baibil aalaiyē maatrum sakthi padaitthadhu
“aasaippattadhu ellaamē enakku kidaitthadhu”
pirandha varusham: 1962
pirandha naadu: kanadaa
ennai patri: olukkakkēdaana vaalkkai vaalndhēn
en kadandhakaala vaalkkai
kanadaavil irukkira kiyubek maagaanatthilēyē miga periya nagaram maantrīl; angudhaan naan pirandhēn. enakku oru akkaa, irandu thambigal. ammaavum appaavum engalai paasamaaga valartthaargal; rōsmaant endra idatthil engal vaalkkai amaidhiyaana nīrōdai pōl ōdikkondirundhadhu.
chinna vayadhilirundhē enakku baibil endraal romba pidikkum. ennudaiya 12-vadhu vayadhil, yēsuvin vaalkkaiyai patri pudhiya ērpaattil rasitthu paditthadhu enakku innamum nyaabagam irukkiradhu. avar, matravargalidam kaattiya anbum karisanaiyum en manadhai thottadhu; adhanaal, avarai pōla aaga vēndum endru aasaippattēn. aanaal, valaravalara andha aasai padippadiyaaga maraindhupōnadhu, ketta aatkalōdu palaga aarambitthēn.
en appaa saaksōfōn (Saxophone) isaikkaruvi vaasippavar. thannudaiya isaikkaruviyai thandhadhu mattumillaamal, isaimēl thaniyaadha thaagatthaiyum avar enakkul ērpadutthinaar. adharku piragu, isaidhaan ennudaiya uyirmūchaanadhu. isai enakku romba piditthirundhadhaal, gittaar (Guitar) vaasikka katrukkondēn. sīkkiratthil, sila nanbargalōdu sērndhu raak isaikkulu ondrai aarambitthēn; naangal niraiya isai nigalchigalai nadatthinōm. isai ulagatthin prabalamaana thayaarippaalargal silar andha nigalchigalai paartthuvittu enakku vaaippu thara munvandhaargal. oru periya rekkaard kampeniyin kaantraakt enakku kidaitthadhu. ennudaiya isai rombavē prabalamaanadhu; kiyubek mulukka rēdiyōvil thavaraamal oliparappappattadhu.
naan aasaippattadhu ellaamē enakku kidaitthadhu. ilam vayadhilēyē pērumpugalum petrēn. enakku pidittha vēlai seidhu kainiraiya panam sambaadhitthēn. dhinamum kaalaiyil, udarpayirchi seiya jimmukku pōnēn, pēttigal kodutthēn, rasigargalukku aattōgraaf pōttu kodutthēn, tivi nigalchigalil kalandhukondēn. raatthiriyil, isai nigalchigal nadatthinēn, paarttigalukku pōnēn. rasigar kūttatthin thollaiyaal ērpatta mana alutthatthai samaalikka ilam vayadhilirundhē madhubaanam kudikka aarambitthēn; piragu, bōdhai porulgalaiyum edutthukkolla aarambitthēn. konjamkūda poruppillaamal nadandhukondēn; olukkakkēdaana vaalkkai vaalndhēn.
silar ennudaiya vaalkkai muraiyai paartthu poraamaippattaargal. ēnendraal, velitthōtratthil naan romba sandhōshamaaga iruppadhupōl therindhadhu. aanaal, adimanadhil verumai unarvu ennai vaatti vadhaitthadhu, adhuvum thanimaiyil irundhapōdhu rombavē vaatti vadhaitthadhu. manachōrvum kavalaiyum ennai aattippadaitthadhu. naan pugalin uchiyil irundhapōdhu, ennudaiya thayaarippaalargalil irandu pēr thidīrendru aids (AIDS) nōyaal irandhupōnaargal. enakku bayangara adhirchi! isaiyai naan nēsitthaalum, ennudaiya vaalkkai muraiyai naan rombavē verutthēn.
baibil en vaalkkaiyai maatriyadhu
naan pugalin uchiyil irundhaalumkūda, indha ulagatthil ēdhōvondru padumōsamaaga iruppadhu pōla unarndhēn. illaiyendraal, indha ulagatthil ēn indhalavu aniyaayam nadakka vēndum endru yōsitthēn. kadavul ēndhaan endha nadavadikkaiyum edukkaamal summaa irukkiraarō endru yōsitthēn. idharkellaam badhil kidaikka vēndumendru naan adikkadi jebam seidhēn. orumurai isai nigalchigalukkaaga sutruppayanam seidhukondirundhapōdhu, ōivedukka konja nēram kidaitthadhu. appōdhu marubadiyum baibilai padikka aarambitthēn. padittha niraiya vishayangal enakku puriyavillai endraalum, indha ulagatthin mudivu sīkkiram varappōgiradhu enbadhai mattum ennaal purindhukolla mudindhadhu.
baibilai paditthukkondirundhapōdhu, vanaandharatthil yēsu oru samayam 40 naatkalukku viradham irundhadhai patriya padhivai paditthēn. (matthēyu 4:1, 2) adhanaal, ‘naanum yēsu maadhiriyē viradhamirundhaa, oruvēlai kadavul enakkumkūda thannai velippadutthuvaar’ endru ninaitthukkondu, viradhamirukka oru thēdhiyai kuritthēn. naan viradham irukkappōvadharku irandu vaarangalukku munbu, yegōvaavin saatchigal irandu pēr en vīttu kadhavai thattinaargal; avargalukkaaga naan ērkenavē kaatthukkondirundhavan pōla avargalai vīttukkul alaitthēn. jaak endra yegōvaavin saatchiyudaiya mugatthai paartthu, “naama indha ulagatthōda kadaisi naatkalladhaan vaalrōmnu eppadi therinjukkaradhu?” endru kēttēn. udanē avar thannudaiya baibilai thirandhu 2 thīmōtthēyu 3:1-5-ai vaasitthu kaatti vilakkinaar. adharku piragu, andha irandu pēridamum kēlvikkumēl kēlvi kēttēn. avargal koduttha badhilgal nyaayamaanadhaaga irundhana, enakku thirupthiyalitthana. ellaa badhilgalaiyum avargal baibililirundhē kaattinaargal, appadiyē asandhupōnēn. avargaludaiya sila sandhippugalukku piragu, viradhamirukka thēvaiyillai enbadhai purindhukondēn.
yegōvaavin saatchigalidam thavaraamal baibil padikka aarambitthēn. konja naatkalilēyē, ennudaiya nīlamaana thalaimudiyai vettinēn; angirundha raajya mandram ondril kristhava kūttangalukku pōnēn. raajya mandratthil irundhavargal ennai anbaaga varavētra vidham en manadhai negila vaitthadhu; ‘idhudhaan satthiyam!’ enbadhai enakku unartthiyadhu.
baibil padippilirundhu katrukkonda vishayangalai kadaippidippadharku, vaalkkaiyil periya periya maatrangalai seiya vēndiyirundhadhu. mudhalaavadhu, bōdhai palakkatthai niruttha vēndiyirundhadhu, olukkakkēdaana vaalkkaiyai vittolikka vēndiyirundhadhu. adhumattumalla, suyanalamaaga yōsippadhai nirutthivittu, matravargalmīdhu adhiga akkarai kaatta vēndiyirundhadhu. naan otrai petrōraaga irundhadhaal, en irandu pillaigaludaiya unarchippūrva thēvaigalaiyum aanmīga thēvaigalaiyum gavanitthukkolla vēndiyirundhadhu. adhanaal, ennudaiya isai payanatthai vittuvittu, kuraindha sambalatthukku oru fēktariyil vēlaikku sērndhēn.
indha maatrangalaiyellaam seivadhu enakku sulabamaaga irukkavillai. bōdhai palakkatthai vittuvida muyarchi seidhapōdhu, udalnala prachinaigal ērpattana; adharku piragu sila samayangalil, indha palakkatthai vida mudiyaamal kashtappattēn. (rōmar 7:19, 21-24) olukkakkēdaana vaalkkai muraiyai viduvadhu rombavē siramamaaga irundhadhu. adhōdu, ennudaiya pudhiya vēlai ennai sakkaiyaaga pilindhedutthadhu; kuraindha varumaanam en manadhai sōrndhupōga seidhadhu. ōr isai kalainyanaaga irandē maninēratthil sambaadhittha panatthai, mūndru maadham paadupattu sambaadhikka vēndiyirundhadhu.
ippadippatta kashtamaana maatrangalai seivadhil urudhiyaayirukka jebam enakku udhavi seidhadhu. baibilai thavaraamal vaasitthadhumkūda rombavē udhaviyadhu. sila baibil vasanangal ennai migavum urchaagappadutthina. adhil ondru, 2 korindhiyar 7:1. kristhavargal thangaludaiya ‘udalilirundhum ullatthilirundhum ellaa karaigalaiyum nīkki thangalai sutthappadutthikkollumpadi’ adhu solgiradhu. ketta palakkangalai vittuvida mudiyum endra nambikkaiyai enakku koduttha innoru vasanam pilippiyar 4:13. “ennai balappadutthugiravar mūlam ellaavatraiyum seiya enakku balam irukkiradhu” endru andha vasanam solgiradhu. kadaisiyil, yegōvaa dhēvan ennudaiya jebangalukku badhil kodutthaar; baibil satthiyangalai purindhukollavum avatrai kadaippidikkavum udhavi seidhaar. adhanaal ennudaiya vaalkkaiyai avarukku arppanikka thīrmaanitthēn. (1 pēdhuru 4:1, 2) piragu 1997-il, oru yegōvaavin saatchiyaaga aanēn.
enakku kidaittha nanmaigal
ennudaiya palaiya vaalkkai muraiyai vidaamal irundhirundhaal, naan ippōdhu kandippaaga uyirōdu irundhirukka maattēn. aanaal ippōdhu, naan unmaiyaana sandhōshatthai anubavitthu varugirēn. en anbu manaivi elvi, enakku kadavul koduttha parisu endrudhaan solla vēndum! naangal iruvarum ippōdhu mulunēra ūliyargalaaga, matravargalukku baibilai katrukkodukkirōm. idhanaal, naan adhiga sandhōshamaagavum thirupthiyaagavum irukkirēn. yegōvaa ennai avaridam īrtthiruppadhai ninaitthu naan rombavē sandhōshappadugirēn.—yōvaan 6:44.