Skin i No Gat Eksasais Em Inap Bagarap
EM WANPELA toksave bilong lain Heart Association bilong Amerika na lain Heart and Stroke Foundation bilong Kanada. Inap planti yia nau tupela lain hia i wokim lista long ol bikpela samting i save givim sik bilong klok long ol man. Ol samting ol i raitim i olsem: Smok, mak bilong blut i antap, gris kolestrol long blut. Tasol long 1992 ol i putim narapela samting long lista olsem: Man i no wokim skin, olsem eksasais. Ating dispela hevi i no hatwok long stretim olsem ol narapela.
Dokta John Duncan bilong Dalas, Teksas, i tok: ‘Man i mas eksasais, na mekim olgeta taim.’ Tasol sori tru, planti i no save eksasais oltaim. Tom McMillen bilong lain President’s Council on Physical Fitness and Sports, em i tok: ‘Insait long 3-pela o 4-pela yia i go pinis, ol man long Amerika i gat nupela laik long eksasais, olsem na ol man i ting nau planti Amerika i save eksasais. Tasol dispela tingting i no stret. Long olgeta yia inap 250,000 man i save dai, long wanem, ol i no eksasais.’
Dokta Walter R. Dowdle, em wanpela bikman bilong lain U.S. Centers for Disease Control, em i tok: ‘Inap 22 pesen tasol bilong ol man long Amerika i save mekim ol samting bilong strongim skin bilong ol na ol i no ken sik tumas. Olsem na wanpela lain i no inap stretim dispela hevi, gavman i mas mekim sampela samting bilong helpim ol planti man i no save eksasais.’
I no olsem man i mas mekim ol eksasais i strongpela tumas, nogat. Wanpela nius bilong Kanada (Medical Post) i tok: ‘Ol saveman i kisim save olsem, pasin bilong wokabaut isi isi inap strongim skin.’ Dokta Anthony Graham, em bikpela dokta bilong sik bilong klok long Haus Sik Welesli, Toronto, Kanada, em i tok: ‘Mipela i no stori long ol strongpela eksasais bilong wokim skin; skin inap kisim gutpela eksasais taim yu wok planti taim long gaden o taim yu wokabaut liklik. Nau mipela save, maski man i eksasais liklik, sapos em i mekim long olgeta taim, dispela bai strongim skin na skin i no ken sik tumas. Olsem na olgeta man inap mekim sampela kain eksasais.’
Dokta Russell Pate bilong Yunivesiti Bilong Saut Karolaina i tok: ‘Mi save planti milion man i ting, sapos ol i no inap go 5-pela aua long olgeta wik long wanpela klap bilong eksasais na waswas, maski, ol i no laik mekim wanpela samting bilong wokim skin. Ating yumi mas helpim ol long kisim bikpela laik long wokabaut liklik bihain long kaikai long apinun.’
Nau yumi save, maski man i eksasais liklik tasol, dispela tu inap strongim skin. Olsem wanem? Yu inap wokabaut i go antap na kam daun long lata, maski long mekim wok long lift? O sapos yu gat ka, yu inap sanapim ka longwe liklik long stua na wokabaut i go long stua? Dokta Robert E. Leach bilong Boston University Medical Center, em i tok: ‘Maski man i eksasais liklik tasol, dispela i winim man i no eksasais.’