ilainyargal kētkum kēlvigal
appaa ammaavōdu sandai pōdaamal samaadhaanamaaga iruppadhu eppadi?
ungalidam sila kēlvigal
yaarōdu ungalukku adikkadi sandai varum?
appaavōdu
ammaavōdu
evvalavu dhadavai indha maadhiri sandai varum?
eppōdhaavadhu
avvappōdhu
adikkadi
andha sandai evvalavu sīkkiratthil sari aagum?
udanē samaadhaanam aagividuvēn.
romba nēram vaakkuvaadham seidha piragudhaan sariyaagum.
evvalavu vaakkuvaadham seidhaalum sariyaagaadhu.
appaa ammaavōdu ungalukku adikkadi sandai varugiradhu endraal, andha prachinaiyai sariseiya avargaldhaan ēdhaavadhu seiya vēndum endru nīngal ninaikkalaam. aanaal, adikkadi sandai varaamal irukka… prachinaigalai sīkkiram sariseiya… nīngalum sila padigalai edukkalaam. avai ennenna endru indha katturaiyil paarkkalaam. adharku munbu, ivatrai therindhukollungal . . .
ēn sandai varugiradhu
yōsikkum vidham. chinna vayadhil irundhapōdhu yōsitthadhaivida valara valara nīngal adhigamaaga yōsikka aarambitthiruppīrgal. nīngal appadi yōsippadhaal ungalukkendru sila karutthugal irukkum, adhil nīngal urudhiyaagavum iruppīrgal. aanaal, adhē vishayangalai patri ungal appaa ammaavukku vēru karutthugal irukkalaam. eppadiyirundhaalum, “ungal appaavukkum ammaavukkum madhippu kodungal” endru baibil solgiradhu.—yaatthiraagamam 20:12.
vaalkkaiyin edhaarttham: ungalaal ētrukkolla mudiyaadha vishayatthai patri sandai pōdaamal pakkuvamaaga edutthu solvadharku mudhirchiyum thiramaiyum thēvai.
sudhandhiram. nīngal valara valara ungal appaa ammaa ungalukku niraiya sudhandhiram koduppaargal. aanaal, nīngal edhirpaarttha nēratthil alladhu nīngal edhirpaarttha alavukku ungalukku sudhandhiram kidaikkaamal irukkalaam. adhanaalkūda sandai varalaam. aanaalum, baibil ippadi solgiradhu: “ungal appaavukkum ammaavukkum kīlppadindhu nadangal.”—ebēsiyar 6:1.
vaalkkaiyin edhaarttham: appaa ammaa ungalukku ērkenavē kodutthirukkira sudhandhiratthai nīngal eppadi payanpadutthiyirukkirīrgal enbadhai porutthudhaan avargal ungalukku innum adhiga sudhandhiratthai koduppaargal.
nīngal enna seiyalaam
ungal pangil enna seiyalaam endru yōsiyungal. oru sandai varumpōdhu, mottha paliyaiyum ungal appaa ammaamēl pōdaamal, samaadhaanam pannuvadharku nīngal enna seiyalaam endru yōsitthuppaarungal. “oru sandai peridhaagiradhu endraal adharku ungal appaa ammaa enna sonnaargal enbadhu mattumē kaaranamaaga irukkaadhu. niraiya samayangalil, nīngal adharku eppadi badhil sonnīrgal enbadhum kaaranamaagividum. naam nidhaanamaaga pēsinaal evvalavu periya sandaiyaaga irundhaalum adhai īsiyaaga sariseidhuvidalaam” endru jefri endra oru ilainyar solgiraar.
baibil ippadi solgiradhu: “ungalaal mudindhavarai ellaarōdum samaadhaanamaaga irungal.”—rōmar 12:18.
kaadhukodutthu kēlungal. “kaadhukodutthu kētpadhudhaan iruppadhilēyē enakku kashtamaana vishayam” endru 17 vayadhu samanthaa otthukkolgiraal. aval ippadi thodarndhu solgiraal: “aanaal, appaa ammaa solvadhai pillaigal kaadhukodutthu kēttaal, pillaigal solvadhaiyum appaa ammaa kaadhukodutthu kētpaargal enbadhai naan therindhukondēn.”
baibil ippadi solgiradhu: “nandraaga kaadhukodutthu kētkiravargalaagavum, yōsitthu nidhaanamaaga pēsugiravargalaagavum irukka vēndum.”—yaakkōbu 1:19.
sandai enbadhu neruppu maadhiri—aarambatthilēyē kattuppadutthavillai endraal vīttaiyē eritthuvidum
nīngalum ungal appaa ammaavum orē ‘tīm’ enbadhai nyaabagam vaitthukkollungal. tennis vilaiyaattai karpanai seidhupaarungal. adhil nīngalum ungal petrōrum orē tīmaaga vilaiyaadugirīrgal. ungal tīm jeyikka vēndumendraal, nīngalum ungal petrōrum prachinai endra pandhai adikka vēndum; ungalukkullēyē aditthukkollakūdaadhu. aadem endra ilainyar ippadi solgiraan: “oru sandai varumpōdhu, pillaikku edhu nalladhu endru appaa ammaa yōsippaargal, thanakku edhu nalladhu endru pillai yōsippaan. appadi paartthaal, irandu pērudaiya kurikkōlum ondrudhaan.”
baibil ippadi solgiradhu: “matravargalōdu samaadhaanamaaga iruppadharku . . . ungalaal mudindha ellaavatraiyum seiyungal.”—rōmar 14:19.
ungal appaa ammaavai purindhu nadandhukollungal. “ennai maadhiriyē appaavum ammaavum periya periya prachinaigalōdu pōraadikkondirukkiraargal enbadhai yōsitthuppaarppadhu enakku prayōjanamaaga irukkiradhu” endru saaraa endra tīnēj pen solgiraal. kaarlaa endra ilam pen innum orupadi mēlē pōi ippadi seivadhaaga solgiraal: “en appaa ammaavudaiya idatthil ennai vaitthu paarkka naan muyarchi seivēn. naan oru pillaiyai valarkkumpōdhu idhēmaadhiri oru sūlnilaimai vandhaal naan enna yōsippēn? edhu en pillaikku sariyaanadhaaga irukkum?”
baibil ippadi solgiradhu: “ungaludaiya nalanil mattumē akkarai kaattaamal, matravargaludaiya nalanilum akkarai kaattungal.”—pilippiyar 2:4.
kīlppadindhu nadangal. nīngal kīlppadindhu nadakka vēndum endrudhaan baibilum solgiradhu. (kolōseyar 3:20) appadi seidhaal, otthuppōvadhu ungalukku sulabamaaga irukkum. “en appaa ammaa enna solgiraargalō adhai seiyumpōdhu en vaalkkai ‘tenshan’ illaamal irukkiradhu. enakkaaga avargal etthanaiyō vishayangalai vittukkodutthirukkiraargal. avargalukkaaga naan idhaikkūda seiyavillaiyendraal eppadi!” endru kēran endra ilam pen solgiraal. sandaiyai thavirkka oru sirandha vali, kīlppadivadhudhaan!
baibil ippadi solgiradhu: “viragu illaiyendraal neruppu anaindhuvidum.”—nīdhimoligal 26:20.
tips. ungalukku pēsuvadhu kashtamaaga irundhaal, nīngal enna ninaikkirīrgal enbadhai oru pēpparil eludhi kodungal alladhu mesējaaga anuppungal. “naan saanthamaaga pēsuvadharku sariyaana mananilaiyil illaadhapōdhu appadi seivēn. appadi seivadhu, katthi pēsaamal irukkavum piragu varutthappadumpadi edhaiyaavadhu pēsividaamal irukkavum udhavugiradhu” endru alisaa endra tīnēj pen solgiraal.