kadavuludaiya paarvaiyil pengal madhippukkuriyavargal
yēsu būmiyil irundhapōdhu thannudaiya paralōga thandhai maadhiriyē nadandhukondaar. adhanaaldhaan, ‘naan edhaiyum sondhamaaga seivadhillai, thagappan enakku katrukkodutthapadiyē . . . pēsugirēn . . . naan eppōdhum avarukku piriyamaana kaariyangalaiyē seigirēn’ endru sonnaar. (yōvaan 8:28, 29; kolōseyar 1:15) appadiyendraal, yēsu pengalai eppadi paartthaar? avargalai eppadi nadatthinaar? idhai purindhukollumpōdhu pengalai kadavul eppadi paarkkiraar enbadhaiyum, avargalai eppadi nadattha vēndum endru edhirpaarkkiraar enbadhaiyum purindhukolla mudiyum.
yēsuvin kaalatthil vaalndha matravargal pengalai eppadi nadatthinaargalō, adhupōla yēsu avargalai nadatthavillai. idhaitthaan suvisēsha padhivugalilum paarkkirōm. niraiya baibil arinyargalum idhai otthukkolgiraargal. appadiyendraal, yēsu pengalai eppadi nadatthinaar? adhaivida mukkiyamaaga, yēsu katrukkoduttha maadhiri ellaarum nadandhukondaal pengalukku innum adhiga sudhandhiram kidaikkumaa?
pengalai yēsu eppadi nadatthinaar?
yēsu pengalai thavaraana ennatthōdu paarkkavillai. pengaludan pēsi palaginaalē thavaraana aasaigal varum, adhu mōsamaana paavatthildhaan pōi mudiyum endru andrirundha sila yūdha madha thalaivargal yōsitthaargal. adhanaal, podhu idangalil pengal aangalōdu pēsi palagakkūdaadhu, veliyē vandhaal mukkaadu pōttukkondudhaan vara vēndum endrellaam sattam pōttaargal. aanaal, yēsu rombavē vitthiyaasamaana ondrai sonnaar. pengaludan pēsi palagakkūdaadhu endru solli avargalai odhukkuvadharku badhilaaga, aangal thangaludaiya thavaraana aasaigalai kattuppaduttha vēndum endru sonnaar. adhōdu, pengalai madhippu mariyaadhaiyōdu nadattha vēndum endrum sonnaar.—matthēyu 5:28.
“manaiviyai vivaagaratthu seidhuvittu vēroru pennai thirumanam seidhukolgiravan muraikēdaana uravukolgiraan; ippadi, than manaivikku dhrōgam seigiraan” endrumkūda yēsu sonnaar. (maarku 10:11, 12) “endha kaaranatthukku vēndumaanaalum” oru aan thannudaiya manaiviyai vivaagaratthu seiyalaam endru andrirundha madha thalaivargal sollikkodutthaargal. (matthēyu 19:3, 9) aanaal, indha pōdhanai thavaraanadhu enbadhai yēsuvin pōdhanai kaattiyadhu. ‘muraikēdaana uravukondu manaivikku edhiraaga dhrōgam seivadhu’ endra oru vishayamē andrirundha yūdhargalukku pudhidhaaga irundhadhu. oru pen thannudaiya kanavarukku unmaiyillaamal pōnaaldhaan adhu muraikēdaana uravu endrum, oru aan thannudaiya manaivikku unmaiyillaamal pōnaal adhu muraikēdaana uravē kidaiyaadhu endrum andrirundha madha thalaivargal sollikkodutthaargal. “manaivigalai pōlavē kanavargalukkum thangaludaiya thunaikku unmaiyaaga irukka vēndiya kadamai irukkiradhu endru solvadhan mūlam, yēsu pengalai gauravappadutthiyirukkiraar” endru oru baibil arinyar solgiraar.
yēsuvin pōdhanaiyinpadi seigira makkal: yegōvaavin saatchigalin sabaigalil, pengal endha thayakkamum illaamal aangalōdu pēsi palagugiraargal. yaaraavadhu thavaraana ennatthōdu paarppaargalō, thangalidam thavaraaga nadandhukolvaargalō endru avargal bayappada vēndiya avasiyam illai. ēnendraal, sabaiyil irukkum ellaa aangalum ‘vayadhaana pengalai ammaakkal pōlavum, ilam pengalai sutthamaana ullatthōdu thangaigal pōlavum nadatthugiraargal.’—1 thīmōtthēyu 5:2.
yēsu pengalukkum katrukkodutthaar. andru irundha madha thalaivargal pengalukku edhuvum sollittharavillai. aanaal yēsu, nēram edutthu pengalukku katrukkodutthaar. avargal manamvittu pēsuvadharku vaaippu kodutthaar. avar katrukkoduttha vishayangalai mariyaal kētpadharku anumadhitthaar. adhanmūlam, pengal endraalē vīttu vēlai seibavargaldhaan endra ennatthai maatrinaar. (lūkkaa 10:38-42) yēsu sollikkoduttha vishayangalai kēttadhaal mariyaalin sagōdhari maartthaalum nanmaiyadaindhaal. laasaru irandhupōna piragu aval yēsuvidam sonna badhilil irundhu idhu therigiradhu.—yōvaan 11:21-27.
pengalin unarvugalaikkūda yēsu mukkiyamaanadhaaga ninaitthaar. andru vaalndha yūdha pengal, thangaludaiya magan romba prabalamaanavaraaga aagumpōdhu adhuvum oru thīrkkadharisiyaaga aagumpōdhu romba sandhōshappattaargal. sollappōnaal adhudhaan unmaiyaana sandhōsham endrukūda ninaitthaargal. orusamayam, oru pen yēsuvai paartthu ‘ungalai vayitril sumandha thaai sandhōshamaanaval!’ endru sonnaal. (lūkkaa 11:27, 28) andha sandharppatthai payanpadutthi yēsu avalidam romba mukkiyamaana oru vishayatthai sonnaar. adhaavadhu, kadavul solvadhai kēttu nadappadhudhaan romba mukkiyam endru sonnaar. idhanmūlam, oru pennukku oru magan iruppadhaivida kadavulōdu nalla bandham irundhaaldhaan unmaiyaana sandhōsham kidaikkum enbadhai puriyavaitthaar.—yōvaan 8:32.
yēsuvin pōdhanaiyinpadi seigira makkal: kristhava sabai kūttangalil pengal badhil sollumpōdhu, andha kūttatthai nadatthugira pōdhagargal adhai sandhōshamaaga kētkiraargal. mudhirchiyulla pengal thangaludaiya pillaigalukkum baibil padippugalukkum ‘nalladhai katrukkodukkiraargal.’ nalla munmaadhiri vaippadhanmūlam sabaiyil irukkira matravargalukkum katrukkodukkiraargal. (thītthu 2:3) ippadippatta mudhirchiyulla pengalai sabaiyai valinadatthugiravargal madhikkiraargal. kadavuludaiya arasaangatthai patriya nalla seidhiyai solgiravargalil niraiya pēr pengaldhaan enbadhaiyum purindhirukkiraargal.—sangīdham 68:11; pakkam 9-il irukkum, “pengal pēsavē kūdaadhu endru appōsthalan pavul sonnaaraa?” endra pettiyai paarungal.
yēsu pengalmēl akkaraiyaaga irundhaar. baibil kaalangalil aan pillaigalai madhittha alavukku pen pillaigalai yaarum madhikkavillai. yūdhargal payanpadutthiya thaalmut ippadi solgiradhu: “aan pillaigalai petredukkiravan sandhōshamaanavan, pen pillaigalai petredukkiravargalukku aiyō, kēdu!” sila petrōrgal pen pillaigalai sumaiyaagatthaan paartthaargal. ēnendraal, ‘avangalukku kalyaanam pannivekkanum, appuram varadhatchanaiyum kodukkanum’ endrellaam yōsitthaargal. adhumattumalla, vayadhaana kaalatthil thangalai avargal gavanitthukkolvaargal endru edhirpaarkka mudiyaadhu endrukūda ninaitthaargal.
naayīn nagaratthil vaalndha vidhavaiyin maganai yēsu uyirttheluppiyadhai pōlavē yavīruvin magalaiyum uyirttheluppinaar. idhanmūlam oru aan pillaiyin uyir endhalavukku mukkiyamō, adhē alavukku oru chinna pennin uyirum romba mukkiyam enbadhai yēsu kaattinaar. (maarku 5:35, 41, 42; lūkkaa 7:11-15) ‘pēi piditthirundhadhaal 18 varushangalaaga udalnala prachinaiyōdu thavitthuvandha oru pennai’ gunappadutthiya piragu, avalai ‘aabiragaamin magal’ endru sonnaar. (lūkkaa 13:10-16) ippadiyoru vaartthaiyai andrirundha yaarum kēlvippattadhum illai, payanpadutthiyadhum illai. aanaal mariyaadhaiyaana, anbaana indha vaartthaigalai payanpadutthiyadhan mūlam, andha pennum samudhaayatthil oru mukkiyamaana nabar enbadhai yēsu puriyavaitthaar.—lūkkaa 19:9; galaatthiyar 3:7.
yēsuvin pōdhanaiyinpadi seigira makkal: “pen pillaiyai valarppadhu adutthavan thōttatthukku thannīr ūtruvadhupōl” endru oru aasiya palamoli solgiradhu. pen pillaigalai evvalavu kashtappattu valartthaalum petrōrgalukku endha prayōjanamum illai enbadhudhaan adhan arttham! aanaal, yegōvaavin saatchigalaaga irukkira appaakkal appadi yōsippadhillai. avargaludaiya ellaa pillaigalin thēvaigalaiyum avargal paartthukkolgiraargal; adhu aan pillaigalaaga irundhaalum sari, pen pillaigalaaga irundhaalum sari. avargaludaiya pillaigal ovvoruvarukkum nalla kalvi kidaikkumpadi paartthukkolgiraargal, avargaludaiya aarōkkiyatthaiyum gavanitthukkolgiraargal.
yēsu pengalai nambinaar. yūdha nīdhimandrangalil oru adimaiyin vaakkumūlatthai eppadi ētrukkolla maattaargalō, adhēpōl pengalin vaakkumūlatthaiyum ētrukkolla maattaargal. mudhal nūtraandai sērndha saritthira aasiriyar josifas ippadi sonnaar: “pengal podhuvaaga yōsikkaamal nadandhukolvaargal. oru mudivu edutthaal adhil urudhiyaaga irukka maattaargal. adhanaal, avargalin vaakkumūlatthai ētrukkollakkūdaadhu.”
idharkellaam nērmaaraaga yēsu nadandhukkondaar. thannudaiya uyirttheludhalai patri saatchi kodukka pengalai yēsu thērndhedutthaar. (matthēyu 28:1, 8-10) aanaal, andha pengal sonnadhai nambuvadhu avarudaiya appōsthalargalukkē kashtamaaga irundhadhu. itthanaikkum, yēsu irandhadhaiyum adakkam seiyappattadhaiyum andha pengal nēril paartthirundhaargal! (matthēyu 27:55, 56, 61; lūkkaa 24:10, 11) uyirtthelundha piragu mudhalil pengalukku thōndruvadhan mūlam, matra sīshargalai pōlavē pengalukkum saatchi kodukka thagudhi iruppadhai yēsu kaattinaar.—appōsthalar 1:8, 14.
yēsuvin pōdhanaiyinpadi seigira makkal: indru yegōvaavin saatchigaludaiya sabaigalil, pengal solvadhai poruppil irukkira aangal romba gavanamaaga kētkiraargal. thīrmaanangal eduppadharku munbu pengal solvadhaiyum karutthil edutthukkolgiraargal. adhēmaadhiri kanavargalum avargaludaiya manaivigal solvadhai romba gavanamaaga kētkiraargal. ippadi, avargalukku ‘kodukka vēndiya madhippai kodukkiraargal.’—1 pēdhuru 3:7; aadhiyaagamam 21:12.
pengal sandhōshamaaga iruppadharku baibil niyamangal udhavi seigindrana
aangal kristhu maadhiri nadandhukollumpōdhu pengalukku mariyaadhaiyum sudhandhiramum kidaikkum. manidhargalai kadavul padaitthapōdhu pengal ippadi nadatthappada vēndum endrudhaan avar aasaippattaar. (aadhiyaagamam 1:27, 28) kristhava kanavargal aan aadhikkam selutthuvadhillai. adharku badhilaaga, baibil solvadhupōl nadakkiraargal. manaivi sandhōshamaaga iruppadharku enna seiya vēndumō adhai seigiraargal.—ebēsiyar 5:28, 29.
elenaa endra pennin anubavatthai gavanikkalaam. aval baibil padikka aarambitthapōdhu, avaludaiya kanavar romba mōsamaaga nadatthinaar. ēnendraal, edharkedutthaalum adidhadi-sandai endru irangugira aatkal matthiyildhaan avar valarkkappattaar. adhumattumalla, avarudaiya ūril oru palakkam irundhu. oru aanukku oru pennai piditthirundhaal, avalai kadatthikkondu pōi kalyaanam seidhuviduvaargal. adhōdu, angē irundha kanavargal thangal manaivigalai kodumaippadutthuvaargal. “baibilla irundhu katthukkitta vishayangal enakku balattha kodutthuchu. enmēla romba anbu vechirukkira… enna madhikkira… enmēla akkaraiyaa irukkira… oru kadavul irukkaarungiradha naan therinjukkittēn. en kanavar baibila padichaarunaa avarōda manasum maarumnu ninaichēn” endru elenaa solgiraar. indha pennin kanavu nijamaanadhu! avaludaiya kanavar baibilai paditthaar, nyaanasnaanamum edutthaar. “kōvappadaama irukkuradhukku avara paatthu naalu pēr katthukkira maadhiri ippa avar nadandhukkuraaru. engalukkulla ēdhaavadhu prachanai vandhuchunaakūda naanga orutthara orutthar mannikkiradhukku katthukkittōm” indha maatratthukku enna kaaranam endru elenaavē solgiraar: “engalōda kalyaana vaalkkai murinjidaama irukkuradhukkum enakku kidaikka vēndiya madhippu mariyaadhai kidaikkuradhukkum baibil niyamangaldhaan udhavi senjirukku.”—kolōseyar 3:13, 18, 19.
latchakkanakkaana kristhava pengal elenaavai maadhiridhaan unarugiraargal. ēnendraal, avargalum avargaludaiya kanavargalum baibil niyamangalinpadi vaalvadhaal sandhōshamaaga irukkiraargal. avargaludaiya kalyaana vaalkkaiyum nandraaga irukkiradhu. matra kristhavargalōdu palagumpōdhukūda endha thayakkamum illaamal sudhandhiramaaga avargalaal irukka mudigiradhu. avargalukku kidaikka vēndiya madhippu mariyaadhaiyum kidaikkiradhu.—yōvaan 13:34, 35.
kristhava aangalum pengalum oru unmaiyai purindhuvaitthirukkiraargal. adhaavadhu, manidhargal paavigalaaga irukkiraargal. avargalukku thavaru seiyum iyalbu irukkiradhu. ‘vīnaana vaalkkaiyai vaalum nilaikku thallappattirukkiraargal.’ aanaal, anbaana kadavulaagavum appaavaagavum irukkira yegōvaavidam nerungi pōgumpōdhu, ‘alivukkuriya adimaitthanatthilirundhu vidudhalai seiyappattu kadavuludaiya pillaigalukkuriya magimaiyaana vidudhalaiyai peruvaargal endra nambikkai’ avargalukku irukkiradhu. idhu evvalavu periya aasīrvaadham!—rōmar 8:20, 21.