vaalkkaiyum ūliyamum kūttatthukku thayaarikka thēvaiyaana thagavalgal
© 2024 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
janavari 6-12
baibilil irukkum pudhaiyalgal sangīdham 127-134
petrōrgalē—ungal sotthai batthiramaaga paartthukkollungal
yegōvaavin kudumbatthil ungalukku irukkum idatthai uyarvaaga madhiyungal
9 pillaigalai petredukkum thiranai manidhargalukku kodutthirukkiraar. yegōvaavai nēsikkavum avarukku sēvai seiyavum pillaigalukku katrukkodukkum poruppaiyum kodutthirukkiraar. nīngal oru petrōraa? appadiyendraal, yegōvaa kodutthirukkira indha thiranaiyum poruppaiyum nīngal uyarvaaga madhikkirīrgalaa? dhēvathūdhargalukku yegōvaa niraiya thirangalai kodutthirundhaalum pillaigalai petredukkum thiran avargalukku illai. idhai manadhil vaitthu, pillaigalai valarkkum poruppai mukkiyamaaga ninaiyungal. “yegōvaa solgira vidhatthil avargalai kanditthu, avar tharugira butthimadhiyinpadi” valarkkum poruppai yegōvaa ungalai nambi kodutthirukkiraar. (ebē. 6:4; ubaa. 6:5-7; sang. 127:3) adhai nallapadiyaaga seivadharkum udhavugiraar. amaippai payanpadutthi prasurangal, vīdiyōkkal, paadalgal, vebsaittil irukkum katturaigal ena niraiya udhavi seigiraar. nammudaiya pillaigalai yegōvaavum yēsuvum romba nēsikkiraargal enbadhu thelivaaga therigiradhu. (lū. 18:15-17) petrōrgal yegōvaavai nambiyirukkumpōdhum... pillaigalai nallapadiyaaga paartthukkolvadharku mudindhadhaiyellaam seiyumpōdhum... yegōvaa sandhōshappadugiraar. ippadi seiyum petrōrgal, yegōvaavin kudumbatthil endrendraikkum oruvaraaga iruppadharku pillaigalukku udhavugiraargal.
w19.12 pa. 26-27 paaraa 20
petrōrgalē, yegōvaavai nēsikka pillaigalukku sollikkodungal
20 pillaigalai purindhukollungal. 127-aam sangīdham, pillaigalai ambugalukku oppidugiradhu. (sangīdham 127:4-ai vaasiyungal.) podhuvaaga, ellaa ambugalum orēmaadhiri irukkaadhu. sila ambugal ulōgatthaal seiyappattirukkum, sila ambugal maratthaal seiyappattirukkum. avatrin alavugalum orēmaadhiri irukkaadhu. sila ambugal periyadhaaga irukkum, sila ambugal siriyadhaaga irukkum. adhēpōl, pillaigalum orēmaadhiri iruppadhillai. adhanaal, ovvoru pillaikkum eppadi payirchi kodukka vēndum endru appaa ammaa mudivu seiya vēndum. isrēl naattil vaalgira oru thambadhi, thangaludaiya irandu pillaigalaiyum nallapadiyaaga valartthaargal. andha pillaigalum yegōvaavukku sēvai seidhu varugiraargal. andha thambadhiyaal idhai eppadi saadhikka mudindhadhu? “ovvoru pillaikkum thanitthaniyaa baibil padippu nadatthinōm” endru avargal solgiraargal. ippadi seidhadhu avargalukku prayōjanamaaga irundhadhu. ippadi seivadhu thangal kudumbatthukkum prayōjanamaaga irukkumaa endru andhandha kudumba thalaivargal mudivu seiyalaam.
pudhaiyalgalai thōndi edungal
w00 5/15 pa. 27 paaraa. 3-5
dhēvanudaiya aalayatthil selippaana oliva maram
migavum payanulla indha oliva maram dheivīga aasīrvaadhangalai nandraagavē sittharikkiradhu. kadavul bayamulla oru manidhan evvaaru aasīrvadhikkappadugiraan? “un manaivi un vīttōrangalil kanitharum dhraatchakkodiyai pōl iruppaal” enbadhaaga sangīdhakkaaran paadinaar. “un pillaigal un pandhiyai sutrilum olivamara kandrugalaippōl iruppaargal.” (sangīdham 128:3) indha “olivamara kandrugal” yaavai? sangīdhakkaaran ivaigalai pillaigalukku ēn oppidugiraar?
oliva maratthin visēsham ennavendraal adhan adimaram pudhidhu pudhidhaaga thulir vittukkondē irukkum. vayadhaagum pōdhu adimaram, oru kaalatthil palanthandhadhu pōla kani kodukkaamal irukkalaam. appōdhu indha maratthai valarppavargal pala kandrugalai alladhu ilangilaigalai appadiyē valaravittu viduvaargal. ivai maratthōdu sērndhu adhan mukkiya paagamaagividum. siridhu kaalam kalitthuppaartthaal andha valumikka adimaratthai sutri mūndru alladhu naangu kandrugal pandhiyai sutriyirukkum pillaigalai pōlirukkum. indha kandrugalukkum thaaimaratthin adhē vērgaldhaan irukkum. ivai anaitthum sērndhu amōgamaaga kanikodukkum.
oliva maratthin indha thanichirappaana amsam, petrōrin valumikka aavikkuriya vērilirundhu balatthai petru magangalum magalgalum visuvaasatthil evvaaru urudhiyaaga valaramudiyum enbadhai alagaaga vilakkugiradhu. pillaigal valarndhuvarugaiyil, kanikoduppadhil avargalum sērndhukondu petrōrukku aadharavaai iruppar. thangalōdukūda thangal pillaigal yegōvaavai sēvippadhai paarkkum petrōrin magilchikku alavē irukkaadhu.—nīdhimoligal 15:20.
janavari 13-19
baibilil irukkum pudhaiyalgal sangīdham 135-137
“nam ejamaan matra ellaa dheivangalaiyumvida uyarndhavar”
w15 6/15 pa. 6 paaraa 15
kristhu kadavuludaiya vallamaiyaaga irukkiraar
15 yegōvaadhaan iyarkai sakthigalai kattuppadutthum vallamaiyai yēsuvukku kodutthirukkiraar. appadiyendraal, sarva sakthi padaittha yegōvaa dhēvanaal nichayam iyarkai sakthigalai kattuppaduttha mudiyum enbadhu thelivaaga therigiradhu. udhaaranatthirku, peruvellam varuvadharku munbu nōvaavidam yegōvaa, ‘innum ēlunaal sendrapinbu, naarpadhunaal iravum pagalum būmiyinmēl malaiyai varushikkappannuvēn’ endru sonnaar. (aadhi. 7:4) adhēpōl yaatthiraagamam 14:21-il, ‘kartthar balattha kīlkaatrinaal samutthiram odhungumpadi seidhaar’ endru vaasikkirōm. adhōdu yōnaa 1:4-il, “kartthar samutthiratthinmēl perungaatrai varavittaar; adhinaal kadalilē kappal udaiyumendru ninaikkatthakka periya kondhalippu undaayitru” endrum vaasikkirōm. idhaiyellaam paarkkumpōdhu, pudhiya ulagatthil yegōvaa iyarkai sakthigalai kattuppadutthuvaar enbadhil nichayamaaga irukkalaam.
yegōvaavin maaraadha anbaal ungalukku enna nanmai?
16 yegōvaa namakku adaikkalamaaga irukkumvarai edhai ninaitthum naam bayappada vēndiyadhillai. aanaalum, sila samayangalil naam sōrndhupōi appadiyē utkaarndhuvidalaam. appōdhu yegōvaa enna seivaar? (sangīdham 136:23-ai vaasiyungal.) avarudaiya kaigalaal nammai thaanguvaar. nammudaiya kaiyai piditthu nammai thūkkividuvaar. munbu seidhadhai pōlavē marubadiyum avarukku surusuruppaaga sēvai seivadharku udhavuvaar. (sang. 28:9; 94:18) naam eppadi prayōjanam adaigirōm? yegōvaavin udhavi namakku eppōdhumē irukkiradhu enbadhai purindhukondaal irandu vishayangalai naam marakka maattōm. ondru, indha ulagatthil naam engirundhaalum avar namakku adaikkalamaaga iruppaar. irandu, nammudaiya anbaana appaa yegōvaa nammēl akkaraiyaaga iruppaar.
pudhaiyalgalai thōndi edungal
it-1-E pa. 1248
yaa
indha ōrelutthu vaartthai, yegōvaavai manadhaara pugalvadharkaaga podhuvaaga payanpadutthappattirukkiradhu. edhirigalidamirundhu yegōvaa thangalai kaappaatri vetri thandhapōdhu sandhōshatthil indha vaartthaiyai kadavuludaiya makkal payanpadutthinaargal. yegōvaavin vallamaiyai pugalvadharkaagavum idhai payanpadutthinaargal. sangīdham 104:35-ildhaan “‘yaa’vai pugalungal!” (allēlūyaa!) endra vaartthaigal mudhalmudhalil payanpadutthappattirukkindrana. baibilil matra idangalil, “yaa” endra vaartthai paadalgalilum jebangalilum payanpadutthappattirukkiradhu. (yaath 15:2) ēsaayaa, kadavuludaiya peyarai valiyurutthuvadharkaaga “yaa yegōvaa” endru irandaiyum sērtthu payanpadutthinaar. (ēsaa 12:2; 26:4) esēkkiyaa arpudhamaana vidhatthil gunamaana piragu, “yaa” endra vaartthaiyai thirumba thirumba payanpadutthuvadhan mūlam avarudaiya sandhōshatthai kaattinaar. (ēsaa 38:9, 11) innum sila sangīdhangalil, yegōvaa kaappaatriyadharkum, paadhugaatthadharkum, thirutthiyadharkum nandri solvadharkaaga seiyappatta jebangalil “yaa” endra vaartthai payanpadutthappattirukkiradhu.—sang 94:12; 118:5, 14.
janavari 20-26
baibilil irukkum pudhaiyalgal sangīdham 138-139
bayatthil pinvaangaadhīrgal
sabaiyil yegōvaavai pugalungal
10 badhil solvadharku kaiyai thūkka vēndum endru ninaikkum ovvoru dhadavaiyum ungalukku padapadappaaga irukkiradhaa? unmai ennavendraal, badhil solgira niraiya pērukku oruvidhamaana bayam irukkatthaan seigiradhu! ungaludaiya bayatthai samaalippadharku munbu, andha bayatthukkaana kaaranatthai kandupidikka vēndum. solla ninaitthadhai marandhuviduvīrgal endrō thavaraaga sollividuvīrgal endrō bayappadugirīrgalaa? matravargalai pōla arumaiyaana badhilgalai solla mudiyaadhu endru kavalaippadugirīrgalaa? ippadippatta bayatthai oru nalla ariguri endru sollalaam. ēnendraal, nīngal manatthaalmaiyaaga irukkirīrgal enbadhaiyum ungalaivida matravargalai uyarvaaga ninaikkirīrgal enbadhaiyum idhu kaattugiradhu. indha gunam yegōvaavin paarvaiyil arumaiyaanadhu! (sang. 138:6; pili. 2:3) irundhaalum, nīngal avarai pugala vēndum endrum kūttatthukku vandhirukkum matravargalai urchaagappaduttha vēndum endrum avar virumbugiraar. (1 the. 5:11) avar ungalmīdhu anbu vaitthiruppadhaal, ungalukku thēvaiyaana dhairiyatthai nichayam koduppaar.
sabai kūttangalil oruvarai oruvar urchaagappadutthungal
7 munbu vandha kaavarkōbura idhalgalil irukkum aalōsanaigalai edutthu paarppadhu ungalukku udhaviyaaga irukkum. adhil oru aalōsanai ennavendraal, nandraaga thayaarikka vēndum. (nīdhi. 21:5) kūttangalil paarkkappōgum vishayangalai nīngal nandraaga therindhu vaitthirundhaal, badhil sollumpōdhu andhalavukku bayamaaga irukkaadhu. adhōdu, surukkamaaga badhil sollungal. (nīdhi. 15:23; 17:27) ēnendraal, ōriru varigalil surukkamaaga badhil sollumpōdhu, sariyaaga solli mudippōmaa endra bayam namakku irukkaadhu. adhumattumalla, chinna chinna badhilgalaitthaan sagōdhara sagōdharigalaal sulabamaaga purindhukolla mudiyum. ungal sondha vaartthaigalil surukkamaaga badhil sollumpōdhu, nandraaga thayaaritthirukkirīrgal... padikkira vishayangalai nandraaga purindhu vaitthirukkirīrgal... endrellaam thelivaaga theriyum.
pudhaiyalgalai thōndi edungal
it-1-E pa. 862 paaraa 4
mannippu
illai. kristhavargal thangal manadhai kaayappadutthugiravargalai mannikka vēndumendru kadavul edhirpaarkkiraar, adhu etthanai dhadavaiyaaga irundhaalum sari! (lū 17:3, 4; ebē 4:32; kolō 3:13) naam matravargalai mannikkavillai endraal kadavulum nammai mannikka maattaar. (mat 6:14, 15) oruvar periya paavatthai seidhu sabainīkkam seiyappattirundhaalkūda, avar unmaiyilēyē manam thirundhinaal avarukku mannippu kidaikkum. appōdhu, sabaiyil irukkum ellaarumē avaridam anbaaga nadandhukolla vēndum. (1ko 5:13; 2ko 2:6-11) aanaal, periya paavatthai vēndumendrē seidhukondirukkum oruvarai, adhuvum manam thirundhaadha oruvarai, kristhavargal mannikka thēvaiyillai. ēnendraal, appadippatta oruvar kadavuludaiya edhiriyaaga aagividugiraar.—ebi 10:26-31; sang 139:21, 22.
janavari 27–pibravari 2
baibilil irukkum pudhaiyalgal sangīdham 140-143
nīngal seiyum jebatthukku ētra maadhiri nadandhukollungal
w22.02 pa. 12-13 paaraa. 13-14
‘nyaanamullavargal solgira vaartthaigalai kēl’
13 aalōsanai kidaikkumpōdhu adhai kadavuludaiya anbukku adaiyaalamaaga paarungal. yegōvaa namakku sirandhadhai kodukka vēndum endru aasaippadugiraar. (nīdhi. 4:20-22) baibil, baibil prasurangal, alladhu anubavamulla sagōdhara sagōdharigal mūlamaaga yegōvaa namakku aalōsanai kodukkumpōdhu nammēl vaitthirukkira anbai kaattugiraar. “nammudaiya nanmaikkaaga nammai kanditthu thirutthugiraar” endru ebireyar 12:9, 10 solgiradhu.
14 enna solgiraargal endru paarungal, eppadi solgiraargal enbadhai paarkkaadhīrgal. silasamayam namakku aalōsanai kodukkappatta vidham sariyillai endru naam ninaikkalaam. sollappōnaal, aalōsanai koduppavargalum, adhai sulabamaaga ētrukkollum vidhatthil koduppadharku muyarchi seiya vēndum. (galaa. 6:1) namakku aalōsanai kodutthavar adhai innum nalla vidhamaaga solliyirukkalaam endru namakku thōndrinaalum, aalōsanai eppadi kodukkappattadhu enbadhai paarkkaamal enna aalōsanai kodukkappattadhu enbadhai paarppadhu nalladhu. adharkaaga, nammaiyē ippadi kēttukkollalaam: ‘avanga aalōsanai sonna vidham enakku pidikkaladhaan. aanaa adhilirundhu naan ēdhaavadhu katthukka mudiyumaa? aalōsanai sonnavarudaiya kuraigala paarkkaama avar sonna vishayam enakku eppadi prayōjanamaa irukkumnu paakkarēnaa?’ enna aalōsanai kidaitthaalum, adhu eppadi namakku prayōjanamaaga irukkum endru yōsikkumpōdhu nyaanamullavargalaaga iruppōm.—nīdhi. 15:31.
indha kodiya kaalangalil ‘suttha irudhayatthai’ kaatthukkollungal
edhirigalidamirundhu varum prachinaigal, pana kashtangal, thīraadha nōigal aagiyavatraal kadavuludaiya ūliyargal silar thuvandupōyirukkiraargal. sila samayangalil avargaludaiya irudhayamum thuvandupōyirukkiradhu. idhupōndra anubavam dhaavīdhu raajaavukkum ērpattadhu. avar ivvaaru sonnaar: “en aavi ennil thiyangugiradhu; en irudhayam enakkul sōrndhupōgiradhu.” (sang. 143:4) appadippatta tharunangalai samaalikka edhu avarukku udhaviyadhu? kadavul thamadhu ūliyargalukku udhavi seidhirundhadhaiyum, thanakku ērkenavē paadhugaappu alitthirundhadhaiyum dhaavīdhu ninaitthu paartthaar. yegōvaa thamadhu maaberum peyarukku magimai sērppadharkaaga seidhirundha ellaavatrai kuritthum avar dhyaanitthaar. kadavuludaiya seyalgalai patriyē aalndhu yōsitthaar. (sang. 143:5) naamumkūda, nam padaippaalarai patriyum, avar namakkaaga ērkenavē seidhiruppavatrai patriyum, tharpōdhu seidhuvarugiravatrai patriyum dhyaanitthōmendraal, sōdhanaigalin matthiyil suttha irudhayatthai kaatthukkolvōm.
w15 3/15 pa. 32 paaraa 2
“ejamaanarai pinpatrugira oruvaraiyē” thirumanam seiyungal—indha kaalatthirkum porundhumaa?
dhaavīdhu oru samayam ippadi sonnaar: “kartthaavē, sīkkiramaai enakku sevikodum, en aavi thoindhu pōgiradhu . . . umadhu mugatthai enakku maraiyaadhēyum.” (sang. 143:5-7, 10) nīngalum sila samayam dhaavīdhai pōl ippadi sollalaam. irundhaalum sōrndhu pōividaadhīrgal. ungalukku yegōvaa enna seiya vēndumendru ninaikkiraarō adhai therindhukolla porumaiyaaga irungal. baibilai padiyungal, padittha vishayangalai patri aalamaaga yōsitthu paarungal. appōdhu, baibil kaalangalil thammudaiya makkalukku yegōvaa eppadi udhavi seidhirukkiraar endru therindhu kolvīrgal. adhōdu, ungalukku yegōvaa enna seiya vēndumendru ninaikkiraar endrum therindhu kolvīrgal. appadi therindhukollumpōdhu, kalyaana vishayatthil yegōvaavukku kīlppadindhu irukka vēndumendru thīrmaanamaaga iruppīrgal!
pudhaiyalgalai thōndi edungal
it-2-E pa. 1151
visham
adaiyaala arttham. kettavargalin naakku paambin naakkai pōla iruppadhaaga sollappattirukkiradhu. ēn? avargal poi pēsi, illaadhadhaiyum pollaadhadhaiyum solli, matravargaludaiya peyarai kedukkiraargal; idhellaam viriyan paambin vishampōl matravargalai thaakkugiradhu.—sang 58:3, 4; 140:3; rō 3:13; yaak 3:8.
pibravari 3-9
baibilil irukkum pudhaiyalgal sangīdham 144-146
“yegōvaavai kadavulaaga vanangugira makkal sandhōshamaanavargal!”
w18.04 pa. 32 paaraa. 2-3
vaasagar kētkum kēlvigal
1. indha sangīdhatthil irukkira matra vasanangalai gavaniyungal. pollaadhavargalin pidiyilirundhu thangalai ‘kaappaatrumpadi’ nīdhimaangal kētpadhaaga 11-aam vasanatthil sollappattirukkiradhu. 12-aam vasanam, “appōdhu” endra vaartthaiyōdu thodangugiradhu. idhilirundhu, 12-14 varaiyilaana vasanangal nīdhimaangalukku kidaikkappōgira aasīrvaadhangalai patri solgindrana enbadhai purindhukolla mudigiradhu. indha karutthudhaan 15-aam vasanatthilum sollappattirukkiradhu. andha vasanatthil, “sandhōshamaanavargal” endra vaartthaiyai irandu dhadavai paarkka mudigiradhu. andha irandu dhadavaiyumē adhu nīdhimaangalai patri kurippidugiradhu. adhaavadhu, “yegōvaavai kadavulaaga vanangugira” makkalai patri kurippidugiradhu.
2. indha purindhukolludhal, kadavulukku unmaiyaaga irukkira makkalukku kidaikkappōgira aasīrvaadhangalai patri solgira matra vasanangalōdu otthuppōgiradhu. edhirigalidamirundhu isravēl dhēsatthai vidudhalai seidha piragu, kadavul avargalukku sandhōshatthai tharuvaar endrum, selippaaga vaala vaippaar endrum dhaavīdhu urudhiyaaga nambinaar. indha sangīdhatthil avarudaiya nambikkai palichendru therigiradhu. (lēvi. 26:9, 10; ubaa. 7:13; sang. 128:1-6) udhaaranatthukku, “ungaludaiya kulandhaikuttigalum vayalgalin vilaichalum aadumaadugalin kuttigalum kandrugalum aasīrvadhikkappadum” endru ubaagamam 28:4-il sollappattirukkiradhu. dhaavīdhin maganaana saalomōnin aatchiyil, munnorupōdhum illaadha alavukku samaadhaanatthaiyum selippaiyum andha dhēsam anubavitthadhu. saalomōnin aatchiyil nilaviya sūlnilai, mēsiyaavin aatchiyil varappōgira sūlnilaiyai padampiditthu kaattiyadhu.—1 raa. 4:20, 21; sang. 72:1-20.
ungal nambikkaiyai balamaaga vaitthukkollungal
16 endrendrum vaalappōgirōm endra nambikkai kadavul namakku kodutthirukkum arumaiyaana parisu. andha vaalkkaikkaagatthaan naam aasaiyōdu kaatthirukkirōm. andha naal nichayam varum! indha nambikkai nangūram pōla irukkiradhu. sōdhanaigal vandhaalum, thunburutthal vandhaalum, saavē vandhaalumkūda urudhiyaaga irukka adhu namakku udhavugiradhu. nammudaiya nambikkai oru thalaikkavasam pōlavum irukkiradhu. adhu nam yōsanaigalai paadhugaakkiradhu. adhanaal, kettadhai verukkavum nalladhai seiyavum nammaal mudigiradhu. baibil tharum nambikkai, kadavulidam nerungippōga namakku udhavugiradhu. nammēl avar evvalavu anbu vaitthirukkiraar endru purindhukollavum udhavugiradhu. nam nambikkaiyai eppōdhum pragaasamaaga vaitthukkondaal nam vaalkkaiyum romba pragaasamaaga irukkum.
17 rōmargalukku kadidham eludhiyapōdhu, “nambikkaiyil sandhōshamaayirungal” endru appōsthalan pavul sonnaar. (rō. 12:12) kadavulukku unmaiyaaga irundhaal paralōgatthil endrendrum vaala mudiyum endru pavul urudhiyaaga nambinaar. adhai ninaitthu avar sandhōshappattaar. naamum nam nambikkaiyai ninaitthu sandhōshappadalaam. ēnendraal, yegōvaa than vaakkai kaappaatruvaar endru namakku theriyum. sangīdhakkaaran eludhiyadhupōl, ‘eppōdhumē unmaiyōdu nadandhukolgira’ “yegōvaamēl nambikkaiyaaga irukkiravan sandhōshamaanavan.”—sang. 146:5, 6.
w18.01 pa. 26 paaraa. 19-20
eppadippatta anbu unmaiyaana sandhōshatthai kodukkum?
19 saatthaanudaiya ulagatthil kittatthatta 6,000 varushangalaaga manidhargal kashtappadugiraargal. indha kadaisi naatkalil, thangalaiyum panatthaiyum sugabōgatthaiyum mukkiyamaaga ninaippavargaldhaan ulagam muluvadhum irukkiraargal. thangalukku enna kidaikkum enbadhai patritthaan avargal yōsikkiraargal. thangaludaiya aasaigalukkutthaan mukkiyatthuvam kodukkiraargal. aanaal, avargalaal unmaiyil sandhōshamaaga irukka mudiyaadhu! adharku badhilaaga, “yaakkōbin kadavulai thunaiyaaga kondiruppavan sandhōshamaanavan. than kadavulaana yegōvaamēl nambikkaiyaaga irukkiravan sandhōshamaanavan” endru baibil solgiradhu.—sang. 146:5.
20 yegōvaavin ūliyargal unmaiyilēyē avarai nēsikkiraargal. adhōdu, ovvoru varushamum niraiya pēr avarai patri therindhukondu avarai nēsikka aarambikkiraargal. idhu edhai kaattugiradhu? kadavuludaiya arasaangam aatchi seidhukondu irukkiradhu enbadhaiyum, nammaal karpanaikūda seiya mudiyaadha aasīrvaadhangalai adhu sīkkiratthil konduvarum enbadhaiyum kaattugiradhu. yegōvaavukku viruppamaanadhai seidhu avarai sandhōshappadutthumpōdhu, namakku unmaiyaana sandhōsham kidaikkum. yegōvaavai nēsikkiravargal endrendrum sandhōshamaaga iruppaargal! aduttha katturaiyil, suyanalamaana anbu ennenna ketta gunangalai valarkkum enbadhaiyum, avai yegōvaavin ūliyargal kaattum gunangalukku eppadi nērmaaraaga irukkindrana enbadhaiyum paarppōm.
pudhaiyalgalai thōndi edungal
it-1-E pa. 111 paaraa 9
mirugangal
mirugangalai naam anbaagavum karisanaiyaagavum nadattha vēndumendru baibil solgiradhu. yegōvaa mirugangalukku uyir kodutthu, avatrukku thēvaiyaanadhaiyum thandhu, avatrai anbōdu gavanitthukkolgiraar. (nīdhi 12:10; sang 145:15, 16) avar isravēlargalukku thirusattatthai kodutthapōdhu, vīttu vilangugalai nandraaga gavanitthukkollumpadi kattalai kodutthaar. (yaath 23:4, 5; ubaa 22:10; 25:4) ōivunaatkalil mirugangalukkum ōivu kodukka vēndum endru sonnaar.—yaath 20:10; 23:12; ubaa 5:14.
pibravari 10-16
baibilil irukkum pudhaiyalgal sangīdham 147-150
yegōvaavai pugala niraiya kaaranangal irukkindrana
w17.07 pa. 18 paaraa. 5-6
“‘yaa’vai pugalungal!”—ēn?
5 isravēlargalai oru dhēsamaaga mattum yegōvaa aarudhalpadutthavillai, angirundha ovvoru isravēlaraiyum avar aarudhalpadutthinaar. indrum avar appadi seigiraar. “ullam udaindhavargalai avar gunamaakkugiraar. avargaludaiya kaayangalukku kattu pōdugiraar” endru sangīdhakkaaran eludhinaar. (sang. 147:3) vyaadhiyil kashtappadugiravargalmēlum manachōrvaal thavippavargalmēlum yegōvaa akkaraiyaaga irukkiraar. namakku aarudhal sollavum nam ullatthin kaayangalai gunamaakkavum avar aarvamaaga irukkiraar. (sang. 34:18; ēsaa. 57:15) namakku irukkum endhavoru prachinaiyaiyum samaalikka avar namakku nyaanatthaiyum balatthaiyum tharugiraar.—yaak. 1:5.
6 adutthadhaaga, sangīdhakkaaran vaanatthai paartthu, yegōvaa “natchatthirangalai . . . ennugiraar” endrum “avai ovvondraiyum peyar solli kūppidugiraar” endrum sonnaar. (sang. 147:4) sangīdhakkaaranaal natchatthirangalai paarkka mudindhadhu. aanaal, etthanai natchatthirangal irukkindrana enbadhai patri avarukku edhuvum therindhirukkavillai. indru, nam paalvīdhi mandalatthil mattum nūru kōdikkum adhigamaana natchatthirangal irukkindrana endru silar solgiraargal. nam prabanjatthilō nūraayirankōdi natchatthira mandalangal irukkalaam! manidhargalaal natchatthirangalai enna mudiyaadhu; aanaal, padaippaalaraal enna mudiyum. sollappōnaal, avai ovvondrukkum avar peyar vaitthirukkiraar. appadiyendraal, avai ovvondrai patriyum avarukku theriyum endrudhaanē arttham! (1 ko. 15:41) ovvoru natchatthiramum engē irukkiradhu endru therindhuvaitthirukkum kadavulukku ungalai patriyum theriyum, illaiyaa? nīngal engē irukkirīrgal, eppadi unarugirīrgal, ungalukku enna thēvai enbadhellaam avarukku theriyum!
w17.07 pa. 18 paaraa 7
“‘yaa’vai pugalungal!”—ēn?
7 nīngal enna kashtangalai anubavitthukkondirukkirīrgal enbadhai yegōvaavaal purindhukolla mudiyum. avatrai samaalippadharku ungalukku udhava avarukku sakthi irukkiradhu. (sangīdham 147:5-ai vaasiyungal.) samaalikkavē mudiyaadha alavukku kashtamaana sūlnilaiyil iruppadhaaga nīngal oruvēlai ninaikkalaam. aanaal, ungal varambugalai patri yegōvaavukku theriyum; nīngal “man enbadhai avar ninaitthu paarkkiraar.” (sang. 103:14) naam abūranargalaaga iruppadhaal, seidha thavarugalaiyē thirumba thirumba seidhuvidalaam; adhanaal sōrvadaindhu vidalaam. oruvēlai, theriyaamal ēdhōvondrai pēsivittu, piragu adhai ninaitthu varutthappadalaam. thavaraana aasaigal namakkul avvappōdhu etti paarkkalaam alladhu matravargalmēl naam poraamaippadalaam. idhupōndra balavīnangal yegōvaavukku illai endraalum, thavaru seiyumpōdhu naam eppadi unarugirōm enbadhai avaraal mulumaiyaaga purindhukolla mudiyum.—ēsaa. 40:28.
w17.07 pa. 21 paaraa 18
“‘yaa’vai pugalungal!”—ēn?
18 thannudaiya makkalaaga iruppadharkaaga, būmiyil irukkira ellaa dhēsangalilirundhum pūrva isravēl dhēsatthai yegōvaa thērndhedutthirundhaar enbadhu sangīdhakkaaranukku theriyum. andha dhēsatthukku mattumdhaan kadavuludaiya ‘vaartthaiyum’ avarudaiya ‘vidhimuraigalum’ kidaitthana. (sangīdham 147:19, 20-ai vaasiyungal.) indru, naam kadavuludaiya peyaraal alaikkappaduvadhu namakku kidaittha miga periya baakkiyam! avarai patri therindhiruppadharkaaga... avarudaiya vaartthai nammai valinadatthuvadharkaaga... avarōdu nerungiya natpai vaitthiruppadharkaaga... naam nandriyōdu irukkirōm. sangīdham 147-in elutthaalarai pōlavē ‘“yaa”vai pugalavum,’ appadi pugalumpadi matravargalai urchaagappadutthavum namakku niraiya kaaranangal irukkindrana.
pudhaiyalgalai thōndi edungal
it-1-E pa. 316
paravaigal
paravaigaludaiya arpudhamaana udal amaippum vadivamaippum yegōvaavukku pugal sērkkindrana. (sang 148:1, 10) paravaigalin siragugalil niraiya chinna chinna paagangal irukkindrana. avai rombavē sikkalaana vidhatthil vadivamaikkappattirukkindrana. paravaiyin elumbugalukkul vetridamaaga irukkum. adhanaal paravaigal ganamē illaamal lēsaaga irukkum, idhu parappadharku udhaviyaaga irukkum. ippadippatta arpudhamaana vadivamaippu indrirukkum vimaanangalin vadivamaippaiyē minjividugiradhu. bramikka vaikkum indha padaippu, yegōvaa eppērppatta arpudhamaana padaippaalar enbadhai kaattugiradhu, avarukku pugal sērkkiradhu.
pibravari 17-23
baibilil irukkum pudhaiyalgal nīdhimoligal 1
ilainyargalē—yaar solvadhai kētpīrgal?
w17.11 pa. 29 paaraa. 16-17
parisai peruvadhilirundhu ungalai thadukka edhaiyum anumadhikkaadhīrgal!
16 nīngal oru tīnējaraa? ungal appaa ammaa ungalai purindhukolvadhillai endrum, rombavē karaaraaga nadandhukolgiraargal endrum ninaikkirīrgalaa? appadiyendraal, yegōvaavai vananguvadhaa vēndaamaa endru yōsikkum alavukku nīngal pōividalaam. aanaal, nīngal yegōvaavaivittu pōnaal oru vishayatthai sīkkiratthil purindhukolvīrgal. adhaavadhu, ungal appaa ammaavō kristhava sabaiyil irukkum nanbargalō ungalai nēsikkum alavukku indha ulagatthil yaarumē ungalai nēsikka maattaargal enbadhai purindhukolvīrgal.
17 ungal appaa ammaa ungalai thirutthavē illaiyendraal, avargalukku ungalmīdhu akkarai irukkiradhu endru nīngal ninaippīrgalaa? (ebi. 12:8) oruvēlai, avargal ungalai thirutthum vidham ungalukku veruppaaga irukkalaam. aanaal adhai patriyē yōsitthukkondirukkaadhīrgal. avargal ēn appadi nadandhukolgiraargal endrum, ēn appadi solgiraargal endrum purindhukolla muyarchi seiyungal. nidhaanamaaga irungal; unarchivasappadaadhīrgal! “arivullavan alavōdu pēsuvaan. paguttharivu ullavan amaidhiyaaga iruppaan” endru baibil solgiradhu. (nīdhi. 17:27) aalōsanai eppadi kodukkappattaalum sari, adhai ētrukkollavum adhilirundhu katrukkollavum palagikkollungal. ippadi, mudhirchiyulla oru nabaraaga aavadhē ungal kurikkōlaaga irukkattum! (nīdhi. 1:8) yegōvaavai nēsikkum appaa ammaa kidaitthadhu oru periya baakkiyam enbadhai marandhuvidaadhīrgal. vaalvenum parisu ungalukku kidaikka vēndumendru avargal aasaippadugiraargal; adharku udhava virumbugiraargal.
w05 2/15 pa. 19-20 paaraa. 11-12
nam kristhava adaiyaalatthai kaatthukkolludhal
11 manidhanai alla, kadavulai piriyappaduttha naadungal. oru thogudhiyai sērndhavargalena ōralavukku nammai adaiyaalam kaattikkolla virumbuvadhu iyalbē. nam ellaarukkum nanbargal thēvai; matravargal nammai nanbargalaaga ētrukkollumpōdhu magilchiyum thirupthiyum adaigirōm. paruva vayadhil, ēn adharku piragumkūda sagaakkalin aluttham balamaana selvaakku selutthalaam; matravargalai pōlirukka vēndum alladhu avargalai piriyappaduttha vēndumendra balamaana aasaiyai adhu nammil thūndividalaam. aanaal nanbargalum sagaakkalum nammudaiya nalanai patriyē eppōdhum ninaitthu kondiruppadhillai. sila samayangalil thavaraana kaariyangalai seivadhil avargaludan kūttu sērndhu kolvadharku mattumē nammudaiya natpai naadugiraargal. (nīdhimoligal 1:11-19) sagaakkal thavaraana kaariyangalai seiya varpurutthugaiyil adharku inangividum oru kristhavar podhuvaaga thaan yaar endra adaiyaalatthai mūdimaraikka muyalugiraar. (sangīdham 26:4) “ulagilulla makkalai pōndru aavadharkaaga ungalai maatri kollaadhīrgal” ena appōsthalan pavul echaritthaar. (rōmar 12:2, īsi tu rīd vershan) ulagam tharum endhavoru alutthatthirkum inangividaamal adhai edhirtthu pōraaduvadharku thēvaiyaana ul balatthai yegōvaa alikkiraar.—ebireyar 13:6.
12 matravargalin alutthangal kristhava adaiyaalatthai nam manadhilirundhu edutthuppōdum achurutthalai edhirppadugaiyil, podhuvaana karutthukkalai alladhu perumbaalōrin pōkkugalaivida kadavul mīdhulla unmai patrurudhiyē miga mukkiyamaanadhu enbadhai ninaivil vaikka vēndum. yaatthiraagamam 23:2-il ulla niyamam namakku paadhugaappu aran pōl amaigiradhu: “thīmai seiya thiralaana pērgalai pinpatraathiruppaayaaga” ena adhu solgiradhu. yegōvaavaal vaakkurudhigalai niraivētra mudiyumaavena perumbaalaana isravēlar sandhēgitthapōdhu, kaalēb andha perumbaalaarōdu sērndhukolla urudhiyaaga marutthaar. kadavuludaiya vaakkurudhigal nichayam niraivērum ena avar nambinaar, adhanaal avar abarimidhamaaga aasīrvadhikkappattaar. (ennaagamam 13:30; yōsuvaa 14:6-11) avvaarē naamum kadavulōdulla bandhatthai kaatthukkolvadharkaaga, prabalamaana karutthukkalai ētrukkolla varpurutthappadugaiyil thuliyum inangividaamal irukkirōmaa?
pudhaiyalgalai thōndi edungal
it-1-E pa. 846
muttaal
baibilil payanpadutthappattirukkum “muttaal” endra vaartthai verumanē arivuthiran kuraivaaga irukkum aatkalai kurippadhillai. butthiyillaamal nadandhukolgiravargalaiyum kadavuludaiya nerimuraigalpadi vaalaadhavargalaiyumdhaan podhuvaaga andha vaartthai kurikkiradhu. appadippatta aatkalai patri vivarikka vevvēru ebireya matrum grēkka vaartthaigal baibilil payanpadutthappattirukkindrana.—nīdhi 1:22; 12:15; 17:7; 13:1; lū 12:20; galaa 3:1; mat 23:17; 25:2.
pibravari 24–maarch 2
baibilil irukkum pudhaiyalgal nīdhimoligal 2
thanippatta padippai ēn aasai aasaiyaaga padikka vēndum?
‘thodarndhu satthiyatthil nadangal’
16 baibilai vaasippadhum, adhai aaraaichi seidhu padippadhum silarukku pidikkaamal irukkalaam. aanaal, satthiyatthai nandraaga purindhukolvadharku, ‘adhai vidaamal thēdungal, thodarndhu thēdungal’ endru yegōvaa nammidam solgiraar. (nīdhimoligal 2:4-6-ai vaasiyungal.) appadi muyarchi edutthu padikkumpōdhu namakku niraiya nanmaigal kidaikkum. kōrī endra sagōdharar, avar baibilai eppadi padippaar enbadhai patri solgiraar. avar orusamayatthil oru vasanatthai edutthukkolvaar. “adhula irukkira ellaa adikkurippugalaiyum, inai vasanangalaiyum paarppēn. kūdudhalaa aaraaichiyum seivēn. . . . ippadi seiyurappō baibilla irundhu ennaala niraiya vishayangala katthukka mudiyudhu!” endru avar solgiraar. naam avarai pōla paditthaalum sari, vēru vidhatthil paditthaalum sari, nēram edutthu baibilai aaraaichi seidhu padikkumpōdhu, satthiyatthai evvalavu uyarvaaga ninaikkirōm enbadhai kaattugirōm.—sang. 1:1-3.
unmaiyaana nyaanam satthamaaga alaikkiradhu
3 nyaanam enbadhu, namakku therindha vishayangalai vaitthu nalla mudivugalai edukkum thiranai kurikkiradhu. aanaal, unmaiyaana nyaanam enbadhu adhu mattumē kidaiyaadhu. “yegōvaavukku bayappaduvadhudhaan nyaanatthai peruvadharku mudhal padi. magaa parisutthamaanavarai patri therindhukolvadhudhaan butthiyai peruvadharku vali” endru baibil solgiradhu. (nīdhi. 9:10) appadiyendraal, mukkiyamaana mudivai eduppadharku munbu, ‘magaa parisutthamaanavarai patri therindhukolla’ vēndum. adhaavadhu, naam mudivedukka vēndiya vishayatthai patri yegōvaa enna ninaikkiraar endru therindhukolla vēndum. adharku baibilaiyum baibil prasurangalaiyum naam padikka vēndum. appadi seidhaal, namakku unmaiyaana nyaanam iruppadhai kaattuvōm.—nīdhi. 2:5-7.
4 yegōvaavinaal mattumdhaan namakku unmaiyaana nyaanatthai kodukka mudiyum. (rō. 16:27) ēn appadi sollalaam? mudhalaavadhaaga, avar padaippaalaraaga iruppadhaal thannudaiya padaippugalai patri nandraaga therindhuvaitthirukkiraar, mulumaiyaaga purindhuvaitthirukkiraar. (sang. 104:24) irandaavadhaaga, yegōvaa seiyum ellaamē avarudaiya nyaanatthai kaattugiradhu. (rō. 11:33) mūndraavadhaaga, yegōvaa tharum nyaanamaana arivuraigal eppōdhumē prayōjanamaaga irukkindrana. (nīdhi. 2:10-12, 14) namakku unmaiyaana nyaanam vēndumendraal, indha mūndru mukkiyamaana vishayangalaiyum naam ētrukkolla vēndum. avatrai manadhil vaitthu ellaa mudivugalaiyum edukka vēndum.
w16.09 pa. 23-24 paaraa. 2-3
pillaigalē, ungal visuvaasatthai balappadutthungal!
2 kadavuldhaan nammai padaitthaar enbadhai indru niraiya pēr nambuvadhillai. nīngal ōr ilam yegōvaavin saatchiyaa alladhu avarai patri katrukkondiruppavaraa? appadiyendraal, nammai yegōvaadhaan padaitthaar enbadhai eppadi nirūbippadhu endru nīngal niraiya dhadavai yōsitthirukkalaam! naam kētkira alladhu padikkira vishayatthai patri gavanamaaga yōsikka baibil udhavugiradhu. “nalyōsanai unnai kaappaatrum” endru baibil solgiradhu. eppadi? poiyaana karutthugalai kētkaamal irukkavum yegōvaamīdhulla visuvaasatthai balappadutthavum nalyōsanai ungalukku udhavum.—nīdhimoligal 2:10-12-ai vaasiyungal.
3 yegōvaamīdhu balamaana visuvaasam irukka vēndumendraal, avarai patri nandraaga therindhukolla vēndum. (1 thī. 2:4) adhanaal, baibilaiyum nam prasurangalaiyum vaasikkumpōdhu, adhil enna irukkiradhu endru yōsippadhu mukkiyam. adhōdu, nīngal enna vaasikkirīrgal enbadhai purindhukolvadhum mukkiyam. (mat. 13:23) ippadi vaasikkumpōdhu, yegōvaadhaan nammai padaitthaar, avaridamirundhudhaan baibil vandhadhu enbadharku nīngal niraiya aadhaarangalai kandupidikkalaam. (ebi. 11:1) idhai eppadi seiyalaam endru ippōdhu paarkkalaam.
pudhaiyalgalai thōndi edungal
it-1-E pa. 1211 paaraa 4
utthamam
yegōvaamīdhum nammai kaappaatra avarukku irukkum sakthimīdhum namakku nambikkaiyum aalamaana visuvaasamum irundhaaldhaan nammaal utthamamaaga irukka mudiyum. adhaavadhu, mulu anbaiyum mulu bakthiyaiyum avarukku kaatta mudiyum. (sang 25:21) utthamamaaga nadappavargalukku oru “kēdayam” pōlavum, oru “kōttai” pōlavum iruppadhaaga yegōvaa vaakku kodutthirukkiraar. (nīdhi 2:6-8; 10:29; sang 41:12) utthamamaaga nadappavargal, yegōvaavudaiya angīgaaram kidaikka vēndum endru aasaippaduvaargal. adhanaal kadavuludaiya viruppatthukku ētra maadhiri vaala avargal muyarchi seivaargal. idhanaal avargaludaiya vaalkkai nilaiyaaga irukkum. (sang 26:1-3; nīdhi 11:5; 28:18) kutramatravargalukku prachinaigal varalaam, maranamkūda varalaam. aanaal, avargal padum kashtangalai yegōvaa nandraaga therindhuvaitthirukkiraar, avargalai aasīrvadhippadhaaga vaakku kodutthirukkiraar.—yōbu 9:20-22; sang 37:18, 19, 37; 84:11; nīdhi 28:10.