I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • wp17 No. 4 emakh. 4-7
  • Lokushiwo LiBhayibheli Ngekuphila Nangekufa

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • Lokushiwo LiBhayibheli Ngekuphila Nangekufa
  • Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lohanjiswako)—2017
  • Tihlokwana
  • Tincwadzi Letinemaphuzu Lafanako
  • LIBHAYIBHELI LIYASICONDZISA
  • IMFUNDZISO YEBUHEDENI IYANDZA
  • “LICINISO LITAWUNIKHULULA”
  • Bakuphi Labafile?
    Lifundzisani Mbambambamba LiBhayibheli?
  • Uyini Umphefumulo?
    Timphendvulo Temibuto Lemayelana NeliBhayibheli
Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lohanjiswako)—2017
wp17 No. 4 emakh. 4-7
Umuntfu lofile usethuneni

SIHLOKO LESINGUMGOGODLA | LITSINI LIBHAYIBHELI NGEKUPHILA NANGEKUFA?

Lokushiwo LiBhayibheli Ngekuphila Nangekufa

Nasifundza ngekudalwa kwemhlaba encwadzini yaGenesisi, sitfola kutsi Nkulunkulu wayala Adamu umuntfu wekucala watsi: “Ungadla ngekutsandza kwakho tonkhe titselo letilapha ensimini; kodvwa ungasidli sitselo sesihlahla sekwati lokulungile nalokungakalungi, ngobe mhlazana usidla uyakufa nekufa.” (Genesisi 2:16, 17) Lelivesi lisitjela ngalokucacile kutsi kube Adamu walalela umyalo waNkulunkulu abengeke afe kepha abetawuchubeka aphila futsi ahlala ensimini yase-Edeni.

Bo-Adamu na-Eva nasebagugile

Kuyadzabukisa kutsi esikhundleni sekukhetsa kulalela kuze aphile phakadze, Adamu wakhetsa kungawulaleli umyalo waNkulunkulu wadla sitselo lebekutsiwe bangasidli lasiniketwa ngu-Eva umkakhe. (Genesisi 3:1-6) Imiphumela yalesento sekungalaleli solo iyasitsintsa natsi lamuhla. Umphostoli Pawula wachaza ngalendlela: “Ngemuntfu munye sono sangena eveni, nekufa kwangena ngesono, ngenca yaloko kufa kwasakatekela kubo bonkhe bantfu ngobe bonkhe bonile.” (Roma 5:12) ‘Lomuntfu munye’ lokukhulunywa ngaye ngu-Adamu. Kepha besiyini lesono futsi kungani saletsa kufa?

Adamu wenta sono ngekutsi angamlaleli ngemabomu Nkulunkulu noma ngekwephula umtsetfo wakhe. (1 Johane 3:4) Nkulunkulu watjela Adamu kutsi umphumela wesono kufa. Kube Adamu nesitukulwane sakhe balalela umyalo waNkulunkulu bebangeke babe nesono futsi bebangeke baze bafe. Nkulunkulu akazange adale bantfu kutsi bafe, kepha wabadala kuze baphile phakadze.

Asingabati kutsi kufa ‘kusakateke kubo bonkhe bantfu’ njengobe kwasho liBhayibheli. Ikhona yini incenye yetfu lechubeka iphila nasesifile? Labanyenti bangatsi ikhona, futsi ibitwa ngekutsi ngumphefumulo. Kodvwa loku bekutawusho kutsi Nkulunkulu wakhuluma emanga ku-Adamu. Kanjani? Nangabe kukhona incenye yetfu lechubeka iphila kulenye indzawo nasifa, kufa ngabe akusiwo umphumela wesono njengobe Nkulunkulu asho. LiBhayibheli litsi: “Nkulunkulu angeke acale emanga.” (Hebheru 6:18) Ecinisweni nguSathane lowacala emanga ngesikhatsi atsi ku-Eva: “Ningeke nife.”​—Genesisi 3:4.

Loku kusenta sitibute kutsi, nangabe imfundziso yemphefumulo longafi ingemanga, vele kwentekani nasifa?

LIBHAYIBHELI LIYASICONDZISA

Nayikhuluma ngendalo, incwadzi yaGenesisi itsi: “Nkulunkulu Simakadze wase ubumba umuntfu ngelutfuli lwemhlabatsi, waphefumulela umoya wekuphila emakhaleni akhe; umuntfu wase uba ngumuntfu lophilako.” Inchazelo yemavi latsi ‘umuntfu lophilako’ ihunyushwe itsatselwa egameni lesiHebheru lelitsi ne’phesh,a lelisho “intfo lephilako”​—Genesisi 2:7.

LiBhayibheli likwenta kucace kutsi bantfu abadalwanga banemphefumulo longafi. Esikhundleni saloko, umuntfu ngamunye ‘ungumphefumulo lophilako.’ Kungako noma ungacwaninga kangakanani, ngeke uwutfole umbhalo eBhayibhelini lonemavi latsi “umphefumulo longafi.”

Njengobe liBhayibheli lingasho kutsi bantfu banemphefumulo longafi, kungani tinkholo letinyenti tifundzisa lokwehlukile? Imphendvulo singayitfola kulobekwenteka eGibhithe yasendvulo.

IMFUNDZISO YEBUHEDENI IYANDZA

Herodotus, losati semlandvo lesingumGriki lowaphila ngelikhulu lesihlanu B.C.E., watsi bantfu baseGibhithe “baba bekucala kumelela imfundziso yemphefumulo longafi.” Lelinye lisiko lakadzeni lebantfu baseBhabhulona nalo beliyisekela lemfundziso yemphefumulo longafi. Ngesikhatsi Alexander Lomkhulu ancoba iMphumalanga Lesekhatsi nga-332 B.C.E. tati tefilosofi taseGrisi besetiyifundzise bantfu labanyenti lemfundziso futsi ngekushesha yasakateka kuwo wonkhe uMbuso waseGrisi.

Ngeke uwutfole umbhalo eBhayibhelini lonemavi latsi “umphefumulo longafi”

Ngelikhulu lekucala C.E., emacembu lamabili emaJuda labitwa ngekutsi ngema-Essene nebaFarisi, afundzisa kutsi umphefumulo uyasindza nakufa umtimba. I-The Jewish Encyclopedia itsi: “EmaJuda atfola inkholelo yemphefumulo longafi kumaGriki nakumafilosofi aPlato.” Ngalokufanako, sati semlandvo sangelikhulu lekucala lesingumJuda, Josephus, satsi lemfundziso beyingakasekelwa emiBhalweni leNgcwele, kepha beyisekelwe “emfundzisweni yebantfu baseGrisi,” lebekayibona iyinganekwane leyakhiwa bantfu.

Njengobe lisiko lemaGriki belichubeka landza, nemaKhristu nawo abese ayayemukela lemfundziso yemanga. Ngekusho kwesati semlandvo Jona Lendering “umbono waPlato wekutsi umphefumulo wake waphila endzaweni lekahle futsi nyalo sewuphila endzaweni lekabi wakwenta kwaba melula kutsi lemfundziso yakhe ingene nakumaKhristu.” Ngako lemfundziso yebuhedeni yekutsi umphefumulo awufi yemukelwa ngemasontfo “ebuKhristu” yaba ngulenye yetimfundziso tawo letisisekelo.

“LICINISO LITAWUNIKHULULA”

Ngelikhulu lekucala, umphostoli Pawula wecwayisa watsi: “Livi leliphefumulelwe lisho ngalokucacile kutsi etikhatsini letitako labanye batawukuwa ekukholweni, banake tinkhulumo letiphefumulelwe letidukisako kanye netimfundziso temadimoni.” (1 Thimothi 4:1) Kuyabonakala kutsi lamavi abeliciniso. Imfundziso yemphefumulo longafi ingulenye “yetimfundziso temadimoni.” Ayikasekelwa eBhayibhelini futsi yasungulwa tinkholo tebuhedeni takadzeni kanye nemafilosofi.

Kuyajabulisa kutsi Jesu watsi: “Nitawulati liciniso, futsi liciniso litawunikhulula.” (Johane 8:32) Kutfola lwati lolungulonalona lweliBhayibheli kuyasikhulula etimfundzisweni letingamhloniphi Nkulunkulu nasemikhubeni lekhutsatwa tinkholo letinyenti emhlabeni. Ngetulu kwaloko, liciniso leliseVini laNkulunkulu lisikhulula emasikweni nasetinkholelweni letilite letihlobene nekufa.​—Fundza libhokisi lelinesihloko lesitsi, “Bakuphi Labafile?”

UMdali wetfu abengakahlosi kutsi bantfu baphile iminyaka lengu-70 noma lengu-80 emhlabeni bese bayophila phakadze kulenye indzawo. Injongo yakhe yasekucaleni beyikutsi indalo yakhe lebantfu ihlale phakadze lapha emhlabeni njengebantfwana bakhe labalalelako. Lenjongo yaNkulunkulu iyindlela lakhombisa ngayo kutsi uyabatsandza bantfu futsi kute lokutayivimba kutsi igcwaliseke. (Malakhi 3:6) Umhlabeleli usicinisekisa ngalamavi: “Labalungile bayawudla lifa lemhlaba, bahlale kulo kuze kube phakadze.”​—Tihlabelelo 37:29.

Nawufuna kutfola lokwengetiwe ngekutsi liBhayibheli litsini mayelana nekuphila nekufa, fundza sehluko 6 sencwadzi letsi Lifundzisani Mbambambamba LiBhayibheli? leshicilelwa BoFakazi BaJehova. Ungayitfola nangekungena ku-www.jw.org.

a Lamanye emahumusho eliBhayibheli, njenge-King James Version kanye ne-Catholic Douay Version ahumusha ligama lelitsi ne’phesh ngemavi latsi “umphefumulo lophilako.” Emahumusho alamuhla njenge-The New English Bible alihumusha ngekutsi “sidalwa lesiphilako,” i-New International Version, kanye ne-The Jerusalem Bible wona atsi “umuntfu lophilako,” bese kutsi i-Today’s English Version yona itsi “sicalo sekuphila.”

Kungenteka Yini Kutsi Bantfu Baphile Phakadze

Eminyakeni lembalwa leyengcile, bacwaningi babike kutsi kutfolakele letinye tihlahla letimila ngephasi kwelwandle lokucatjangwa kutsi setiphile tinkhulungwane teminyaka, futsi kungenteka setiphile sikhatsi lesidze kakhulu kwendlula yonkhe intfo lephilako emhlabeni. Letihlahla teluhlobo lwe-Posidonia oceanica, lokuluhlobo lwetitjalo letimila ngephansi kwelwandle futsi titsatsa indzawo lenkhulu elwandle lwase-Mediterranean lesemkhatsini we-Spain ne-Cyprus.

Nangabe tihlahla tingaphila sikhatsi lesidze kangaka, kutsiwani-ke ngebantfu? Labanye bososayensi labacwaninga ngeminyaka yekuphila banelitsemba lekutsi bantfu bangaphila sikhatsi lesidze. Nasi sibonelo, lenye incwadzi lekhuluma ngalendzaba kutsiwa “inelucwaningo lolunyenti ngentfutfuko lebekhona kutesayensi” mayelana neminyaka yekuphila. Ngekuhamba kwesikhatsi kutawubonakala kutsi intfutfuko lebekhona kutesayensi ingabenta yini bantfu baphile sikhatsi lesidze.

Noma kunjalo, litsemba letfu lekuphila phakadze alikasekelwa kutesayensi. Naku liBhayibheli lelikushoko ngeMdali wetfu Nkulunkulu Jehova: “Nguwe umtfombo wekuphila.” (Tihlabelelo 36:9) Jesu Khristu wathantaza kuNkulunkulu watsi: “Kukwati wena lokuphela kwaNkulunkulu weliciniso naloyo lowamtfuma, lokunguJesu Khristu, kuholela ekuphileni lokuphakadze.” (Johane 17:3) Ecinisweni, nangabe wenta imetamo yekwati Nkulunkulu Jehova neNdvodzana yakhe Jesu Khristu futsi ubajabulise, utawutfola tibusiso taphakadze.

Tjani lobumila ngaphasi kwemanti

Bacwaningi bakholelwa kutsi lobunye tjani baloluhlobo lobumila ngaphasi kwemanti sebuphile tinkhulungwane teminyaka

BAKUPHI LABAFILE?

Jesu uvusa Lazaru

Kalula nje, liBhayibheli litsi labafile basemathuneni, balindzele kuvuswa. (Johane 5:28, 29) Abahlupheki futsi kute buhlungu lababuvako ngobe “labafile abati lutfo.” (Umshumayeli 9:5) Nakafundzisa bantfu, Jesu wafananisa kufa nekulala butfongo lobukhulu. (Johane 11:11-14) Ngako kute sidzingo sekwesaba labafile noma sekutincengela kubo ngekutsi sibaphe lokutsite. Ngeke basisite nobe basilimate ngobe ethuneni “kute kusebenta, nekucabanga, nelwati kanye nekuhlakanipha.” (Umshumayeli 9:10) Noma kunjalo, Nkulunkulu utawucedza kufa kuze kube phakadze ngekuvusa bantfu labafile.​—1 Khorinte 15:26, 55; Sembulo 21:4.

Kungani Kufanele Sikwetsembe Lokushiwo LiBhayibheli?

Ngutiphi tizatfu lesinato tekwetsemba loko lokushiwo liBhayibheli? Ase unake naku lokulandzelako:

  • Libhodlela le-ink nelusiba

    Libhalwe Ngendlela Leyehlukile: LiBhayibheli linetincwadzi letingu-66, labhalwa bantfu labangu-40 futsi kwabatsatsa iminyaka lengemakhulu langu-16 kusukela nga-1513 B.C.E. kuya ku-98 C.E. Noma kunjalo, liyavumelana futsi licacile. Loko kubufakazi bekutsi labhalwa nguNkulunkulu, ngobe bantfu bebabhala umlayeto lovela kuye.

  • Insika

    Linembile Nalikhuluma Ngemlandvo: Tindzaba letiseBhayibhelini tiyavumelana neliciniso lemlandvo. Incwadzi letsi, A Lawyer Examines the Bible itsi: “Njengobe tindzaba letimayelana nelutsandvo, bantfu labadvumile kanye nebufakazi lobungemanga tingasisho sikhatsi lesicondzile kanye nendzawo yetentakalo letitsite, liBhayibheli lisichaza ngalokucacile sikhatsi nendzawo yetentakalo.”

  • I-atom

    Linembile Kutesayensi: LiBhayibheli alisiyo incwadzi yesayensi, kodvwa linembile nalikhuluma ngetindzaba tesayensi ngisho noma tisengakenteki. Nasi sibonelo, incwadzi yaLevithikhusi esehlukweni 13 na-14 ichaza imitsetfo yenhlanteko kanye nekuhlukanisa bantfu labanetifo letitsatselwanako lowaniketwa ema-Israyeli, ngaphambi kwekutsi bantfu bati ngemagciwane kanye netifo letitsatselwanako. Liphindze litsi umhlaba uyindingilizi futsi ulenga eteni, lokuyintfo bososayensi lebebangayicodzi emakhulwini eminyaka leyendlulile.​—Jobe 26:7; Isaya 40:22.

Leti tibonelo letimbalwa nje letifakazela kutsi liBhayibheli linembile nalitsi: “Yonkhe imiBhalo iphefumulelwe nguNkulunkulu, ilusito ekufundziseni, ekukhalimeni, ekulungiseni, nasekuyaleni ngekulunga.”​—2 Thimothi 3:16.

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share