nyaayiru, aagast 10
unmaiyaana nanban ellaa samayatthilum anbu kaattugiraan. kashta kaalangalil udhavuvadharkaaga pirandha sagōdharanaaga irukkiraan.—nīdhi. 17:17.
yūdhēyaavil oru periya panjam vandhapōdhu, andhiyōkiyaavil irukkira sagōdhara sagōdharigal “ovvoruvarum thangalaal mudindha nivaarana udhavigalai yūdhēyaavil irundha sagōdharargalukku seiya vēndumendru thīrmaanitthaargal.” (ap. 11:27-30) panjatthaal baadhikkappatta sagōdhara sagōdharigal romba dhūratthil irundhaalum, andhiyōkiyaavil irundha kristhavargal avargalukku udhavi seiya vēndum enbadhil urudhiyaaga irundhaargal. (1 yō. 3:17, 18) pēralivinaal sagōdhara sagōdharigal baadhikkappattiruppadhu theriyavarumpōdhu, indru nammaalum karisanai kaatta mudiyum. avargalukku udhavi seiya naam thayaaraaga irukkalaam. oruvēlai, nivaarana vēlaiyil kalandhukondu udhavi seiyalaamaa endru mūppargalidam kētkalaam, ulagalaaviya vēlaikkaaga nankodai kodukkalaam, pēralivinaal baadhikkappattavargalukkaaga jebam seiyalaam. uyir vaala thēvaiyaana adippadai vishayangal kidaippadharku sagōdhara sagōdharigalukku udhavi thēvaippadum. nam raajaavaana yēsu indha ulagatthai nyaayanthīrkka varum samayatthil avarudaiya paarvaiyil naam karisanai ullavargalaaga therindhaal, ‘vaarungal . . . arasaangatthai sondhamaakkikkollungal’ endru yēsu nammidam solvaar.—mat. 25:34-40. w23.07 4 ¶9-10; 6 ¶12
thingal, aagast 11
nīngal nyaayamaanavargal enbadhu ellaarukkum therindhirukkattum.—pili. 4:5.
“valithavarippōna aadugalai pōl irukkira isravēl makkalidam” prasangippadharkaagatthaan yēsu būmikku anuppappattaar. aanaalum, valaindhukodukkiravaraaga nadandhukondaar. ‘pēi piditthirukkira’ thannudaiya magalai gunappaduttha solli oru pen, yēsuvidam kenji kēttaal. andha pen oru isravēlaraaga illaavittaalumkūda, yēsu avalmēl karisanai kaattinaar, avaludaiya magalai gunappadutthinaar. (mat. 15:21-28) innoru udhaaranatthai paarungal. “ennai odhukkitthallugiravanai . . . naanum odhukkitthalluvēn” endru yēsu orusamayam solliyirundhaar. (mat. 10:33) aanaal, mūndru dhadavai thannai theriyaadhu endru sonna pēdhuruvai yēsu odhukkitthallinaaraa? illai. pēdhuru manam thirundhiyadhaiyum, avar vaitthirundha visuvaasatthaiyum yēsu ninaitthu paartthaar. uyirtthelundha piragu, pēdhuruvai yēsu sandhitthaar. thaan avarai mannitthadhaiyum avar mēl anbu vaitthirundhadhaiyum kandippaaga pēdhuruvidam yēsu solliyiruppaar. (lū. 24:33, 34) yegōvaavum yēsu kristhuvum valaindhukodukkiravargal. naamum nyaayamaanavargalaaga, adhaavadhu valaindhukodukkiravargalaaga, irukka vēndumendru yegōvaa edhirpaarkkiraar. w23.07 21 ¶6-7
sevvaai, aagast 12
inimēl maranam irukkaadhu.—veli. 21:4.
pūnjōlai būmiyai patri yegōvaa koduttha vaakkurudhi niraivērumaa endru sandhēgappadugiravargalidam enna sollalaam? mudhalil, yegōvaavē indha vaakkurudhiyai kodutthirukkiraar. “simmaasanatthil utkaarndhirukkiravar, ‘idhō! naan ellaavatraiyum pudhidhaakkugirēn’ endru sonnaar” endru baibil solgiradhu. koduttha vaakkai kaappaatruvadharkaana nyaanamum, sakthiyum, aasaiyum yegōvaavukku irukkiradhu. irandaavadhaaga, avar koduttha vaakku ērkenavē niraivērivittadhupōl avar solgiraar. adhu kandippaaga nadakkum endru avarukku theriyum. “indha vaartthaigal nambagamaanavai, unmaiyaanavai . . . ivai niraivērivittana!” endru avar solliyirukkiraar. mūndraavadhaaga, yegōvaa oru vishayatthai seiya aarambitthaal adhai kandippaaga nallapadiyaaga seidhu mudippaar. idhaitthaan, “aalpaavum omēgaavum naanē” endra vaartthaigal kaattugindrana. (veli. 21:6) saatthaan oru poiyan enbadhaiyum, avan kandippaaga thōtruppōvaan enbadhaiyum yegōvaa nirūbippaar. “idhu nambugira maadhiriyē illai” endru yaaraavadhu sonnaal, velippadutthudhal 21:5, 6-ai kaattungal. yegōvaa vaakkurudhi kodutthadhu mattumallaamal kaiyelutthu pōttu koduttha maadhiri uttharavaadhatthaiyum kodutthirukkiraar enbadhai kaattungal.—ēsaa. 65:16. w23.11 7 ¶18-19