Ti bu laj yichʼ lokʼesel li stakʼobiltak li ta Jkuxlejaltik xchiʼuk Kabteltik sventa Dios, programa xchiʼuk bu chijtsʼibaj
6-12 YU’UN ENERO
KʼUSITIK KʼUPIL SBA TA VIVLIA | JENESIS 1, 2
«Li Jeovae lik smeltsan kuxlejal liʼ ta balumile»
it-1 paj. 571 par. 3-5
Li kʼusitik pasbile
Kʼalal laj yal Dios «oyuk sak osil» xie, ta kʼunkʼun och talel li xojobal kʼakʼal ti bu noj toʼox ta toke, taje mu toʼox stakʼ ilel bu ta xlik talel li sakil osile. Yaʼeluke ta kʼunkʼun jam batel, jaʼ jech kʼuchaʼal chakʼ ta aʼiel li Vivlia (ta ingles) J. W. Watts: «Ta kʼunkʼun akʼo ayanuk xojobal kʼakʼal» (Je 1:3, A Distinctive Translation of Genesis). Li Diose la xchʼak li sak osil xchiʼuk li ikʼal osile, li sakil osile laj yakʼbe sbi kʼakʼaltik, li ikʼal osile akʼobaltik. Taje jaʼ ta skoj ti te chjoyibaj batel ta xokon kʼakʼal li balumile, ti jech ta xjoyibaje ta xakʼ ti oyuk kʼakʼaltik xchiʼuk akʼobaltike (Je 1:3, 4).
Li ta xchibal kʼakʼale li Diose la xchʼak ta chaʼvokʼ li voʼe, laj yakʼ jvokʼ ta akʼol xchiʼuk jvokʼ ta olon. Li jlom voʼe te kom ta balumil li yane laj yichʼ toyel muyel, jaʼ yuʼun chʼakal komik. Li bu kom ta toyole vinajel laj yakʼbe sbi li Diose, pe maʼuk skʼan xal ti te to bat ti bu oy li kʼanaletike o li kʼusitik oy ta vinajele (Je 1:6-8; kʼelo EXPANSIÓN).
Li ta yoxibal kʼakʼale li Diose la stunes sjuʼel sventa stsob ta jun noʼox yavil li voʼ liʼ ta balumile, jaʼ yuʼun lik vinajuk ti bu lek takine, taje balumil laj yakʼbe sbi li Diose. Li vaʼ kʼakʼale jaʼo laj yakʼ ti akʼo x-ayan li jobeletike, li tsʼiʼleletike xchiʼuk li teʼetik ti chakʼ sate, taje maʼuk skʼan xal ti ta kʼunkʼun kʼataj talele o ti ta jech noʼox tale. Yuʼun li oxtos kʼusitik taje xuʼ x-epajik batel ti kʼu yelan stsʼunbalike (Je 1:9-13).
it-1 paj. 571 par. 8, 9, paj. 572 par. 1, 2
Li kʼusitik pasbile
Li jpʼel verbo ta ebreo ʽa·sáh xie, jaʼ skʼan xal «ti oyuk kʼusi xkʼot ta pasele», taje jaʼ chakʼ ta aʼiel ti spasoj xa ox kʼakʼal, u xchiʼuk kʼanaletik li ta xchanibal kʼakʼal li Jeovae. Li vaʼ kʼakʼal taje li Diose la xchol ta vinajel li kʼakʼale, li ue xchiʼuk li kʼanaletike sventa xvinaj li ta balumile. Kʼalal chichʼ alel: «Laj yakʼ Dios li ta vinajele sventa xakʼ xojobalik li ta balumile», jaʼ chakʼ ta aʼiel ti lek xa xvinaj muyel li kʼusitik oy ta vinajel ti mu toj nomuk oy yileluke. Li kʼusitik chakʼ xojobale «jaʼ chtun ta senyail kʼalal chjel batel li kʼakʼaletike, li jujun kʼakʼale xchiʼuk li jujun jabile», taje xuʼ jaʼ stunes li krixchanoetik sventa xbeiltasatik batel ta kʼusiuk noʼox ti tspasike (Je 1:14).
Li ta svoʼobal kʼakʼale jaʼo te lik ayanuk li kuxlejaletike, pe maʼuk to skʼoplal li krixchanoetike. Li Diose muʼyuk bu la spas ti ta jun noʼox kuxlejal x-ayan talel li yan kuxlejaletike, moʼoj, yuʼun ta skʼelobil juʼelal la spas ti x-ayan epal kuxlejaletike. Xi chal li Vivliae: «Li Diose la spas li mukʼtik xchanultak nabe xchiʼuk skotol li jeltos xchanultak nab ti chnuxinajike xchiʼuk ti tsnojesik li nabe xchiʼuk skotol li jeltos chonetik ti oy xikʼik ti snaʼ xvilike». Kʼalal lek laj yil Dios li kʼusitik la spase, xi laj yakʼbe bendisione: «Epajanik, pʼolanik» taje xuʼ jech chkʼot ta pasel, yuʼun li Diose la spas ta jujuchop jaʼ ti kʼu yelan li stsʼunbalike xchiʼuk ti xuʼ x-alajike (Je 1:20-23).
Li ta svakibal kʼakʼale «li Diose lik spas li jeltos teʼtikal chonbolometik ta balumile, li jeltos tsʼunbal chonbolometike xchiʼuk li jeltos chonbolometik ti xkilet chanavike». Jech kʼuchaʼal lek la yil li kʼusi xa onoʼox spasoj li Diose, jaʼ jech lek laj yil xtok (Je 1:24, 25).
Li ta stsutsebal xa batel li ta svakibal kʼakʼal kʼalal yakal tspas kʼusitik li Jeovae, oy kʼusi la spas ti jelel tajek xchiʼuk li kʼusitik xa onoʼox spasoje, yuʼun jaʼ pekʼel kom skʼoplal skotol li chonbolometike, pe ti jaʼ mas toyol skʼoplal xtok li anjeletike, taje jaʼ li vinike yuʼun «li Diose la spas li krixchano jech kʼuchaʼal stuke, jaʼ slokʼol la spas stuk». Li ta Jenesis 1:27 xi chal ta sventa li kʼusi la spase «vinik xchiʼuk ants la spas». Jech xtok, li ta Jenesis 2:7 kʼalal ta 9 te chal ti lum la stunes kʼalal la spas vinik li Diose, la xvuchʼtabe sniʼ, vaʼun jaʼ jech lik kuxiuk, te laj yakʼ ta nichimaltik xchiʼuk laj yakʼ chʼiuk epal teʼetik ti stakʼ slobe sate. Li Jeovae jaʼ la stunes li kʼusitik x-ayan ta balumile. Kʼalal laj xa ox spas li vinike la spas xtok li antse, jaʼ la stunesbe xchʼilteʼ li Adan sventa spase (Je 2:18-25). Kʼalal laj xa ox spas li antse jaʼ te tsʼaki spasel li krixchanoetike (Je 5:1, 2).
Jsaʼtik lek li kʼusitik kʼupil sba ta Vivliae
Li kʼusitik spasojik li sientifikoetike
Ti kʼu xa sjalil te oy li Balumile xchiʼuk li kʼusitik oy ta vinajele
Li sientifikoetike chalik ti oy xa la ta chanmil miyon jabil ti laj yichʼ meltsanel li Balumil xchiʼuk ti oy xa la ta oxlajuneb o chanlajuneb miyon jabil ti kʼuxi laj yichʼ meltsanel li kʼusitik oy ta vinajele. Li Vivliae muʼyuk chal kʼu xa sjalil te oy li kʼusitik oy ta vinajele. Muʼyuk chal xtok ti jaymil to jabil yichʼoj pasel li Balumile. Li baʼyel versikulo ta Vivliae, xi jamal chale: «Ta sliqueb cʼalal lic ayinuc scotole, Dios la spas li vinajel xchiʼuc banamile» (Gé 1:1). Taje jaʼ chakʼ ti akʼo skʼelbeik lek skʼoplal li sientifikoetik ti kʼu xa sjalil te oy li Balumile xchiʼuk li kʼusitik oy ta vinajele. ¿Kʼuxi tsnaʼik taje? Jaʼo kʼalal tstunesik li kʼusi xchanojbeik xa talel skʼoplale.
it-2 paj. 80 par. 1
Jesukristo
Maʼuk jun jpasvanej. Li Nichʼonile laj onoʼox skolta sba ta spasel skotol li kʼusitik la spas Stote, pe maʼuk skʼan xal ti kʼot ta jun jpasvanej eke. Yuʼun jaʼ ta stojolal Dios lik talel li juʼelal sventa xuʼ x-ayan skotol li kʼusitike (Je 1:2; Sl 33:6). Ta skoj ti jaʼ sniʼoal kuxlejal li Jeovae jaʼ ta stojolal ayan talel skotol li kʼusitik oy xkuxlejale, li kʼusi xvinaje o li kʼusi mu xkiltike (Sl 36:9). Jaʼ yuʼun, li Jesuse jaʼ noʼox laj yichʼ tunesel sventa xuʼ spas skotol li kʼusi oy ta yoʼonton li Jeova ti jaʼ Jpasvaneje. Li Jesuse laj onoʼox yal ti jaʼ noʼox stuk Jpasvanej li Diose, jech kʼuchaʼal chal li Vivliae (Mt 19:4-6; kʼelo CREACIÓN).
13-19 YUʼUN ENERO
KʼUSITIK KʼUPIL SBA TA VIVLIA | JENESIS 3-5
«Li kʼusitik chopol kʼot ta pasel yuʼun li baʼyel jutbil kʼope»
Persa chkʼot ta pasel li kʼusi oy ta yoʼonton Jeovae
9 Li Satanase la stunes jkot kiletel chon sventa sloʼla li Evae xchiʼuk sventa mu xchʼunbeik smantal li Jeovae (kʼelo Génesis 3:1-5; Ap 12:9). Li kʼusi laj yal Diabloe jaʼ ti yuʼun la muʼyuk tukʼ yoʼonton Jeova ti laj yal ti mu xuʼ sloʼik «sat li jpets teʼ te ta oʼlol tsʼunubaltique». Xkoʼolaj ti xi laj yal yaʼel li Diabloe: «¿Kʼuxi xa noʼox ti mu xuʼ xa pasik li kʼusi chakʼan atukike?». Vaʼun xi la sjutbe li Evae: «Mu meleluc. Mu xachamic yuʼun». Xi to laj yalbe sventa mu xchʼunbeik smantal li Jeovae: «Yuʼun li Diose snaʼoj ti chjam asatic me laj aloʼique». Kʼalal jech laj yal li Satanase laj yakʼ ta aʼiel ti yuʼun la mu skʼan Jeova ti oyuk kʼusi xojtikinik mas li Adan xchiʼuk Evae, jaʼ yuʼun mu la xakʼ ta loʼel li sat teʼ taje. Ta slajeb une, xi laj yal li Satanase: «Chlic anaʼic cʼusi lec xchiʼuc cʼusi chopol. Chacoʼlajic jech chac cʼu chaʼal Dios».
w00 15/11 paj. 25, par. 8, paj. 26 par. 1
Li kʼusi chakʼ jchantik li baʼyel nupultsʼakale
¿Mi mu kʼusi stakʼ spas Eva sventa mu xpʼaj li ta mulile? Mu jechuk. Li kʼusi laj yal li kiletel chone jelel tajek xchiʼuk li kʼusi xa onoʼox yaloj Jeova xchiʼuk li kʼusi yaloj li Adane. Jnoptik ti voʼotik jech ta jnuptantike. ¿Kʼu van yelan chkaʼi jbatik ti oy buchʼu xtal yalbutik ti laj la sjutbotik kʼop li buchʼu jpatoj koʼontontik ta stojolale? Muʼyuk xchikinta jechuk li Evae, xuʼ ox xlokʼ batel xchiʼuk la spʼaj ti jechuke. Yuʼun, ¿buchʼu xa onoʼox li kiletel chon ti chchibal kʼopta li tukʼilal yuʼun Jeova xchiʼuk li smalale? Ta skoj ti jaʼ jolil li smalale la stsak ta venta jechuk kʼalal mu to tsnop kʼusi tspase. Li Voʼotik eke, skʼan jech jpastik ek mi oy kʼusi laj jtatik ti jelel jech kʼuchaʼal chal li mantaletike. Li Evae mu jechuk la spas, yuʼun la xchʼunbe yaʼyej li jloʼlavaneje, kʼot ta jun jchapanvanej xkaltik ta skoj ti la snop stuk li kʼusi lek xchiʼuk li kʼusi chopole. Kʼalal te xnopnun-o xchiʼuk li kʼusi albate ayan mas ta yoʼonton skʼanel. Ta melel, chopol tajek ti laj yakʼ chʼiuk ta yoʼonton li kʼusi chopole, ti jechuke la slokʼes ta snopben o baʼyel bat sjakʼbe xchiʼil yuʼun jaʼ jolil yuʼun li ta yutsʼ yalale (1Ko 11:3; Snt 1:14, 15).
Li Adane la xchikintabe li yajnile
Li Evae bat noʼox skʼel ta anil li Adan sventa jechuk spas li kʼusi la spas eke. ¿Kʼusi xuʼ xkaltik ta sventa li kʼusi la spas ta anil li Adane? (Je 3:6, 17). ¿Buchʼu van ta stojolal ti tukʼ chakʼ sbae? ¿Mi jaʼ van chchʼunbe smantal li Jpasvanej yuʼune ti jaʼ akʼbat skotol xchiʼuk ti jaʼ akʼbat li yajnile? ¿Mi tskʼanbe van koltael Stot sventa snaʼ li kʼusi tspase? O ¿mi jaʼ van jech tspas jech kʼuchaʼal la spas li yajnile? Li stuke snaʼoj ti mu meleluk li kʼusi laj yal Eva li kʼusi chkʼot ta stojolalik kʼalal mi la sloʼik li sat teʼe. Xi la stsʼiba li jtakbol Pabloe: «Jech xtok, maʼuk laj yichʼ loʼlael li Adane, jaʼ lek laj ta loʼlael li antse, jaʼ yuʼun kʼot ta jpasmulil» (1Ti 2:14). Jaʼ yuʼun, li baʼyel vinike la snop lek ti yalel muʼyuk chchʼunbe smantal li Jeovae. Ta melel, jaʼ mas bat ta yoʼonton li yajnile ti jaʼ mu masuk tsots skʼoplal laj yil li kʼusi xuʼ ox spas Jeova ta sventa li kʼusi kʼot ta pasele.
¿Mi oy sbalil ta sat Dios li antsetike?
¿Mi laj van xchopol kʼopta ants li Jeovae?
Muʼyuk. Li Jeovae jaʼ noʼox la xchopol kʼopta «li voʼneal chone» ti jaʼ li Diabloe (Ap 12:9; Gé 3:14). Kʼalal laj yalbe Jeova li Adan ti tspas ta mantal yajnile maʼuk chakʼbe permiso sventa chilbajin (Gé 3:16). Jaʼ noʼox yakal chal kʼusi chkʼot ta pasel ta skoj ti la spas smulike.
w04 1/1 paj. 29 par. 2
Li kʼusi mas tsotsik skʼoplal ta slivroal Jenesis (sbavok’al)
3:17 ¿Kʼu yuʼun la xchopol kʼopta balumil li Diose xchiʼuk kʼu sjalil? Li kʼusi skʼan xale jaʼ ti toj vokol tajek ta abtelanel li balumile. Li xnichʼnabtak Adane laj yilik ti toj vokol tajek ta abtelanel li balumil ti chopol kʼoptabile yuʼun noj ta chʼixetik. Li Lamek ti jaʼ stot li Noee xi laj yale: «Tsots vokol chkiltik kʼalal chij-abteje, yuʼun xchopol kʼoptaoj balumil li Jeovae» (Je 5:29). Kʼalal jelav xa ox li nojelal ta voʼe li Jeovae laj yakʼbe bendision li Noe xchiʼuk li xnichʼnabtake, laj yalbe ti akʼo xpʼolike xchiʼuk ti snojesik li balumile (Je 9:1). Ta alele, muʼyuk xa chopol kʼoptabil kom li balumile (Je 13:10).
it-1 paj. 717 par. 1
Xkʼuxul alajel
Kʼalal chlik xkʼuxul xchiʼuk kʼalal chvokʼ yol li antse. Kʼalal la saʼ smul ta stojolal Dios li Evae jamal laj yal Dios li kʼusi chkʼot ta stojolal kʼalal chil yalabe. Ti lajuk xchʼunbe smantal Dios li Evae muʼyuk iktaat komel yuʼun Dios ti jechuke xchiʼuk ch-akʼbat epal muyubajel kʼalal chvokʼ yole, yuʼun muʼyuk bu chil svokol ti jechuke yuʼun «li sbendision Jeovae, [...] muʼyuk koʼol chakʼ tal xchiʼuk vokolil» (Pr 10:22). Pe ta skoj li mulile lik sokuk li sbekʼtalike jaʼ yuʼun toj kʼux tajek chaʼiik kʼalal ch-alajike. Jaʼ yuʼun, xi laj yal li Diose (ti jaʼ jpasmantale xchiʼuk ti jaʼ chakʼ permisoe): «Chkakʼ ti ch-ayan mas xkʼuxul ti kʼu sjalil chachiʼin avole xchiʼuk chavaʼibe xkʼuxul kʼalal chvokʼ li avalabe» (Je 3:16).
Jsaʼtik lek li kʼusitik kʼupil sba ta Vivliae
it-2 paj. 183 par. 2
Lamek
Li nichimal kʼop laj yal Lamek sventa yajniltake (Je 4:23, 24) jaʼ chakʼ ta ilel li choplejal ta skʼakʼalile. Xi laj yale: «Yajniltak Lamek, chikintao avaʼiik; chikintaik lek li kʼusi chkale: la jmil jun vinik ti la syayijesune, ta melel, la jmil jun kerem ta skoj ti la smajune. Mi vukub to velta chichʼ kastigo li buchʼu tsmil Kaine, jaʼ 77 ta velta chichʼ kastigo li buchʼu tsmil Lameke». Ta alele li nichimal kʼop laj yal li Lameke jaʼ sventa tspak-o skʼoplal yuʼun chal ti mu yaleluk milvan jech kʼuchaʼal la spas li Kaine, yuʼun laj yal ti la smil jun vinik ta skoj ti yayijesat xchiʼuk ti majate. Jaʼ yuʼun, li nichimal kʼop laj yale jaʼ te tskʼan-o vokol sventa mu xichʼ-o milel ta skoj ti la smil li buchʼu laj yakʼ majele.
it-1 paj. 359 par. 8
Chopol kʼoptael
Kʼalal chal Vivlia ti lik stabeik ta albel sbi Jeova li ta skʼakʼalil Enos kʼalal skʼan toʼox xtal li nojelal ta voʼe, maʼuk ta slekilal ti jech laj spasike yuʼun voʼne xa onoʼox lik stunesbe sbi Dios li Abel kʼalal tskʼopone (Je 4:26; Ebr 11:4). Mi jech kʼuchaʼal chalik junantik li buchʼutik lek xchanojbeik skʼoplale, kʼalal chal ti lik stabeik ta albel sbi Diose, jaʼ chalbe skʼoplal ti muʼyuk lek la stunesike, jaʼ xkaltik, xuʼ van jech la sbiiltasik krixchanoetik o yan kʼusitik sventa xichʼik ta mukʼ vaʼun xuʼ van jaʼ jech la xchopol kʼoptaik-o li Diose (kʼelo ENÓS).
20-26 YUʼUN ENERO
KʼUSITIK KʼUPIL SBA TA VIVLIA | JENESIS 6-8
«Jech tajek la spas kʼuchaʼal albate»
Jchanbetik li Noe, Daniel xchiʼuk Job ti oy xchʼunel yoʼontonik xchiʼuk ti lek snaʼ xchʼunik mantale
4 Li vokoliletik la snuptane. Toj echʼ noʼox namajemik ta stojolal Dios li krixchanoetik ta skʼakʼalil Enok ti jaʼ snamtal mukʼtot li Noee. Jech xtok, oy «kʼusitik chopol ta aʼiel» chalik ta stojolal li Jeovae (Jud 14, 15). Ta kʼunkʼun epaj li choplejale, yuʼun li ta skʼakʼalil Noee oy chopol anjeletik ti la skʼatajes sbaik ta krixchanoetike, laj yikʼik antsetik xchiʼuk ayan xnichʼnabik ti chopolik tajeke xchiʼuk ti muʼyuk xkʼuxul yoʼontonike. Jaʼ jech noj «ta mulil li banamile» (Gé 6:2-4, 11, 12). Li Vivliae chal ti toj jelel stalelal echʼ li Noee. Jech lek ilat yuʼun li Jeovae, «jaʼ noʼox stuc oy ta yoʼnton tspas cʼusi tscʼan Dios ta scotol» li krixchanoetike xchiʼuk «lec laj yil sbaic xchiʼuc li Diose» (Gé 6:8, 9).
Yakʼoj yoʼonton tspas kʼusi tskʼan Dios
Oy jaylajunebuk jabil laj yichʼ spasel li arkae, xuʼ van 40 o 50 jabil. Skʼan slomes teʼetik, skʼan xean xchiʼuk slokʼes tsʼamteʼetik, tavla xchiʼuk yan kʼusitik. Vaʼun skotol taje skʼan smeltsan ta arka. Ta oxkoj skʼan smeltsan, ep ta kʼol yut xchiʼuk skʼan spasbe jun stiʼ ta jot xokon. Jech xtok, xuʼ van pasbil sventanailtak ti te nopol ta jol nae xchiʼuk ti kotkot jutuk ta oʼlol sjol sventa xyal ta xokontak li voʼe (Gé 6:14-16).
«Junuc coʼntontic acʼo cacʼtic persa batel li canilajebti[ke]»
13 Li yajtuneltak Jeova laj yalbe skʼoplal Pabloe oy jtos talelal ti ikoltaatik sventa mu xiktaik li anilajele xchiʼuk ti xkuch yuʼunike. Jkʼeltik kʼuyelan laj yakʼ ta ilel li Noee (kʼelo Hebreos 11:7). Li Jeovae laj yal ti «ta [xakʼ] taluc pulel ta voʼ [sventa] xmuc ta voʼ li banamile yuʼun acʼo uluc stsʼunubal scotol li cʼusitic cuxajtic ta sbejel banamile» (Gé 6:17). ¿Kʼu yuʼun laj yal Pablo ti chtal li «cʼusi muʼyuc to yiloj» Noee? Yuʼun muʼyuk jech ilbil-o li kʼusi tsots ikʼot ta pasele. Pe akʼo mi muʼyuk toʼox bu kʼotem ta pasel, li Noee muʼyuk bu la snop mi muʼyuk chkʼot ta pasel li kʼusi albile. Yuʼun li stuke oy xchʼunel yoʼonton. Yuʼun snaʼoj ta melel ti chakʼ kʼotuk ta pasel li kʼusi yaloj Jeovae, jaʼ yuʼun muʼyuk toj tsots laj yaʼi spasel li kʼusi i-albate. Li kʼusie, «la spas scotol jech cʼu chaʼal iʼalbat yuʼun li Diose» (Gé 6:22). Maʼuk kʼun li yabtele, yuʼun skʼan spas jun arka, tstsob li chonbolometike, tsnojes ta veʼlil sventa tslajes stukik xchiʼuk li chonbolometike xchiʼuk laj yal ti chtal jun nojelal ta voʼe, xchiʼuk xtok la xchabi ta mantal li yutsʼ yalale. Ta skoj li xchʼunel yoʼonton xchiʼuk li stsatsal yoʼonton li Noee i-akʼbat smoton, yuʼun ikolik xchiʼuk la staik epal bendision xchiʼuk li yutsʼ yalale.
Jsaʼtik lek li kʼusitik kʼupil sba ta Vivliae
w04 1/1 paj. 29 par. 7
Li kʼusi mas tsotsik skʼoplal ta slivroal Jenesis (sbavok’al)
7:2 ¿Kʼuxi van la yut Noe sventa snaʼ kʼusi chonbolomal ti muʼyuk ibal sba xchiʼuk li ibal sbae? Xaval noʼoxe jaʼ te chakʼik venta kʼalal chakʼbeik chikʼbil matanal li Jeovae, maʼuk li kʼusi stakʼ lajesel o mu stakʼe. Kʼalal skʼan toʼox xtal li nojelal ta voʼe muʼyuk toʼox tstiʼik chonbolometik li krixchanoetike. Li kʼopetik muʼyuk ibal sba xchiʼuk ti ibal sba xie, jaʼ to te la stunesik ta sba velta li ta Smantal Moisese xchiʼuk te laj skʼoplal kʼalal laj sbalile (Ech 10:9-16; Ef 2:15). Jaʼ yuʼun, li Noee snaʼoj kʼusi ti stakʼ akʼbel ta chikʼbil matanal li Jeovae. Kʼalal lokʼ li ta arkae, «la spasbe jun skajleb smoton li Jeovae, vaʼun la xchikʼbe ta smoton jlomuk ta skotol li chonbolometik ti muʼyuk ibal sbaike xchiʼuk jlomuk ta skotol li kʼusitik kuxajtik ti chvilik ti muʼyuk ibal sbaike» (Je 8:20).
w04 1/1 paj. 29 par. 8
Li kʼusi mas tsotsik skʼoplal ta slivroal Jenesis (sbavok’al)
7:11 ¿Bu van lokʼ talel li voʼ sventa xnoj spʼejel li balumile? Li ta xchibal kʼakʼale oy kʼusi lik spas li Diose, jaʼ xkaltik, kʼalal meltsaj li jkʼol xpix balumil ti atmósfera sbie, oy toʼox voʼ ta akʼol xchiʼuk oy toʼox voʼ ta olon (Je 1:6, 7). Li voʼ ta olone te onoʼox oy ta balumil. Li voʼ ta akʼole naka sjob ti te stsoboj sba ta yakʼol to balumile. Vaʼun jaʼ yal talel kʼalal echʼ li nojelal ta voʼ li ta skʼakʼalil Noee.
27 YUʼUN ENERO–2 YUʼUN FEVRERO
KʼUSITIK KʼUPIL SBA TA VIVLIA | JENESIS 9-11
«Ta spʼejel li balumile jun noʼox li skʼopike»
it-1 paj. 275 par.7
Mukʼta Babilonia
Ti kʼu toʼox yelan li voʼneal Babiloniae. Kʼalal la smeltsanik li Babilonia ta stenlejaltik Sinare, xkoʼolaj kʼalal lik ox svaʼanik jun tayal kʼelob osil ta Babele (Je 11:2-9). Li kʼusi ox oy ta yoʼontonik kʼalal la smeltsanik li tayal kʼelob osile maʼuk ti stoybeik skʼoplal sbi li Jeovae, yuʼun li kʼusi tskʼanike jaʼ ti xichʼik ox lek ojtikinele. Li kʼusi tabil ta skomenal voʼne naetik ta Babilonia xchiʼuk ta Mesopotamia ti jaʼ li zigurats chalbeike jaʼ te chakʼ iluk ti jaʼ sventa oy kʼusi chichʼik-o ta mukʼ li ta tayal kʼelob osil ta slikebale, mu ventauk kʼu yelan toʼox vaʼanbil. Jaʼ yuʼun li kʼusi la spas Jeova sventa mu svaʼanik li tayal kʼelob osil taje jaʼ te chakʼ iluk ti jaʼ noʼox chichʼik-o ta mukʼ jecheʼ diosetik li kʼusi la spasike. Li ta ebreo kʼop Babel xie jaʼ skʼan xal «kapel», li ta sumerio (Ka-dingir-ra) xchiʼuk li ta acadio kʼop (Bab-ilu) jaʼ skʼan xal «stiʼ sna Dios». Jaʼ yuʼun li jnaklejetike la sjelbeik sbi li jteklume sventa xchʼaybeik smelolal li kʼusi pasbatik yuʼun Diose; akʼo mi la sjelbeik li sbie muʼyuk onoʼox la sjelik li kʼusi tspasike.
it-2 paj. 204 par. 6
Kʼopetik
Li loʼil ta Jenesise chal ti junantik krixchanoetik ti kuxiik kʼalal jelavem xa ox li nojelal ta voʼe oy kʼusi lik spasik ti maʼuk jech kʼu yelan albatik yuʼun Jeova li Noe xchiʼuk xnichʼnabtake (Je 9:1). Yuʼun muʼyuk la xchʼunik li mantal ti laj yal Jeova ti akʼo xpʼolike xchiʼuk ti snojesik li balumile, yuʼun jun noʼox yavil bu komik ta stenlejaltik Sinar (Mesopotamia). Ta mas tsʼakale tskʼan ox te chichʼik ta mukʼ jecheʼ diosetik li ta jun tayal kʼelob osil taje (Je 11:2-4).
it-2 paj. 204 par. 7
Kʼopetik
Li mukʼul Jeova ti skotol xuʼ yuʼune muʼyuk laj yakʼbe permiso li krixchanoetik sventa svaʼanik li tayal kʼelob osile, jaʼ yuʼun la skapbe skʼopik yoʼ mu xa snaʼ kʼusi tspasik li ta yabtelike, vaʼun jech la spuk batel li krixchanoetik ta spʼejel balumile. Jech noxtok tun sventa mu ta aniluk xlik yiktaik Dios li krixchanoetike, yuʼun muʼyuk xa jmoj tspas yabtelik ta skoj ti pʼijik xchiʼuk ti oy kʼusi xojtikinike, jech xtok maʼuk onoʼox akʼbat spʼijilik yuʼun li Diose (koʼoltaso xchiʼuk Eksodo 7:29; Dt 32:5). Kʼalal jel li skʼopike la spuk sbaik li krixchanoetike, pe maʼuk noʼox taje, yuʼun jaʼ sventa mu xlik spasik ta anil kʼusitik chopol ti chakʼ vokolile (Je 11:5-9; koʼoltaso xchiʼuk Isaias 8:9 xchiʼuk 10). Ti manchukuk la sokbe skʼopik li Dios ta Babele ta anil noʼox kʼusitik lik spasik jechuk ti jaʼ noʼox chakʼ vokolile, yuʼun li avie chkakʼtik venta ta skoj ti muʼyuk lek tstunes spʼijil li krixchanoetike, ep xa tajek kʼusi tspasik ti jaʼ noʼox chakʼ jvokoltike.
it-2 paj. 455 par. 3
Lumetik
Ta skoj ti mu xaʼi be sba li skʼopike, jujuchop kʼop jelel kʼu yelan stalel xkuxlejalik, kʼusitik nopem xaʼiik spasel, ti kʼu yelan ojtikinbilik-oe xchiʼuk li srelijionike. Jelajtik kʼusi nopem xaʼiik spasel jujuchop (Le 18:3). Ta skoj ti namajemik ta stojolal Diose, li jujuchop jteklume la spas ep ta tos santoik ta skoj li kʼusi xchʼunojik ta jujuchope (Dt 12:30; 2Re 17:29, 33).
Jsaʼtik lek li kʼusitik kʼupil sba ta Vivliae
it-1 paj. 397 par. 7
Kam
Yikʼaluk van te oy Kanaan kʼalal la stʼanan sba li Noee, pe muʼyuk akʼbat mantal yuʼun li Kam ti jaʼ stote. Yikʼaluk van jech laj yal Noe xtok ta skoj ti jaʼ chal jun albil kʼope, yuʼun yiloj xa onoʼox ti muʼyuk lek stalelal li Kame xchiʼuk ti jech xa van stalelal laj yil li Kanaan eke. Kʼot onoʼox ta pasel jutuk kʼalal la stsalik jkanaanetik li snitilulal Sem ti jaʼik j-israeletike. Li buchʼutik muʼyuk laj yichʼik lajesele (jech kʼuchaʼal li jgabaonetike [Jos 9]) kʼotik ta smoso j-israeletik. Kʼalal jelav epal jabile, mas to ep kʼot ta pasel li kʼusi laj yal li Noee, yuʼun li snitilulal Kame ventainatik yuʼun li mukʼtik tsatsal lum ti jaʼik Medo-Persia, Grecia xchiʼuk Roma ti jaʼik snitilulal Jafete.
it-2 paj. 481 par. 11
Nemrod
Ta slikebal ti bu lik sventain li Nemrode jaʼ ta Babel, Erec, Akkad xchiʼuk Calné, ti jaʼ li ta yosilal Sinare (Je 10:10). Jaʼ yuʼun, xuʼ van jaʼ la spas mantal kʼalal lik svaʼanik li tayal kʼelob osil ta Babele. Taje jaʼ jech chalik ek li judaetike. Li Josefoe xi la stsʼibae: «Li [Nebrodes (Nemrod)] ta kʼunkʼun lik sokuk ti kʼu yelan tspas mantale, yuʼun sventa xchʼak ta stojolal Dios li krixchanoetike [...] laj yakʼ persa ti jaʼuk x-och ta yok ta skʼob skotol li krixchanoetike. Laj yal xtok ti sventa mu xa xnoj yuʼun ta voʼ balumil li Diose ta la svaʼan jun tayal kʼelob osil ti mu xa xkʼot li voʼ tee, pe li kʼusi to la tskʼan xtoke jaʼ ti chbat la stsak ta kʼop Dios ta skoj ti milbat li smoltotake. Jaʼ yuʼun, lek laj yaʼiik li kʼusi laj yal Nebrodes [Nemrod] li krixchanoetike xchiʼuk laj yalik xtok ti yuʼun la jxiʼel krixchanoetik li buchʼutik chakʼ sbaik ta ventainel yuʼun Diose. Ta anil noʼox la svaʼanik li tayal kʼelob osile [...] ti mu toʼox jechuk snopojik chkʼot ta pasele» (Antigüedades Judías, libro I, cap. IV, secs. 2, 3).