Ko e Ngaahi Laumālié Kuo ʻIkai Te Nau Moʻui mo Mate ʻi Māmani
ʻOku ʻi ai ʻa e ngaahi laumālie! ʻI he nofoʻanga taʻehāmai laumālié, ʻoku ʻi ai fakatouʻosi ʻa e ngaahi laumālie lelei mo kovi. Ko e faʻahinga kinautolu ʻa ia naʻa nau moʻui pea mate ʻi māmaní?
ʻIkai, ʻoku ʻikai ko kinautolu ia. ʻI he mate ha taha, ʻoku ʻikai te ne hiki atu ki he maama laumālié, ʻo hangē ko ia ʻoku tui ki ai ʻa e kakai tokolahi. ʻOku anga-fēfē ʻa ʻetau ʻiloʻi ʻa e meʻá ni? Koeʻuhi ʻoku leaʻaki ia ʻe he Tohitapú. Ko e Tohitapú ko e tohi ia ʻo e moʻoni ʻa ia ʻoku ʻomai mei he ʻOtua moʻoní pē taha, ʻa ia ko hono huafá ko Sihova. Naʻe fakatupu ʻe Sihova ʻa e tangatá; ʻokú ne ʻafioʻi lelei ʻa e meʻa ʻoku hoko kiate kinautolu ʻi heʻenau maté.—Sāme 83:18; 2 Tīmote 3:16.
Naʻe haʻu ʻa ʻĀtama mei he efú, naʻe foki ki he efú
ʻOku pehē ʻe he Tohitapú naʻe ngaohi ʻe he ʻOtuá ʻa ʻĀtama, ko e ʻuluaki tangatá, “mei he efu ʻo e kelekele.” (Sēnesi 2:7) Naʻe tuku ia ʻe he ʻOtuá ʻi Palataisi, ko e ngoue ko ʻĪtení. Kapau naʻe talangofua ʻa ʻĀtama ki he lao ʻa Sihová, naʻe ʻikai te ne mate; ʻe kei moʻui ia ʻi māmani ʻi he ʻahó ni. Ka ʻi hono maumauʻi loto-fiefai ʻe ʻĀtama ʻa e lao ʻa e ʻOtuá, naʻe folofola ange ʻa e ʻOtuá kiate ia: “[Te] ke foki ki he kelekele ʻa ia naʻe toʻo koe mei ai: he ko e efu koe, pea ko e efu te ke foki ki ai.”—Sēnesi 3:19.
Ko e hā ʻa e ʻuhinga ʻo e meʻá ni? Sai, naʻe ʻi fē ʻa ʻĀtama ʻi he ki muʻa ke fakatupu ia ʻe Sihova mei he efú? Naʻe ʻikai te ne ʻi ha feituʻu. Naʻe ʻikai ko ha tokotaha laumālie teʻeki fanauʻi ia ʻi hēvani. Naʻe ʻikai te ne ʻi ai. Ko ia ʻi he folofola ʻa Sihova ʻo pehē ʻe “foki ki he kelekele” ʻa ʻĀtama, ko ʻene ʻuhingá ʻe mate ʻa ʻĀtama. Naʻe ʻikai te ne hiki atu ki he nofoʻanga laumālié. ʻI he maté, naʻe toe hoko ʻa ʻĀtama ʻo ʻikai moʻui, ʻikai te ne ʻi ai. Ko e maté ko e ʻikai ke ʻi ai ha moʻui.
Kae fēfē ʻa e niʻihi kehe kuo maté? ʻOku nau toe ʻi he tuʻunga ko e ʻikai ke ʻi ai? ʻOku tali ʻe he Tohitapú:
“ʻOku ʻalu kotoa [fakatouʻosi ʻa e tangatá mo e fanga manú] ki ha potu pe taha; ʻoku mei he efu kotoa pe, pea ʻoku foki kotoa pe ki he efu.”—Koheleti 3:20.
“Ko e kau pekia ʻoku ʻikai te nau ʻilo ha momoʻi meʻa.”—Koheleti 9:5.
“Ko ʻenau ngaahi ʻofa foki, mo ʻenau ngaahi fehiʻa, mo ʻenau ngaahi meheka, kuo loa pe ʻenau mole.”—Koheleti 9:6.
“Oku ikai ha gaue, be ha filioi, be ha ilo, be ha boto i he faitoka, aia oku ke alu ki ai.”—Koheleti 9:10, PM.
“ʻOku . . . foki [ʻa e tangatá] ki hono kelekele; ko e ʻaho pe ko ia ko ʻene ngaahi fakakaukau ʻoku mate.”—Sāme 146:4.
Ko e kau moʻuí pē ʻoku malava ke nau fai ʻa e ngaahi meʻá ni
ʻOku faingataʻa ke ke tui ki he ngaahi konga Tohitapu ko ʻení? Kapau ʻoku pehē, fakakaukau atu ki he meʻá ni: ʻI he ngaahi fāmili lahi, ʻoku ngāue paʻanga ʻa e tangatá ke tauhiʻaki hono fāmilí. ʻI he mate ʻa e tangatá, ʻoku faʻa fehangahangai ʻa e fāmilí mo e faingataʻaʻia. ʻI he taimi ʻe niʻihi ʻoku aʻu ki he tuʻunga ʻoku ʻikai ke maʻu ʻe hono uaifí mo e fānaú ha paʻanga feʻunga ke fakatau mai ʻaki ha meʻakai. ʻE ngaohikoviʻi nai ʻe he ngaahi fili ʻo e tangatá ʻa e fāmilí. ʻEke hifo kiate koe: ‘Kapau ʻoku kei moʻui ʻa e tangatá ni ʻi he maama laumālié, ko e hā ʻoku ʻikai te ne kei tokonaki mai ai maʻa hono fāmilí? Ko e hā ʻoku ʻikai ai te ne maluʻi ʻa hono fāmilí mei he kakai koví?’ Koeʻuhi he ʻoku moʻoni ʻa e ngaahi konga Tohitapú. ʻOku ʻikai ke moʻui ʻa e tangata ko iá, ʻoku taʻemalava ke ne fai ha faʻahinga meʻa pē.—Sāme 115:17.
ʻOku ʻikai malava ke tokoni ʻa e kau maté ki he faʻahinga fiekaiá pe maluʻi ʻa e faʻahinga kuo ngaohikoviʻí
ʻOku ʻuhinga ʻení ʻe ʻikai ʻaupito ke toe moʻui mai ʻa e kau maté? ʻIkai, ʻoku ʻikai ke ʻuhinga pehē ia. Te tau lave ʻamui ange ki he toetuʻu mei he maté. Ka ʻoku ʻuhinga ʻení ʻoku ʻikai ke ʻilo ʻe he kau maté ʻa e ngaahi meʻa ʻokú ke lolotonga faí. ʻOku ʻikai malava ke nau sio mai kiate koe, fanongo mai kiate koe, pe talanoa mai kiate koe. ʻOku ʻikai fiemaʻu ke ke ilifia kiate kinautolu. He ʻikai malava ke nau fai mai ha tokoni kiate koe pea he ʻikai malava ke nau uesia koe.—Koheleti 9:4; ʻAisea 26:14.