Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
© 2023 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
MARCH 4-10
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 16-17
‘Jehova UnguMtfombo Wato Tonkhe Tintfo Letinhle’
Nine Labasha, Ningaba Nemphilo Leyenetisako
BANI NEBANGANI BELICINISO
11 Fundza Tihlabelelo 16:3. Davide bekati kutsi angabatfola njani bangani sibili. Bekajabula kakhulu ngekuba nebangani lebebatsandza Jehova. Bekababita ngekutsi “ngulabangcwele,” lokusho kutsi bebatiphatsa ngendlela lehlantekile. Lomunye umhlabeleli wativa ngendlela lefanako ngeluhlobo lwebangani labenabo. Wabhala: “Ngingumngani wabo bonkhe labakwesabako, labahamba ngetimiso takho.” (Hla. 119:63) Njengoba sifundzile esihlokweni lesendlulile, nawe ungabatfola bangani labakahle kubantfu labesaba Nkulunkulu nalabamlalelako. Kungaba bantfu labaneminyaka leyehlukahlukene.
“Bukisisa Buhle BaSimakadze”
Davide wahlabela watsi: “Simakadze, wena usabelo lesilifa lami, ungipha konkhe lengikudzingako. Likusasa lami lisetandleni takho. Lifa lelingumhlaba, lengisikelwe wona, liyindzawo lenhle kakhulu.” (Hla. 16:5, 6) Davide abebonga kakhulu ‘ngesabelo’ sakhe, lokusho kuba nebuhlobo lobuhle naJehova kanye nelilungelo lekumkhonta. NjengaDavide, singase sibhekane nebumatima, kodvwa tinyenti kakhulu tibusiso lesititfolako. Ngako-ke, asichubeke sijabula ngekukhonta kweliciniso futsi sihlale ‘sizindla’ ngelithempeli laJehova.
w08-ZU 2/15 3 ¶2-3
Gcina UJehova Ephambi Kwakho Njalo
2 Sonke singafunda okuningi kulokho okwenzeka ekuphileni kwabantu baseBhayibhelini abaziwayo—u-Abrahama, uSara, uMose, uRuthe, uDavide, u-Esteri, umphostoli uPawulu nabanye. Nokho, izindaba zabantu abangavelele kangako nazo zingasizuzisa. Ukuzindla ngezindaba eziseBhayibhelini kungasisiza ukuba senze ngokuvumelana nala mazwi omhubi: “Ngimbeké njalo uJehova phambi kwami. Ngeke ngintengantengiswe, ngoba yena ungakwesokunene sami.” (IHu. 16:8) Kufanele siwaqonde kanjani la mazwi?
3 Ngokuvamile isosha laliphatha inkemba yalo ngesandla sokunene, okwakwenza ukuba lolo hlangothi lungavikelwa isihlangu elisibambe ngesobunxele. Kodwa lalivikeleka uma kwesokunene salo kukhona uzakwabo. Uma sihlale sicabanga ngoJehova futhi senze intando yakhe, uyosivikela. Ngakho, make sibone indlela ukucabangela izindaba eziseBhayibhelini okungaqinisa ngayo ukholo lwethu ukuze sigcine ‘uJehova ephambi kwethu njalo.’
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2-E 714
Inhlavu yeliso
Nakuhunyushwe njengobe kunjalo, ligama lesiHebheru lelitsi ʼi·shohnʹ (Dut 32:10; Tag 7:2), nalisetjentiswe nalelitsi ʽaʹyin (liso), lisho “indvodza lencane yeliso.” Kantsi kuSililo 2:18 leligama lelitsi ʽaʹyin lisetjentiswe nalelitsi bath (indvodzakati), lokusho “indvodzakati yeliso” nakuhunyushwe njengobe kunjalo. KuTihlabelelo 17:8 asetjentiswe omatsatfu lamagama (ʼi·shohnʹ bath-ʽaʹyin), futsi nawahlanganiswa asho ‘inhlavu yeliso.’
Liso lisheshe litsintseke nangabe kukhona lokungene kulo. Sibonelo nje, kusheshe kuvakale nangabe kungene lunwele lunye loluncane nobe kungene luhlavu lwemhlabatsi. Lencenye lengetulu kweliso lemantana (cornea) kufanele ivikelwe ngato tonkhe tindlela, ngobe nangabe ilimala nobe iba nenkhungu ngenca yesifo lesitsite, ingenta umuntfu angasaboni kahle nobe abe yimphumphutse. LiBhayibheli nalitsi “inhlavu yeliso lakho,” lisuke likhuluma ngentfo lokufanele igadvwe ngelizinga lelisetulu kakhulu. Umtsetfo waNkulunkulu nawo kufanele utsatfwe ngendlela lefanako. (Tag 7:2) Dutheronomi 32:10 nawukhuluma ngendlela Jehova bekawanakekela ngayo ema-Israyeli, utsi wawavikela “njengenhlavu yeliso lakhe.” Davide wathantaza acela Jehova kutsi amvikele futsi amnakekele watsi, “ngivikele njengenhlavu yeliso lakho.” (Hl 17:8) Davide bekafuna kutsi nakwenteka ahlaselwa titsa, Jehova asheshe kutsatsa sinyatselo kute amvikele. (Catsanisa naZak 2:8; lapho kusetjentiswe leligama lelitsi “inhlavu yeliso.”)—Buka EYE.
MARCH 11-17
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 18
“Jehova . . . Nguye Longisindzisako”
w09-ZU 5/1 14 ¶4-5
Imifanekiso EseBhayibhelini—Ingabe Uyayiqonda?
IBhayibheli libuye lifanise uJehova nezinto ezingaphili. Uchazwa ngokuthi “iDwala” nangokuthi ‘uyisiphephelo.’ (2 Samuweli 23:3; IHubo 18:2; Duteronomi 32:4) Kuyini ukufana lapha? Njengoba nje idwala elikhulu linganyakazi, noJehova uNkulunkulu angaba uMthombo wesivikelo.
5 Incwadi yamaHubo igcwele imifanekiso echaza izici ezihlukahlukene zobuntu bukaJehova. Ngokwesibonelo, iHubo 84:11 lithi “uyilanga nesihlangu” ngoba unguMthombo wokukhanya, ukuphila, amandla nesivikelo. Ngakolunye uhlangothi, iHubo 121:5 lithi “uJehova ungumthunzi wakho esandleni sakho sokunene.” Njengoba nje umthunzi ungakuvikela elangeni elikhipha umkhovu etsheni, noJehova angabavikela labo abamkhonza beshiswa yizinsizi, abanikeze isivikelo esinjengomthunzi ngaphansi ‘kwesandla’ nangaphansi ‘kwamaphiko’ akhe.—Isaya 51:16; IHubo 17:8; 36:7.
it-2-E 1161 ¶7
Livi
Nkulunkulu uyaliva livi letinceku takhe. Labo labakhonta Nkulunkulu ngemoya nangeliciniso bangaciniseka kutsi Nkulunkulu uyaliva livi labo nabathantaza, noma ngabe bakhuluma luphi lulwimi. Ngisho nobe umuntfu athantaza ngenhlitiyo angaphumiseli, Nkulunkulu lowati loko lokusenhlitiyweni ‘uyamuva’ futsi amnake. (Hl 66:19; 86:6; 116:1; 1Sa 1:13; Neh 2:4) Nkulunkulu uyabalalela labahluphekile labakhalela lusito, uphindze ayive nemicabango yalabo labamelene naye kanye neyalabo labenta emasu ekulimata tikhonti takhe.—Gen 21:17; Hl 55:18, 19; 69:33; 94:9-11; Jer 23:25.
Indlela Longabhekana Ngayo Nekukhatsateka
2. Cabangisisa. Nawucabanga ngaloko lokwentekile ekuphileni kwakho, tikhona yini tinkinga lokhonile kutibeketelela ngenca yekusitwa nguJehova? Nasicabangisisa ngendlela Jehova latisite ngayo tikhonti takhe tangesikhatsi lesendlulile, nalasisite ngayo lamuhla, loko kuyasisita kutsi sibe nekuthula futsi simetsembe kakhulu. (Hla. 18:17-19) Lomunye lomdzala welibandla lokutsiwa nguJoshua utsi: “Ngineluhla lwetintfo lengatithantazela futsi taphendvulwa nguNkulunkulu. Loko kungisite ngakhumbula tikhatsi lapho khona ngacela lokutsite kuJehova futsi wanginiketa loko bengikudzinga.” Nasicabangisisa ngaloko Jehova lasentele kona esikhatsini lesendlulile sitfola emandla ekubeketelela kukhatsateka.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 432 ¶2
Likherubhi
Lamakherubhi abemelela kuba khona kwaJehova: “Ngitawubonakala kuwe lapho futsi ngikhulume nawe ngisetikwalesimbonyo . . . ngibe ngisemkhatsini walamakherubhi lamabili lasetikwalelibhokisi leBufakazi.” (Eks 25:22; Num 7:89) Kungako kwatsiwa Jehova “uhlala ngetulu [nobe emkhatsini] kwemakherubhi.” (1Sa 4:4; 2Sa 6:2; 2Ks 19:15; 1Tk 13:6; Hl 80:1; 99:1; Isa 37:16) Ngekwemfanekiso, lamakherubhi ‘amelela incola’ legitjelwe nguJehova (1Tk 28:18), futsi letimphiko talamakherubhi betiba sivikelo futsi betenta lencola ihambe ngesivinini lesisetulu. Davide nakachaza indlela Jehova laphutfuma ngayo kute atomsita, watsi “wagibela likherubi futsi weta andiza” “asetimphikweni tengilosi.”—2Sa 22:11; Hl 18:10.
MARCH 18-24
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 19-21
“Emazulu Amemetela Inkhatimulo YaNkulunkulu”
w04-ZU 1/1 8 ¶1-2
Bonke Mabamemezele Inkazimulo KaJehova
UDAVIDE, indodana kaJese, wakhula njengomfanyana ongumalusi ngaseBhetlehema. Yeka ukuthi kumelwe ukuba wayevame kanjani ukugqolozela amazulu andlalekile abenyezelayo ebusuku obucwathile ngesikhathi eluse imihlambi kayise kulawo madlelo ezimvu akhala ibhungane! Akungabazeki ukuthi wayekukhumbula ngokucacile lokho ngesikhathi, ephefumulelwe ngumoya ongcwele kaNkulunkulu, eloba futhi ehlabelela amazwi amtoti eHubo 19: “Amazulu amemezela inkazimulo kaNkulunkulu; umkhathi ulandisa ngomsebenzi wezandla zakhe. Umucu wako wokulinganisa uphumele kuwo wonke umhlaba, namazwi ako emkhawulweni wezwe elikhiqizayo.”—IHubo 19:1, 4.
2 Ngaphandle kwenkulumo, ngaphandle kwezwi, ngaphandle kwephimbo, amazulu kaJehova adalwe ngokwesabekayo amemezela inkazimulo yakhe, usuku ngalunye nobusuku ngabunye. Indalo ayilokothi iyeke ukumemezela inkazimulo kaNkulunkulu, futhi kuyasithobisa ukuzindla ngalobu bufakazi obungenazwi njengoba buzibonakalisa kuwo “wonke umhlaba” ukuze bonke abakhileyo kuwo babubone. Nokho, ukufakaza kwendalo buthule akwanele. Abantu abathembekile banxuswa ukuba bangenele ngephimbo elizwakalayo. Umhubi ongashiwongo ngegama wakhuluma nabakhulekeli abathembekile ngala mazwi aphefumulelwe: “Thanini inkazimulo nezikhwepha kungokukaJehova. Thanini ingekaJehova inkazimulo yegama lakhe.” (IHubo 96:7, 8) Labo abanobuhlobo obuseduze noJehova basabela ngenjabulo kuleso sikhuthazo. Nokho, yini ehilelekile ekunikezeni uNkulunkulu inkazimulo?
w04-ZU 6/1 11 ¶8-10
Indalo Imemezela Inkazimulo KaNkulunkulu!
8 Ngokulandelayo uDavide uchaza esinye isimangaliso sendalo kaJehova: “Umise [emazulwini abonakalayo] itende lelanga, linjengomkhwenyana lapho ephuma egumbini lakhe labasanda kushada; lethabela ukugijima endleleni njengoba kwenza indoda enamandla. Ukuphuma kwalo kusukela komunye umkhawulo wamazulu, ukujikeleza kwalo okuphelele kufika kweminye imikhawulo yawo; futhi akukho lutho olusithekile ekushiseni kwalo.”—IHubo 19:4-6.
9 Uma liqhathaniswa nezinye izinkanyezi, ilanga alilikhulu kangako. Kodwa, liyinkanyezi emangalisayo, ubukhulu balo benza konke okulizungezayo kubonakale kungelutho. Enye incwadi ithi isisindo salo singamathani “ayizigidi eziyizinkulungwane eziyizigidi eziyinkulungwane eziphindwe izigidi eziyizinkulungwane eziyizigidi ezimbili”—amaphesenti angu-99,9 esisindo sawo wonke amaplanethi alizungezayo kuhlanganise nalo! Amandla alo okudonsela kulo agcina umhlaba ulizungeza usebangeni elingamakhilomitha ayizigidi ezingu-150 ungaqheli futhi ungasondeli kulo. Mancane kakhulu amandla elanga afika emhlabeni, kodwa lawo mandla anele ukusekela ukuphila.
10 Umhubi ukhuluma ngelanga ngendlela engokomfanekiso, elifanisa ‘nendoda enamandla’ egijima emini isuka komunye umkhathizwe iye komunye bese iphumula ‘etendeni’ ebusuku. Lapho leyo nkanyezi enamandla isithela emkhathizwe, uma uyibuka usemhlabeni, kuba sengathi ingena ‘etendeni,’ sengathi iyophumula. Ekuseni, iyaqhamuka futhi, ikhazimula ngobuhle ‘njengomkhwenyana lapho ephuma egumbini lakhe labasanda kushada.’ Njengoba ayengumalusi, uDavide wayewazi amakhaza asebusuku ashubisa umnkantsha. (Genesise 31:40) Wayeyikhumbula indlela imisebe yelanga eyayimfudumeza ngayo ngokushesha yena nendawo emzungezile. Kusobala ukuthi lalingakhathazwa “uhambo” lwalo lisuka empumalanga liya entshonalanga, lalifana ‘nendoda enamandla,’ lilungele ukuluphinda futhi lolo hambo.
g95-ZU 11/8 7 ¶3
Ingcweti Eshaywa Indiva Kunazo Zonke Esikhathini Sethu
Ukujulisa ukwazisa kwethu ngobuciko bemvelo kungasisiza ukuba sazi uMdali wethu, esizungezwe imisebenzi yakhe. Ngesinye isikhathi uJesu watshela abafundi bakhe ukuthi babhekisise izimbali zasendle ezazikhula eGalile. Wathi: “Thathani isifundo eminduzeni yasesigangeni, indlela ekhula ngayo; ayikhandleki, futhi ayiphothi; kodwa ngithi kini ngisho noSolomoni enkazimulweni yakhe yonke wayengavunule nanjengowodwa wayo.” (Mathewu 6:28, 29) Ubuhle bembali yasendle engabalulekile bungasikhumbuza ukuthi uNkulunkulu uyazinaka izidingo zomkhaya wesintu.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 1073
SiHebheru
Kunalenye indlela yekubhala tinkhondlo ngesiHebheru. Kulendlela umusho ngamunye unetincenye letimbili. Incenye yesibili igcizelela umcondvo wencenye yekucala futsi yengete lokunye lokuchazwa ngulencenye yekucala. Sibonelo salendlela yekubhala sikuTihlabelelo 19:7-9:
Umtsetfo waJehova uphelele,
uvuselela emandla.
Loko lesikukhunjutwa nguJehova kwetsembekile,
kuyabahlakaniphisa labete lwati.
Imiyalo yaJehova ilungile,
yenta inhlitiyo ijabule;
Umtsetfo waJehova uhlantekile,
wenta umuntfu abe nekucondza.
Kwesaba Jehova kungcwele,
kuhlala kuze kube phakadze.
Tehlulelo taJehova tiliciniso;
futsi tonkhe tilungile.
Naka kutsi lencenye yesibili yemusho ngamunye iphelelisa umcondvo wencenye yekucala. Umusho ngamunye wakhiwa ngekutsi kuhlanganiswe tincenye letimbili. Kulapho umuntfu afundza tincenye tesibili njengaleti letitsi “uvuselela emandla” naletsi “kuyabahlakaniphisa labete lwati” lapho abese ucondza khona kutsi kungani “umtsetfo waJehova uphelele” nekutsi “loko lesikukhunjutwa nguJehova kwetsembekile.” Lokutsi lemisho ilandzelane futsi ibe netincenye letimbili, kwenta kutsi lolokubhaliwe kube sankhondlo. Njengoba umcondvo wencenye yekucala yemusho ugcizelelwa yincenye yesibili, nemusho wesibili ubhalwa ngendlela lokubhalwe ngayo lowekucala, loko bese kwakha lendlela yekubhala tinkhondlo ngesiHebheru.
MARCH 25-31
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 22
LiBhayibheli Labiketela Ngekufa KwaJesu
Bamtfola Mesiya!
16 Bekutawubonakala shengatsi Nkulunkulu umlahlile Mesiya. (Fundza Tihlabelelo 22:1.) Njengobe bekuphrofethiwe, “Ngalelo awa [cishe ngensimbi yesitsatfu ntsambama] Jesu wakhala ngelivi lelikhulu, watsi: ‘Eloyi! Eloyi! Lama sabakthani?’ lokusho kutsi: ‘Nkulunkulu wami! Nkulunkulu wami! Ungishiyelani?’” (Mak. 15:34) Jesu abengakaphelelwa kukholwa labenako kuBabe wakhe wasezulwini. Nkulunkulu washiya Jesu ngekutsi asuse sivikelo sakhe kuye kute bucotfo baKhristu buvivinywe ngalokugcwele. Kukhala kwaJesu ngalendlela kwagcwalisa siphrofetho lesikuTihlabelelo 22:1.
Bamtfola Mesiya!
13 Davide wabiketela kutsi Mesiya abetawedzelelwa. (Fundza Tihlabelelo 22:7, 8.) Jesu wedzelelwa ngesikhatsi abetselwe esigodvweni sekuhlushwa. Matewu watsi: “Bantfu lababendlula lapho babemetfuka banikine tinhloko, batsi: ‘Wena lobhidlita lithempeli uphindze ulakhe ngemalanga lamatsatfu! Tisindzise phela, nangabe uyiNdvodzana yaNkulunkulu! Yehla lapho [esigodvweni sekuhlushwa]!’” Ngendlela lefananako, nebaphristi labakhulu, tati temtsetfo kanye netibondza bamphukuta batsi: “Wabasindzisa labanye, kodvwa yena angeke atisindzise! Kantsi akasiyo iNkhosi yema-Israyeli yini? Akehle phela! Nangabe angehla [kulolugodvo lwekuhlushwa], sitawukholwa nguye! Wetsembele kuNkulunkulu. Akamehlise phela loNkulunkulu wakhe namtsandza! Ngobe watsi: ‘NgiyiNdvodzana yaNkulunkulu.’” (Mat. 27:39-43) Nangetulu kwako konkhe loku, Jesu wachubeka anemoya lophansi. Usibonelo lesihle kakhulu kitsi!
Bamtfola Mesiya!
14 Ingubo yaMesiya beyitawukwentiwa inkatho. Umhlabeli wabhala: “Behlukaniselana ngetimphahla tami, bentelane inkatho ngengubo yami.” (Hla. 22:18) Nguloko kanye lokwenteka, ngobe ngesikhatsi emasotja aseRoma ‘sekambetsele Jesu, ase enta inkatho, ehlukaniselana ngetingubo takhe.’—Mat. 27:35; fundza Johane 19:23, 24.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 11/1 29 ¶7
Ukubonisa Inhlonipho Ngemibuthano Yethu Engcwele
7 Kunezindlela ezisobala esingabonisa ngazo ukuthi siyayihlonipha imibuthano yethu. Enye yazo ukuba khona lapho kuculwa izingoma zoMbuso. Eziningi zazo zinamazwi ayimithandazo futhi kufanele ziculwe ngenhlonipho. Ecaphuna iHubo 22, umphostoli uPawulu wabhala ngoJesu: “Ngizomemezela igama lakho kubafowethu; ngizokudumisa ngengoma phakathi kwebandla.” (Hebheru 2:12) Ngakho, kufanele senze umzamo wokuba sibe sesihlezi lapho usihlalo ethula ingoma futhi sigxilise ingqondo yethu kulokho okushiwo amazwi engoma lapho siyicula. Kwangathi ukucula kwethu kungabonisa imizwa yomhubi owabhala: “Ngizomdumisa uJehova ngayo yonke inhliziyo yami eqenjini elisondelene labaqotho nasenhlanganweni.” (IHubo 111:1) Yebo, ukucula izindumiso zikaJehova kungesinye isizathu esibaluleke kakhulu sokuba sifike ngaphambi kokuba imihlangano iqale futhi sihlale ize iphele.
w03-ZU 9/1 20 ¶1
Dumisa UJehova “Phakathi Kwebandla”
Njengakudala, namuhla kwenziwe amalungiselelo okuba amakholwa ngamanye avume ukholo lwawo “phakathi kwebandla.” Elinye ithuba elivulekele wonke umuntu elokuphendula imibuzo ebhekiswa ezilalelini emihlanganweni yebandla. Ungalokothi uzithathe kalula izinzuzo ezingalethwa yilokhu. Ngokwesibonelo, izimpendulo ezibonisa indlela yokunqoba noma yokugwema izinkinga zenza abafowethu bazimisele nakakhulu ukulandela izimiso zeBhayibheli. Izimpendulo ezichaza imiBhalo yeBhayibheli ekhonjiwe kodwa yangacashunwa noma ezihlanganisa imiqondo etholakale ngokuzicwaningela zingase zikhuthaze abanye ukuba bahlakulele imikhuba engcono yokutadisha.
APRIL 1-7
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 23-25
“Jehova UnguMelusi Wami”
“Jehova UnguMelusi Wami”
Jehova uyatihola timvu takhe. Timvu letite umelusi tiyalahleka. Ngalokufananako, natsi siyaludzinga lusito kute sitfole indlela lefanele ekuphileni. (Jeremiya 10:23) Davide watsi Jehova ucondzisa bantfu bakhe abayise “emadlelweni laluhlata” kanye “nasemantini ekuphumula.” Ubaholela “nasetindleleni tekulunga.” (Livesi 2, 3) Lemifanekiso lekhuluma ngemvelo isicinisekisa ngekutsi singetsembela kuNkulunkulu. Ngekulandzela sicondziso semoya wakhe longcwele njengobe kuvetiwe eBhayibhelini, singaphila imphilo letawusiletsela kwenetiseka, kucabuleka, kanye nekulondzeka.
“Jehova UnguMelusi Wami”
Jehova uyativikela timvu takhe. Timvu natite umelusi tiyesaba futsi kubabete lotawutisita. Jehova utjela bantfu bakhe kutsi akukafaneli besabe, ngisho nalapho bahamba “esigodzini lesinelitfunti lekufa”—lokusikhatsi lesibonakala simnyama kakhulu. (Livesi 4) Jehova uyabelusa, futsi uhlale akulungele kubasita. Uniketa tikhonti takhe kuhlakanipha nemandla kute tibeketelele tilingo.—Filiphi 4:13; Jakobe 1:2-5.
“Jehova UnguMelusi Wami”
Jehova uyatondla timvu takhe. Timvu tetsembela kumelusi wato kute titfole kudla. Natsi sinesidzingo sekwati Jehova lesingasenetisa kuphela ngelusito lwakhe. (Matewu 5:3) Kuyajabulisa kutsi Jehova unguMondli lonesandla lesivulekile, lodekela tinceku takhe litafula lekudla. (Livesi 5) LiBhayibheli kanye netincwadzi letisekelwe kulo, njengalomagazini lowufundzako, lingumtfombo wekudla kwakamoya lokwenetisa sidzingo setfu sekwati injongo yekuphila, kanye nenjongo Nkulunkulu lanayo ngatsi.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Tsandza Kulunga Ngayo Yonkhe Inhlitiyo Yakho
ASEBENTISA liVi lakhe kanye nemoya wakhe longcwele, Jehova uholela bantfu bakhe ‘emikhondvweni yekulunga.’ (Hla. 23:3, NW.) Nanobe kunjalo, njengobe sinesono, sivame kuphambuka kulemikhondvo. Kute siphindze sibuyele ekwenteni lokulungile, kudzingeka imetamo yekutimisela. Yini lengasisita kutsi siphumelele? NjengaJesu, kufanele sikutsandze kwenta lokulungile.—Fundza Tihlabelelo 45:7.
2 Iyini ‘imikhondvo yekulunga’? Umkhondvo uyindlela lencane nobe umhosha. ‘Lemikhondvo’ isekelwe etimisweni taJehova tekulunga. NgesiHebheru nangesiGriki, ‘kulunga’ kusho intfo ‘leyetsembekile,’ lokusho kunamatsela ngalokuphelele etimisweni tekutiphatsa. Njengobe Jehova ‘ayindzawo yekuhlala kulunga,’ tikhonti takhe tiyakujabulela kulindzela kutsi kube nguye lokhetsa indlela lelungile lokufanele tihambe ngayo.—Jer. 50:7.
3 Kwetama ngayo yonkhe inhlitiyo yetfu kutsi sivumelane netimiso taNkulunkulu tekulunga ngiko kuphela lokungenta kutsi simjabulise ngalokugcwele. (Dut. 32:4) Loko singacala kukwenta ngekutsi sifundze lokunyenti ngaNkulunkulu Jehova eVini lakhe, liBhayibheli. Nasichubeka sifundza ngaye, futsi sisondzelana naye malanga onkhe, sitawukutsandza kakhulu kulunga kwakhe. (Jak. 4:8) Kufanele siphindze sisebentise sicondziso lesivela eVini laNkulunkulu leliphefumulelwe nakudzingeka sitsatse tincumo letibalulekile ekuphileni.
APRIL 8-14
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 26-28
Lokwenta Davide Wahlale Acotfo
w04-ZU 12/1 14 ¶8-9
Hamba Endleleni Yobuqotho
8 UDavide wathandaza: “Ngihlole, Jehova, ungivivinye; cwenga izinso zami nenhliziyo yami.” (IHubo 26:2) Izinso zisekujuleni emzimbeni womuntu. Ngokomfanekiso, izinso zimelela imicabango nemizwa yomuntu ejulile. Inhliziyo engokomfanekiso yona ngumuntu ongaphakathi ewonke—izisusa, imizwa nengqondo yakhe. Lapho uDavide ecela uJehova ukuba amhlole, wayethandazela ukuba imicabango nemizwa yakhe ejulile ihlolisiswe.
9 UDavide wacela ukuba izinso nenhliziyo yakhe kucwengwe. UJehova ukucwenga kanjani lokho esiyikho ngaphakathi? UDavide wahlabelela: “Ngizomtusa uJehova, onginiké iseluleko. Ngempela, phakathi nobusuku izinso zami zingiqondisile.” (IHubo 16:7) Kusho ukuthini lokho? Kusho ukuthi iseluleko sikaNkulunkulu safinyelela ezibilinini zikaDavide sahlala khona, saqondisa imicabango nemizwa yakhe. Kungaba njalo nakithi uma sizindla ngokwazisa ngeseluleko esisithola ngeZwi likaNkulunkulu, ngabameleli bakhe nangenhlangano yakhe futhi sisivumela ukuba singene sijule kithi. Ukuthandaza njalo kuJehova simcele ukuba asicwenge ngale ndlela kuyosisiza ukuba sihambe ngobuqotho.
w04-ZU 12/1 15-16 ¶12-13
Hamba Endleleni Yobuqotho
12 Ekhuluma ngesinye isici esaqinisa ubuqotho bakhe, uDavide wathi: “Angizange ngihlale nabantu abangebona abeqiniso; futhi angingeni nalabo abafihla lokho abayikho. Ngiyalizonda ibandla labenzi bokubi, futhi angihlali nababi.” (IHubo 26:4, 5) UDavide wayengeke ahlale nababi. Wayebazonda abangane ababi.
13 Thina? Ingabe siyala ukuhlala nabangebona abeqiniso ngezinhlelo zethelevishini, ama-video, amabhayisikobho, izingosi ze-Internet, noma ngezinye izindlela? Ingabe siyadeda kubantu abakufihlayo abayikho? Abanye esikoleni noma lapho esisebenza khona bangase bazishaye abangane bethu ngezinhloso ezimbi. Ingabe siyafuna ngempela ukwakha ubungane obuseduze nabantu abangahambi eqinisweni likaNkulunkulu? Nakuba zingase zithi ziqotho, izihlubuki zingayifihla injongo yazo yokusisusa ekukhonzeni uJehova. Kuthiwani uma kukhona abathile ebandleni lobuKristu abaphila ukuphila okumbaxambili? Nabo bayakufihla lokho abayikho ngempela. UJayson, manje oseyinceku ekhonzayo, wayenabangane abanjalo esakhula. Uthi ngabo: “Ngelinye ilanga omunye wabo wathi kimi: ‘Akunandaba ukuthi senzani manje ngoba uma isimiso esisha sifika siyobe sifile. Ngeke sazi ukuthi kukhona okusiphuthele.’ Leyo nkulumo yangivusa emaqandeni. Angifuni isimiso esisha sifike ngifile.” Ngokuhlakanipha uJayson wahlukana nalabo bangane. Umphostoli uPawulu waxwayisa: “Ningadukiswa. Ukuzihlanganisa nababi konakalisa imikhuba emihle.” (1 Korinte 15:33) Akuve kubalulekile ukugwema abangane ababi.
w04-ZU 12/1 16 ¶17-18
Hamba Endleleni Yobuqotho
17 Itabernakele, kanye ne-altare lalo lemihlatshelo, laliyisikhungo sokukhulekela uJehova kwa-Israyeli. Ezwakalisa injabulo yakhe ngaleyo ndawo, uDavide wathandaza: “Jehova, ngiyithandile indawo yokuhlala yendlu yakho nendawo ehlala inkazimulo yakho.”—IHubo 26:8.
18 Siyakuthanda yini ukuhlangana ezindaweni lapho sifunda khona ngoJehova? IHholo LoMbuso ngalinye kanye nesimiso salo sasikhathi sonke semfundo engokomoya liyisikhungo sokukhulekela kweqiniso emphakathini. Ngaphezu kwalokho, minyaka yonke sinemihlangano yesigodi, eyesifunda nekhethekile. Kuleyo mihlangano kukhulunywa ‘ngezikhumbuzo’ zikaJehova. Uma sifunda ‘ukuzithanda ngokwedlulele,’ siyoba magange ngokuya emihlanganweni futhi siyofike silalelisise. (IHubo 119:167) Yeka ukuthi kuqabula kanjani ukuba kanye nesikholwa nabo abakhathalela inhlalakahle yethu futhi abasisiza ukuba sihlale endleleni yokugcina ubuqotho!—Hebheru 10:24, 25.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 7/15 28 ¶15
UJehova Uyamkhulula Ohluphekayo
15 Umhubi uDavide wahlabelela: “Noma kungenzeka ubaba nomama bangishiye, yebo uJehova yena ubeyongamukela.” (IHubo 27:10) Yeka indlela okududuza ngayo ukwazi ukuthi uthando lukaJehova ludlula olwanoma imuphi umzali ongumuntu! Nakuba ukungafunwa, ukuhlukunyezwa, noma ukulahlwa umzali kungase kube buhlungu kakhulu, akuyithonyi nakancane indlela uJehova akukhathalela ngayo. (Roma 8:38, 39) Khumbula ukuthi uNkulunkulu udonsa abantu ngoba ebathanda. (Johane 3:16; 6:44) Kungakhathaliseki ukuthi abantu baye bakuphatha kanjani, uYihlo osezulwini uyakuthanda!
APRIL 15-21
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 29-31
Siyalo Yindlela Jehova Lakhombisa Ngayo Kutsi Uyasitsandza
it-1-E 802 ¶3
Buso
‘Kufihla buso’ kunetinchazelo letinyenti, kuye ngetimo. Nangabe Jehova akufihlele buso, kusuke kusho kutsi awusemukeleki kuye. Loko angakwenta kumuntfu munye longayilaleli imitsetfo yakhe nobe akwente kubantfu labanyenti, njengesive saka-Israyeli. (Job 34:29; Hl 30:5-8; Isa 54:8; 59:2) Ngaletinye tikhatsi Jehova angafihla buso bakhe ngekutsi angaphendvuli nobe angatsatsi sinyatselo, kuze kube sikhatsi sakhe lasibekile. (Hl 13:1-3) Davide nakatsi, “ungatibuki tono tami,” bekacela Jehova kutsi amcolele.—Hl 51:9; catsanisa neHl 10:11.
w07-ZU 3/1 19 ¶1
Siyakujabulela Ukulinda UJehova
Indlela isiyalo sikaJehova esisizuzisa ngayo ingase ifaniswe nendlela yokuvuthwa kwesithelo. Mayelana nesiyalo sikaNkulunkulu, iBhayibheli lithi: “Labo abaqeqeshwe yiso sibathelela isithelo sokuthula, okuwukuthi, ukulunga.” (Hebheru 12:11) Njengoba nje kuthatha isikhathi ukuba isithelo sivuthwe, nathi sidinga isikhathi ukuze sishintshe izimo zethu zengqondo ukuze sizuze ekuqeqesheni okuvela kuNkulunkulu. Ngokwesibonelo, uma ukuziphatha kwethu okungafanele kubangela ukuba siphucwe amalungelo athile, ukuzimisela ukulinda uNkulunkulu kuyosenza sigweme ukudumazeka bese siyayeka. Kulezo zimo, amazwi aphefumulelwe kaDavide ayakhuthaza: “Ukuba ngaphansi kwentukuthelo [kaNkulunkulu] kungokomzuzwana, ukuba ngaphansi kokuthakazelelwa nguye kungokwakho konke ukuphila komuntu. Kusihlwa kungase kube khona ukukhala, kodwa ekuseni kukhona ukukhamuluka kwenjabulo.” (IHubo 30:5) Uma sihlakulela isimo sengqondo sokulinda futhi sisebenzise iseluleko esisithola eZwini likaNkulunkulu nasenhlanganweni yakhe, isikhathi sokuba ‘sikhamuluke ngenjabulo’ sizofika.
Kusho Kutsini Kuphendvuka Mbamba?
18 Kuze umuntfu loyekelisiwe kuba nguFakazi akhombise kutsi uphendvuke mbamba, utawuba khona njalo emihlanganweni yelibandla, futsi utawulalela seluleko salabadzala sekuba neluhlelo loluhle lwekuthantaza nekudadisha liBhayibheli. Utawuphindze ente konkhe lokusemandleni akhe kuze agweme timo letingamenta kutsi aphindze one. Nangabe enta konkhe lokusemandleni akhe kuze alungise buhlobo bakhe naJehova, angaciniseka kutsi Jehova utamcolela nekutsi labadzala belibandla batamsita kuze aphindze abe yincenye yelibandla. Nabetama kutfola kutsi umuntfu uphendvuke mbamba yini, labadzala belibandla bayati kutsi emacala akafanani. Ngako bayalihlosisa licala ngalinye futsi bayakugwema kukhipha sehlulelo lesingahambisani nelicala lelentiwe.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 5/15 19 ¶13
Amaphuzu Avelele ENcwadi Yokuqala YamaHubo
31:23—Umuntu ozidlayo uvuzwa kanjani ngokudlulele? Umvuzo okukhulunywa ngawo lapha usho isijeziso. Umvuzo umuntu olungile awutholayo ngenxa yamaphutha akhe awenza engahlosile uyisiyalo esivela kuJehova. Njengoba umuntu ozidlayo engaphenduki enkambweni yakhe embi, yena uvuzwa ngokudlulele ngesijeziso esiqatha.—IzAga 11:31; 1 Petru 4:18.
APRIL 22-28
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 32-33
Kuhle Ngani Kuvuma Sono Lesikhulu?
w93-ZU 3/15 9 ¶7
Isihe SikaJehova Sisivikela Ekuphelelweni Yithemba
7 Uma sinecala lokwephula umthetho kaNkulunkulu ngokungathi sína, singase sikuthole kunzima ukuvuma izono zethu, ngisho nakuJehova. Yini engenzeka ngaphansi kwalezozimo? KumaHubo 32, uDavide wavuma: “Kwathi ngithule [esikhundleni sokuvuma izono], amathambo ami aguga ngokububula kwami usuku lonke. Ngokuba imini nobusuku isandla sakho sasinzima phezu kwami, uloya lwami loma njengokomisa kwehlobo.” (Amavesi 3, 4) Ukuzama ukufihla isono sakhe nokucindezela unembeza onecala kwamudla uDavide onhlanhlathayo. Ukudabuka kwanciphisa amandla akhe kangangokuba wayefana nomuthi owohlozwe yisomiso ongenawo umswakama onikeza ukuphila. Empeleni, kungenzeka ukuthi wathola imiphumela elimazayo ngokwengqondo nangokomzimba. Nokho, walahlekelwa injabulo yakhe. Uma noma ubani kithi ezithola esesimweni esifanayo, yini okumelwe siyenze?
cl-ZU 262 ¶8
UNkulunkulu ‘Okulungele Ukuthethelela’
8 UDavide owayesephendukile wathi: “Ekugcineni ngasivuma isono sami kuwe, nesiphambeko sami angizange ngisifihle. . . . Wena wasixolela isiphambeko sezono zami.” (IHubo 32:5) Igama elithi ‘-xolele’ lihumusha igama lesiHebheru ngokwezwi nezwi elisho “ukufukula” noma “ukuthwala.” Lapha libhekisela ekususeni “icala, isono, nesiphambeko.” Ngakho kunjengokungathi uJehova wafukula izono zikaDavide wazithwala wamuka nazo. Akungabazeki ukuthi lokhu kwakhulula uDavide emizweni yecala ayeyithwele. (IHubo 32:3) Nathi singathembela ngokugcwele kuNkulunkulu othwala izono zalabo abafuna ukuba abathethelele ngesisekelo sokholo lwabo emhlatshelweni wesihlengo sikaJesu.—Mathewu 20:28.
w01-ZU 6/1 30 ¶1
Ukuvunywa Kwezono Okuholela Ekululameni
Ngemva kokuba uDavide esivumile isono sakhe, akawuvumelanga umuzwa olimazayo wokungabi yinto yalutho ukuba umnqobe. Amazwi akhe akumahubo, akhuluma ngokuvuma izono, abonisa impumuzo ayeyizwa nokuzimisela kwakhe ukukhonza uNkulunkulu ngokwethembeka. Ngokwesibonelo, bheka iHubo 32. Evesini 1, siyafunda: “Ubusisiwe osiphambeko sakhe sithethelelwe, osono sakhe sisibekelwe.” Kungakhathaliseki ukuthi isono sibi kangakanani, kungaba nomphumela omuhle uma ukuphenduka komuntu kuqotho. Enye yezindlela zokubonisa lobu buqotho iwukuvuma ngokugcwele ububi bezenzo zakho, njengoba kwenza uDavide. (2 Samuweli 12:13) Akazange azame ukuzithethelela phambi kukaJehova noma azame ukusola abanye. Ivesi 5 lithi: “Ngasivuma isono sami kuwe, angisifihlanga isiphambeko sami; ngathi: ‘Ngizakuzivuma izono zami kuJehova;’ wena wathethelela icala lesono sami.” Ukuvuma isono ngobuqotho kuletha impumuzo, kungabe kusadingeka ukuba umuntu ahlushwe unembeza ngenxa yobubi obudlule.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 5/15 20 ¶1
Amaphuzu Avelele ENcwadi Yokuqala YamaHubo
33:6; umbhalo longentasi—Uyini ‘umoya’ womlomo kaJehova? Lo moya ungamandla kaNkulunkulu asebenzayo, noma umoya ongcwele, awusebenzisa ngenkathi edala amazulu. (Genesise 1:1, 2) Ubizwa ngokuthi umoya womlomo wakhe ngoba njengomoya onamandla, ungathunyelwa ukuze ufeze izinto ezikude.
APRIL 29–MAY 5
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TIHLABELELO 34-35
“Dvumisa Jehova Ngaso Sonkhe Sikhatsi”
w07-ZU 3/1 22 ¶11
Masiphakamise Igama LikaJehova Kanyekanye
11 “Ngizomtusa uJehova ngazo zonke izikhathi; ukudunyiswa kwakhe kuzoba semlonyeni wami njalo.” (IHubo 34:1) Njengoba ayephila njengesilahlwa, kumelwe ukuba uDavide wayekhathazeka kakhulu ngezidingo zokuphila, kodwa njengoba la mazwi ebonisa, akazange avumele ukuba lokho kukhathazeka kwansuku zonke kusithibeze ukuzimisela kwakhe ukudumisa uJehova. Yeka isibonelo esihle asibekela sona lapho sibhekene nobunzima! Kungakhathaliseki ukuthi sisesikoleni, emsebenzini, sikanye namanye amaKristu, noma sisenkonzweni yethu yasobala, isifiso sethu esikhulu kufanele sibe ukudumisa uJehova. Cabanga nje ngezizathu ezingenakubalwa esinazo zokwenza kanjalo! Ngokwesibonelo, ngeke siziqede izinto ezintsha esingazithola futhi sizijabulele emisebenzini emangalisayo yendalo kaJehova. Cabanga nangalokho akufezile ngengxenye yasemhlabeni yenhlangano yakhe! Nakuba bengaphelele, uJehova uye wasebenzisa abantu abathembekile ngendlela enamandla ezikhathini zanamuhla. Ungayiqhathanisa yini imisebenzi kaNkulunkulu neyabantu abakhulekelwa izwe? Awuvumelani yini noDavide, owaphinde wabhala: “O Jehova, akekho ofana nawe phakathi konkulunkulu, futhi ayikho imisebenzi efana neyakho”?—IHubo 86:8.
w07-ZU 3/1 23 ¶13
Masiphakamise Igama LikaJehova Kanyekanye
13 “Umphefumulo wami uzoziqhayisa ngoJehova; abamnene bayozwa bajabule.” (IHubo 34:2) UDavide lapha akazange aziqhayise ngezinto yena ayezifezile. Ngokwesibonelo, akazange agabise ngendlela akhohlisa ngayo inkosi yaseGati. Waqaphela ukuthi uJehova wayemvikele ngesikhathi eseGati nokuthi wayephunyuke ngosizo lukaJehova. (IzAga 21:1) Ngakho uDavide waziqhayisa ngoJehova, hhayi ngaye ngokwakhe. Ngenxa yalokhu, abantu abamnene badonsekela kuJehova. Ngokufanayo, noJesu waphakamisa igama likaJehova, futhi lokhu kwadonsela abantu abathobekile, abafundisekayo kuYe. Namuhla, abantu abamnene bazo zonke izizwe badonsekela ebandleni lezizwe zonke lamaKristu agcotshiweyo, uJesu ayiNhloko yalo. (Kolose 1:18) Izinhliziyo zabantu abanjalo ziyathinteka lapho zizwa izinceku zikaNkulunkulu ezithobekile zikhazimulisa igama lakhe nalapho zizwa isigijimi seBhayibheli, umoya ongcwele kaNkulunkulu ozisiza ukuba zisiqonde.—Johane 6:44; IzEnzo 16:14.
w07-ZU 3/1 23 ¶15
Masiphakamise Igama LikaJehova Kanyekanye
15 “Ngambuza uJehova, wangiphendula, wangikhulula kukho konke ukwethuka kwami.” (IHubo 34:4) Lesi senzakalo sasibalulekile kuDavide. Yingakho aqhubeka: “Lona ohluphekile wabiza, uJehova wezwa. Futhi Yena wamsindisa kuzo zonke izingcindezi zakhe.” (IHubo 34:6) Lapho sikanye nesikholwa nabo, sinamathuba amaningi okulandisa okuhlangenwe nakho okwakhayo kwendlela uJehova aye wasisiza ngayo ukuba sikhuthazelele izimo ezinzima. Lokhu kuqinisa ukholo lwabo, njengoba nje amazwi kaDavide aluqinisa ukholo lwalabo ababemsekela. Endabeni kaDavide, abahlobo bakhe “babheka [kuJehova] baqhakaza, futhi kwakungenakwenzeka ukuba ubuso babo bube namahloni.” (IHubo 34:5) Nakuba babebalekela iNkosi uSawule, abazange bazizwe benamahloni. Babeqiniseka ukuthi uNkulunkulu wayesekela uDavide, futhi ubuso babo babuqhakazile. Ngendlela efanayo, abantu abasanda kuhlanganyela kanye nalabo asebenesikhathi eside bengamaKristu eqiniso babheka kuJehova ukuba abasekele. Njengoba beye balunambitha mathupha usizo lwakhe, ubuso babo obuqhakazile bubonisa ukuzimisela kwabo ukuhlala bethembekile.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 5/15 20 ¶2
Amaphuzu Avelele ENcwadi Yokuqala YamaHubo
35:19—Sisho ukuthini isicelo sikaDavide sokuba abamzondayo bangalicifi iso labo? Ukucifa iso kungabonisa ukuthi izitha zikaDavide zazijabula ngokuphumelela kwamacebo azo onya ezazimenzele wona. UDavide wayecela ukuba lokhu kungenzeki.