padippu katturai 42
nīngal ‘kīlppadiya thayaaraaga’ irukkirīrgalaa?
“paralōgatthilirundhu varugira nyaanamō . . . kīlppadiya thayaaraanadhaaga . . . irukkiradhu.”—yaak. 3:17.
paattu 101 otrumaiyaaga ulaippōm
indha katturaiyil...a
1. kīlppadivadhu namakku ēn kashtamaaga irukkalaam?
kīlppadivadhu romba kashtamaaga irukkiradhendru nīngal eppōdhaavadhu yōsitthirukkirīrgalaa? dhaavīdhu raajaavum appadi yōsitthirukkiraar. adhanaaldhaan, “ungalukku kīlppadiyum aasaiyai enakkul thūndungal” endru kadavulidam jebam seidhaar. (sang. 51:12) dhaavīdhukku yegōvaavai romba pidikkum. irundhaalum, yegōvaavukku kīlppadivadhu silasamayam avarukku oru pōraattamaagavē irundhadhu. namakkum appadi irukkalaam. ēn appadi solgirōm? adharku oru kaaranam, kīlppadiyaamal irukkum subaavam nam ovvoruvarukkum piraviyilēyē vandhuvittadhu. irandaavadhu kaaranam, kalagam seiya saatthaan nammai thūndikkondē irukkiraan; avanai pōlavē naam nadandhukolla vēndumendru ninaikkiraan. (2 ko. 11:3) mūndraavadhu kaaranam, nammai sutriyirukkum makkalum kalagam seiya vēndum... edhirtthu pōraada vēndum... endra sindhaiyōdu irukkiraargal. ippadippatta sindhaidhaan ‘kīlppadiyaadhavargalidam ippōdhu seyalpattu’ varuvadhaaga baibilum solgiradhu. (ebē. 2:2) appadiyendraal, namakkul irukkum thavaru seivadharkaana iyalbaiyum edhirtthu pōraada vēndum, kīlppadiya kūdaadhendru indha ulagamum saatthaanum kodukkum thūndudhalaiyum edhirtthu pōraada vēndum. yegōvaavukku kīlppadivadharkum... avar yaarukkellaam adhigaaram kodutthirukkiraarō avargalukkellaam kīlppadivadharkum... naam niraiya muyarchi edukka vēndum.
2. ‘kīlppadiya thayaaraaga’ iruppadhu endraal enna? (yaakkōbu 3:17)
2 yaakkōbu 3:17-ai vaasiyungal. nyaanamaanavargal ‘kīlppadiya thayaaraaga’ iruppaargal endru kadavuludaiya sakthiyaal thūndappattu yaakkōbu eludhinaar. idhan arttham ungalukku purigiradhaa? yegōvaa yaarukkellaam adhigaaram kodutthirukkiraarō avargalukku kīlppadiya aarvamaaga iruppadhai idhu kurikkiradhu. aanaal, yegōvaavin kattalaiyai mīrumpadi yaaraavadhu sonnaal adharku naam kīlppadiya vēndumendru kandippaaga yegōvaa edhirpaarkka maattaar.—ap. 4:18-20.
3. adhigaaratthil iruppavargalukku naam kīlppadivadhai yegōvaa mukkiyamaaga ninaikkiraaraa?
3 ‘naan yegōvaavukku kīlppadindhuviduvēn, aanaal manushargalukku kīlppadivadhudhaan kashtam’ endru naam oruvēlai yōsikkalaam. ēnendraal, yegōvaa kuraiyē illaadhavar, avar kodukkum valinadatthudhalilum endha kuraiyumē irukkaadhu. (sang. 19:7) aanaal, adhigaaram irukkira manidhargal kurai ullavargaldhaan! irundhaalum, yegōvaa petrōrgalukkum, arasaanga adhigaarigalukkum, mūppargalukkum ōralavu adhigaaratthai kodutthirukkiraar. (nīdhi. 6:20; 1 the. 5:12; 1 pē. 2:13, 14) avargalukku kīlppadiyumpōdhu, naam unmaiyilēyē yegōvaavukkutthaan kīlppadigirōm. aanaal, silasamayangalil avargal kodukkum valinadatthudhalai ētrukkolvadhu kashtamaaga irukkalaam. irundhaalum, yegōvaa yaarukkellaam adhigaaram kodutthirukkiraarō avargalukku naam eppadi kīlppadiyalaam endru paarkkalaam.
appaa ammaavukku kīlppadiyungal
4. ēn niraiya pillaigal appaa ammaavukku kīlppadivadhillai?
4 indru nammudaiya ilam pillaigalai sutriyirukkum niraiya pēr thangal “appaa ammaavukku kīlppadiyaadhavargalaaga” irukkiraargal. (2 thī. 3:1, 2) ēn? ‘naan eppadi nadandhukolla vēndumendru en appaa ammaa solgiraargalō adhupōl avargalē nadandhukolvadhillai. appuram naan edharku avargaludaiya pēchai kētka vēndum?’ endru sila pillaigal ninaikkiraargal. vēru silar, ‘en appaa ammaa kodukkum aalōsanaigal indha kaalatthukku otthuvaraadhu. avargal andha kaalatthu aatkal’ endru ninaikkiraargal. ‘en appaa ammaa romba strikttaaga irukkiraargal’ endru sila pillaigal ninaikkiraargal. nīngalum ivargalai pōlatthaan ninaikkirīrgalaa? appadiyendraal, “nam ejamaan virumbugirapadi ungal appaavukkum ammaavukkum kīlppadindhu nadangal, idhudhaan sariyaanadhu” endru yegōvaa kodutthirukkum kattalaikku kīlppadivadhu ungalukku kashtamaaga irukkalaam. (ebē. 6:1) appaa ammaavukku kīlppadiya edhu ungalukku udhavi seiyum?
5. lūkkaa 2:46-52 kaattuvadhupōl, kīlppadiyum vishayatthil yēsu eppadi oru sirandha munmaadhiri?
5 kīlppadiyum vishayatthil yēsu oru sirandha munmaadhiri; naam avaridamirundhu katrukkollalaam. (1 pē. 2:21-24) yēsu paavamē illaadha paribūrana nabaraaga irundhaar. aanaal, avarudaiya appaa ammaa paava iyalbullavargalaaga irundhaargal; avargalidam kuraigal irundhana. adhanaal, avargal silasamayam thavarugalai seidhaargal; yēsuvai sariyaaga avargal purindhukollavum illai. irundhaalum, avargalukku kodukka vēndiya madhippu mariyaadhaiyai yēsu kodutthaar. (yaath. 20:12) avarukku 12 vayadhu irundhapōdhu enna nadandhadhendru yōsitthu paarungal. (lūkkaa 2:46-52-ai vaasiyungal.) yōsēppum mariyaalum erusalēmilirundhu kilambiyapōdhu, yēsu thangalōdu irukkiraaraa endru avargal gavanikkavillai. pandigai mudindhu vīttukku thirumbi pōgumpōdhu ellaa pillaigalum kūdavē irukkiraargalaa endru paarkka vēndiyadhu petrōrin poruppu. aanaal pirpaadu yēsuvai aalayatthil kandupiditthapōdhu, indha prachinaikku yēsudhaan kaaranam enbadhupōl mariyaal sollivittaar. appōdhu, “ēn ippadi aniyaayamaaga enmēl pali pōdugirīrgal?” endru yēsu kētkavillai. adharku badhilaaga, romba mariyaadhaiyaaga badhil sonnaar. ‘avar sonnadhai avargal purindhukollavillaidhaan.’ irundhaalum yēsu “thodarndhu avargalukku kattuppattu nadandhaar.”
6-7. appaa ammaavukku kīlppadiya ilam pillaigalukku edhuvellaam udhavum?
6 pillaigalē, ungaludaiya appaa ammaa thavaru seiyumpōdhu alladhu ungalai purindhukollaadhapōdhu avargalukku kīlppadivadhu kashtamaaga irukkiradhaa? edhu ungalukku udhavi seiyum? mudhalil, yegōvaa idhai patri enna ninaikkiraar endru yōsitthu paarungal. appaa ammaavukku kīlppadivadhu “nam ejamaanukku piriyamaanadhu” endru baibil solgiradhu. (kolō. 3:20) oruvēlai, ungal appaa ammaa ungalai purindhukollavillai endraal alladhu romba strikttaana rūls pōdugiraargal endraal, andha sūlnilaiyaikkūda yegōvaa paarkkiraar; avar ungalai purindhukolvaar. kashtamaaga irundhaalum nīngal avargalukku kīlppadindhaal yegōvaa romba sandhōshappaduvaar.
7 irandaavadhaaga, nīngal kīlppadindhaal ungal appaa ammaavukku eppadi irukkum endru yōsitthu paarungal. avargal sandhōshappaduvaargal, niraiya vishayangalil ungalai nambuvaargal. (nīdhi. 23:22-25) nīngalum avargalōdu romba nerukkamaagividuvīrgal. beljiyamil irukkum alekjaandrē endra sagōdharar ippadi solgiraar: “niraiya vishayangalil en appaa ammaavukku naan kīlppadiya aarambitthapōdhu, naangal romba klōsaaga aanōm. romba sandhōshamaagavum irukkirōm.”b mūndraavadhaaga, indru kīlppadivadhaal naalai ungalukku enna nanmai kidaikkum endru yōsitthu paarungal. brēsilil irukkum ilam sagōdharar pavulō ippadi solgiraar: “appaa ammaavukku naan kīlppadiya katrukkondadhaal, yegōvaavukku kīlppadivadhum adhigaaratthil irukkum matravargalukku kīlppadivadhum sulabamaaga irukkiradhu.” appaa ammaavukku kīlppadivadhu ēn romba mukkiyam enbadharku baibil innoru kaaranatthaiyum solgiradhu. “nī sīrum sirappumaaga iruppaai, būmiyil nīnda kaalam vaalvaai” endru adhu solgiradhu.—ebē. 6:2, 3.
8. niraiya ilam pillaigal ēn thangaludaiya appaa ammaavukku kīlppadigiraargal?
8 kīlppadivadhaal kidaikkum nanmaigalai niraiya ilam pillaigal anubavitthirukkiraargal. avargalil oruvardhaan brēsilil irukkum lūyisaa. konja naalukku selfōnai payanpaduttha kūdaadhendru avaludaiya appaa ammaa solliyirundhaargal. avargal ēn ippadiyoru sattam pōttaargal endru aarambatthil lūyisaavukku puriyavillai. ēnendraal, avarudaiya vayadhil irundha matra pillaigalidam selfōn irundhadhu. aanaal, thannai paadhugaakkatthaan avargal appadiyoru sattatthai pōttaargal enbadhu pirpaadudhaan lūyisaavukku purindhadhu. appaa ammaa pōdum sattangal ippōdhu thannai kattuppadutthuvadhaaga lūyisaa ninaippadhillai. adharku badhilaaga, “avai en uyirai paadhugaakkum sīt-belt pōla irukkindrana” endru solgiraar. amerikkaavil irukkum elisabeth endra ilam sagōdharikku than appaa ammaavukku kīlppadivadhu silasamayam kashtamaaga irukkiradhu. “appaa ammaa solgira vishayangal enakku mulumaiyaaga puriyavillai endraal, idharkumun avargal sonna vishayangal eppadi ennai paadhugaatthana endru yōsitthu paarppēn” engiraar elisabeth. appaa ammaavukku kīlppadiyaamal irundha samayatthaivida, avargalukku kīlppadindhapōdhudhaan unmaiyilēyē romba sandhōshamaaga irundhadhaaga aarmīniyaavil irukkum mōnikkaa solgiraar.
“adhigaaratthil irukkiravargalukku” kīlppadiyungal
9. sattangalukku kīlppadivadhai patri niraiya pēr enna ninaikkiraargal?
9 arasaangangal namakku thēvaidhaan endru niraiya pēr otthukkolgiraargal. ‘adhigaaratthil irukkiravargal’ pōdum sila sattangalukku naam kīlppadiya vēndum endrum avargal ninaikkiraargal. (rō. 13:1) aanaal idhē makkal, sila sattangal nyaayamaaga padaadhapōdhu avatrukku kīlppadiya avasiyam illai endrum ninaikkiraargal. udhaaranatthukku, vari kattum vishayatthai edutthukkollungal. oru airōppiya naattil kanakkedutthapōdhu, “ēdhaavadhu vari ondru namakku aniyaayamaaga pattaal adhai naam katta vēndiya avasiyam illai” endru niraiya makkal sonnaargal. arasaangatthukku pōi sēra vēndiya varippanatthil kittatthatta mūndril irandu paagatthaitthaan andha naattu makkal kattugiraargal.
yōsēppu matrum mariyaalidamirundhu kīlppadidhalai patri enna katrukkollalaam? (paaraakkal 10-12)c
10. namakku sila sattangal pidikkavillai endraalum naam ēn avatrukku kīlppadiya vēndum?
10 arasaangangalaal niraiya prachinaigal varugindrana... avai saatthaanin kattuppaattil irukkindrana... avai sīkkiratthil aliyappōgindrana endrellaam baibil solvadhu unmaidhaan. (sang. 110:5, 6; pra. 8:9; lū. 4:5, 6) aanaal adhēsamayatthil, “adhigaaratthai edhirkkiravan kadavuludaiya ērpaattai edhirkkiraan” endrum adhu solgiradhu. indha ulagatthil olungai kaappadharkaaga yegōvaa arasaangangalai tharkaaligamaaga anumadhitthirukkiraar. adhanaal, arasaangatthukku “kodukka vēndiyavatrai” naam kodukka vēndum. adhaavadhu, vari katta vēndum... uyar adhigaarigalukku mariyaadhai kodukka vēndum... avargalukku kīlppadiya vēndum. (rō. 13:1-7) silasamayam avargal pōdum sattangal namakku aniyaayamaaga padalaam... avatrukku kīlppadivadhu kashtamaaga irukkalaam... avatrukku kīlppadivadhaal namakku sila ilappugalkūda ērpadalaam. irundhaalum, naam yegōvaavukku kīlppadivadhaal, avarudaiya sattangalai mīra sollaadhavarai naam uyar adhigaarigalukku kattuppattu nadakkirōm.—ap. 5:29.
11-12. lūkkaa 2:1-6 kaattuvadhupōl, kashtamaana sūlnilaiyilkūda yōsēppum mariyaalum eppadi kīlppadidhalai kaattinaargal, adhanaal enna palan kidaitthadhu? (padangalaiyum paarungal.)
11 kashtamaana sūlnilaigalilkūda uyar adhigaarigalukku kīlppadiya naam thayaaraaga irukka vēndum endra paadatthai yōsēppu matrum mariyaalidamirundhu naam katrukkolgirōm. (lūkkaa 2:1-6-ai vaasiyungal.) mariyaal kittatthatta onbadhu maadha garppiniyaaga irundhaar. andha samayatthil, kīlppadiya romba kashtamaaga irundha oru kattalaiyai arasaangam pōttadhu. rōma pērarasai aatchi seidhukondirundha agasthu, ellaarum thangal sondha ūrukku pōi peyar padhivu seiya vēndumendra sattatthai pōttaar. adharku kīlppadiya yōsēppum mariyaalum bethlagēmukku vara vēndiyirundhadhu. avargal 150 kilōmīttar payanam seiya vēndiyirundhadhu, adhuvum malaippaadhaiyil! andha payanam mariyaalukku romba kashtamaaga irundhirukkum. ‘indha payanam mariyaalukkum vayitril irundha kulandhaikkum paadhugaappaaga irukkumaa? oruvēlai valiyilēyē prasavam nadandhuvittaal enna seivadhu?’ endrellaam ninaitthu andha thambadhi kavalaippattiruppaargal. ēnendraal, edhirkaala mēsiyaavai mariyaal sumandhukondirundhaar. indha kaaranangalaiyellaam kaatti, avargal arasaanga sattatthukku kīlppadiyaamal pōivittaargalaa?
12 illai. ivvalavu kaaranangal irundhaalum avargal sattatthukku kīlppadindhaargal. avargal kīlppadindhadhaal yegōvaavum avargalai aasīrvadhitthaar. mariyaal batthiramaaga bethlagēmukku vandhu sērndhaar, aarōkkiyamaana oru kulandhaiyai petredutthaar. baibil thīrkkadharisanam niraivēruvadharkukkūda idhu romba udhaviyaaga irundhadhu!—mī. 5:2.
13. naam kīlppadivadhaal nam sagōdharargalukku eppadi nanmai kidaikkum?
13 adhigaaratthil irukkiravargalukku kīlppadindhaal namakkum nalladhu, matravargalukkum nalladhu. eppadi? kīlppadiyaadhavargalukku kidaikkum dhandanaiyilirundhu thappitthukkolvōm. (rō. 13:4) naam ovvoruvarumē sattangalukku kīlppadindhaal, yegōvaavin saatchigalai adhigaarigal nalla vidhamaaga paarppaargal. niraiya varushangalukku munbu naijīriyaavil enna nadandhadhendru gavaniyungal. orusamayam, sabai kūttam nadandhukondirundhapōdhu raanuva vīrargal raajya mandratthukkul nulaindhaargal. vari kattuvadhai edhirtthu pōraattam seigira yaaraavadhu ullē irukkiraargalaa endru paarkka vandhaargal. aanaal, andha raanuva vīrargalin adhigaari, “yegōvaavin saatchigal kandippaaga vari kattuvaargal, adhanaal naam ingirundhu pōividalaam” endru sonnaar. idhilirundhu enna therigiradhu? ovvoru dhadavai naam sattatthukku kīlppadiyumpōdhum, yegōvaavin makkalukku irukkum nalla peyarai kaappaatrugirōm. indha nalla peyar, endraikkaavadhu orunaal innoru yegōvaavin saatchiyai paadhugaakkum.—mat. 5:16.
14. uyar adhigaarigalukku ‘kīlppadiya thayaaraaga’ irukka oru sagōdharikku edhu udhaviyadhu?
14 irundhaalum, ellaa samayatthilum adhigaarigalukku kīlppadivadhu namakku sulabamaaga irukkaadhu. amerikkaavil irukkum joyaannaa endra sagōdharikkum appaditthaan irundhadhu. “adhigaaratthil iruppavargalukku kīlppadivadhu enakku romba romba kashtamaaga irundhadhu. ēnendraal, en kudumbatthil iruppavargalukku avargal aniyaayam seidhirukkiraargal” endru avar solgiraar. thaan yōsikkum vidhatthai maatrikkolla avar niraiya muyarchi edutthaar. mudhalil, adhigaarigalukku edhiraaga sōshiyal mīdiyaavil varum seidhigalai padippadhai nirutthinaar. (nīdhi. 20:3) irandaavadhaaga, manidha arasaangatthil maatram ērpada vēndum endru ninaippadharku badhilaaga, yegōvaavaal mattumdhaan prachinaigalai sariseiya mudiyum endra nambikkaiyai valartthukkolla jebam seidhaar. (sang. 9:9, 10) mūndraavadhaaga, nadunilaiyai patriya nammudaiya katturaigalai paditthaar. (yōvaa. 17:16) ippōdhu joyaannaavaal adhigaarigalukku mariyaadhai kodukka mudigiradhu, avargalukku kīlppadiyavum mudigiradhu. adhanaal, “vaartthaigalaal vivarikka mudiyaadha alavukku samaadhaanam” iruppadhaaga solgiraar.
amaippu tharum valinadatthudhalukku kīlppadiyungal
15. yegōvaavin amaippu tharum valinadatthudhalgalukku kīlppadivadhu ēn silasamayangalil kashtamaaga irukkalaam?
15 sabaiyil ‘ungalai valinadatthugiravargalukku . . . kīlppadiyungal’ endru yegōvaa nammidam solliyirukkiraar. (ebi. 13:17) nam thalaivar yēsu kuraiyē illaadhavar. aanaal, būmiyil nammai valinadatthuvadharkaaga avar payanpadutthugira aatkal appadi illai. adhanaal, avargalukku kīlppadivadhu namakku kashtamaaga irukkalaam. adhuvum, namakku pidikkaadha sila vishayangalai avargal seiya sollumpōdhu avargalukku kīlppadivadhu pōraattamaaga irukkalaam. appōsthalan pēdhuruvumkūda orusamayam kīlppadivadharku kashtappattaar. asuttham endru thiruchattatthil sollappattirundha mirugangalai aditthu saappida solli dhēvathūdhar avarukku kattalai kodutthaar. aanaal, appadi seiya mudiyaadhu endru pēdhuru sonnaar. adhuvum, oru dhadavai alla, mūndru dhadavai sonnaar. (ap. 10:9-16) ēn? dhēvathūdhar koduttha valinadatthudhal artthamē illaadhadhupōl pēdhuruvukku thōndriyadhu. avvalavu kaalamaaga avar appadi seidhadhē illai. kuraiyē illaadha oru dhēvathūdhar koduttha valinadatthudhalukku kīlppadivadhē pēdhuruvukku ivvalavu kashtamaaga irundhadhendraal, kuraiyulla manidhargal kodukkum valinadatthudhalukku kīlppadivadhu namakku evvalavu kashtamaaga irukkum!
16. kashtamaaga irundhaalum kīlppadiya thayaaraaga irundhadhai appōsthalan pavul eppadi kaattinaar? (appōsthalar 21:23, 24, 26)
16 appōsthalan pavulukku oru dhadavai oru aalōsanai kidaitthadhu. aanaal, adhu nyaayamē illai endru avarukku thōndriyirukkalaam. irundhaalum, adharku ‘kīlppadiya thayaaraaga’ irundhaar. orusamayam, pavulai patriya sila vadhandhigal yūdha kristhavargalin kaadhukku vandhadhu. adhaavadhu, avar “mōsēyin thiruchattatthaivittu vilaga” vēndumendru prasangippadhaagavum, avar thiruchattatthai avamadhippadhaagavum kēlvippattaargal. (ap. 21:21) appōdhu, erusalēmil irundha mūppargal pavulukku oru aalōsanai kodutthaargal. avar thiruchattatthai kadaippidikkiraar endru kaattuvadharkaaga naangu aangalai aalayatthukku kūttikkondu pōi thūimai sadangai seidhukolla sonnaargal. aanaal, kristhavargal thiruchattatthinkīl illai enbadhu pavulukku nandraagavē theriyum. adhumattumalla, avar endha thavarum seiyavillai. irundhaalum, indha valinadatthudhalukku avar udanadiyaaga kīlppadindhaar. “aduttha naal pavul andha aangalai kūttikkondupōi, avargalōdu sērndhu avarum thūimai sadangu seidhukondaar.” (appōsthalar 21:23, 24, 26-ai vaasiyungal.) pavul kīlppadindhu nadandhadhaal sagōdharargalukku idaiyē otrumai adhigamaanadhu.—rō. 14:19, 21.
17. stefaniyin udhaaranatthilirundhu nīngal enna katrukkolgirīrgal?
17 stefani endra sagōdhariyum avarudaiya kanavarum, vēru moli pēsum oru thogudhiyōdu sērndhu sandhōshamaaga sēvai seidhuvandhaargal. aanaal, andha thogudhi inimēl thēvaiyillai endru andha naattin kilai aluvalagam mudivu seidhadhu. adhanaal, indha thambadhiyai thangaludaiya sondha moli pēsum oru sabaikku niyamitthaargal. poruppulla sagōdharargal eduttha indha mudivai ētrukkolvadhu stefanikku romba kashtamaaga irundhadhu. idhai patri avar sollumpōdhu, “enakku romba kashtamaaga irundhadhu. en thaaimoli pēsum sabaigalil avvalavu thēvai irukkum endru enakku thōndravillai” endru solgiraar. irundhaalum, andha pudhiya valinadatthudhalukku kīlppadiya vēndumendru stefani mudivedutthaar. avar thodarndhu ippadi solgiraar: “kaalam pōgappōga, poruppulla sagōdharargal sonna vishayam evvalavu sariyaanadhu enbadhai ennaal paarkka mudindhadhu. ippōdhu naangal irukkum sabaiyil, thaniyaaga satthiyatthil irukkum niraiya pērukku naangal appaa ammaa maadhiri irukkirōm. samībatthil yegōvaavukku marubadiyum surusuruppaaga sēvai seiya aarambittha oru sagōdhariyōdu sērndhu ippōdhu baibilai padikkirēn. ennudaiya thanippatta padippukkum niraiya nēram kidaikkiradhu. sagōdharargal koduttha valinadatthudhalukku kīlppadindhadhaal en manasaatchiyum ennai kutthuvadhillai.”
18. kīlppadivadhaal namakku enna nanmai?
18 nammaal kīlppadidhalai katrukkolla mudiyum. yēsuvum “kīlppadidhalai katrukkondaar.” romba savugariyamaana sūlnilaiyil irundhapōdhu alla, “thaan patta kashtangalin mūlam” katrukkondaar. (ebi. 5:8) yēsuvai pōlavē kashtamaana sūlnilaigalil nammaalum kīlppadidhalai katrukkolla mudiyum. kōvid-19 perunthotru samayatthil nadandhadhai yōsitthu paarungal. appōdhu raajya mandratthukku pōga vēndaam endrum, vīttukku vīdu ūliyam seiya vēndaam endrum amaippu sonnadhu. avatrukku kīlppadivadhu ungalukku kashtamaaga irundhadhaa? irundhaalum, nīngal kīlppadindhadhaal ungalukku paadhugaappu kidaitthadhu... sabaiyil otrumaiyai kaatthukkolla mudindhadhu... yegōvaavai sandhōshappadutthavum mudindhadhu. kashtamaana sūlnilaigalil naam ippōdhē kīlppadiya katrukkondaal, migundha ubatthiravatthinpōdhu kodukkappattum aalōsanaigalukkum kīlppadiya thayaaraaga iruppōm. andha samayatthil naam kaattum kīlppadidhaldhaan nam uyirai paadhugaakkum!—yōbu 36:11.
19. nīngal ēn kīlppadiya aasaippadugirīrgal?
19 kīlppadivadhaal ēgappatta aasīrvaadhangal kidaikkum endru ivvalavu nēram paditthōm. aanaal, yegōvaavukku naam kīlppadivadharku adhu mukkiyamaana kaaranam kidaiyaadhu. naam yegōvaamēl uyiraiyē vaitthirukkirōm, avarai sandhōshappaduttha aasaippadugirōm; adhanaaldhaan, avarukku kīlppadiya ninaikkirōm. (1 yō. 5:3) yegōvaa namakku evvalavō seidhirukkiraar! adharkellaam naam avarukku thiruppi edhuvumē seiya mudiyaadhu. (sang. 116:12) aanaal, avarukku kīlppadiya mudiyum! avar yaarukkellaam adhigaaram kodutthirukkiraarō avargalukkum nammaal kīlppadiya mudiyum! appadi kīlppadindhaal, naam nyaanamaanavargal enbadhai kaattuvōm. nyaanamaanavargal yegōvaavin idhayatthai sandhōshappadutthuvaargal!—nīdhi. 27:11.
paattu 89 kētpōm, kadaippidippōm, aasi peruvōm
a namakkul paavam iruppadhaal, kīlppadivadhu silasamayangalil periya pōraattamaaga irukkalaam. adhigaaratthil irukkum oruvar namakku aalōsanaiyum valinadatthudhalum kodutthaalkūda adhai ētrukkolvadhu kashtamaaga irukkalaam. appaa ammaavukkum, ‘adhigaaratthil irukkiravargalukkum,’ sabaiyai munnindru valinadatthugiravargalukkum kīlppadivadhaal varum nanmaigalai patri indha katturaiyil paarppōm.
b appaa ammaa sollum sila vishayangalukku kīlppadivadhu ungalukku kashtamaaga irundhaal, adhai patri avargalidam pēsuvadharku sila tips “en appaa ammaa kedupidiyaaga iruppadhai patri avargalidam eppadi pēsuvadhu?” endra katturaiyil irukkiradhu. indha katturai jw.org vebsaittil irukkiradhu.
c padavilakkam: bethlagēmukku vandhu peyar padhivu seiya vēndumendru rōma arasan pōtta kattalaikku yōsēppum mariyaalum kīlppadindhaargal. indru kristhavargalum saalai vidhigalukku kīlppadigiraargal, vari kattugiraargal, aarōkkiyam sambandhappatta arasaanga sattangalukku kattuppattu nadakkiraargal.