BIBLIOTEKA INTERNETIRHU Watchtower
Watchtower
BIBLIOTEKA INTERNETIRHU
Purépecha
  • BIBLIA
  • PUBLIKASIONIICHA
  • TÁNGUARHIKUECHA
  • w24 disiembri páj. 8-13
  • Ambechi jatsiski para úni parachi jatsini tsípikua para méntkisï

No jarhasti bideu ixú.

Tekaachentajtsïni je, no sési uérasti ambe ma bideu jingoni.

  • Ambechi jatsiski para úni parachi jatsini tsípikua para méntkisï
  • Aianhpiri enga Jeobaeri Reinueri ambe Uandantajka (estudiu) 2024
  • Subtitulu
  • Sánderu ambe enga íri ambe uandajka
  • “KURHINDA ENGA TSÍPITI JAKA” KA IMEERI KʼUIRIPETA
  • MÁTERU XANHARI ENGA JESÚSI SÁNO MÁJKUENI AMBE UANDAPKA
  • ¿PARA CHÁ AMBEKSÏ ARHIKUEKASÏNI JESÚSIIRI UANDAKUECHA?
  • Ambe engachi jorhenguarhijka ima milagrueri enga Jesúsi úpka kurhinda jingoni
    Aianhpiri enga Jeobaeri Reinueri ambe Uandantajka (estudiu) 2024
  • Kurhaku je Tata Diosïni eskaksïni jarhuataaka engajtsï erakuni jámaaka úni ambe ma
    Kristianuecheri Irekua ka Aianhpikua—Programa para ánchikuarhini tánguarhikuarhu (2023)
  • Ambechi jorhenguarhisïni ima ambeeri engaksï máru achamasïicha uandapka
    Aianhpiri enga Jeobaeri Reinueri ambe Uandantajka (estudiu) 2024
  • Ambechi jorhenguarhisïni ima últimu 40 jurhiatikuecheri enga Jesúsi echerirhu japka
    Aianhpiri enga Jeobaeri Reinueri ambe Uandantajka (estudiu) 2024
Sánderu ambe exeni
Aianhpiri enga Jeobaeri Reinueri ambe Uandantajka (estudiu) 2024
w24 disiembri páj. 8-13

SEMANA 49

PIREKUA 147 Tata Diosï aiatspesti tsípikua ma para méntkisï

Ambechi jatsiski para úni parachi jatsini tsípikua para méntkisï

“Eska ima enga jiókuarhiaka Uájpani ka mintsikani, jatsiaka tsípikua para méntkisï” (JUANU 6:40).

AMBE ENGACHI JORHENGUARHIAKA

Na enga marhuakuajka Jesúsiiri uarhikua erakukateechani ka máteru karichiichani.

1. ¿Andiksïsï máru kʼuiripuecha eratsejki eskaksï no méni uaaka méntkisï irekani?

UÁNIKUA kʼuiripuechaksï jánguarhintasïndi imani ambe arhani enga no xáni no sési útspijka ka ejersisiu ambe úni paraksï no xáni pʼamenchani. Joperu nájkirukaksï ini ambe újka, mítestiksï eskaksï niáraaka tʼarhepini, pʼamenchani ka uarhini. Ka jamberiksï eratsejti eskaksï no méni uaaka irekani para méntkisï, joperu Jesúsi uandaspti eskaksï kʼuiripuecha uaaka jatsini “tsípikua para méntkisï”, ísï eska na arhijka Juanu 3:16 ka 5:24.

2. Eska na arhijka Juanu 6:39, 40, ¿ambe úkuarhia ima kʼuiripuecha jingoni engaksï uarhikia?

2 Ma jurhiatikua, Jesúsi uánikua kʼuiripuechani tʼireraaspti milagru ma jimbo, ka úraspti kurhinda ka kurucha.a Ambe enga úpka ísku pakataaspti, joperu ambe enga uandapka pauandikua, sánderu ísku pakataaspti. Ima k’uiripuechaksï niraspti chúxapani asta Kapernaúmi marirhu uanamukutenisï enga Galilea jaka, ka Jesúsi arhiaspti eskaksï kʼuiripuecha uaaka tsíntani ka jatsini tsípikua para méntkisï. Ísï jimbo, eranhaska je chaari familiariichani ka amiguechani engajtsï uarhiranchaaka (arhinta je Juanu 6:39, 40). Ambe enga Jesúsi uandapka, jorhendasïndijtsïni eskaksï uánikua kʼuiripuecha tsíntaaka ka chá ka chaari familia uaakajtsï méntkisï tsípikua jingoni irekuarhini. Joperu Juanu kapitulu 6 jimbo, Jesúsi uandaspti máteru ambe engaksï uánikuecha úkua jukanchapka kurhanguni. Ju je exeni sánderu iiri ambe.

3. Eska na arhijka Juanu 6:51, ¿ambe uandaspi Jesúsi?

3 Kapernaúmi anapu kʼuiripuechaksï terukutantaspti imani kurhindani enga Jesúsi íntsaapka maná jingoni enga Tata Diosï Jeoba íntsaapka israeliteechani. Biblia uandasïndi eska maná jindeeska “auandarhu anapu kurhinda” (Sal. 105:40; Juanu 6:31). Jesúsi manáeri ambe uandaspti para ambakiti ambe jorhendaani. Arhiaspti eska nájkiruka Tata Diosï milagru jimbo íntsaapka maná, imeechaksï niáraspti uarhini (Juanu 6:49). Joperu ístu arhiaspti eska ima jindeespka “auandarhu anapu kurhinda enga sési jimboeka”, “kurhinda enga Tata Diosï íntspijka” ka “kurhinda enga tsípikua íntspijka” (Juanu 6:32, 33, 35). Ka ísï tátsekua uandaspti eska Jesúsi no májkueniispka eska maná jimboka arhiaspka: “Ji jindeeska kurhinda enga tsípiti jaka ka enga auandarhu uératini juka. Enga nema arhaska ini kurhindani, irekaati para méntkisï” (arhinta je Juanu 6:51). Judiuechaksï ikiaspti enga Jesúsi ini ambe arhiapka, jimbokaksï no úsïreenga kurhanguni eska Jesúsi auandarhu uératini jurhaspka ka eska ima jindeespka sánderu ambakiti “kurhinda” ka eska ima maná enga Tata Diosï íntsaapka israeliteechani. Arhiaspti: “Juchiiti kʼuiripeta jindeesti ima kurhinda engani íntspiaka”. ¿Ambe arhikuekaxapi? Uékasïngachi míteni jimbokachi ísï uaaka exeni ambechisï jatsi para úni jucha ka ístu juchaari familia parachi úni irekani para méntkisï. Ju je exeni ambe enga Jesúsi arhikuekani japka.

“KURHINDA ENGA TSÍPITI JAKA” KA IMEERI KʼUIRIPETA

4. ¿Andiksïsï máru úndapti no sési uandani?

4 Máru kʼuiripuechaksï ueenaspti no sési ambe uandani enga Jesúsi arhiapka eska íntspipiringa imeeri kʼuiripetani paraksï kʼuiripuecha úni irekani para méntkisï. Jamberi imeechaksï ísï eratseni japti eskaksï jatsipka para meru arhani Jesúsiiri kʼuiripetani (Juanu 6:52). Tátsekua Jesúsi arhiasïndi ambe ma enga sánderu ísku pakataajka, arhiaspti: “Jíksïni sési jimbo arhisïnga, eska engajtsï no arhaska Achamasïiri Uájpeeri kʼuiripetani ka nójtsï itsïmani imeeri iurhirini, nójtsï jatsiaka tsípikua” (Juanu 6:53).

5. ¿Nénachi míteski eska Jesúsi no arhiaxapka kʼuiripuechani eskaksï meru apiringa imeeri iurhirini?

5 Noeri jurhiatikuecha jimbo, Tata Diosï arhiasptia kʼuiripuechani eskaksï no jámapiringa iurhiri arhani (Gén. 9:3, 4). Ka ménderu arhiaspti israeliteechani eskaksï no jámapiringa iurhiri arhani jiáni Leini íntsaapka, arhiaspti eska uándikunhapiringa ima kʼuiripu enga apiringa iurhirini (Lev. 7:27). Ka Jesúsi uandaspti ambe enga Moisésiiri Lei uandajka, ísï jimbo, ima no méni arhiapirindi judiuechani eskaksï apiringa imeeri kʼuiripetani ka iurhirini (Mat. 5:17-19). Sánderu sési, Jesúsi jorhendaaxapti ambe engaksï jatsipka para úni paraksï jatsini “tsípikua para méntkisï” (Juanu 6:54).

6. ¿Ambeterujtsïni jarhuataa kurhanguni eska Jesúsi no meru uandaxapka eskaksï jatsispka para arhani imeeri kʼuiripetani ka iurhirini?

6 Ísïisti, Jesúsi ejemplusï ma úrani japti ka no i primeru xanhariispti enga ísï úni japka. Ju je miáni eska sáno májkueni ambe uandaspka enga Samaria anapu uarhiiti jingoni uandontskuarhepka, arhispti: “Ima enga itsïmaaka imani itsï engani ji íntskuaka, nóteru méni kʼarhichaatia. Sánderu sési, ima itsï engani ji íntskuaka ísïiuati imeeri mintsitarhu komueska jima enga itsï uérani jaka para tsípikua para méntkisï íntspini” (Juanu 4:7, 14).b Joperu Jesúsi no arhikuekaxapti eska Samaria anapu uarhiti jatsispka para posurhu ma nirani itsïmani para úni tsípikua para méntkisï jatsini. Ísï jimbo, jiáni enga Kapernaúmi japka uánikua kʼuiripuecha jingoni, no arhikuekaxapti eskaksï ima kʼuiripuecha meru jatsispka para Jesúsiiri kʼuiripetani ka iurhirini arhani paraksï irekani para méntkisï.

MÁTERU XANHARI ENGA JESÚSI SÁNO MÁJKUENI AMBE UANDAPKA

7. ¿Ambeksï uandasïni máru kʼuiripuecha eska arhikuekasïnga ambe enga Jesúsi uandapka Juanu 6:53 jimbo?

7 Máru kʼuiripuechaksï uandasïndi eska ambe enga Jesúsi uandapka Juanu 6:53 jimbo, jindeespka para uaxastani Tateeri Senani jimboka arhiaspka kʼuiripuechani eskaksï jatsispka para arhani imeeri kʼuiripetani ka imeeri iurhirini. Ka ísïksï uandasïndi jimboka ísï tátsekua Jesúsi sáno májkueni ambe uandaspti Mateu 26:26-28 jimbo. Kʼuiripuechaksï uandasïndi eska iámindu imeecha engaksï niuaka Tateeri Senarhu jatsiskaksï para arhani kurhindani ka binuni. Joperu, ¿ísïiski inde ambe? Kánikua jukaparhakuesti parachi míteni ini ambe jimboka mándani uéxurhini, uánikua kʼuiripuechaksï nirasïndi tánguarhini juchantsïni jingoni paraksï miántani tata Jesukristueri uarhikuani. Ju je exeni máru ambe andisï no májkueni ambe enga uandajka Juanu 6:53, imani ambe jingoni enga Jesúsi uandapka jiáni enga Tateeri Senani uaxastapka.

8. ¿Andisï no májkuenii i tsimani ambe enga Jesúsi uandapka? (Ístu exea je imajeniichani).

8 Ju je exeni tsimani ambe andisï ménderueni. Orheta, ¿na jatini ka nani uandaspi Jesúsi ambe enga Juanu 6:53-56 uandajka? Jiániispti enga Galilea japka uánikua judiuecha jingoni uéxurhini 32 jimbo despuesi de Jesúsi. Ka ísï ma uéxurhini tátsekuasï uaxastaptia Tateeri Senani Jerusaléni. Segundu, ¿neechanisï arhiani japi? Imani kʼuiripuechani engaksï Galilea japka engaksï sánderu uandanhiauenga tʼirekua jimbo ka eska Tata Diosïiri ambe jimbo (Juanu 6:26). Ka máru engaksï no kurhangupka ambe enga Jesúsi arhikuekani japka, jurajkusptiksï ka nóteruksï mintsikasptia ka asta máru imeri chúxapatiicha jamberi (Juanu 6:14, 36, 42, 60, 64, 66). Joperu méntku ménderueniispti ambe enga úkuarhipka uéxurhini 33 jimbo, Jesúsi uaxastaspti Tateeri Senani ka imani jingonksï jarhaspti 11 apostoliicha engaksï no méni jurajkupka nájkirukaksï no iámu ambe kurhanguenga ambe enga Jesúsi jorhendauenga. Nóksï ísïispti eska ima kʼuiripuecha engaksï Galilea japka. Ima apostoliichaksï seguru jarhaspti eska Jesúsi jindeeska Tata Diosïiri Uájpa enga auandarhu uératini jupka (Mat. 16:16). Jimbosï Jesúsi arhiapti: “Joperu jiáni engani xáni no sési nitamakuarhika, chájtsïni no méni jurajkuska” (Luk. 22:28). I tsimani ambe, jarhuatasïndijtsïni kurhanguni eska ambe enga uandapka Juanu 6:53 jimbo, no jindeespka para uaxastani Tateeri Senani. Joperu ju je exeni máteru ambe.

Imajeniicha: 1. Jesúsi uánikua kʼuiripuechani uandontskuarhekuaxati ka uandauandamixati ka máteruechaksï no sési exexati ambe enga Jesúsi uandani jaka. 2. Jesúsi uaxastasïndi Tateeri Senani imeeri apostoliicha jingoni.

Uikixkandani: Juanu kapitulu 6 uandantasïndi ambe enga Jesúsi arhiapka judiuechani Galilea. Jurhijkandani: ma uéxurhini tátsekua, Jesúsi uandontskuarhekusïndi grupu sapichuni ma engaksï jindeepka imeeri apostoliicha ka Jerusaléni jarhaspti. (Exe je párrafu 8).


¿PARA CHÁ AMBEKSÏ ARHIKUEKASÏNI JESÚSIIRI UANDAKUECHA?

9. ¿Neechani arhikuekaxapi ambe enga Jesúsi uandapka Tateeri Senarhu?

9 Tateeri Senarhu, Jesúsi íntsaaspti imeeri apostoliichani kurhinda no xarhipiti jukari ka arhiaspti: “I arhikuekasïni juchiiti kuerpu”. Tátsekua májkueni úspti binu jingoni ka arhiaspti eska i arhikuekasïreenga “iurhiri enga újka eska Tata Diosïiri pakatperakua ueenaaka jarhani” (Mar. 14:22-25; Luk. 22:20; 1 Kor. 11:24). Ambe enga uandapka pakatperakueri ambe kánikua jukaparhakuesti, jimboka i pakatperakua no jindeeska para iámindu kʼuiripuecha, sino solu para “Israeliiri kʼumanchikuarhu anapuecha” engaksï tata Jesukristuni jingoni juramuaka “Tata Diosïiri Reinurhu” (Ebr. 8:6, 10; 9:15). Ka nájkirukaksï apostoliicha no kurhanguni japka ambesï arhikuekani japi, no ióni jimboksï espiritu santu jimbo erakunhapirindi paraksï jimbanhi pakatperakuarhu kuenta úkuarhini ka Jesúsini jingonksï jarhani auandarhu (Juanu 14:2, 3).

10. ¿Andisï no májkuenii ambe enga Jesúsi uandapka Galilea imani ambe jingoni enga Tateeri Senarhu uandapka? (Ístu exe je imajenini).

10 Ambe enga Jesúsi uandapka Tateeri Senarhu jindeespti solu para ‘namunitu karichiicha’. Ka ueenani jámani jindeestiksï apostoliicha engaksï Jesúsini jingoni jaka jiáni enga ima uaxastapka Tateeri Senani (Luk. 12:32). Ísï jimbo, apostoliicha ka ístu máteru kʼuiripuecha engaksï indeni grupurhu jauaka, jatsiatiksï para arhani kurhindani ka binuni, jimbokaksï indeecha auandarhu niuaka Jesúsini jingoni. Ísï jimbo, ambe enga Jesúsi arhiapka imeeri apostoliichani jiáni enga Tateeri Senani uaxastapka, no májkueniisti eska jiáni enga Galilea uandapka jimboka jiáni uánikua kʼuiripuecha jingoni jarhaspka, ísï jimbo, uánikua kʼuiripuechanisï arhikuekaani japti.

Erachi ma kurhinda arhaxati Tateeri Senarhu.

Namunitu erachiichajkuksïsï arhajti kurhindani ka binuni jiáni engachi miántajka tata Jesukristueri uarhikuani, joperu iámindu imeecha engaksï mintsikaaka Jesúsini, uaatiksï jatsini tsípikua para méntkisï. (Exe je párrafu 10).


11. ¿Nénachi míteski eska ambe enga Jesúsi uandapka Galilea, uánikua kʼuiripuechanisï arhikuekaani japka?

11 Ambe enga Jesúsi uandapka uéxurhini 32 jimbo jini Galilea, judiuechanisï arhiani japti engaksï solu uékeenga eska ima tʼireraapiringa. Joperu ambe enga arhiapka jiáni, sánderu ambakiti ambesï arhikuekani japti. Jesúsi arhiaxapti ambe engaksï jatsipka para úni paraksï niárani jatsini tsípikua para méntkisï. Ka ístu arhiaspti eska imeecha engaksï uarhipiringa, úpiringaksï tsíntani ka irekanksï para méntkisï. Ambe enga Jesúsi Galilea uandapka arhikuekaxapti eskaksï uánikua kʼuiripuecha úpiringa jatsini indeni kóntperatani, ísï jimbo, no májkueniispti eska Tateeri Senarhu enga namunitu kʼuiripuechani arhikuekaani japka. Ima uandaspti: “Enga nema arhaska ini kurhindani, irekaati para méntkisï. Ka juchiiti kʼuiripeta jindeesti ima kurhinda engani íntspiaka paraksï tsípikua jatsini parhakpini anapuecha” (Juanu 6:51).c

12. ¿Ambe uétarhisïni para jatsini tsípikua para méntkisï ísï eska Jesúsi na uandapka Galilea?

12 Ambe enga Jesúsi arhiapka judiuechani Galilea, no arhikuekaxapti eska kʼuiripu ma uaaka ísku jatini intsïnhani indeni kóntperatani para irekani para méntkisï, sánderu sési arhikuekaxapti eskaksï kʼuiripuecha jatsispka para mintsikani Jesúsini. Ka ini jurhiatikuecha jimbo, uánikua k’uiripuechaksï uandasïndi eskaksï mintsikasïnga Jesúsini ka eska ima jindeeska imeecheeri Pʼímutantspiti (Juanu 6:29). Imani jurhiatikuecha jimbo, máru kʼuiripuechaksï uandasïreendi eskaksï mintsikasïreenga Jesúsini joperuksï jurajkuspti, ¿andiksïsï ísï úpi?

13. ¿Ambe uétarhisïni úni para Jesúsiiri chúxapatiini?

13 Sáno iámindu kʼuiripuechaksï uékasïreendi chúxapani Jesúsini joperu enga ima íntsaapiringa ambe engaksï imeecha uékeenga. Imeechaksï solu uékasïreendi eska tsinaapiringa, eska tʼireraapiringa ka eska imani ambe jorhendaapiringa ambe engaksï imeecha uékeenga kurhaani. Joperu Jesúsi no solu jurhaspti Echerirhu para íntsaani ambe engaksï imeecha uétarhinchani japka, sino para jorhendaani ambe engaksï jatsipka paraka úni, paraksï niárani imeeri chúxapatiini. Imeechaksï jatsipti para kurhajchani Jesúsini ka ísï úni eska ima na jorhendaapiringa (Juanu 5:40; 6:44).

14. ¿Ambechi jatsiski para úni parajtsïni marhuacheni enga Jesúsi ísï íntspika imeeri tsípikuani?

14 Jesúsi jorhendaaspti eska ima íntspipiringa imeeri kʼuiripetani ka imeeri iurhirini parakaksï kʼuiripuecha úpiringa irekani para méntkisï. Ísï jimbo, imeechaksï jatsispti para mintsikani eska Jesúsi íntspipiringa imeeri tsípikuani. Ka inde ambe kánikua jukaparhakuespti para judiuecha ka ístu para jucha (Juanu 6:40). Ísï jimbo, parachi úni jatsini tsípikua para méntkisï, jatsiskachi para mintsikani eska Jesúsi uarhiska juchantsïni jimbo ísï eska na arhijka Juanu 6:53. Ka ini kóntperatani uánikua k’uiripuechaksï uaati jatsini (Éfes. 1:7).

15, 16. ¿Ambe jukaparhakua ambechi jorhenguarhiski Juanu kapitulu 6 jimbo?

15 Juanu kapitulu 6 kánikua jukaparhakuesti para jucha ka ístu para juchaari familia. Jimboka i ambe xarhatasïnga eska Jesúsi kánikua xénchaasïnga kʼuiripuechani. Galilea tsinaaspti kʼuiripuechani, jorhendaaspti Tata Diosïiri Reinueri ambe ka uánikua kʼuiripuechani tʼireraaspti (Luk. 9:11; Juanu 6:2, 11, 12). Joperu ístu jorhentpispti eska ima jindeeska kurhinda enga tsípikua íntspijka (Juanu 6:35, 48).

16 Ima kʼuiripuecha enga Jesúsi arhiajka “máteru karichiicha”, nóksï jatsisti para arhani kurhindani nijtu binuni Tateeri Senarhu enga mándani uéxurhini úkuarhijka (Juanu 10:16). Joperu tata Jesukristueri kuerpu ka iurhiri kánikua marhuakuauati engaksï mintsikaska jimboka ima íntspiska imeeri tsípikuani imeechani jimbo (Juanu 6:53). Joperu imeecha engaksï arhajka kurhindani ka binuni, xarhatani jarhasïndiksï eskaksï jimbanhi pakatperakuarhu kuenta úkuarhisïnga ka eskaksï Jesúsini jingoni juramuaka Tata Diosïiri Reinurhu. Ísï jimbo, ambe enga arhijka Juanu kapitulu 6, kánikua jukaparhakuesti para iáminduecha, jimbokachi jatsiska para xarhatani eskachi mintsikasïnga tata Jesukristuni nájkirukachi máteru karichiicha jingoni kuenta úkuarhijka o erakukateecha jingoni.

¿AMBEJTSÏ MÓKUNTAPIRINI?

  • ¿Ambechi uaa úni parachi irekani para méntkisï?

  • ¿Andisï no májkueni ambe enga Jesúsi uandapka uéxurhini 32 jimbo imani ambe jingoni enga uéxurhini 33 jimbo uandapka Tateeri Senarhu?

  • Nájkirukaksï máteru karichiicha no arhajka kurhinda ni binu tata Jesukristueri miántskuarhu, ¿náki ambakiti erokuarhikuaksï jatsiski ísï eska na arhijka Juanu kapitulu 6?

PIREKUA 150 ¡Jeobakini úati kuájchakuni!

a Máteru jorhenguarhikua jimbochi exeskia Juanu 6:5-35.

b Ima itsï enga Jesúsi uandapka, arhikuekasïndi ambe enga xáni úkia Tata Diosï Jeoba parakaksï kʼuiripuecha uaaka tsípikua para méntkisï jatsini.

c Juanu kapitulu 6 uandasïndi eska ima kʼuiripu enga mintsikaaka Jesúsini uaaka jatsini tsípikua para méntkisï jimboka i kapitulu úraasïnga uandakuechani komu “ima engareni” o “ima enga” (Juanu 6:35, 40, 47, 54, 56-58).

    Publikasionicha pʼurhe jimbo (2006-2025)
    Míkantani juchiiti kuentani
    Inchani kuentarhu
    • Purépecha
    • Axakuni nemani
    • Ambe engani sánderu tsitijka
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Néna úrani pájinani ka ambe jarhaski
    • Na enga úrakuarhijka chaari informasioni
    • Mójtaku je ambe engajtsï uéjka eska úrakuarhiaka chaari iformasioniiri
    • JW.ORG
    • Inchani kuentarhu
    Axakuni nemani