“Tru Tumas, Dispela Em i Bikpela Nem Holi Bilong God”
Nicholas Bilong Cusa i kolim dispela tok long wanpela tok bilong lotu em i mekim long yia 1430.a Em i gat bikpela laik long kisim save long kain kain samting—em i stadi long tok Grik, tok Hibru, filosofi, lotu, matematiks, na astronomi. Taim em i gat 22 krismas, em i kisim digri dokta long ol lo bilong misin Katolik. Long 1448 em i kamap kadinal.
Inap olsem 550 yia i go pinis, Nicholas Bilong Cusa i wokim wanpela haus bilong lukautim ol lapun, long Kues, nau ol i kolim Bernkastel-Kues, em wanpela taun i stap 130 kilomita long hap saut bilong Bonn, long Jemani. Bihain ol i bungim ol manuskrip bilong Cusa, winim 310, na putim insait long dispela haus. Wanpela bilong ol dispela manuskrip, em Kodeks Cusanus 220, na long dispela manuskrip yumi inap lukim dispela tok bilong lotu em Cusa i bin mekim long 1430. Long dispela tok, In principio erat verbum (Long Bipo Tru, Tok i Stap), Nicholas Bilong Cusa i raitim nem Jehova long tok Latin olsem Iehoua.b Pes 56 i stori long nem bilong God olsem: “Em nem God i givim long em yet. Ol i raitim long 4-pela leta, ol i kolim Tetragramaton. . . . Tru tumas, dispela em i bikpela nem holi bilong God.” Dispela tok bilong Nicholas Bilong Cusa i wanbel wantaim Ol Skripsa Hibru bilong pastaim we nem bilong God i stap long en.—Kis. 6:3.
Dispela kodeks bilong 1430 samting em i olpela tru, winim planti narapela manuskrip i stap yet we ol i tanim Tetragramaton olsem “Iehoua.” Dispela rait “Iehoua” i kamapim klia tru olsem inap planti handet yia ol man i bin raitim nem bilong God kain olsem “Jehova.”
[Ol Futnot]
a Nicholas Bilong Cusa i gat sampela narapela nem olsem Nikolaus Cryfts (Krebs), Nicolaus Cusanus, na Nikolaus von Kues. Kues em nem bilong wanpela taun long Jemani we mama i bin karim em.
b Em i mekim dispela tok bilong strongim bilip bilong God Triwan.
[Piksa long pes 16]
Laibreri Bilong Cusa