SEMANA 48
PIREKUA 97 Para irekani uétarhesïndi Tata Diosïri Uandakua
Ambe engachi jorhenguarhijka ima milagrueri enga Jesúsi úpka kurhinda jingoni
“Ji jindeeska kurhinda enga tsípikua íntspijka. Ima engareni jíndeni andarhieraaka nóteru méni kʼarhimaatia” (JUANU 6:35).
AMBE ENGACHI JORHENGUARHIAKA
Juanu kapitulu 6 uandasïndi na enga Jesúsi milagru ma úpka para káneerantani kurhindani ka ístu kuruchani para uánikua kʼuiripuechani tʼireraani.
1. Para ima kʼuiripuecha enga Biblia uandaajka, ¿kurhinda na xáni jukaparhakuespi?
IÓNTKI, kurhinda kánikua jukaparhakuespti para ima kʼuiripuecha enga Biblia uandaajka (Gén. 14:18; Luk. 4:4). Xáni jukaparhakuespti enga Biblia ménisï úrajka para arhikuekani eska jindeespka imeecheeri “tʼirekua” (Mat. 6:11; Úku. 20:7, nota para sánderu ambe jorhenguarhini). Ka Jesúsi tsimani xanhari úraspti kurhindani para milagruechani uaani ka íksï milagruecha kánikua mítekateesti (Mat. 16:9, 10). Iásï, ju je exeni milagruni ma enga Jesúsi úpka ixú Juanu kapitulu 6 jimbo ka exeakachi ambe engachi jorhenguarhijka.
2. ¿Na jatinksï uétarhinchaspi tʼirekua kʼuiripuecha?
2 Engaksï apostoliicha na kʼamarajkia aianhpini, Jesúsi barkuni ma jatasïndi apostoliicha jingoni ka marirhuksï parhikusïndi enga Galilea japka ka tátsekuaksï lugarirhu ma nirasïndi enga Betsaida no iauani japka paraksï mintsikuarhini (Mar. 6:7, 30-32; Luk. 9:10). Joperu sóntkuksï niáraspti uánikua kʼuiripuecha engaksï nípka exeni Jesúsini, ka ima no ísku exeaspti, sino uékperakua jingoni ueenaspti jorhendaani Tata Diosïiri Reinueri ambe ka tsinaani pʼamenchatiichani. Joperu enga na xatiniini japkia, Jesúsiiri chúxapatiichaksï ueenaspti kurhamarhikuarhini ambeksï tʼirepirini ima kʼuiripuecha. Jamberiksï máru pákuarhipti ambe ma para arhani. Joperu sáno iámindu kʼuiripuechaksï jatsipirindi para ireta sápirhatiicharhisï nirani tʼirekua ambe piáni. ¿Joperu ambe úpirindi Jesúsi? (Mat. 14:15; Juanu 6:4, 5).
JESÚSI MILAGRU MA ÚSPTI PARA KURHINDA ÍNTSAANI
3. ¿Ambe arhiaspi Jesúsi imeeri apostoliichani eskaksï úpiringa imani xáni uánikua kʼuiripuecha jingoni? (Ístu exe je ueenakuarhu jaka).
3 Jesúsi arhiaspti imeeri apostoliichani: “Chá íntsaa je ambe ma paraksï tʼireni” (Mat. 14:16). Joperu no fásiliipirindi jimbokaksï ma 5,000 achamasïicha jarhaspka. Ka engaksï ístu kuenta uaapiringa uarhiitiichani ka sapiichani, úpirindiksï ma 15 mili kʼuiripueni engaksï jima japka (Mat. 14:21). Joperu Andrési uandaspti: “Ixú jarhasti tataka sapichu ma enga sinko kurhinda sebadeeri kámani jaka ka tsimani kurucha sapirhatiichani. Joperu i méntku no andanguati para xáni uánikua kʼuiripuechani tʼireraani” (Juanu 6:9). Kurhinda sebadeeri no xáni jukaparhaspti ka kurucha sapirhatiichaksï jamberi iámu kʼarhiptia ka itumeni. Ísï jimbo, inde tʼirekua no andangupirindi para xáni uánikua kʼuiripuni tʼirerani.
Jesúsi tʼireraaspti kʼuiripuechani ka jorhendaaspti Tata Diosïiri ambe. (Exe je párrafu 3).
4. ¿Ambechi jorhenguarhisïni ambe enga arhijka Juanu 6:11-13? (Ístu exea je imajeniichani).
4 Jesúsi uékasïreendi sési kaani kʼuiripuechani, jimbosï arhiapti eskaksï namuchantku kúnguarhintapiringa paraksï uaxaakuni uitsakuarhisï (Mar. 6:39, 40; arhinta je Juanu 6:11-13). Biblia uandasïndi eska Jesúsi diosmaiamukua arhispka imeeri Taatini kurhinda ka kurucha sapirhatiicha jimbo. Kánikua sési jarhaspti enga ísï úpka jimboka Tata Diosïsï íntsaani japka tʼirekua. I ambejtsïni miátantasïndi eskachi jatsiska para ísï úni eska Jesúsi, kómarhini ante de tʼireni nájkirukachi jandiajku jauaka o máteruecha jingoni. Tátsekua Jesúsi arhiaspti apostoliichani eskaksï íntsaapiringa tʼirekua kʼuiripuechani ka imeechaksï sési tʼirespti asta uiniarhantani. Joperu pakaraspti tʼirekua ka Jesúsi no uékasïreendi eska ambendurhikuarhipiringa. Jimbosï arhiapti imeeri chúxapatiichani eskaksï tánantapiringa, jamberi paraksï tátsekua arhani. Ini ambe jingoni, Jesúsijtsïni jorhendasïndi eskachi jatsiska para sési úrani ambe engachi jatsikuarheka. Taatiichaksï uaati úrani ini ejempluni paraksï jorhendaani sapiichani néna kómarhini ka néna sánderu xénchpeni ka intsïmpitiini.
Kurhamarhikuarhi je: “¿Májkueni úsïni eska Jesúsi ka kómarhisïni ante de tʼireni?”. (Exe je párrafu 4).
5. ¿Ambeksï úspi kʼuiripuecha engaksï exeapka Jesúsiiri milagruechani joperu Jesúsi ambe úspi?
5 Jiánisï, Roma juramukuaxapti judiuechani ka imeechaksï mítespti eska Moisési arhiaspka eska Tata Diosï axapiringa profetani ma ka jamberi jimboksïsï eratsendi sini Jesúsi jindeespi ima profeta jimbokaksï ísku pakarasïreenga engaksï exeenga na enga jorhentpienga Jesúsi ka milagruechani uaani (Deut. 18:15-18). Kʼuiripuechaksï jamberi eratsendi eska Jesúsi ambakiti juramuti máepiringa jimboka úpiringa tʼireraani iámu Israeli anapuechani ka jimboksïsï “afuersa uékeendi paani paraksï rei úni” (Juanu 6:14, 15). Enga Jesúsi uékapiringa paraksï rei úni, politikarhisï inchamukupirindi joperu ima no ísï úspti. Sánderu sési, kéndikuspti ka “juátarhu niraspti jandiajku”. Jo, ima no inchamukuspti politikarhisï nájkirukaksï kʼuiripuecha afuersa uékeenga eska ísï úpiringa. Ambakiti ambejtsïni jorhendasïndi, ¿no ísïiski?
6. ¿Nénachi uaa májkueni úni eska Jesúsi? (Ístu exe je imajenini).
6 Ísïisti, no nemajtsïni kurhacheati eskachi tʼirerauaka kʼuiripuechani milagru ma jimbo o eskachi tsinaaka nemani. Nijtujtsïni uékaa juramuti úni, joperu ambe engaksï kʼóru uékaaka kʼuiripuecha, jindeesti eskachi botariuaka nemani jimbo o eskachi apoiariuaka, jimbokaksï imeecha eratsesïnga eskaksï politikuecha uaaka sési peentani ambe ma. Joperujtsïni Jesúsi xarhatachestia ambe engachi jatsika para úni. Ima uandaspti: “Juchiiti reinu no ini parhakpini anapuesti” (Juanu 17:14; 18:36). Kristianuechachi jánguarhintasïnga májkueni eratseni ka jámani eska Jesúsi. Nóchi inchamukusïnga politikarhisï, sánderu sési, Tata Diosïiri Reinunchi apoiarisïnga ka uandantasïngachi imeeri ambe ka kómarhisïngachi eska juuakia (Mat. 6:10). Iásï ju exeni ambechi máteru ambe uaa jorhenguarhini imani milagrueri enga Jesúsi úpka kurhinda jingoni.
Jesúsi no inchamukuspti politikarhisï para judiuechani jarhuataani o Roma anapuechani. Ka juchajtuchi jatsiska para májkueni úni eska ima. (Exe je párrafu 6).
“AMBE ENGA ARHIKUEKAJKA MILAGRU ENGA JESÚSI ÚKA KURHINDEECHA JINGONI”
7. ¿Náki máteru milagruni úspi Jesúsi ka ambeksï uandaspi apostoliicha? (Juanu 6:16-20).
7 Enga Jesúsi na tʼireraapkia kʼuiripuechani, arhiaspti apostoliichani eskaksï jatapiringa barkuni ka kʼuanhatsentanksï Kapernaúmi, joperu ima juátarhu niraspti parakaksï kʼuiripuecha no rei úpiringa (arhinta je Juanu 6:16-20). Joperu engaksï apostoliicha na nirani japkia barku jimbo, ueenaspti uinhamu tarhiani, ka marirhu, ueenasptiksï kʼérati oleecha úkuarhini. Ka Jesúsi niraspti andarhieraani ka xanharapaspti marirhu ka arhispti apostoli Pedruni eska májkueni úpiringa (Mat. 14:22-31). Joperu enga Jesúsi na jatapkia barkuni, tarhiata anhaxurhispti ka imeeri chúxapatiichaksï ísku pakaraspti ka arhisptiksï: “Tʼuri sési jimbo Tata Diosïiri uájpeeska” (Mat. 14:33).a ¿Andiksïsï Jesúsiiri chúxapatiicha jiáni ísï arhipi ka no jiáni enga Jesúsi milagruni úpka kurhinda jingoni? Markusï uandaspti eskaksï apostoliicha ʻnótki kurhanguxapka imani milagruni enga Jesúsi úpka kurhindeecha jingoni’ ka ístu eskaksï no úsïreenga “jánhaskani jimboka imeecheeri mintsitasï no ueenga kurhanguni” (Mar. 6:50-52). Ísïisti, imeechaksï no úxapti kurhanguni eska Tata Diosï Jeobasï íntskuni japka uinhapikua Jesúsini para milagruechani uaani. Sánisï tátsekua, Jesúsi ménderu uandapirindi imani milagrueri enga kurhinda jingoni úpka ka ísïjtsïni jorhendapirindi máteru ambe.
8, 9. ¿Andiksïsï kʼuiripuecha nípi jirinhantani Jesúsini? (Juanu 6:26, 27).
8 Ambe engaksï sánderu uékeenga kʼuiripuecha, jindeespti eska Jesúsi jarhuataapiringa ka tʼireraani. Ísï jimbo, ísï pauandikua engaksï exepka eska Jesúsi ka imeeri apostoliicha nóteruksï jima jarhaspkia, jataasptiksï barkuechani engaksï Tiberíadesi uératini jurheenga ka nirasptiksï Kapernaúmi paraksï Jesúsini jirinhantani (Juanu 6:22-24). ¿Joperu niraspiksï jirinhantani paraka ima sánderu ambe aianguapiringa Tata Diosïiri Reinueri ambe? Nómbe. Imeechaksï solu uékasïreendi eska ima tʼireraapiringa. ¿Nénachi míteski ini ambe?
9 Ju je exeni ambe enga úkuarhipka engaksï kʼuiripuecha na exentapkia Jesúsini Kapernaúmi no iauani. Jesúsi arhiaspti eskaksï imeecha solu uékasïreenga eska ima jarhuataapiringa ka tʼireraani. Arhiaspti eskaksï arhaspka kurhindani astakaksï na uiniarhantapka, “imani tʼirekuani enga ambendurhikuarhijka”. Joperu ístu arhiaspti eskaksï sánderu sési jánguarhintapiringa “imani tʼirekuani andani enga no ambendurhikuarhijka ka enga íntspijka tsípikua para méntkisï” (arhinta je Juanu 6:26, 27). Ístu arhiaspti eska imeeri Taati íntsaapiringa indeeni jásï tʼirekuani. Jamberiksï kʼuiripuecha ísku pakarapti engaksï kurhaapka eska jarhaspka tʼirekua ma enga íntsaapiringa tsípikua para méntkisï. ¿Joperu na jásïispi inde tʼirekua ka naniksï úpirini pʼirani?
10. ¿Ambeksï jatsipirini para “úni kʼuiripuecha” paraksï jatsini tsípikua para méntkisï?
10 Jamberiksï inde Judiuecha uékeendi míteni ambeksï jatsispi para úni paraksï jatsini indeni tʼirekuani. Jamberiksï eratseni japti eskaksï jatsipka para imani ambe úni ambe enga Moisésiiri Lei uandeenga. Joperu Jesúsi arhiaspti: “I ambesï uéjti Tata Diosï: eskajtsï mintsikaaka imani enga ima axaka” (Juanu 6:28, 29). Para jatsini tsípikua para méntkisï uétarhisïndi mintsikani Jesúsini, imani enga Tata Diosï axaka. Ka indeni ambe Jesúsi tʼuini arhiasptia (Juanu 3:16-18, 36). Ka ménderu uandapirindi ambe engachi jatsika para úni parachi jatsini tsípikua para méntkisï (Juanu 17:3).
11. ¿Nénaksï xarhataspi judiuecha eskaksï sánderu uandanhiasïreenga tʼirekua jimbo? (Salmo 78:24, 25).
11 Judiuechaksï no jakajkuspti eskaksï jatsispka para mintsikani Jesúsini, jimboksïsï kurhamarhipti: “¿Ka náki milagruri uaa parachi jucha exeni ka paraksïni jakajkucheni?” (Juanu 6:30). Jiájkani arhisptiksï eskaksï imeeri ióntki anapu parientiicha engaksï Moisésiiri jurhiatikuecha jimbo irekapka, intsïnhaspkaksï maná enga ísïipka eska kurhinda (Neh. 9:15; arhinta je Salmo 78:24, 25). I ambe xarhatasïndi eskaksï imeecha nomasi uékasïreenga eska Jesúsi tʼireraapiringa, jimboksïsï no jamberi kurhamarhipti ambesï arhikuekani japi enga arhiapka eska íntsaapiringa “auandarhu anapu kurhinda enga sési jimboeka”, ka enga íntsaapiringa tsípikua para méntkisï (Juanu 6:32). Ima kʼuiripuechaksï sánderu uandanhiasïreendi imani ambe jimbo engaksï uétarhincheenga jimboksïsï no jánguarhinteendi kurhanguni ambe enga Jesúsi uékeenga jorhendaani. ¿Ambechi uaa jorhenguarhini íri ambe?
AMBE ENGA SÁNDERU JUKAPARHAKUEKA PARA JUCHA
12. ¿Néna xarhataspi Jesúsi ambe enga sánderu jukaparhakueka?
12 Ma ambe engachi jorhenguarhijka Juanu kapitulu 6 jimbo, jindeesti eskachi jatsiska para sánderu jukaparharani Tata Diosïiri ambe. Jiáni enga Satanási tsʼéjkupka Jesúsini, ima xarhataspti eska sánderu jukaparhakueska kurhajchani Tata Diosïni ka eska ambe uéjki engachi uétarhinchani jauaka (Mat. 4:3, 4). Ka enga Juátarhu Arhijtsïkpini japka, jorhentpispti eska jukaparhakueska míteni ka andarhierani Tata Diosï Jeobani (Mat. 5:3). Ísï jimbo, ju je kurhamarhikuarhini: “¿Na engani irekani jaka xarhatasïni eskani sánderu jukaparharasïnga Tata Diosïiri ambe ka eska imani ambe engani ji uétarhinchajka?”.
13. a) ¿Andisï no no sési jaki tʼirekua ambe jatsikuarheni? b) ¿Náki konsejunchi jatsiski para kánikua jukaparharani? (1 Korintu 10:6, 7, 11).
13 Ísïisti, no no sési jarhasti kurhakuni Tata Diosïni ambe engachi uétarhinchani juaka parachi tsípikuarhini (Luk. 11:3). Biblia arhisïndi eska sési jarhaska eska ma kʼuiripu tʼireaka ka itsïmani ka sési pʼikuarherani imeeri ánchikuarhita jimbo jimboka iámindu inde ambe “Tata Diosïni jimboeska” (Ecl. 2:24; 8:15; Sant. 1:17). Ísï jimbo, jatsiskachi para jingontku jámani parachi no sánderu jukaparharani jatsikuarhekua ambe. Uaakachi ambakiti ambe jorhenguarhini ambe enga karakuapka apostoli Pablu kristianuechani. Ima karakuaspti ambe engaksï xáni no sési úpka israeliteecha engaksï desierturhu jámani japka ka ístu engaksï Juáta Sinaí no iauani japka. Arhiaspti kristianuechani eskaksï no jámapiringa tsitini “imani ambe enga no sési jaka”, ísï eskaksï na úpka israeliteecha (arhinta je 1 Korintu 10:6, 7, 11). Tata Diosï Jeoba tʼireraaxapti israeliteechani milagru jimbo, joperu imeechaksï sánderu uékasïreendi tʼirekua ambe, jimboksïsï niárapti “no sési úkuarhinchani” (Núm. 11:4-6, 31-34). Ka májkuenksï úspti jiáni engaksï beserru oruerini kómarhini japka. Sánderuksï jukaparharaasïreendi tʼireni, itsïmani ka tsípikuarhini ka eska Tata Diosïni kurhajchani (Éx. 32:4-6). Pablu, israeliteecheeri ambe miátaantaspti kristianuechani para arhistakuani eskaksï no jatsipka para májkueni jámani eska imeecha jimboka no ióni jimbo kʼamajkunhapiringia Jerusaléni ka templu uéxurhini 70 jimbo despuesi de Jesúsi. Juchajtuchi irekaxaka últimu jurhiatikuecha jimbo, ísï jimbo, sési jauati eskachi jukaparharaaka ini konseju enga apostoli Pablu uandapka.
14. ¿Na xáni jaua tʼirekua jimbanhi parhakpinirhu?
14 Engajtsïni Jesúsi jorhendapka kurhajkuarhini “tʼirekua para i jurhiatikua”, ístujtsïni arini ambe jorhendaspti eskachi kurhajkuarhipiringa: “Eska úkuarhiaka ambe engari tʼu uéjka, jini auandarhu ka ístu echerirhu” (Mat. 6:9-11). ¿Nénajtsï eranhaskasïni eskachi irekaa jauakia jiáni enga úkuarhini jauakia ambe enga Tata Diosï uéjka? Biblia uandasïndi eska iámu parhakpinirhu áspiti tʼirekua jauaka. Isaías 25:6-8 arhisïndi eska ‘kánikua tʼirekua jauaka para kʼuiripuecha’ enga na Tata Diosï Jeobaeri Reinu juramuni jauakia. Ka Salmo 72:16 arhisïndi: “Kánikua tʼirekua jauati echerirhu; juátecharhu karhakua kánikua tʼirekua jauati”. ¿Eranhaskasïntsï tʼirekua ambe úmantani jarhani enga kánikua áspiaka o imani ambejtsï úni jarhani engajtsï no méni úmantapka? ¿Ka eranhaskasïntsï ubasï jatsikuni jarhani ka arhani jarhani imani frutani? (Is. 65:21, 22). Ka no solu juchajkuchisï uaaka jatsiani ini kóntperatechani.
15. ¿Ambeksï jatsia para jorhenguarhini imeecha engaksï tsíntaaka? (Juanu 6:35).
15 (Arhinta je Juanu 6:35). ¿Náki erokuarhikuaksï jatsiski ima kʼuiripuecha engaksï ápka kurhindani ka kuruchani enga Jesúsi íntsaapka milagru jimbo? Nájkirukaksï i kʼuiripuecha no mintsikapka Jesúsini, jamberiksï tsíntaati ka únchi máru míteani (Juanu 5:28, 29). Imeechaksï jatsiati para míteni ambe engaksï arhikuekeenga Jesúsiiri uandakuecha: “Ji jindeeska kurhinda enga tsípikua íntspijka. Ima engareni jíndeni andarhieraaka nóteru méni kʼarhimaatia”. Ka jatsiatiksï para mintsikani eska Jesúsi íntspiska imeeri tsípikuani imeechani jimbo. Imani tiempu jimbo, jorhendauakachi Tata Diosïiri ambe iámindu imeechani engaksï tsíntaaka ka ístu imani sapiichani engaksï jimbanhi parhakpinirhu andajpenuaka. ¡Seguruchi jarhaska eskachi sánderu sési pʼikuarheraaka jorhendaani Tata Diosï Jeobaeri ambe ka eska tʼirekua ambe jatsini! Ísï jimbo, ambe enga sánderu jukaparhakueuaka jindeuati Tata Diosï Jeobaeri ambe.
16. ¿Ambechi exeni jaua máteru jorhenguarhikua jimbo?
16 Asta ixú jamberi ma partijkuchisï exeka karakata Juanueri enga kapitulu 6 jimbo jaka. Joperu Jesúsi uánikua ambeteru jatsispti para arhiani ambe enga arhikuekajka “tsípikua para méntkisï”. I ambe kánikua jukaparhakuespti para judiuecha ka ístu para jucha. Máteru jorhenguarhikua jimbo seguiriini jauakachi exeni ini karakatani enga Juanu kapitulu 6 jimbo jaka.
PIREKUA 20 Axaskari chíti Uájpani
a Engajtsï uéjka sánderu míteni iiri ambe, exea je libruechani Jesús el camino, la verdad y la vida, pájina 131 ka Ejemplos de fe pájina 185.