Rekoñese ema seluk nia hahalok diʼak
Problema
Hahalok egoísta bele hamosu diskriminasaun. Ema neʼebé egoísta haree ninia an mak diʼak liu ema seluk. Ema naran deʼit bele komesa hanoin hanesan neʼe. Livru Encyclopædia Britannica hatete: “Kultura ka grupu barak hanoin katak sira-nia dalan moris, hahán, hatais, toman, fiar, norma no seluk tan, mak diʼak liu fali grupu seluk.” Oinsá ita bele hasees an husi hanoin hanesan neʼe?
Bíblia nia prinsípiu
“Ho haraik an . . . haree ema seluk boot liu fali imi.”—FILIPE 2:3.
Neʼe katak sá? Atu la sai foti an, ita tenke haburas hahalok haraik an. Haraik an ajuda ita atu haree katak iha parte balu kona-ba moris, ema seluk diʼak liu fali ita. La iha grupu ida mak ninia ema diʼak liu fali grupu sira seluk kona-ba buat hotu.
Haree toʼok ezemplu kona-ba Stefan. Nia sai boot iha nasaun komunista maibé nia konsege halakon ninia hahalok diskriminasaun hasoru ema neʼebé laʼós husi nasaun komunista. Nia hatete: “Haʼu fiar katak hodi haree ema seluk diʼak liu fali ita mak importante tebes atu kontra hasoru hahalok diskriminasaun. Haʼu la hatene buat hotu. Haʼu bele aprende buat ruma husi ema seluk.”
Saida mak Ita bele halo
Rekoñese katak Ita mós halo sala. La haluha katak ema seluk diʼak liu fali Ita iha buat balu neʼebé Ita labele halo. Keta hanoin katak ema hotu neʼebé husi grupu ida iha fraku neʼebé hanesan deʼit.
Duké hanoin negativu deʼit kona-ba ema neʼebé husi grupu ida, husu Ita-nia an:
Rekoñese katak ema seluk diʼak liu fali ita iha buat balu neʼebé ita labele halo
‘Buat neʼebé haʼu la gosta husi ema ida mak aat duni, ka neʼe mak buat neʼebé diferensa deʼit husi sira?’
‘Ema neʼe mós bele haree buat neʼebé sala husi haʼu ka lae?’
‘Iha parte saida deʼit mak ema neʼe diʼak liu fali haʼu?’
Se ita hatán ba pergunta sira-neʼe ho laran-moos, ita laʼós deʼit bele halakon ita-nia hahalok diskriminasaun, maibé ita mós bele haree buat balu neʼebé ita gosta husi ema neʼe.