SEMANA 28
PIREKUA 88 Jarhuatarini parani jánhaskani chíti ambe
Néna kurhajkuarhini konseju ma
“Ima kʼuiripu enga kurhajkuarhijka konsejuni xarhatasïndi jánhaskakua” (PROV. 13:10).
AMBE ENGACHI JORHENGUARHIAKA
Exeni jauakachi ambechi jatsiski para úni parajtsïni marhuacheni ima konsejuecha engachi intsïnhauaka.
1. ¿Ambejtsïni jarhuataa ambakiti ambe erakuni úni ka eskajtsïni sési uéracheaka? (Proverbios 13:10; 15:22).
IÁMINDUECHACHI uékasïnga imani ambe úni enga sési jaka ka eskajtsïni sési uéracheaka. Ísï jimbo, Tata Diosïiri Karakatajtsïni jorhendasïndi eska parakajtsïni sési nicheaka jatsiskachi para konseju kurhajkuarhini (arhinta je Proverbios 13:10; 15:22).
2. ¿Ambejtsïni aiachiskia Tata Diosï Jeoba?
2 Juchaari Taati, Tata Diosï Jeoba, imajkujtsïnisï uaati sánderu ambakiti konsejuechani íntsaani. Jimbosï xáni sésiiti eskachi kurhakuaka jánhaskakua. Imajtsïni aiachisti: “Arhistachiakakini t’ungini exeparini” (Sal. 32:8). I ambe arhikuekasïndi eska Tata Diosï Jeoba kánikua pendienti jarhasïnga juchantsïni jimbo parajtsïni íntsaani konsejuecha engachi meru uétarhinchani jarhajka ka jarhuatasïndijtsïni ísï úni.
3. ¿Náki kurhamarhikuechanchi mókuantani jaua?
3 Ini artikulu jimbo, úranchi jauaka Tata Diosïiri Karakatani parachi mókuantani arini tʼámu kurhamarhikuechani: 1) ¿Náki kualidadiichani uétarhinchaasïni parakarini konseju marhuauaka?, 2) ¿Néni uaa kurhakuni ambakiti konseju ma?, 3) ¿Néna uaa xarhatani eskani sési jimbo uétarhinchaxaka konseju ma? ka 4) ¿Andisïni no jatsi parani máteruechani kurhamarhiani ambe uaa ji?
¿NÁKI KUALIDADIICHANI UÉTARHINCHAASÏNI?
4. ¿Náki kualidadiichanchi jatsiski para xarhataani engachi uéjka eskajtsïni marhuacheaka konsejuecha?
4 Parajtsïni marhuacheni konseju ma, jatsiskachi para kaxumbitiini ka jiókuarhini eskachi no iámindu ambe míteska. Ísï jimbo, parajtsïni sési uérachini ambe ma, jatsiskachi para imani kʼuiripueni kurhakuni konseju ma enga sánderu ambe míteka eska jucha. Engachi no xarhatauaka indeni kualidadiichani Tata Diosï Jeobajtsïni no uaati jarhuatani ka sánderu úkua jukaati ísï úni eskaksï Biblieri konsejuecha na uandajka (Miq. 6:8; 1 Ped. 5:5). Joperu engachi kaxumbitiiska, sánderuchi jingontku jauaka parachi ísï úni eska Biblia na uandajka.
5. ¿Ambe ka ambe jimbo úpirini kʼéramakuarhini rei Dabidi?
5 Iásï, ju je exeni ambechi uaa jorhenguarhini rei Dabidiiri ambe. Ima kaxumbitiispti nájkiruka uánikua ambe úpkia ka mámaru ambe jorhenani úni. Ante de reini, ima kánikua sési kústasïreendi ka asta kústakusïreendi rei Saúlini (1 Sam. 16:18, 19). Ísï jimbo, enga Tata Diosï Jeoba erakupka paraka reipiringa, íntskuspti uinhapikua imeeri espiritu santu jimbo (1 Sam. 16:11-13). Ka enga ireta exeenga Dabidini, k’éri ambe arhisïreendi jimboka ima uándikuspka Goliatini, achamasïni ma enga kánikua iójtarhapka ka Filistea anapueni (1 Sam. 17:37, 50; 18:7). Joperu Dabidi no méni kʼéramakuarhispti nijtu eratsepi: “No uétarhinchasïnga eskarini nema konseju íntskuaka jimbokani uánikua ambe úskia”.
6. ¿Nénachi míteski eska Dabidi jiókuarhiasïreenga imani konsejuechani enga intsïnhauenga? (Ístu exe je imajenini).
6 Enga Dabidi na reiipkia, imani achamasïicha jingoni kúnguarhisïreendi engaksï ambakiti amiguepka ka engaksï ambarhati konsejuecha íntsaapiringa (1 Crón. 27:32-34). Na uéjki acheeti o uarhiiti ma íntskuni konseju ma, méntkisï jingontku kurhajchaasïreendi. Ka ísïsï úpti Abigaíli jingoni, enga Nabaliiri témbeepka, achamasï ma enga kʼéramakuarhienga, iámu ambe mínguarhini ka enga no ma ambe agradeseriuenga. Joperu Dabidi kaxumbitiispti ka ísï úspti eska Abigaíli na arhipka ka inde ambe jarhuataspti paraka Dabidi no no sési ambe niátapiringa (1 Sam. 25:2, 3, 21-25, 32-34).
Rei Dabidi kaxumbitiispti, jimbosï kasu úpti Abigaíliiri konsejuni. (Exe je párrafu 6).
7. ¿Ambechi jorhenguarhisïni Dabidiiri ambe? (Eclesiastés 4:13; ístu exea je imajeniichani).
7 Mámaru ambechi jorhenguarhisïnga Dabidiiri ambe. Ísï eska ima, nóchi jatsiska para eratseni eskachi iámindu ambe míteskia o eskachi no uétarhinchasïnga eskajtsïni nema konseju íntskuaka jimbokachi uánikua ambe jorhenaska úni o juramukua jatsini. Ka ístu jatsiskachi para kurhajchaani imani konsejuechani engajtsïni máteruecha íntsauaka no arhiparini né uéjkijtsïni íntsaani (arhinta je Eclesiastés 4:13). Engachi ísï úska, nóchi no sési ambe úkuarhinchaaka níjtu máteruechani no sési úkuani.
Né uéjkijtsïni íntskuni konseju ma, jatsiskachi para jingontku kurhaani. (Exe je párrafu 7).c
¿NÉRINI UAA AMBAKITI KONSEJU MA ÍNTSKUNI?
8. ¿Andisï sési japi enga Dabidi Jonatánini nípka jirinhantani para konseju kurhakuni?
8 Ístu ju je exeni máteru ambe engajtsïni Dabidi jorhendajka. Ima jiókuarhisïreendi imeecheeri konsejuni engaksï sési pájpereenga Tata Diosï Jeoba jingoni ka engaksï sési kurhangukuenga Dabidini. Pori ejemplu, jiáni enga Dabidi uékeenga míteni sini úpirini sési pájperantani rei Saúli jingoni, Jonatánini niraspti jirinhantani para konseju kurhakuni, jo, Saúli uájpani. ¿Andisï imani nípi jirinhantani? Jimboka Dabidi sési mítespka eska Jonatáni sési pájperasïreenga Tata Diosï Jeoba jingoni ka ístu sési mítespti Saúlini (1 Sam. 20:9-13). ¿Nénachi uaa juchajtu májkueni úni eska Dabidi?
9. ¿Nénchi niua andarhierani engachi konseju ma uétarhinchani jauaka? Úra je ejemplu ma (Proverbios 13:20).
9 Engachi konseju ma uétarhinchani jauaka, sési jauati imani kʼuiripuechani konseju kurhakuani engaksï sési jauaka Tata Diosï Jeoba jingoni ka engaksï sési míteka indeeri ambe engachi nitamakuarhini jaka (arhinta je Proverbios 13:20).a Pori ejemplu, ju je eranhaskani eska erachi ma uékaxaka tembuchani. I erachi úpirindi amigu jémbani ma kurhamarhini enga no tembuchatini jaka ka enga ambarhati konsejuecha íntsauaka Biblia jingoni. Joperu sánderu marhuakuati enga temungurhirini ma niraska andarhierani, indeni temungurhirini enga sési jaka Tata Diosï Jeoba jingoni ka engaksï ióni sési irekuarhikia. I temungurhiri uaati kánikua jarhuatani tumbini ka imani ambe aianguni enga kánikua marhuakuaka.
10. ¿Iásïchi ambe exeaia?
10 Exeaskachia kualidadiichani engachi jatsika para xarhataani ka ístu né engajtsïni uaaka ambakiti konseju ma íntskuni. Iásï, ju je exeni nénachi uaa xarhatani eskachi sési jimbo uétarhinchaxaka konseju ma ka sini sési jarhaski kurhakuni nemani eskajtsïni arhiaka ambe úni.
¿NÉNA UAA XARHATANI ESKANI MERU UÉTARHINCHAXAKA KONSEJU MA?
11, 12. a) ¿Ambechi no jatsiski para úni? b) ¿Ambe úspi Reoboami engaksï israeliteecha jarhuajperata kurhakupka?
11 Máru kʼuiripuechaksï t’uini exesïndia ambe úni joperuksï konseju kurhajkuarhini jarhasïndi nomasi paraka nema arhiauaka eska sési jarhaska ambe engaksï erakukia úni, joperu inde ambe no sési jarhasti. Ju je exeni rei Reoboamiiri ejempluni. Ambe enga ima úpka exerasïndijtsïni eskachi no jatsiska para májkueni jámani.
12 Enga na Salomóni uarhipkia, Reoboami niáraspti jindeeni Israeli anapu rei. Imani tiempu jimbo, iámindu ireta ambakiti ambe jatsispti, joperu israeliteechaksï ueenaspti uandani eska Salomóni jukari uinhamu ánchitaaspka. Ísï jimbo, arhisptiksï Reoboamini eska nóteru xáni uinhamu ánchitaapiringia ka ima arhiaspti eskaksï erokapiringa paraka exepiringa néna jarhuataapirini. Tátsekua niraspti kurhamarhiani imani achamasïichani engaksï Salomónini jarhuateenga, ka kurhamarhiaspti néna jámapirini (1 Rey. 12:2-7). Joperu Reoboami no kasu úkuaspti ambe engaksï arhipka. Jamberi eratsepti eskaksï arhipiringa eska sési jarhaspka ambe enga Reoboami tʼuini eratsepkia úni. Joperu no ísï úkuarhispti, jimbosï Reoboami ménderu imeeri amiguecha jingoni nípti engaksï sánderu sapichku japka, ka indeechaksï kʼóru arhispti eska sési jarhaspka ambe enga Reoboami erakupkia úni (1 Rey. 12:8-14). Reoboami indeechani kasu úkuaspti ka inde ambe úspti eskaksï máru israeliteecha nóteru uékapiringia kurhajchani, ka jiáni uératini, Reoboami uánikua problemechani niáraspti jatsiani (1 Rey. 12:16-19).
13. ¿Néna uaa míteni sini meru uékasïni konseju ma?
13 ¿Ambechi jorhenguarhisïni Reoboamiiri ambe? Eskachi no jatsiska para kurhajkuarhini konseju ma nomasi parachi arhinhani eska sési jarhaska ambe engachi erakukia úni. Ísï jimbo, ju je kurhamarhikuarhini: “¿Ískuni kurhajchaasïni imeechani engajtsïni máteru ambe arhijka ka no imani ambe engani ji uékani jaka úni?”.
14. ¿Ambechi no jatsiski para mirikurhini? Úra je ejemplu ma (ístu exe je imajenini).
14 Ju je eranhaskani eska erachi ma ánchikuarhita ma intsïnhaxaka nani enga kánikua sentabu andaaka, joperu jatsisti para iauanisï nirani ánchikuarhini ka ióni sáni. Inde erachi, orhejtsïkutini ma aiangusïndi para konseju ma kurhakuni ante de jiókuarhini ánchikuarhitani. I orhejtsïkuti Bibliani úrasïndi para miátantani eska indeeri sánderu k’éri responsabilidadi jindeeska jarhuatani familiani para sési marhuakuni jarhani Tata Diosï Jeobani (Éfes. 6:4; 1 Tim. 5:8). Enga erachi kurhaajka ini ambe, no kasu úkusïndi orhejtsïkutini ka máteru erachiichani kurhamarhiasïndi, astaka máechakua arhijka eska jiókuarhiaka ánchikuarhitani. Ju je no mirikurhini eska juchaari mintsita traisionerueska (Jer. 17:9). Ísï jimbo, ¿inde erachi sési jimbo uékaxapi konseju ma o t’uini erakuspia ambe úni? Ménisï, erachiichajtsïni ambakiti konseju ma íntskusïndi joperuchi jucha no uékasïnga kurhajchaani.
¿Sési jimbochi uékasïni konseju ma, ochi solu uékasïni kurhaani ambe engachi jucha uéjka? (Exe je párrafu 14).
¿JATSIPIRINTSÏNI PARA MÁTERUECHA ARHINI AMBE ENGANI JATSIKA PARA ÚNI?
15. ¿Ambechi no jatsiski para úni, ka andi?
15 Tata Diosï Jeoba uékasïndi eska kristianu ma jandiajku erakuaka ambe úni (Gal. 6:4, 5). Ísï jimbo, ante dechi uandani ambechi uékaxaki úni, jatsiskachi para exeni ambe uandasïni Biblia ka ístuksï néna eratsesïni ima kristianuecha engaksï eratsekua jukarikia. Joperuchi kʼóru no méni jurajkuaka eskajtsïni arhiaka: “Jo, indeni ambe ú o arisï ú”. Nóchi nipiringa juchaari amigu jingoni ka kurhamarhini: “¿T’u ambe úpirini?”. Níjtuchi jatsi para ísï jámani eska máteruecha ka no sáni eratsentani nénachi exesïni jucha indeni ambe engachi uékani jaka úni.
16. ¿Ambeksï jatsispi para erakuni úni Korintu anapu kristianuecha? (1 Korintu 8:7; 10:25, 26).
16 Ju je exeni ambe enga úkuarhipka primeru siglurhu Korintu anapu kúnguarhikua jingoni. Ima kristianuechaksï jatsispti para exeni sinksï piápirini ka arhani imani kʼuiripetani enga jamberi úranhapka para diosï úkatechani kéjtsïtakuani. Apostoli Pablu karakuaspti: “Juchachi mítetixaka eska diosï úkata ma méntku no ma ambe máeska parhakpinirhu, ka ístuchi mítetixaka eska ma Tata Diosïjkusï jaka” (1 Kor. 8:4). Jamberi jimboksïsï máru kristianuecha uandapti eskaksï piápiringa indeni kʼuiripetani nájkiruka jamberi tʼuini diosï úkata ma kéjtsïtaminhapiringia. Joperu máteru kristianuechaksï uandaspti eskaksï no apiringa indeni kʼuiripetani jimboka imeecheeri konsiensia no sési pʼikuastaapiringa (arhinta je 1 Korintu 8:7; 10:25, 26). Jiájkani, mándani kristianu jatsispti para exeni ambe úpirini. Apostoli Pablu no méni arhiaspti Korintu anapu kristianuechani eskaksï arhiapiringa máteruechani ambe úni, níjtu eskaksï úpiringa ambe engaksï máteruecha ueenga. Sánderu sési, Roma 14:10-12 jimbo karakuaspti: “Mándani arhinchi jatsiaka para aianguni Tata Diosïni ambe engachi xáni úka”.
17. ¿Ambe úpirini úkuarhini engachi májkueni úpiringa eska máteruecha? Úra je ejemplu ma (ístu exea je imajeniichani).
17 Jamberichi juchajtu úpiringa májkueni ambe nitamakuarhini. Pori ejemplu, ju je eratsentani iurhiriiri ambe. Mándani kristianu jatsisti para exeni sini jiókuarhia o nómbe indeni sánderu sapirhati seluleechani engaksï iurhirirhu jaka.b Jamberichi jucha úkua jukanchajka kurhanguni iurhiriiri ambe, joperu juchaari responsabilidadiisti sési mítetini jarhani indeni ambe (Rom. 14:4). Engachi solu imani ambe úpiringa engaksï máteruecha újka, nóchi jánhaskatiipiringa jimbokachi no úrani japiringa Bibliani parajtsïni arhini ambe engachi jatsika para úni (Ebr. 5:14). Ísï jimbo, orhetachi jatsiska para jucha ueenani inbestigarini ka exeni náki Biblieri prinsipiuechajtsïni uaa jarhuatani parachi seguru jarhani ambe úni. Ka engachi exejka eskachi útasï kuerataxaka sési kurhanguni ambe ma, kánikua sési jauati eskachi konseju kurhakuaka ambakiti kristianuni ma.
Jiántkuchisï jatsika para konseju ma kurhajkuarhini engachi na inbestigariuakia ima ambeeri engachi uéjka úni. (Exe je párrafu 17).
JU JE SEGUIRIINI KONSEJU KURHAJKUARHINI
18. ¿Ambe úskia Tata Diosï Jeoba juchantsïni jimbo?
18 Tata Diosï Jeoba jurajkusïndi eskachi jandiajku exeaka ambe úni ka ísïjtsïni xarhatachesïndi eskajtsïni kánikua mintsinharhisïnga. Joperu parajtsïni jarhuatani ambakiti ambe erakuni úni, íntskustijtsïni imeeri Karakatani ka ambakiti amiguechani engajtsïni jarhuatajka sési kurhanguani Biblieri prinsipiuechani ka ísï úni. Indeni ambe jingoni, Tata Diosï Jeoba xarhataxati eska ambakiti Taati máeska (Prov. 3:21-23). Ísï jimbo, ¿nénachi uaa xarhatakuni eskachi agradesidu jarhaska Tata Diosï jingoni jimbokajtsïni uánikua ambe íntskuxaka?
19. ¿Nénachi uaa sési pʼikuastani Tata Diosï Jeobani?
19 Ísï eska taati ma na tsípijki enga exejka eska uájpa jánguarhintaxaka marhuakuni Tata Diosï Jeobani, eratsekua jukariini, jánhaskatiini ka uékani jarhuatani máteruechani, Tata Diosï Jeobajtu kánikua sési pʼikuarherasïndi enga exejka eskachi jánguarhintaxaka marhuakuni, kurhajkuarhiani konsejuechani ka úkuecha jingoni k’éri ambe arhini Tata Diosï Jeobani.
PIREKUA 127 Jánguarhintaaka ísïini eska Jeoba na uéjka
a Ménisï, engachi uékaaka sánderu míteni sentabueri ambe, doktoricheeri ambe o máteru ambeeri, jamberi sési jauati eskachi imani kʼuiripuechani kurhamarhiauaka engaksï no Testigueka.
b Exentaakajtsï sánderu informasioni librurhu Tsípikua jingoni ireka je, jorhenguarhikua 39, puntu 5 ka partini “Ístu exe je ini ambe”.
c AMBE ENGAKSÏ XARHATAJKA IMAJENIICHA: Orhejtsïkuti ma uandontskuarhekuxati máteru orhejtsïkutini imani ambe jimbo enga uandapka tánguarhikua ma jimbo engaksï jatsipka.