Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
SEPTEMBER 6-12
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DUTHERONOMI 33-34
“Kufuna Siphephelo ‘Etandleni TaJehova Letihlala Njalo’”
it-2-E 51
Jeshuruni
Sicu sekuhlonipha Israyeli. I-Septuagint yesiGriki itsi “Jeshuruni” usho kukhombisa lutsandvo, kungako kutsiwa “lotsandzekako.” Lesicu lesitsi “Jeshuruni” bekufanele sikhumbute ema-Israyeli ngesivumelwane lasenta naJehova kanye nesibopho sekuhlala acotfo. (Dut 33:5, 26; Isa 44:2) KuDutheronomi 32:15 leligama lelitsi Jeshuruni lisho lokuphambene nalenchazelo yalo. Esikhundleni sekutsi aphile ngekuvumelana naleligama lelitsi Jeshuruni, Israyeli akazange alalele, walahla uMdali wakhe waphindze wangamhloniphi uMsindzisi wakhe.
rr 120, libhokisi
Lokungasisita Sivuke Sime Ngetinyawo
Singahle sikhumbule kutsi emakhulwini lamanyenti eminyaka ngaphambi kwekutsi kuphile Hezekeli, umphrofethi Mosi waveta kutsi Jehova akagcini nje ngekuba nemandla kepha uphindze abe nesifiso sekusebentisa emandla akhe kute asite bantfu bakhe. Mosi wabhala watsi: “Nkulunkulu usiphephelo lebesisolo sikhona kusukela endvulo, tandla takhe letihlala njalo tingephansi kwakho.” (Dut. 33:27) Ngako, singaciniseka kutsi nangabe siya kuNkulunkulu wetfu ngetikhatsi letimatima, ngemusa Jehova utawubeka tandla takhe ngaphansi kwetfu, asiphakamise ngesineke futsi asisite kutsi sivuke sime ngetinyawo.—Hez. 37:10.
Wugijime Ngekucinisela Lomncintiswano
16 Njenga-Abrahama, Mosi wafa singakagcwaliseki setsembiso saNkulunkulu. Ngembikwekutsi ema-Israyeli angene eVeni Lesetsembiso, Nkulunkulu watsi kuMosi: “Lelive utalibonela khashane; ngeke usangena kulelive lengilipha sive saka-Israyeli.” Loku kwabangelwa kutsi ekucaleni, boMosi kanye na-Aroni batfukutseliswa kuvukela kwebantfu, ngesizatfu saloko ‘bangetsembeki [kuNkulunkulu] embikwesive saka-Israyeli emantini aseMeribha.’ (Dut. 32:51, 52) Waphatseka kabi yini Mosi futsi watfukutsela? Cha. Wacela Jehova kutsi ababusise labantfu, futsi waphetsa ngalamavi: “Ubusisiwe wena, Israyeli! Ngubani lofanana nawe, sive lesisindziswe nguSimakadze? Nguye losihlangu sakho nemsiti wakho, nenkemba yakho yeludvumo.”—Dut. 33:29.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2-E 439 ¶3
Mosi
Mosi wafa aneminyaka lengu-120. Nalikhuluma ngemandla akhe, liBhayibheli litsi: “Abesolo abona kahle emehlweni futsi asenemandla.” Wangcwatjwa nguJehova endzaweni lengatiwa. (Dut 34:5-7) Kungentaka loku kwenteka kute kuvikele ema-Israyeli kutsi angaweli elugibeni lekukhonta kwemanga ngekutsi ente lithuna lakhe libe sithico. Kubonakala shengatsi Develi abefuna kusebentisa sidvumbu saMosi ngenjongo lefanako, ngobe Juda longumfundzi nemnakaboJesu Khristu wabhala watsi: “Kodvwa ngesikhatsi kunekuphikisana emkhatsini waMikhayeli ingilosi lenkhulu kanye naDeveli mayelana nesidvumbu saMosi, Mikhayeli akazange amehlulele ngemavi lahlabako, kepha watsi: ‘Shengatsi Jehova angakwekhuta.’” (Juda 9) Ngaphambi kwekutsi ema-Israyeli awelele eKhenani aholwa nguJoshuwa, alilela Mosi emalanga langu-30.—Dut 34:8.
SEPTEMBER 13-19
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOSHUWA 1-2
“Kwenta Indlela Yakho Iphumelele”
Bani Nesibindzi—Jehova Unawe!
7 Kute sibe nesibindzi sekwenta intsandvo yaNkulunkulu, kufanele sidadishe futsi sisebentise liVi lakhe. Nguloko Joshuwa latjelwa kutsi akwente ngesikhatsi aba ngumholi lowalandzela Mosi: “Wena cina kakhulu, ube nesibindzi. Caphela, uyilalele yonkhe imitsetfo lowayinikwa nguMosi, inceku yami. . . . Emavi alencwadzi yemtsetfo angesuki emlonyeni wakho; uyawucabangisisa ujule kuwo busuku nemini, kuze ukhone kukwenta konkhe loku lokubhalwe kuwo; khona-ke uyawuphumelela kube kuhle kuwe.” (Josh. 1:7, 8) Joshuwa wasilalela leso seluleko futsi ‘indlela yakhe yaphumelela.’ Natsi nasenta njengaye, sitawuba nesibindzi lesikhulu futsi siphumelele emsebentini waNkulunkulu.
Bani Nesibindzi—Jehova Unawe!
20 Kumatima kuphila imphilo yekukhonta Nkulunkulu njengobe sihlaselwa tilingo kulelive lelibi leligcwele tinkinga. Nobe kunjalo, asisodvwa. Nkulunkulu unatsi. NeNdvodzana yakhe, leyiNhloko yelibandla inatsi. Siphindze sibe nalabanye boFakazi BaJehova labangetulu kwa-7 000 000 emhlabeni wonkhe. Njengobe sikanye nabo, asichubeke sikhombisa kukholwa futsi simemetela tindzaba letimnandzi sibe sikhumbula umbhalo wemnyaka wa-2013 lotsi: ‘Cina ube nesibindzi. . . . Jehova Nkulunkulu wakho uyakuba nawe.’—Josh. 1:9.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w04-ZU 12/1 9 ¶1
Amaphuzu Avelele Encwadi KaJoshuwa
2:4, 5—Kungani uRahabi edukisa izithunywa zenkosi ezifuna izinhloli? Efaka ukuphila kwakhe engozini uRahabi uvikela izinhloli ngoba usenokholo kuJehova. Ngakho-ke, akabophekile ukudalula ukuthi izinhloli zikuphi emadodeni afuna ukulimaza abantu bakaNkulunkulu. (Mathewu 7:6; 21:23-27; Johane 7:3-10) Empeleni, uRahabi ‘kwathiwa ulungile ngemisebenzi,’ ehlanganisa nokudukisa izithunywa zenkosi.—Jakobe 2:24-26.
SEPTEMBER 20-26
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOSHUWA 3-5
“Jehova Uyatibusisa Tento Tekukholwa”
it-2-E 105
IJordane
Ngalokuvamile incenye yeJordane lengentasi kweLwandle iGalile ishona ngemamitha langaba ngu-1 kuya kulangu-3 futsi ibanti ngemamitha langaba ngu-27 kuya kulangu-30. Kodvwa entfwasahlobo iJordane igcwala igole tintsetse futsi iba banti iphindze ishone kakhulu. (Jos 3:15) Nakunetikhukhula bekungakaphephi ngesive sema-Israyeli lobekungemadvodza, bafati kanye nebantfwana kutsi bawele umfula iJordane ikakhulukati eceleni kwaseJerikho. Lokuhamba kwalamanti kushesha kangangekutsi lamuhla bantfu lababhukushako bamukile kulomfula. Nobe kunjalo, Jehova wamisa lamanti ngalokusimangaliso, kute kube lula ngema-Israyeli kutsi ewele emhlabatsini lowomile. (Jos 3:14-17) Ngemuva kwemakhulu eminyaka, simangaliso lesifana nalesi sake senteka ngesikhatsi Elija ahamba na-Elisha, nangesikhatsi Elisha ayedvwa.—2Ks 2:7, 8, 13, 14.
Yenta Tikhumbuto TaJehova Tibe Yinjabulo Yenhlitiyo Yakho
17 Tento tetfu tekukholwa tisisita ngayiphi indlela kutsi sakhe kwetsembela kwetfu kuJehova? Cabanga ngekulandzisa kwemBhalo lokumayelana nekungena kwesive saka-Israyeli eVeni Lesetsembiso. Jehova watjela baphristi labebatfwala libhokisi lesivumelwane kutsi bahambe nalo eMfuleni iJordane. Nobe kunjalo, njengobe bantfu bebasondzela, babona kutsi timvula tasentfwasahlobo betibangele kutsi lomfula ugcwale ugole tintsetse. Abetawenta njani ema-Israyeli? Kwakutawudzingeka kutsi alindze emavikana yini kute lomfula ubohle? Cha, abeka litsemba lawo kuJehova ngalokuphelele futsi alandzela ticondziso labewanikete tona. Waba yini umphumela? Lokulandzisa kutsi: “Ngesikhatsi tinyawo tebaphristi tinyatsela emanti, umfula wema wangageleti, . . . baphristi bema emkhatsini emhlabatsini lowomile edvutane naseJerikho ngesikhatsi bonkhe bawela.” (Josh. 3:12-17 Contemporary English Version) Cabanga nje kutsi batsintseka njani etinhlitiyweni tabo ngesikhatsi babona emanti ema angageleti. Kuyacaca kutsi kukholwa kwema-Israyeli kuJehova kwaciniswa ngenca yekutsembela eticondzisweni takhe.
Yenta Tikhumbuto TaJehova Tibe Yinjabulo Yenhlitiyo Yakho
18 Kuliciniso kutsi Jehova akenti timangaliso letifana naleti lamuhla ngenca yebantfu bakhe, kodvwa uyatibusisa tento tabo tekukholwa. Emandla aNkulunkulu lamakhulu ayabasita bantfu bakhe kutsi bente umsebenti labanike wona wekushumayela umlayeto weMbuso emhlabeni wonkhe. Jesu Khristu, Fakazi lomkhulu waJehova lowavuswa ekufeni, wacinisekisa bafundzi bakhe kutsi utabasekela kulomsebenti lobalulekile. Watsi: “Hambani, nente tive tonkhe tibe bafundzi . . . nginani onkhe emalanga, kuze kube ngusekupheleni kwetikhatsi.” (Mat. 28:19, 20) BoFakazi labanyenti lokungenteka kutsi bebanemahloni nobe besaba, bangasho kutsi umoya longcwele waNkulunkulu ubanikete sibindzi sekukhuluma nebantfu labangabati emsebentini wekushumayela.—Fundza Tihlabelelo 119:46; 2 Khorinte 4:7.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w04-ZU 12/1 9 ¶2
Amaphuzu Avelele Encwadi KaJoshuwa
5:14, 15—Ubani “isikhulu sebutho likaJehova”? Cishe isikhulu esifike siqinise uJoshuwa njengoba ukunqoba iZwe Lesithembiso kuqala asiyena omunye ngaphandle ‘kukaLizwi’—uJesu Kristu ngaphambi kokuba abe umuntu. (Johane 1:1; Daniyeli 10:13) Yeka ukuthi kuqinisa kanjani ukuba nesiqinisekiso sokuthi uJesu Kristu okhazinyulisiwe unabantu bakaNkulunkulu namuhla njengoba belwa impi engokomoya!
SEPTEMBER 27–OCTOBER 3
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOSHUWA 6-7
“Khwesha Etintfweni Letingenamsebenti”
Fulatselisa Emehlo Akho Ekubukeni Tintfo Letingenamsebenti!
5 Ngemuva kwemakhulu eminyaka, Akhani indvodza lengumIsrayeli naye emehlo akhe amenta weba tintfo edolobheni laseJerikho lebelitfunjiwe. Nkulunkulu abeshaye umtsetfo lotsi tonkhe tintfo letatikulelidolobha kwakufanele tibhujiswe, ngaphandle kwaleto lokwakufanele timikiswe endlini yaJehova yemcebo. Naku ema-Israyeli lacwayiswa ngako: “Khweshani kuletintfo letinikelwe kutsi titewubhujiswa, kuze ningetikutidvonsela kubhujiswa ngenca yekutitsatsela letinye tato.” Ngekungalaleli kwa-Akhani, bantfu labanyenti baka-Israyeli behlulwa bantfu base-Ayi emphini, futsi linyenti labo lafa. Akhani akazange avume kutsi webile kwadzimate kwaba ngulesikhatsi asavetwa ebaleni kutsi webile. Naku Akhani lakusho: “Ngatsi nangibuka” letintfo, ‘ngatihawukela, ngase ngiyatitsatsa.’ Sifiso semehlo akhe saholela ekubhujisweni kwakhe, “kanye nako konkhe kwakhe.” (Josh. 6:18, 19; 7:1-26) Akhani waba nesifiso enhlitiyweni yakhe saloko labengakavunyelwa kutsi akutsatse.
w97-ZU 8/15 28 ¶2
Kungani Kumelwe Ukubike Okubi?
Esinye isizathu sokubika ukwenziwa kobubi ukuthi kusiza ekugcineni ukuhlanzeka kwebandla. UJehova unguNkulunkulu ohlanzekile, uNkulunkulu ongcwele. Ufuna ukuba bonke abamkhulekelayo bahlanzeke ngokomoya nangokuziphatha. IZwi lakhe eliphefumulelwe liyayala: “Njengabantwana abalalelayo, yekani ukulolongwa ngokuvumelana nezifiso enaninazo ngaphambili ekungazini kwenu, kodwa, ngokuvumelana noNgcwele owanibiza, nani yibani ngcwele ngokwenu kukho konke ukuziphatha kwenu, ngoba kulotshiwe ukuthi: ‘Kumelwe nibe ngcwele, ngoba mina ngingcwele.’” (1 Petru 1:14-16) Abantu abakwenza umkhuba ukungahlanzeki noma ububi bangangcolisa lonke ibandla futhi balenze lingamukeleki kuJehova ngaphandle kokuba kuthathwe isinyathelo sokubaqondisa noma ukubasusa.—Qhathanisa noJoshuwa, isahluko 7.
Fulatselisa Emehlo Akho Ekubukeni Tintfo Letingenamsebenti!
8 EmaKhristu eliciniso nawo iyawatsintsa lenkhanuko yemehlo neyenyama. Ngako-ke, liVi laNkulunkulu lisikhutsata kutsi sitikhute kuko konkhe lesikubonako nalesikufisako. (1 Khor. 9:25, 27; fundza 1 Johane 2:15-17.) Indvodza leyayilungile, Jobe, yayingulomunye walabo labacaphela buhlobo lobunemandla emkhatsini wekubona kanye nekufisa. Naku lakusho: “Ngenta sivumelwane nemehlo ami kutsi ngingeke ngiyibuke ngenkhanuko intfombi.” (Jobe 31:1) Jobe akazange nje abalekele kubamba umuntfu lomsikati ngendlela letamvusela inkhanuko kuphela, kodvwa waze wangavumeli ngisho nengcondvo yakhe kutsi ijatjuliswe kucabanga ngentfo lenjalo. Jesu wagcizelela kutsi ingcondvo kufanele ihlale ihlobile ingacabangi ngetintfo letingcolile ngalesikhatsi atsi: ‘Ngulowo nalowo lochubeka abuka lomsikati, bese uyamkhanuka, sewuphinge naye enhlitiyweni yakhe.’—Mat. 5:28, catsanisa ne-NW.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Imibuto Levela Kubafundzi
Endvulo, lidolobha bekutsiwa livintjetelwe nangabe emabutfo agigeletele tindvonga talo, alungele kulihlasela. Nangabe lokuvinjetelwa bekutsatsa sikhatsi lesidze, labantfu kulelidolobha bebadla kudla lebebakubekile. Nasekalincobile lelidolobha, lamasotja abetsatsa konkhe lakufunako, lokufaka ekhatsi kudla lobekusele. Kungako bososayensi labacwaninga ngemlandvo batfola kudla lokuncane nobe bangakutfoli sanhlobo etindzaleni temadolobha lasePalestine lebekahlaselwa ngalendlela. Kodvwa tindzala taseJerikho tehlukile. I-“Biblical Archaeology Review” itsi: “Ngaphandle kwetintfo letibunjiwe letatfolakala ngemuva kwalokubhujiswa, kwatfolakala nekudla lokunyenti.” Iyengeta itsi: “Akukavami kutsi kutfolakale linani lelingaka lekudla.”
LiBhayibheli litsi ema-Israyeli akakutsatsanga lokudla lobekuseJerikho ngobe Jehova abewatjele kutsi angakutsatsi. Liphindze litsi ema-Israyeli ahlasela liJerikho entfwasahlobo, ngemuva nje kwekuvuna, ngesikhatsi kudla lokunyenti kusalondvolotiwe kulelidolobha. Ngesizatfu sekutsi bekusolo kukunyenti kudla eJerikho ngemuva kwekubhujiswa kwalo, loko kufakazela kutsi lokuhlaselwa kwatsatsa sikhashana njengobe liBhayibheli lisho.
OCTOBER 4-10
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOSHUWA 8-9
“Tifundvo Lesingatitfola Endzabeni Yebantfu BakaGibeyoni”
it-1-E 930-931
KaGibeyoni
Kusebentelana naJoshuwa. Ngesikhatsi saJoshuwa emaHivi bekahlala kaGibeyoni, lokungulesinye setive letingu-7 temaKhenani lebesitawubhujiswa. (Dut 7:1, 2; Jos 9:3-7) Sive sakaGibeyoni besiphindze sibitwe ngekutsi sive saka-Amori njengobe leligama belisetjentiswa nakubhekiselwa kuso sonkhe sive semaKhenani. (2Sa 21:2; catsanisa naGen 10:15-18; 15:16.) Ngalokungafani nalamanye emaKhenani, bakaGibeyoni babona kutsi nanobe banelibutfo lelinemandla kanye nelidolobha lelikhulu, bebangeke baphumelele nabalwa nema-Israyeli ngoba Jehova bekawalwela. Ngemuva kwekubhujiswa kweJerikho ne-Ayi, emadvodza akaGibeyoni, lokungenteka abephindze amelele lamanye emadolobha emaHivi lamatsatfu lokuyiKhefira, iBherothi neKhiriyathi-jeyarimu (Jos 9:17), atfumela licembu lebantfu kuJoshuwa lobekaseGilgali kute ayokwakha kuthula. Emancusa esive sakaGibeyoni—agcoka timphahla letidzabukile, tincabule letigugile naletichitjelwe, aphatsa netigubhu tesikhumba tekufaka liwayini lebetigugile, aphatsa emasaka ladzabukile, kanye nesinkhwa lesomile futsi siphushukile—atsi asuka eveni lelikhashane, hhayi etindzaweni letancotjwa ngema-Israyeli. Basibona sandla saJehova kuloko lokwehlela inkhosi yaseGibhithe neyema-Amori lokungu Sihoni na-Ogi. Kodvwa ngekuhlakanipha abazange bakusho loko bekwenteke eJerikho nase-Ayi, njengobe tindzaba letinjalo betingeke tifike ‘eveni labo lelikhashane’ ngaphambi kwalesikhatsi lokungenteka basuka ngaso. Lebebamelele ema-Israyeli atsatsa lobufakazi abuhlolisisa futsi babemukela, base benta sivumelwane nabo sekutsi batabayekela kuze bachubeke baphila.—Jos 9:3-15.
“Ungeyami Ekwatini Kwakho”
14 Ngesizatfu sekutsi sonkhe sinesono—labadzala belibandla nabo kufanele bagadze ingoti yekwehluleka kufuna sicondziso saJehova nabenta tincumo. Cabanga ngendlela Joshuwa kanye nemadvodza lamadzala aka-Israyeli labasabela ngayo ngesikhatsi bahlangana nebaseGibeyoni labahlakaniphile, labatifihla kutsi babobani futsi benta shengatsi bavela eveni lelikhashane. Kunekutsi babute Jehova, boJoshuwa kanye nalamadvodza labenawo bavele benta kuthula nebaseGibeyoni, futsi bakha sivumelwane nabo. Nanobe Jehova agcine asisekelile lesivumelwano labasenta, waciniseka kutsi lokwehluleka kwabo kufuna sicondziso sakhe kubhalwa emiBhalweni kute kuzuze tsine.—Josh. 9:3-6, 14, 15.
w04-ZU 10/15 18 ¶14
“Hambahamba Ezweni”
14 Lawo manxusa athi: “Izinceku zakho zivela ezweni elikude kakhulu ngenxa yegama likaJehova uNkulunkulu wakho.” (Joshuwa 9:3-9) Izingubo nokudla kwawo kwabonakala kufakazela ukuthi avela kude, kodwa empeleni iGibheyoni yayisemakhilomitheni angaba ngu-30 ukusuka eGiligali. [19] UJoshuwa nezikhulu zakhe bawakholwa, benza isivumelwano sokuthula neGibheyoni nemizi eseduze eyayinobungane neGibheyoni. Ingabe iqhinga labaseGibheyoni lalimane liyindlela yokugwema ukubulawa? Cha, labonisa isifiso sokwamukelwa uNkulunkulu ka-Israyeli. UJehova wavuma ukuba abaseGibheyoni babe “abathezi bezinkuni nabakhi bamanzi benhlangano nabe-altare likaJehova,” bathezele i-altare lomhlatshelo. (Joshuwa 9:11-27) AbaseGibheyoni baqhubeka bebonisa ukuzimisela ukwenza imisebenzi ephansi enkonzweni kaJehova. Cishe, abanye babo babephakathi kwamaNethini abuya eBhabhiloni akhonza ethempelini elalakhiwe kabusha. (Ezra 2:1, 2, 43-54; 8:20) Singalingisa isimo sabo sengqondo ngokulwela ukulondoloza ukuthula noNkulunkulu nangokuzimisela ukwenza ngisho nezabelo eziphansi enkonzweni yakhe.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 1030
Kulengiswa
Ngaphansi kwemtsetfo Jehova lawuniketa ema-Israyeli, letinye tigebengu betingalengiswa elugodvweni ngemuva kwekubulawa ‘njengaleticalekisiwe kuNkulunkulu,’ futsi tidvumbu tabo betibekwa embikwebantfu njengesibonelo lesisecwayiso. Sidvumbu sakhe bekungakafaneli sihlale busuku bonkhe kulolugodvo kodvwa bekufanele singcwatjwe ngalelo langa, ngobe kusilengisa busuku bonkhe bekutawungcolisa lelive lema-Israyeli lebewalinikwe nguNkulunkulu. (Dut 21:22, 23) Ema-Israyeli abewulandzela lomtsetfo ngisho noma lomuntfu lobekabulawa bekangasuye um-Israyeli.—Jos 8:29; 10:26, 27.
OCTOBER 11-17
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOSHUWA 10-11
“Jehova Wawalwela Ema-Israyeli”
it-1-E 50
Adoni-sedeki
Bekayinkhosi yaseJerusalema ngesikhatsi ema-Israyeli atsatsa Live Lesetsembiso. Adoni-sedeki wahlangana naleminye imibuso yasenshonalanga yeJordane kuze balwe naJoshuwa nemabutfo akhe. (Jos 9:1-3) Kodvwa, emaHivi lebekahlala kaGibeyoni enta kuthula naJoshuwa. Adoni-sedeki wabese uhlanganisa libutfo lakhe kanye nalelo lemakhosi lamane ema-Amori, futsi wavimbetela iGibeyoni kuze alwe nayo. Loko bekakwenta ngobe bekatiphindziselela futsi bekangafuni kutsi babashiye kute bayohlangana nesitsa sakhe. Joshuwa wabasindzisa bakaGibeyoni ngekutsi ancobe lamabutfo lahlangene futsi loko kwenta kutsi lamakhosi lasihlanu abaleka aya eMakheda, lapho afike avaleleka emhumeni. Joshuwa wabulala Adoni-sedeki kanye nalamakhosi lasihlanu embikwemabutfo abo futsi wawalengisa etingodvweni. Tidvumbu tawo tajikijelwa kulomhume, lowabese uba lithuna lawo.—Jos 10:1-27.
it-1-E 1020
Sangcotfo
Besisetjentiswa nguJehova. Sangcotfo singulamanye emandla Jehova lebekawasebentisa kute afeze livi lakhe aphindze avete emandla akhe lamakhulu. (Hl 148:1, 8; Isa 30:30) Sishayo sesi-7 lesehlela emaGibhithe kwaba sentakalo sekucala lokwabhalwa ngaso, lapho sangcotfo lesikhulu sashaya titjalo, savitsita tihlahla, futsi sabulala bantfu netilwane kodvwa asizange siwashaye ema-Israyeli eGosheni. (Eks 9:18-26; Hl 78:47, 48; 105:32, 33) Ngekuhamba kwesikhatsi eVeni Lesetsembiso, ngesikhatsi ema-Israyeli aholwa nguJoshuwa, eta kuze atosita bakaGibeyoni, lebebasongelwa ngemakhosi lasihlanu aka-Amori lebekahlangane, Jehova wasebentisa sangcotfo lesikhulu kute ahlasela ema-Amori. Kulesentakalo lesi banyenti lababulawa ngulesangcotfo kunalabo ema-Israyeli lababulala ngenkemba.—Jos 10:3-7, 11.
w04-ZU 12/1 11 ¶1
Amaphuzu Avelele Encwadi KaJoshuwa
10:13—Singenzeka kanjani lesi simanga? “Ingabe kukhona okungaphezu kwamandla kaJehova,” uMdali wamazulu nomhlaba? (Genesise 18:14) Uma ethanda, uJehova angalawula ukujikeleza komhlaba ukuze ilanga nenyanga kubonakale kungahambi kumuntu osemhlabeni. Noma angakuyeka angakuphazamisi ukujikeleza komhlaba nenyanga kuyilapho ephambukisa imisebe yelanga nenyanga ngendlela yokuthi ukukhanya kwalezi zinkanyiso ezimbili kuqhubeke kukhanya. Noma ngabe yikuphi, emlandweni wesintu “alukho usuku oluye lwaba njengalolo.”—Joshuwa 10:14.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w09-ZU 3/15 32 ¶5
Imibuzo Evela Kubafundi
Ukuthi ezinye izincwadi kwakhulunywa ngazo eBhayibhelini nokuthi zaba imithombo eyasetshenziswa akufanele kusenze siphethe ngokuthi zaziphefumulelwe. Nokho, uJehova uNkulunkulu uye walondoloza yonke imibhalo equkethe ‘izwi lakhe,’ futhi “iyokuma kuze kube nini nanini.” (Isaya 40:8) Yebo, lokho uJehova akhetha ukukufaka ezincwadini zeBhayibheli ezingu-66 esinazo yilokho esikudingayo ukuze ‘sifaneleke ngokugcwele, siyihlomele ngokuphelele yonke imisebenzi emihle.’—2 Thim. 3:16, 17.
OCTOBER 18-24
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOSHUWA 12-14
“Landzela Jehova Ngenhlitiyo Yakho Yonkhe”
w04-ZU 12/1 12 ¶2
Amaphuzu Avelele Encwadi KaJoshuwa
14:10-13. Nakuba eseneminyaka engu-85 ubudala, uKalebi ucela isabelo esinzima sokuxosha abantu eHebroni. Kule ndawo kuhlala ama-Anaki—amadoda amakhulu ngokungavamile. Ngosizo lukaJehova, leli qhawe elingumaked’ ebona liyanqoba, futhi iHebroni iba umuzi wesiphephelo. (Joshuwa 15:13-19; 21:11-13) Isibonelo sikaKalebi sisikhuthaza ukuba singazibalekeli izabelo ezinzima ezingokwasezulwini.
w06-ZU 10/1 18 ¶11
Ukuba Nesibindi Ngosizo Lokholo Nokwesaba UNkulunkulu
11 Ukholo olunjalo alumi ndawonye. Luyakhula njengoba sisebenzisa iqiniso ekuphileni kwethu, ‘sinambitha’ izinzuzo, ‘sibona’ izimpendulo zemithandazo yethu futhi sibona nangezinye izindlela isiqondiso sikaJehova ekuphileni kwethu. (IHubo 34:8; 1 Johane 5:14, 15) Singaqiniseka ukuthi ukholo lukaJoshuwa nolukaKalebi lwajula lapho benambitha ubuhle bukaNkulunkulu. (Joshuwa 23:14) Cabangela amaphuzu alandelayo: Basinda ohambweni lwasehlane lweminyaka engu-40, njengoba nje uNkulunkulu ayebathembisile. (Numeri 14:27-30; 32:11, 12) Babamba iqhaza elikhulu ekunqotshweni kweKhanani okwathatha iminyaka eyisithupha. Okokugcina, babusiswa ngempilo enhle nende baze bathola namafa abo siqu. Yeka indlela uJehova abavuza ngayo labo abamkhonza ngokwethembeka nangesibindi!—Joshuwa 14:6, 9-14; 19:49, 50; 24:29.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 902-903
IGebali
Jehova wafaka “indzawo yemaGebali” emkhatsini wetifundza lebetitawutsatfwa ngema-Israyeli ngemalanga aJoshuwa. (Jos 13:1-5) Bantfu labaphikisako batsi loku akusilo liciniso, ngobe lidolobha iGebali belisenyakatfo yaka-Israyeli (c. 100 km enyakatfo yakaDani) futsi kungenteka ayizange ibe ngaphansi kwema-Israyeli. Letinye tati titsi kungenteka kukhona emagama langekho kulelivesi lesiHebheru ngobe endvulo belitsi “live lelihlangana neLebanoni,” nobe ‘uze uyofika emnceleni wemaGebali.’ Nobe kunjalo, kufanele kunakwe nekutsi tetsembiso taJehova letikuJoshuwa 13:2-7 betitawenteka ngaphansi kwemibandzela letsite. Kungako kungenteka kutsi ema-Israyeli awazange ayitfole iGebali ngenca yekungalaleli kwawo.—Catsanisa naJos 23:12, 13.
OCTOBER 25-31
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOSHUWA 15-17
“Vikela Lifa Lakho Leliligugu”
it-1-E 1083 ¶3
IHebroni
Njengobe ema-Israyeli abechubeka ahlasela iningizimu yeKhenani, takhamuti taseHebroni, lokufaka ekhatsi nenkhosi yato (lokungenteka nguleyalandzela Hohamu esihlalweni), tabhujiswa. (Jos 10:36, 37) Nobe kunjalo, nanobe ema-Israyeli ehlula emaKhenani ngesikhatsi aholwa nguJoshuwa, kubonakala shengatsi awazange atihlele abe ngemabutfo ngekushesha kute achubeke nekuncoba kwawo. Kubonakala shengatsi ngesikhatsi ema-Israyeli alwa kulenye indzawo, ema-Anaki abuyela eHebroni, lokwenta kutsi Khalebi (nobe emadvodzana aJuda lebekaholwa nguKhalebi) atsatse lelidolobha kubo ngenkhani futsi loko wakwenta ngemuva kwesikhatsi lesitsite. (Jos 11:21-23; 14:12-15; 15:13, 14; Jg 1:10) Ekucaleni iHebroni beyabelwe Khalebi nesive sakaJuda, kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi yabese iba lidolobha lekukhosela. IHebroni yaphindze yaba lidolobha lebaphristi. Nobe kunjalo, “siganga salelidolobha [iHebroni]” kanye nemadolobhana kwaba lifa laKhalebi.—Jos 14:13, 14; 20:7; 21:9-13.
it-1-E 848
Kusebenta Njengesigcili
Kusebenta ‘njengesigcili’ (Heb., mas) bekuvamile ngetikhatsi teliBhayibheli, lapho khona bantfu labahluliwe bebentiwa tigcili. (Dut 20:11; Jos 16:10; 17:13; Est 10:1; Isa 31:8; Sil 1:1) Njengobe bewasebenta njengetigcili, ema-Israyeli, labesebenta ngaphansi kwekucondziswa tindvuna letingemaGibhithe lebetiwagcilata, akha tindzawo tekugcina tintfo lebetisePhithomu naseRamsesi. (Eks 1:11-14) Ngesikhatsi sewatawungena eVeni Lesetsembiso, kunekutsi ema-Israyeli alalele umyalo waJehova wekutsi acoshe tonkhe takhamuti taseKhenani futsi atibhubhise, ema-Israyeli awasebentisa kamatima, awenta tigcili. Loku kwaba nemphumela lomubi ngobe ema-Israyeli adukiswa ngekutsi akhonte bonkulunkulu bemanga. (Jos 16:10; Tik 1:28; 2:3, 11, 12) INkhosi Solomoni yachubeka nekugcilata titukulwane temaKhenani, lokungema-Amori, emaHethi, emaPheresi, emaHivi nemaJebhusi, ngekutsi iwente tigcili.—1Ks 9:20, 21.
it-1-E 402 ¶3
EmaKhenani
Nanobe emaKhenani lamanyenti asindza ngesikhatsi ahlaselwa futsi akavumanga kutsi kutsatfwe indzawo yawo, kodvwa kusengashiwo kutsi “Jehova waniketa ema-Israyeli lonkhe lelive labefunge kulinika bokhokho bawo,” alitsatsa laba lifa lawo ase ahlala kulo futsi “kute ngisho nasinye setsembiso lesingazange sigcwaliseke kuto tonkhe tetsembiso letinhle Jehova labetishito endlini yaka-Israyeli. Tonkhe tagcwaliseka.” (Jos 21:43-45) Tive letititsa lebetiwatungeletile betiwesaba ema-Israyeli futsi atizange tisongele inhlalakahle yawo. Nkulunkulu bekashito kutsi utawacosha “kancane kancane” emaKhenani kuze tilwane tesiganga tingandzi kulendzawo lengahlali muntfu. (Eks 23:29, 30; Dut 7:22) Nanobe emaKhenani bekanetikhali letinemandla letifaka ekhatsi tincola temphi letinemasikela ensimbi, kodvwa ema-Israyeli abengeke amsole Jehova ngekungaphumeleli kwawo kutsi atsatse letinye tindzawo temaKhenani kube shengatsi wehlulekile kufeza setsembiso sakhe. (Jos 17:16-18; Tik 4:13) Kunaloko, lokulandzisa kukhombisa kutsi kuletikhatsi letimbalwa ema-Israyeli lancotjwa ngato, ancotjwa ngenca yekungetsembeki kwawo.—Num 14:44, 45; Jos 7:1-12.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w15-E 7/15 32
Bewati Yini?
Israyeli wasendvulo bekagcwele emahlatsi yini njengobe kubonakala lisho njalo liBhayibheli?
LIBHAYIBHELI liyasho kutsi letinye tindzawo lebetiseVeni Lesetsembiso betinemahlatsi netihlahla ‘letinyenti.’ (1Ks 10:27; Jos 17:15, 18) Kodvwa bantfu labangabatako nababona tincenye letinkhulu talendzawo tite emahlatsi lamuhla, bangahle batibute kutsi kuliciniso kangakanani kutsi lendzawo beyinemahlatsi.
Incwadzi letsi “Life in Biblical Israel” ichaza kutsi “emahlatsi lebekakhona ka-Israyeli wasendvulo bekamanyenti kakhulu nawacatsaniswa nalakhona lamuhla.” Tindzawo letiphakeme betinetihlahla tesipheshula se-Aleppo (Pinus halepensis), sihlahla sem-okhi lesiluhlata (Quercus calliprinos), nesihlahla se-terebinth (Pistacia palaestina). EShefela, lokuyindzawo lengaphansi kwetintsaba futsi leseceleni kwelugu iMedithera, tihlahla temakhiwa (Ficus sycomorus) nato betitinyenti lapho.
Incwadzi letsi “Plants of the Bible” itsi letinye tindzawo letika-Israyeli nyalo setite tihlahla. Yini lebangele loko? Lencwadzi nayichaza indlela lokwenteka kancane kancane ngayo loku, itsi: “Bantfu bayachubeka bajuba tihlahla kute bakhulise indzawo yabo yekulima kanye nemadlelo. Baphindze bajube tihlahla kute batfole tintfo tekwakha kanye netinkhuni.”