kudumba speshal
thōlviyilirundhu mīnduvara pillaigalukku eppadi udhavalaam?
vaalkkaiyil ēdhōvoru kattatthil thōlvigalaiyō ēmaatrangalaiyō ungal pillaigal sandhikka vēndiyirukkalaam. avatrilirundhu mīnduvaruvadharku avargalukku eppadi udhavalaam?
nīngal therindhukolla vēndiyavai
thōlvigal ērpaduvadhu sagajamdhaan! “naam ellaarum pala dhadavai thavaru seigirōm” endru baibil solgiradhu. (yaakkōbu 3:2) appadiyendraal, pillaigalum thavaru seivaargal! aanaal, thōlvigalaal sila nanmaigalum irukkindrana. udhaaranatthukku, thōlviyilirundhu mīnduvaruvadharkaana thiramaiyai valartthukkolvadharku avai vaaippalikkindrana. pirakkumpōdhē pillaigalukku indha thiramai illaiyendraalum, adhai avargalaal valartthukkolla mudiyum. “‘naan onnum thōtthupōgalaiyē’nu solli pillainga thangalaiyē ēmaatthikkuradhukku badhilaa, thōlviyilirundhu paadangala katthukkuradhudhaan nalladhunguradha naanum en kanavarum purinjikkittōm. appadi avanga katthukkittaadhaan, edhirpaartthadhu nadakkaadhappō sōrndhupōyida maattaanga” endru lōrē solgiraar.
pillaigal niraiya pēr, thōlvigal ērpadumpōdhu thuvanduvidugiraargal. thōlviyai samaalikka sila pillaigalukku therivadhillai. ēnendraal, thōlvigalukku thangal pillaigal kaaranam kidaiyaadhu endru appaa - ammaa sollividugiraargal. udhaaranatthukku, pillaigal kuraivaana madhippen edutthaal, avargaludaiya aasiriyarmēl appaa ammaa palipōdugiraargal. pillaigalukkum avargaludaiya nanbargalukkum idaiyil ēdhaavadhu prachinai vandhuvittaal, eduttha eduppilēyē thangal pillaigaludaiya nanbargalmēldhaan thavaru endru sollividugiraargal.
pillaigal seiyum thavarugalilirundhu ellaa samayatthilum appaa - ammaa avargalai paadhugaatthaal, thaangal seidhadhu thavaru enbadhaiyum, andha thavarai īdukatta ēdhaavadhu seiya vēndiyadhu avasiyam enbadhaiyum pillaigal eppadi purindhukolvaargal?
nīngal seiya vēndiyavai
pillaigal enna seigiraargalō adharkaana vilaivugalai avargal anubavitthudhaan aagavēndum enbadhai katrukkodungal.
baibil ippadi solgiradhu: “oruvan edhai vidhaikkiraanō adhaiyē aruvadai seivaan.”—galaatthiyar 6:7.
nammudaiya seyalgalukkaana vilaivugalai naam thavirkka mudiyaadhu. ilappugalukku naam īdukattidhaan aagavēndum! thavarugalukkaana dhandanaiyai anubavitthudhaan thīravēndum!! naam enna seidhaalum adharkendru sila vilaivugal irukkum enbadhai pillaigal purindhuvaitthirukka vēndum. ēdhaavadhu thavaru nadandhuvittaal, adhil thangalukkum oru pangu irukkiradhu enbadhai ētrukkolla pillaigal palagikkolla vēndum. adhanaal, ungal pillaigal thavaru seiyumpōdhu, andha paliyai thūkki matravargalmēl pōdaadhīrgal. adharku badhilaaga, avargaludaiya vayadhukku thagundhapadi, avargal seidha thavarugalukkaana vilaivugalai anubavikkumpadi vittuvidungal. avargal seiyum ovvoru thavarukkum sila vilaivugal irukkum enbadhai avargal purindhukolla vēndum, illaiyaa?
thīrvugalai kandupidikka pillaigalukku udhavungal.
baibil ippadi solgiradhu: “nīdhimaan ēlu dhadavai vilundhaalum marubadiyum elundhu nirpaan.”—nīdhimoligal 24:16.
thōlvigal ērpadumpōdhu nammudaiya manadhu valikkum. aanaal, adhōdu nammudaiya vaalkkai mudindhuviduvadhillai. ‘enakku ippadi nadandhirukkavē kūdaadhu’ endru ungal pillai ninaikkalaam. andha samayatthil, adhaiyē ninaitthu varutthappattukkondiruppadhil endha prayōjanamum illai enbadhaiyum, thīrvugalai kandupidippadhudhaan mukkiyam enbadhaiyum sollikkodungal. udhaaranatthukku, ungaludaiya paiyan parītchaiyil ‘feyil’ aagivittaal enna seiyalaam? nandraaga paditthaal aduttha dhadavai ippadi oru nilaimai varaadhu enbadhai puriyavaiyungal. (nīdhimoligal 20:4) ungaludaiya magalukkum avaludaiya thōlikkum oru prachinai iruppadhu ungalukku theriyavarumpōdhu enna seiyalaam? yaarmīdhu thavaru irundhaalum sari, ungal magalē pōi avaludaiya thōliyidam mannippu kētpadharkum, prachinaiyai sari seivadharkum katrukkodungal.—rōmar 12:18; 2 thīmōtthēyu 2:24.
thangalai patri alavukku adhigamaaga ninaikkaamal iruppadharku pillaigalukku udhavungal.
baibil ippadi solgiradhu: ‘ungalil yaarum thannai patri alavukku adhigamaaga ennaamal . . . irukkumpadi . . . ellaarukkum solgirēn.’—rōmar 12:3.
matra pillaigalaivida nī thaan ‘best’ endru ungal pillaigalidam solvadhu yadhaartthamaagavum irukkaadhu, avargalukku udhaviyaagavum irukkaadhu. ēnendraal, nandraaga padikkum pillaigal ellaa samayatthilum nalla madhippen eduppaargal endru solla mudiyaadhu. nandraaga vilaiyaadum pillaigal ellaa samayatthilum jeyippaargal endrum solla mudiyaadhu. adhanaal, pillaigal thangalai patri alavukku adhigamaaga ninaikkaamal irundhaal, thōlvigalaiyum ēmaatrangalaiyum avargalaal nandraaga samaalikka mudiyum.
kashtangal nammai balappadutthum endrum sagipputthanmaiyai valartthukkolla udhavum endrum baibil solgiradhu. (yaakkōbu 1:2-4) adhanaal, ungal pillaigal thōlvigalaiyum ēmaatrangalaiyum sandhikkumpōdhu, avatrai sariyaana vidhatthil paarppadharku avargalukku udhavungal.
endha oru thiramaiyaiyum katrukkoduppadharku nēramum muyarchiyum avasiyam. adhēpōl, thōlviyilirundhu mīnduvaruvadharkaana thiramaiyai pillaigalukku katrukkoduppadharkum nēramum muyarchiyum avasiyam. nīngal ippadi seidhaal, pillaigal valarndhu aalaagumpōdhu, avargalukku romba prayōjanamaaga irukkum. “prachinaigalai samaalikka therindha tīnēj pillaigal, avvalavu sīkkiratthil aabatthaana kaariyatthilum muttaalthanamaana kaariyatthilum irangivida maattaargal. edhirpaarkkaadha vishayangal ēdhaavadhu nadandhaal adhai nandraaga samaalippaargal” endru letting gō vith lav and kaanfidens endra butthagam solgiradhu. prachinaigalilirundhu mīnduvarum kalaiyai pillaigal ippōdhē katrukkondaal, valarndhu aalaanadharku piragu avargalukku romba udhaviyaaga irukkum.
tips: munmaadhiri vaiyungal. ungal vaalkkaiyil varum ēmaatrangalai nīngal eppadi samaalikkirīrgalō, adhai vaitthu ungal pillaigalukku payirchi kodungal.