SEHLUKO SELISHUMI NAKUNE
Kucitsa Iminyaka Yekuguga Nindzawonye
1, 2. (a) Ngutiphi tingucuko letibakhona lapho umuntfu sekacala kuguga? (b) Emadvodza labehlonipha Nkulunkulu etikhatsini tasendvulo akutfola njani kweneliseka lapho asagugile?
KUGUGA kuletsa tingucuko letinyenti. Butsakatsaka bemtimba busicedza emandla. Siye sitsi nasitibuka esibukweni sitibone sesishwaphene ebusweni, sesicala kucatsatela enhloko, nobe sicala kuvela imphandla. Singase futsi sicale kukhohlwa kakhulu. Nangabe bantfwana bashada, sitfola tihlobo letinsha, siphindze futsi sitfole nebatukulu. Kulabanye, kutsatsa umhlalaphansi emsebentini wekutiphilisa kwenta simo semphilo sehluke.
2 Kuliciniso kutsi iminyaka yekuguga ingaba ngulevivinyako. (Umshumayeli 12:1-8) Nanobe kunjalo, cabanga ngetinceku taNkulunkulu lokukhulunywa ngato eBhayibhelini. Nanobe tagcina tifile, tatfola kuhlakanipha kanye nekucondza, futsi loko kwatenta tatfola kweneliseka nasetigugile. (Genesisi 25:8; Jobe 12:12) Yini leyatisita kutsi tijabule nanobe setigugile? Akungabateki kutsi tasitwa kuphila ngekuvumelana netimiso letitfolakala eBhayibhelini.—Tihlabelelo 119:105; 2 Thimothi 3:16, 17.
3. Ngusiphi seluleko Pawula lasiniketa emadvodza kanye nabomake labadzala?
3 Encwadzini yakhe layibhalela Thithusi, umphostoli Pawula waniketa seluleko lesinengcondvo kulabo labaseminyakeni yekuguga. Wabhala: “Uyale emadvodza lamadzala kutsi atitsibe, azitse, acondze, acine ekukholweni, naselutsandvweni, nasekuciniseleni. Kanjalo nabomake labadzala ubayale kutsi bahlonipheke ngesimilo, bangabi tinhlebi nome tigcili tekudzakwa, kufanele babe bafundzisi balokulungile.” (Thithusi 2:2, 3) Kulalela lamavi kungakusita kutsi ukhutsatelele tinkinga letiletfwa kuguga.
TIVUMELANISE NEKUTIMELA KWEBANTFWANA BAKHO
4, 5. Baye bative njani labanye batali nangabe bantfwana babo sebahamba ekhaya, futsi labanye bativumelanisa njani naleso simo lesisha?
4 Nangabe tindzima setishintja, kudzingeka utivumelanise nalolo shintjo. Loku kuliciniso lapho bantfwana lasebakhulile bahamba ekhaya futsi bashada. Kubatali labanyenti loko kubakhumbuta kutsi sebayaguga. Nanobe bajabula ngekutsi bantfwana babo sebakhulile, batali bavame kukhatsateka ngekutsi babaceceshe kahle yini labo bantfwana kutsi sebangatimela. Bangase futsi babe nesitunge njengobe bantfwana babo bangasekho ekhaya.
5 Kuyacondzakala kutsi ngisho nobe bantfwana sebahambile ekhaya, batali bayachubeka nekukhatsateka ngenhlalakahle yabo. Lomunye make watsi: “Ngingajabula kakhulu nangabe ngingahlala ngichumana nabo kute ngitawuciniseka kutsi basaphila.” Lomunye babe uyalandzisa: “Ngesikhatsi indvodzakati yetfu ihamba ekhaya, kwaba matima kakhulu. Loko kwashiya sikhala lesikhulu emndenini wetfu, ngobe ngaso sonkhe sikhatsi besenta tintfo ndzawonye.” Labatali bakubeketelele njani kuhamba kwebantfwana babo ekhaya? Etimeni letinyenti, baye basitwa kukhatsalela labanye bantfu, kanye nekubasita.
6. Yini lesita kutsi buhlobo bemndeni buhlale busendzaweni lefanele?
6 Lapho bantfwana bashada, indzima yebatali iyashintja. Genesisi 2:24 utsi: “Indvodza iyawushiya uyise nenina inamatsele kumfati wayo, bese baba nyamanye.” Kucaphela simiso saNkulunkulu sebunhloko kanye nesekuhleleka kutawusita batali bagcine tintfo tisendzaweni yato.—1 Khorinte 11:3; 14:33, 40.
7. Ngusiphi simo sengcondvo lesihle lomunye babe labanaso ngesikhatsi emadvodzakati akhe ashada futsi ahamba ekhaya?
7 Ngemuva kwekutsi emadvodzakati abo lamabili ashadile futsi ahambile ekhaya, labanye batali beva shengatsi kunesikhala lesikhulu emphilweni yabo. Ekucaleni, lendvodza beyibacansukela labakhwenyana bayo. Kodvwa njengobe izindla ngesimiso sebunhloko, lendvodza yacaphela kutsi labakhwenyana bayo bekungibo labanemtfwalo wekunakekela imindeni yabo. Ngako-ke, kwakutsi lapho emadvodzakati ayo acela seluleko, yayivele iwabute kutsi emadvodza awo acabangani wona, futsi ekugcineni yayicikelela kutsi yenta konkhe lokusemandleni ayo kute ibasekele. Nyalo, bakhwenyana bayo sebayitsatsa njengemngani futsi bayasijabulela seluleko sayo.
8, 9. Labanye batali baye bativumelanisa njani nekutimela kwebantfwana babo lasebakhulile?
8 Kutsiwani nangabe labo labasandza kushada, nanobe bangenti lutfo loluphambene nemibhalo, bangakwenti loko batali babo labacabanga kutsi kuncono? Labanye batali labanebantfwana lasebashadile bayachaza: “Sihlale sibasita kutsi babone indlela Jehova latsatsa ngayo tintfo. Kodvwa nangabe singavumelani nesincumo sabo, siye sisemukele, bese siyabasekela futsi sibakhutsate.”
9 Emaveni latsite ase-Asia, labanye bomake baye bakutfole kumatima kwemukela kutsi emadvodzana abo sekatimele. Kodvwa-ke, nabahlonipha kuhleleka kanye nebunhloko bebuKhristu, baye batfole kutsi kuyancipha kushayisana nabomalukatane babo. Lomunye make longumKhristu utfola kutsi kuhamba kwemadvodzana akhe ekhaya kuye kwaba “yintfo lahlale ayibonga njalo.” Uyajabula nakabona emakhono alamadvodzana akhe ekunakekela imindeni yawo. Loku futsi kuye kwaba lusito ngobe kunciphise umtfwalo lokudzingeka yena nendvodza yakhe bawutfwale njengobe sebagugile.
KUVUSELELA SIBOPHO SENU SEMSHADO
Njengobe nichubeka niguga, cinisani lutsandvo lwenu
10, 11. Ngusiphi seluleko semBhalo lesitawusita bantfu kutsi babalekele letinye tingibe letiletfwa minyaka yekuguga?
10 Bantfu benta tintfo letehlukehlukene nasebafika eminyakeni yekuguga. Lamanye emadvodza agcoka ngendlela leyehlukile kute abonakale asemasha. Bafati labanyenti bakhatsatwa tingucuko letiletfwa kuncamuka kwekuya emfuleni. Kuyadzabukisa kutsi bantfu labakuleminyaka babangela labo labashade nabo inzondo kanye nesikhwele ngekudlala ngemiva yebantfu labasebasha bebulili lobehlukile. Kodvwa-ke, emadvodza lamadzala lesaba Nkulunkulu ‘anekucondza,’ futsi ayatilawula tifiso letingakalungi. (1 Phetro 4:7) Nabomake labavutsiwe balwela kugcina imishado yabo icinile, bachutjwa lutsandvo ngemadvodza abo kanye nesifiso sekujabulisa Jehova.
11 Ngephansi kwekuphefumulelwa, iNkhosi Lemuweli yabhala emavi ekudvumisa “umfati sibili” lowentela indvodza yakhe ‘lokuhle ngaso sonkhe sikhatsi sekuphila kwakhe, futsi longayenteli lokubi.’ Indvodza lengumKhristu angeke yehluleke kubonga umfati wayo ngendlela latikhandla ngayo kute abeketelele kuphatamiseka ngekwemivelo lokuletfwa kukhula ngeminyaka. Lutsandvo lwayo lutawuyenta kutsi ‘imdvumise.’—Taga 31:10, 12, 28.
12. Bantfu labashadile bangasondzelana njani njengobe iminyaka ihamba?
12 Eminyakeni lebenimatasatasa kuyo nikhulisa bantfwana, kungenteka kutsi nobabili nabekela eceleni injabulo kanye netifiso tenu kute ninakekele bantfwana. Ngemuva kwekuhamba kwabo ekhaya, leso kusuke sekusikhatsi sekutsi nisale ninaka umshado wenu. Lenye indvodza itsi: “Ngesikhatsi indvodzakati yetfu ihamba ekhaya, ngacala kucinisa buhlobo bami nemfati wami.” Kufanele nibe matasatasa nente imisebenti ndzawonye futsi ninakekelane. Kute bangabi nesitunge, labanye bamema emalunga elibandla emakhaya abo. Kukhatsalela labanye bantfu kuletsa tibusiso, kodvwa ngetulu kwaloko kujabulisa Jehova.—Filiphi 2:4; Hebheru 13:2, 16.
13. Nguyiphi indzima lefezwa kwetsembana kanye nekukhulumisana ngalokukhululekile njengobe bantfu labashadile bacitsa iminyaka yekuguga ndzawonye?
13 Ungavumi kutsi lizinga lokhulumisana ngalo naloyo loshade naye linciphe. Khulumani ngekukhululeka. (Taga 17:27) Lenye indvodza itsi: “Sikhulisa kuvana kwetfu ngekunakekelana kanye nangekucabangelana.” Njengobe senigugile, ningahlanganyela ndzawonye emsebentini wekushumayela. Kwetsembana kanye nekukhulumisana ngalokukhululekile kungabucinisa buhlobo benu, kute umshado wenu ukhone kumelana nekuhlasela kwaSathane, longumbhidliti wemishado.
JABULELA KUBA NEBATUKULU BAKHO
14. Yini leyentiwa ngugogo waThimothi leyasita lomtukulu wakhe kutsi akhule abe ngumKhristu?
14 Batukulu ‘bangumchele’ walabagugile. (Taga 17:6) Kuba nebuhlobo lobusedvute nebatukulu kungajabulisa kakhulu—kwenta sijabulele kuphila futsi kuyacabula. LiBhayibheli likhuluma ngaLowisi, kanye nendvodzakati yakhe Yunisi, labebavame kucocela Thimothi losemncane loko labebakukholelwa. Lomntfwana wakhula ati kutsi make wakhe kanye nagogo wakhe bebatsatsa emaciniso eliBhayibheli njengalabalulekile.—2 Thimothi 1:5; 3:14, 15.
15. Mayelana nebatukulu babo, yini lengentiwa bogogo nabomkhulu, futsi yini lokungakafaneli bayente?
15 Naku lokungentiwa bogogo nabomkhulu kute basite batukulu babo. Njengobe bebaye bacocele bantfwana babo emaciniso lamayelana netinjongo taJehova, kufanele bente lokufananako nakubatukulu babo. Bantfwana labanyenti bayakujabulela kuva bogogo kanye nabomkhulu babo bacoca ngetindzaba letiseBhayibhelini. Kodvwa-ke, akukafaneli nitsatse umtfwalo wababe wekunamatsisela emaciniso eliBhayibheli kubantfwana bakhe. (Dutheronomi 6:7) Kunaloko, kufanele niphelelise umsebenti wakhe. Shengatsi umthandazo wenu ungafanana newemhlabeli lowatsi: “Nanyalo-ke nome sengigugile sengimphunga, ungangishiyi, Nkulunkulu, kuze ngishumayele ingalo yakho kuso situkulwane, nemandla akho kubo bonkhe labefikako.”—Tihlabelelo 71:18; 78:5, 6.
16. Bogogo nabomkhulu bangakubalekela njani kubangela kwehlukana emndenini wabo?
16 Lokuvisa buhlungu kutsi labanye bogogo nabomkhulu bayabatetemisa batukulu babo, futsi loko kubenta bangasevani nebatali balabantfwana. Kuba kwenu nemusa locotfo kungenta kube melula ngebatukulu benu kutsi batfululele sifuba sabo kini nangabe besaba kutjela batali babo. Ngaletinye tikhatsi bantfwana baba nelitsemba lekutsi bogogo nabomkhulu batawuba seluhlangotsini lwabo hhayi lwebatali, ngesizatfu sekutsi bayabatetemisa. Yini lokufanele niyente nanisesimeni lesinjena? Ngekuhlakanipha, khutsatani batukulu benu kutsi bakhululeke nabanebatali babo. Ungabachazela nekutsi loko kuyamjabulisa Jehova. (Efesu 6:1-3) Nangabe kudzingeka, ungabasita nekutsi bakwati kucoca nebatali babo. Tjela batukulu bakho liciniso mayelana naloko loye wakufundza eminyakeni leyengcile. Kwetsembeka kanye nekubakhatsalela kwakho kungabazuzisa.
YETAYELANA NETIMO TAKHO NJENGOBE UKHULA
17. Ngukuphi kutimisela kwemhlabeli emaKhristu lasagugile lokufanele akulingise?
17 Njengobe iminyaka ichubeka, utawutfola kutsi awusakwati kwenta tonkhe tintfo lobewutsandza kutenta. Yini umuntfu langayenta kute akwemukele kutsi sewuyaguga? Engcondvweni yakho ungativa uneminyaka lengemashumi lamatsatfu, kodvwa nawutibuka esibukweni ubona lokwehlukile kuloku. Kungakudvumati loko. Umhlabeli wancenga Jehova watsi: “Ungangifihli esikhatsini sebudzala bami, ungangikhohlwa nase ngiphelelwa ngemandla.” Kwente umgomo wakho kulingisa kutimisela kwemhlabeli. Watsi: “Kepha mine ngiyawukwetsembela kuwe njalonjalo, ngengete kukudvumisa ekukudvumiseni kwami.”—Tihlabelelo 71:9, 14.
18. UmKhristu lovutsiwe angasisebentisa njani sikhatsi sakhe nasekatsetse umhlalaphansi?
18 Labanye baye bahlela timo tabo kusanesikhatsi kute batfutfukise indlela labakhonta ngayo Jehova nasebatsetse umhlalaphansi. Naku lokwashiwo ngulomunye babe nyalo losekatsetse umhlalaphansi: “Ngahlela kusanesikhatsi kutsi ngitawukwentani naseyicedzile kufundza sikolwa indvodzakati yetfu. Bengitimisele kuba lihlahlandlela lasikhatsi sonkhe, futsi ngatsengisa libhizinisi lami kute ngikwati kukhonta Jehova kahle. Ngathandaza kuNkulunkulu ngacela sicondziso sakhe.” Nangabe nawe sewuseminyakeni yekutsatsa umhlalaphansi, ungatfola indvudvuto kuloko lokwashiwo nguMdali wetfu Lomkhulu: “Ngisho nasebudzaleni benu nome senimphunga, nginguye, nginguloyo loyakunisimisa.”—Isaya 46:4.
19. Ngusiphi seluleko lesiniketwa labo lasebagugile?
19 Kwetayelana nesimo sekungasebenti akusimelula. Umphostoli Pawula wakhutsata emadvodza lamadzala kutsi “atitsibe.” Loku kudzinga kutsi sitikhute, kute singatitfoli sesiphishanekela kutfola imphilo lentofontofo. Kutawuba nesidzingo sekuhlela timo takho kanye nesekutikhuta ngemuva kwekutsatsa umhlalaphansi. Ngako-ke, bani matasatasa, ‘ukhutsale emsebentini weNkhosi ngaso sonkhe sikhatsi, wati kutsi kusebenta kwakho akusilo lite eNkhosini.’ (1 Khorinte 15:58) Yenta imisebenti leminyenti kute ukwati kusita labanye bantfu. (2 Khorinte 6:13) Lamanye emaKhristu akhetsa kushumayela ngenkhutsalo ngetindzaba letinhle kuye ngekwemandla awo. Njengobe uchubeka uguga, ‘cina ekukholweni, naselutsandvweni, nasekuciniseleni.’—Thithusi 2:2.
KUBEKETELELA KUSHONELWA NGUMUNTFU LOSHADE NAYE
20, 21. (a) Kuletikhatsi tekuphela, yini legcina yehlukanise bantfu labashadile? (b) Ana ubabekela njani sibonelo bantfu labashonelwe ngulabo labashade nabo?
20 Kuliciniso kutsi kuletikhatsi tekuphela, bantfu labashadile bagcine behlukaniswe kufa. EmaKhristu lashonelwe bantfu lashade nabo ayati kutsi labantfu lababatsandzako balele, futsi ayaciniseka ngekutsi atawuphindze ababone. (Johane 11:11, 25) Nanobe kunjalo, lokulahlekelwa kubuhlungu kakhulu. Lona loshonelwe angabhekana njani nalesimo?a
21 Kukhumbula loko lokwentiwa ngulomunye lesifundza ngaye eBhayibhelini kungaba lusito. Ana waba ngumfelokati ngemuva kwekuba sekashade iminyaka lesikhombisa, futsi kukhulunywa ngaye asaneminyaka lengu-84 budzala. Singaciniseka ngekutsi weva buhlungu ngesikhatsi ashonelwa yindvodza yakhe. Wabhekana njani nalesimo? Wachubeka anikela kuNkulunkulu Jehova inkonzo lengcwele ethempelini imini nebusuku. (Lukha 2:36-38) Kuthandaza kwakhe kwamsita kakhulu elusizini labenalo kanye nasekubeni nesitunge njengemfelokati.
22. Labanye bafati kanye nemadvodza lashonelwe baye babhekana kanjani nekuba nesitunge?
22 Lomunye wesifazane loneminyaka lengu-72 budzala futsi losekabe ngumfelokati iminyaka lelishumi, utsi: “Insayeya lenkhulu lebenginayo kungabi nemuntfu lengingacoca naye. Indvodza yami beyisilaleli lesihle. Besivame kukhuluma ngelibandla kanye nangencenye lesibe nayo emsebentini wekushumayela.” Lomunye umfelokati utsi: “Nanobe kuhamba kwesikhatsi kuphilisa, kodvwa ngitfole kutsi intfo lelaphako nguloko umuntfu lakwentako ngesikhatsi sakhe. Usuke usesimeni lesincono kakhulu sekusita labanye.” Indvodza leneminyaka lengu-67, leyashonelwa ngumkayo itsi: “Indlela lencono yekubhekana nekushonelwa, kudvudvuta labanye.”
KUJATJULELWA NGUNKULUNKULU NASEWUGUGILE
23, 24. Nguyiphi indvudvuto lenkhulu liBhayibheli leliyinika labo labagugile, ikakhulukati labo labashonelwe?
23 Nanobe kufa kutsatsela bantfu labashadile balingani babo, Jehova uhlale etsembekile futsi aneliciniso. INkhosi Davide yahlabela: “Kunye kuphela lengakucela kuSimakadze, ngiko kodvwa lengikufunako: kutsi ngihlale endlini yaSimakadze onkhe emalanga ekuphila kwami, ngibukisise buhle baSimakadze, ngizindle ngaye ngisethempelini lakhe.”—Tihlabelelo 27:4.
24 Umphostoli Pawula uyasikhutsata: “Ubatise bafelokati, lababafelokati sibili.” (1 Thimothi 5:3) Leseluleko lesilandzela lesicondziso siveta kutsi bafelokati labete tihlobo bangahle badzinge lusito lwalabo labasebandleni. Nanobe kunjalo lesicondziso lesitsi ‘satise’ siveta kutsi kufanele sibatsatse njengalababalulekile. Kuyabadvudvuta bafati kanye nemadvodza lashonelwe kwati kutsi Jehova ubatsatsa njengalababalulekile kanye nekutsi utawubanakekela.—Jakobe 1:27.
25. Ngumuphi umgomo lobalulekile bantfu labagugile lokufanele babe nawo?
25 LiVi laNkulunkulu leliphefumulelwe litsi: “Labadzala bahlonishelwa bumphunga babo.” “Budzala bungumvuzo wemphilo yekulunga; timvu tingumchele walabalungile.” (Taga 16:31; 20:29) Ngako-ke, ngisho nobe ushadile nobe sewuhlala wedvwa futsi, chubeka ubeka kukhonta Jehova kucala ekuphileni kwakho. Ngekwenta njalo utawuba neligama lelihle kuNkulunkulu futsi utawuba nelitsemba lekuphila phakadze emhlabeni lote buhlungu bekuguga.—Tihlabelelo 37:3-5; Isaya 65:20.
a Kute utfole lapho kucocwa kabanti ngalendzaba, fundza incwajana letsi “Lapho Ufelwa Othandekayo,” ngesiZulu, leshicilelwa yi-Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.