¿Bakʼin lik spas vinajel balumil li Diose?
Ti kʼu yelan tstakʼ li Vivliae
Li Vivliae muʼyuk chal bakʼin lik spas vinajel balumil li Diose mi jaʼuk k’u sjalil laj yichʼ yuʼun. Jaʼ noʼox xi chale: «Li ta slikebale, li Diose la spas vinajel xchiʼuk balumil» (Jenesis 1:1). Kʼalal ‹ta slikebal› xi li Vivliae, muʼyuk chal bakʼin lik kʼotuk ta pasel. Pe kʼalal chal Jenesis «li ta slikebale», jaʼ chalbe skʼoplal kʼalal skʼan toʼox xlik li vakib kʼakʼal laj yichʼ pasel li kʼusitike.
¿Mi vakib noʼox kʼakʼal laj yichʼ pasel li kʼusitike, jaʼ xkaltik, ti 24 ora noʼoxe?
Kʼalal laj yichʼ pasel kʼusitik li ta vakib kʼakʼale, ¿kʼusitik kʼot ta pasel?
¿Bakʼin laj yichʼ pasel li kʼakʼal, li luna xchiʼuk li kʼanaletike?
Jech kʼuchaʼal chal Vivliae, ¿kʼu xa sjalil yichʼoj pasel li balumile?
¿Mi vakib noʼox kʼakʼal laj yichʼ pasel li kʼusitike, jaʼ xkaltik, ti 24 ora noʼoxe?
Moʼoj. Kʼalal chal Vivlia ‹kʼakʼal› xie, xuʼ van jelajtik kʼu sjalil smakojbe skʼoplal, yuʼun skʼan jtsaktik venta li stsʼak loʼile. Jun skʼelobile jaʼ li kʼusi chal Jenesis 2:4 ti ta jun noʼox kʼakʼal laj yichʼ pasel li vinajel xchiʼuk balumile.
Kʼalal laj yichʼ pasel kʼusitik li ta vakib kʼakʼale, ¿kʼusitik kʼot ta pasel?
«Muʼyuk toʼox smelolal xvinaj li balumile xchiʼuk muʼyuk toʼox kʼusi oy», jaʼ yuʼun li Diose la smeltsan lek sventa stakʼuk naklebinel (Jenesis 1:2). Vaʼun, la spas kʼusitik kuxajtik ta balumil li Diose. Li Vivliae chal kʼusitik kʼotanuk ta pasel li ta vakib kʼakʼal kʼalal laj yichʼ pasel li kʼusitike.
Baʼyel kʼakʼal: Li Diose laj yakʼ kʼotuk xojobal kʼakʼal li ta balumile, vaʼun jech lik ayanuk li kʼakʼal xchiʼuk li akʼobale (Jenesis 1:3-5).
Xchibal kʼakʼal: Li Diose laj yakʼ ti akʼo xchʼak sba li voʼe, jvokʼ kom ta akʼol xchiʼuk jvokʼ ta olon sventa xokoluk xkom li ta oʼlole (Jenesis 1:6-8).
Yoxibal kʼakʼal: Li Diose laj yakʼ ti oyuk takin balumil xchiʼuk la spas tsʼiʼleletik (Jenesis 1:9-13).
Xchanibal kʼakʼal: Li Diose laj yakʼ ti akʼo xvinaj ta balumil li kʼakʼal, li luna xchiʼuk li kʼanaletike (Jenesis 1:14-19).
Svoʼobal kʼakʼal: Li Diose la spas kʼusitik ti chkuxiik ta voʼe xchiʼuk ti chvilike (Jenesis 1:20-23).
Svakibal kʼakʼal: Li Diose la spas chonbolometik xchiʼuk li baʼyel vinike (Jenesis 1:24-31).
Kʼalal echʼ li vakib kʼakʼale, li Diose la xkux, jaʼ xkaltik, muʼyuk xa kʼusi yan la smeltsan (Jenesis 2:1, 2).
¿Mi koʼol kʼusi chal siensia li kʼusi chal ta Jenesise?
Kʼalal chalbe skʼoplal Vivlia ti kʼu yelan laj yichʼ pasel li balumile, muʼyuk xcholet tajek chalbe skʼoplal kʼuchaʼal li siensiae. Pe chalbe skʼoplal kʼu yelan xcholet la spas kʼusitik Dios sventa xaʼibeik lek smelolal li buchʼutik kuxiik ta voʼnee. Ti kʼu yelan chal Vivlia li kʼusitik laj yichʼ pasele muʼyuk tskontrain li kʼusi chal sientifikoetike. Xi la stsʼiba li Robert Jastrow ti chchanbe skʼoplal jeltos kʼanaletike (astrofísica): «Jelajtik ti kʼu yelan chichʼ chapele, pe ti kʼu yelan chal Vivlia ti kʼuxi lik talel li kuxlejale xchiʼuk li kʼusi chal li krixchanoetik ti xchanojbeik skʼoplal li jeltos kʼanaletike koʼoltik li kʼusi chalbe skʼoplale. Li baʼyel vinike ta anil noʼox vul ta lokʼel xchiʼuk mu stakʼ lek naʼel bakʼin vul ta lokʼel».
¿Bakʼin laj yichʼ pasel li kʼakʼal, li luna xchiʼuk li kʼanaletike?
Te xa onoʼox oy li kʼakʼal, li luna xchiʼuk li kʼanaletike; te xa onoʼox tsakal skʼoplal kʼalal laj yichʼ pasel ‹ta slikebal› li ‹vinajele› (Jenesis 1:1). Yaʼeluke, mu toʼox xkʼot xojobal ta balumil ta skoj ti pixil ta ikʼ osile (Jenesis 1:2). Akʼo mi xvinaj xa onoʼox uni sakvayan lus li ta baʼyel kʼakʼale, mu toʼox xvinaj lek bu chlik tal li uni sakvayan luse. Li ta xchanibal kʼakʼale, sakub jutuk li vinajele, yuʼun li Vivliae chal ti lik xojobajuk ta balumil li kʼakʼale, li lunae xchiʼuk li kʼanaletike (Jenesis 1:17). Ti kʼu yelan la xchapbe skʼoplal taje, jaʼ ti kʼu yelan chil jechuk jun krixchano liʼ ta balumile.
Jech kʼuchaʼal chal Vivliae, ¿kʼu xa sjalil yichʼoj pasel li balumile?
Li Vivliae muʼyuk chalbutik kʼu xa sjalil pasbil li balumile. Yuʼun li ta Jenesis 1:1, jaʼ noʼox chalbutik ti laj yichʼ pasel ta slikebal li vinajel balumile, ti te tsakal skʼoplal li jbalumiltike. Taje muʼyuk tskontrain kʼusi chal li sientifikoetike xchiʼuk ti kʼu xa sjalil yalojik ti meltsaj talel li balumile.