baibil aalaiyē maatrum sakthi padaitthadhu
chinna vayadhilirundhē niraiya kodumaigalai anubavittha oru pen, thaan edharkum laayakkillaadhaval endru ninaitthaar. avar eppadi than ennatthai maatrikkondu kadavulidam nerukkamaanaar? avarē solgiraar:
“ippōdhu endha kutravunarchiyum illaamal nimmadhiyaagavum sandhōshamaagavum irukkirēn.”—viktōriyaa taang
pirandha varusham: 1957
pirandha naadu: aasthirēliyaa
ennai patri: siruvayadhil kodumaigalai anubavitthēn
en kadandhakaala vaalkkai:
niyū sauth vēlsil irukkum niyūkēstal endra idatthildhaan naan valarndhēn. engal vīttil ēlu pillaigal. naandhaan mūtthaval. en appaa oru kudikaarar, edharkedutthaalum adi udhai endrudhaan iruppaar. en ammaavum ennai bayangaramaaga adippaar, eppōdhum thittikkondē iruppaar. naan romba kettaval endrum, naragatthil sitthiravadhai anubavippēn endrum adikkadi sonnaar. idhaiyellaam kēttu naan mirandupōyirundhēn.
en ammaa ennai aditthu aditthu kaayappadutthiyadhaal ennaal skūlukkukkūda pōga mudiyavillai. enakku 11 vayadhaanapōdhu, arasaanga adhigaarigal ennai vīttilirundhu kūttikkondu pōi gavanitthukkondaargal. adhan piragu ennai oru kaanventtil sērtthaargal. enakku 14 vayadhaanapōdhu naan angirundhu ōdivandhuvittēn. thirumbavum vīttukku pōga enakku pidikkavillai. adhanaal, sidniyil irundha vīdhigalildhaan en vaalkkaiyai ōttinēn.
appōdhudhaan bōdhaipporul, kudi, aabaasam, vibachaaram pōndra ellaa ketta palakkamum enakku vandhadhu. naan oru nait klab ōnarudaiya vīttil thangiyirundha samayatthil oru sambavam nadandhadhu. adhu ennai appadiyē thūkkivaarippōttadhu. orunaal saayangaalam, irandu aatkal andha ōnarai paarkka vandhaargal. ennai bedrūmukku anuppivittu avargal pēsikkondu irundhaargal. adhai naan ottu kēttuvittēn. jappaanil oru baaril ennai vēlaiyil sērppadharkaaga oru sarakku kappalil ennai kadatthikkondu pōvadhaaga avargal pēsikkondirundhaargal. naan nadunadungivittēn. udanē baalkaniyilirundhu veliyē kudhitthu ōdinēn. yaaridamaavadhu udhavi kētkalaam endru ninaitthēn.
sidniyai sutrippaarkka vandhirundha oruvarai naan paartthēn. ennudaiya kadhaiyai avaridam sonnēn. avar panam kodutthu udhavi seivaar endru ninaitthēn. aanaal avar, ‘mudhalil kulitthuvittu ēdhaavadhu saappidungal’ endru solli, avar thangiyirundha ōttalukku kūttikkondu pōnaar. naan avarudanēyē thangivittēn. oru varushatthukku piragu naangal kalyaanam seidhukondōm.
baibil en vaalkkaiyai maatriyadhu:
yegōvaavin saatchigalōdu naan baibilai padikka aarambitthēn. unmaigal puriya puriya, orupakkam kōbamaagavum irundhadhu, innoru pakkam sandhōshamaagavum irundhadhu. udhaaranatthukku, nammudaiya ellaa kashtatthukkum kaaranam saatthaandhaan endru therindhukondapōdhu kōbamaaga irundhadhu. ēnendraal, kadavuldhaan namakku kashtam tharugiraar endru enakku sollitthandhirundhaargal. aanaal, kadavul yaaraiyum naragatthil vaatti vadhaikka maattaar endru therindhukondapōdhu enakku romba nimmadhiyaaga irundhadhu. ēnendraal, ninaivu therindha naalilirundhē naragam endraal enakku romba bayam.
yegōvaavin saatchigalidam enakku niraiya vishayam piditthirundhadhu. avargal endha mudivai edutthaalum baibilin adippadaiyildhaan edukkiraargal. baibil solgirapadidhaan vaalgiraargal. podhuvaaga, naan matravargalōdu otthuppōga maattēn. aanaalum, yegōvaavin saatchigal naan sonnadhaiyum seidhadhaiyum peridhupadutthaamal ennai anbaagavum mariyaadhaiyaagavum nadatthinaargal!
naan edharkumē laayakkillaadhaval endru ninaitthu, ennai naanē verutthēn. enakku idhudhaan ellaavatraiyumvida periya pōraattamaaga irundhadhu. nyaanasnaanam edutthu yegōvaavin saatchiyaaga aana piragumkūda romba varushatthukku indha unarchigalōdu pōraadinēn. enakku yegōvaamēl anbu irundhadhil enakku sandhēgamē illai. aanaal, ennai maadhiri orutthiyai avarukku pidikkavē pidikkaadhu endru ninaitthēn.
naan nyaanasnaanam edutthu kittatthatta 15 varushangalukku piragu en vaalkkaiyil oru thiruppumunai ērpattadhu. raajya mandratthil pēchu koduttha oru sagōdharar, yaakkōbu 1:23, 24-ai patri sonnaar. andha vasanam kadavuludaiya vaartthaiyai oru kannaadikku oppidugiradhu. yegōvaa nammai paarppadhupōl naam nammai paarppadharku adhu udhavi seigiradhu. naan ennai patri ninaippadharkum, yegōvaa ennai patri ninaippadharkum vitthiyaasam irukkiradhaa endru yōsikka aarambitthēn. vitthiyaasam irukkiradhu enbadhai mudhalil ennaal ētrukkolla mudiyavillai. yegōvaa enmēl anbu kaatta vēndumendru naanellaam edhirpaarkkavē kūdaadhu endrudhaan appōdhum enakku thōndriyadhu.
konja naalukku piragu, naan padittha oru vasanam en vaalkkaiyaiyē maatrivittadhu. ēsaayaa 1:18-thaan andha vasanam. adhil, “vaarungal, nammidaiyē irukkira prachinaiyai sariseiyalaam. ungaludaiya paavangal ratthampōl sivappaaga irundhaalum, panipōl venmaiyaagum. sekkachevēl endru irundhaalum, vellaivelēr endru aagum” endru yegōvaa solgiraar. adhai paditthapōdhu, yegōvaavē ennidam, ‘vaa vikki, namma prachinaiya sariseiyalaam. unna patthiyum, nī senja paavangala patthiyum enakku theriyum. un manasula enna irukkunnum theriyum. unna enakku romba pidikkum’ endru sonnadhupōl irundhadhu.
andru raatthiri ennaal thūngavē mudiyavillai. yegōvaavukku ennai pidikkumaa endru appōdhum sandhēgamaaga irundhadhu. yēsuvin mītpu baliyai patri yōsikka aarambittha piragudhaan oru vishayam purindhadhu. yegōvaa romba kaalamaaga ennidam porumaiyaaga irundhirukkiraar. enmēl anbu vaitthiruppadhai niraiya vidhangalil kaattiyirukkiraar. naandhaan avaridam, ‘en manasa thodura alavukku unga anbu appadi onnum perisu illa, enna mītkaradhukku unga maganōda bali patthaadhu’ endru sonnadhupōl irundhadhu. mītpuvilaiyai ētrukkollaamal adhai yegōvaavidamē thūkki erindhadhupōl irundhadhu. aanaal, mītpuvilai endra parisai patri nandraaga yōsitthu paarttha piragudhaan, yegōvaavukku unmaiyilēyē enmēl anbu irukkiradhu enbadhai ētrukkolla mudindhadhu.
enakku kidaittha nanmaigal:
ippōdhu endha kutravunarchiyum illaamal nimmadhiyaagavum sandhōshamaagavum irukkirēn. en kalyaana vaalkkai munnēriyirukkiradhu. vaalkkaiyil enakku kidaittha anubavangalai vaitthu matravargalukku udhavi seiya mudigiradhu. adhumattumalla, yegōvaavōdu enakku irukkira nerukkamum naalukku naal kūdikkondē pōgiradhu.