Ngicinisile, ngicinisile ngitsi kini: Loyo lokholwako utawutfola kuphila lokuphakadze. 48 “Mine ngisinkhwa sekuphila. 49 Bokhokho benu badla imana ehlane kodvwa bagcina bafile. 50 Lesi sinkhwa lesehla sivela ezulwini, kuze kutsi nobe ngubani losidlako angafi. 51 Mine ngingulesinkhwa sekuphila lesivela ezulwini; nangabe umuntfu asidla utawuphila phakadze; futsi-ke lesinkhwa lengitawuninika sona kuze umhlaba utewutfola kuphila, yinyama yami.” 52 Ngako lamaJuda aphikisana odvwa atsi: “Lomuntfu angasinika njani inyama yakhe kutsi siyidle?” 53 Jesu watsi kuwo: “Ngicinisile, ngicinisile ngitsi kini: Ngaphandle kwekutsi nidle inyama yeNdvodzana yemuntfu, ninatse nengati yayo, nite kuphila. 54 Loyo lodla inyama yami, anatse nengati yami utawutfola kuphila lokuphakadze, futsi ngitamvusa ngelilanga lekugcina; 55 ngobe inyama yami ikudla sibili, nengati yami isinatfo sibili. 56 Loyo lodla inyama yami, anatse nengati yami uhlala amunye nami, nami ngiba munye naye. 57 Njengobe Babe lophilako angitfumile futsi ngiphila ngenca yakhe, naloyo lodla inyama yami naye utawuphila ngenca yami. 58 Lesi ngiso sinkhwa lesivela ezulwini. Akufani nangesikhatsi bokhokho benu badla kodvwa bagcina bafile. Loyo lodla lesinkhwa utawuphila phakadze.” 59 Letintfo watikhuluma nakafundzisa emhlanganweni wesive eKhaphanawume.

SEPTEMBER 24-30

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 7-8

“Jesu Wakhatimulisa Babe Wakhe”

(Johane 7:15-18) EmaJuda amangala futsi atsi: “Lomuntfu ulutsatsaphi lwati lolungaka lwemiBhalo, abe angakayifundzeli?” 16 Jesu wawaphendvula watsi: “Loko lengikufundzisako akusiko kwami, kodvwa kwaloyo longitfumile. 17 Nangabe umuntfu afuna kwenta intsandvo yaNkulunkulu, utawukwati kutsi loko lengikufundzisako kuvela kuYe yini nobe kuvela kimi. 18 Lotikhulumela lokuvela kuye utifunela yena ludvumo; kodvwa lofuna kukhatimulisa loyo lomtfumile, ukhuluma liciniso, futsi ulungile.

cf 100-101 ¶5-6

“Kubhaliwe”

5 Jesu bekafuna bantfu bati kutsi timfundziso takhe tivelaphi. Watsi: “Loko lengikufundzisako akusiko kwami, kodvwa kwaloyo longitfumile.” (Johane 7:16) Ngalelinye lilanga watsi: “Angitenteli lutfo ngekwami, kodvwa letintfo ngitikhuluma njengobe Babe angifundzisile.” (Johane 8:28) Waphindze watsi: “Letintfo lengitisho kini ativeli kimi, kodvwa Babe lohlale amunye nami wenta imisebenti yakhe.” (Johane 14:10) Bekubonakala kutsi Jesu bekacinisile nakasho loku ngobe tikhatsi letinyenti bekalicaphuna liVi laNkulunkulu.

6 Nasihlolisisa emavi aJesu labhalwe phansi, sitfola kutsi wacaphuna etincwadzini temiBhalo yesiHebheru letingetulu kwa-20, futsi letinye tato watikhulumela. Nasicala kukuva loko kungabonakala kungasho lutfo. Singatibuta kutsi: “Yini leyabangela kutsi Jesu angacaphuni tonkhe tincwadzi letiphefumulelwe kuleminyaka lemitsatfu nehhafu lashumayela futsi wafundzisa ngayo?” Kusenekwenteka kutsi wayicaphuna yonkhe. Khumbula kutsi timbalwa tintfo Jesu latisho nalatenta letabhalwa phansi. (Johane 21:25) Kungakutsatsa ema-awa lambalwa kufundza onkhe emavi aJesu labhaliwe. Ngako ticabange ukhuluma ngaNkulunkulu noma ngeMbuso wakhe ema-awa lambalwa nje, kepha ucaphune noma ukhulumele tincwadzi temiBhalo yesiHebheru letingetulu kwa-20! Lokunye lesingakunaka kutsi Jesu bekangahlali aphetse imiculu lebhaliwe. ENshumayelweni yakhe yaseNtsabeni, wacaphuna futsi wakhulumela imiBhalo yesiHebheru leminyenti, futsi yonkhe bekayisho ngenhloko!

(Johane 7:28, 29) Ngako njengobe afundzisa ethempelini, Jesu waphakamisa livi watsi: “Nine niyangati futsi niyati nekutsi ngivelaphi. Angizange ngititele mine, kodvwa loyo lowangitfuma ukhona mbamba futsi nine animati. 29 Mine ngiyamati ngobe ngiphuma kuye, futsi nguye longitfumile.”

(Johane 8:29) Loyo longitfumile unami, futsi akakangishiyi ngedvwa, ngobe ngihlale ngenta tintfo letimjabulisako.”

w11 3/1 13 ¶19

Yemukela Umoya WaNkulunkulu, Hhayi Welive

19 Lalela Jehova ngalokuphelele. Jesu abehlale enta tintfo letijabulisa Babe wakhe. Ngalesinye sikhatsi, sifiso saJesu mayelana nendlela yekuhlangabetana nesimo lesitsite sasehlukile kuloko lobekufunwa nguBabe wakhe. Nanobe kunjalo, ngekuciniseka watsi kuBabe wakhe: “Noko, kungabi ngentsandvo yami, kodvwa akwenteke intsandvo yakho.” (Luk. 22:42) Tibute: ‘Ngiyamlalela yini Nkulunkulu ngisho nalapho kwenta kanjalo kumatima?’ Kulalela Nkulunkulu kubalulekile kute siphile. Njengobe anguMenti wetfu, uMtfombo wekuphila kanye neMlondvoloti wako, simkweleta kumlalela ngalokuphelele. (Hla. 95:6, 7) Kute intfo lengatsatsa indzawo yekulalela. Nkulunkulu angeke asemukele nasingalaleli.

Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Johane 7:8-10) Nine yanini emkhosini, mine ngeke ngiye kwanyalo ngobe sikhatsi sami asikefiki.” 9 Ngemuva kwekusho letintfo, wachubeka ahleti eGalile. 10 Kwatsi ngesikhatsi bomnakabo sebahambile baya emkhosini, naye wakhuphuka, kodvwa abengafuni kubonwa bantfu.

w07 2/1 6 ¶4

Kungani Kufanele Sikhulume Liciniso?

Jesu wasibekela siphi sibonelo kuleliphuzu? Ngalelinye lilanga, Jesu wakhuluma nalabanye bantfu mayelana neluhambo lwakhe. Batsi kuye: “Suka kulendzawo uye eJudiya.” Wabaphendvula kanjani? Watsi: “Nine yanini emkhosini [eJerusalema], mine ngeke ngiye kwanyalo ngobe sikhatsi sami asikefiki.” Ngemuva kwesikhashana nje, Jesu waya kulomkhosi eJerusalema. Kungani abaphendvula kanjalo? Bebate lilungelo lekwati kutsi ukuphi, ngasiphi sikhatsi. Wabanika imphendvulo lengakapheleli kute bangamphatamisi yena nebafundzi bakhe. Jesu akazange abayenge, ngoba umphostoli Phetro wabhala kutsi: “Akentanga sono, nekukhohlisa akutfolakalanga emlonyeni wakhe.”—Johane 7:1-13; 1 Phetro 2:22.

(Johane 8:58) Jesu watsi kuwo: “Ngicinisile, ngicinisile ngitsi kini: Mine ngaba khona Abrahama asengekho.”

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 8:58 leliku-nwtsty

ngaba khona: EmaJuda labekaphikisa Jesu bewafuna kumgcoba ngematje ngobe bewatsi utsite ‘umbonile Abrahama’ kepha ‘abengakabi ngisho neminyaka lengemashumi lasihlanu budzala.’ (Joh 8:57) Nakabaphendvula, Jesu wabatjela ngesikhatsi asaphila njengesidalwa sasezulwini, Abrahama asengakatalwa. Labanye batsi lelivesi litsi Jesu unguNkulunkulu. Batsi emagama esiGriki latsi e·goʹ ei·miʹ (lamanye emaBhayibheli awahumusha atsi “Nginguye”) lasetjentiswe kulelivesi, avela endleleni i-Septuagint lehumusha ngayo Eks 3:14, futsi batsi nalelivesi kufanele lihunyushwe kanjalo. (Fundza liphuzu lelicwaningiwe laJoh 4:26.) Kepha kulelivesi, sento lesihambisana neligama lesiGriki lelitsi ei·miʹ besicale “Abrahama asengekho” futsi besisachubeka. Ngako lamagama kufanele ahunyushwe atsi “bengikhona,” esikhundleni sekutsi “nginguye,” futsi kulelivesi, emahumusho lamanyenti akadzeni newesikhatsi sanyalo asebentisa emagama lahambisana nalatsi “bengikhona.” KuJoh 14:9, lesento sesiGriki lesitsi ei·miʹ sisetjentiswa ngendlela lefanako emavini aJesu latsi: “Sengibe nani sikhatsi lesidze kangaka, kodvwa solo awukangati Filiphu?” Emahumusho lamanyenti nawo ahumusha lelivesi ngendlela lefanako, futsi loko kukhombisa kutsi imitsetfo yelulwimi iyavuma kutsi ei·miʹ ahunyushwe ngekutsi “ngaba khona” kuleminye imisho. (Lamanye emavesi lahumusha tento tesiGriki ngalendlela nguLuk 2:48; 13:7; 15:29; Joh 1:9; 5:6; 15:27; Imi 15:21; 2Ko 12:19; 1Jh 3:8.) Futsi, emavi aJesu lakuJoh 8:54, 55 akhombisa kutsi bekangasho kutsi yena naBabe wakhe bangumuntfu munye.

Kufundvwa KweliBhayibheli

(Johane 8:31-47) Jesu wakhuluma nalamaJuda labekholwe kuye, watsi: “Nanigcina emavi ami, nisuke nibafundzi bami sibili, 32 nitawulati liciniso, futsi liciniso litawunikhulula.” 33 Wona amphendvula atsi: “Tsine siyintalelwane ya-Abrahama futsi asikaze sibe tigcili temuntfu. Usho kanjani-ke kutsi: ‘Nitawukhululeka’?” 34 Jesu watsi kuwo: “Ngicinisile, ngicinisile ngitsi kini: Wonkhe umuntfu lowonako usigcili sesono. 35 Ngetulu kwaloko, sigcili asihlali phakadze endlini, kodvwa indvodzana ngiyo lehlala phakadze. 36 Ngako nangabe iNdvodzana inikhulula, nitawukhululeka sibili. 37 Ngiyati kutsi niyintalelwane ya-Abrahama, kodvwa nifuna kungibulala ngobe livi lami aliyiveti imiphumela kini. 38 Mine ngikhuluma loko lengikubone ngisesenaBabe; ngako nani yentani tintfo lenativa kuyihlo.” 39 Wona amphendvula atsi: “Babe wetfu ngu-Abrahama.” Jesu watsi: “Nangabe nibantfwana ba-Abrahama, yentani loko lakwenta. 40 Kodvwa nifuna kungibulala, mine lenginitjele liciniso lengilive kuNkulunkulu. Abrahama akazange akwente loko. 41 Nine nenta loko uyihlo lakwentako.” Wona atsi kuye: “Asizange sitalwe ngekuphinga; sinaBabe munye, lokunguNkulunkulu.” 42 Jesu watsi kuwo: “Kube Nkulunkulu abenguYihlo, benitangitsandza, ngobe ngivela kuye. Angizange ngititele, kodvwa ngatfunywa nguye. 43 Nentiwa yini kutsi ningakucondzi loko lengikushoko? Kungobe aniwalaleli emavi ami. 44 Nine nivela kuyihlo lokunguDeveli, nifuna nekwenta loko lokufiswa nguye. Yena abengumbulali kusukela ekucaleni, futsi akazange ahlale ecinisweni ngobe ute liciniso. Nakakhuluma emanga, ukhuluma intfo yakhe, ngobe ungumcambimanga neyise wemanga. 45 Ngenca yekutsi mine nginitjela liciniso, aningikholwa. 46 Ngubani kini longatsi nginesono? Nangabe-ke ngikhuluma liciniso, aningikholwa leni? 47 Loyo lovela kuNkulunkulu uyawalalela emavi aKhe. Kungako ningalaleli, ngobe aniveli kuNkulunkulu.”

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share