MWAHA ONTHOKORORIWA 42
Neereke nyuwo muri ‘oolikaneene wiiwelela?’
‘Miruku sa osulu, nintthuneya wiiwelela.’ — YAK. 3:17.
ETXIPO 101 Nimurumeeleke Yehova Mowiiwanana
ELE NINKELA AHU OXUTTERAa
1. Mwaha wa heeni ikwaha sikina onxupaaya okhala oowiiwelela?
NEEREKE nyuwo mwa ikwaha ikina, munnoona oxupa okhala mutthu oowiiwelela? Menento mwene Davidi anniisoona hiiho, nto mwaha wa yeeyo, owo anvekela Muluku eeraka: “Mukilipihe ni murima wa nthiti.” (Nsal. 51:14 [51:12, NM]) Davidi annamusivela vantxipale Yehova, nnaamweera vareene hiiho ikwaha ikina owo wannamuxupa omwiiwelela. Menento eyo enneereya ni hiyo. Mwaha wa heeni? Yoopatxera, mwaha wooweera hiyo atthu oohimalela ni mpuwa mwahu nookhalano mukhalelo onneeriha ohiiwelela. Yanaaveli, mwaha wooweera satana onnaneerera onipakiha itthu seiyo simmunanara Yehova ntoko iye ompakaawe. (2 Akor. 11:3) Ni yanaararu, mwaha wooweera hiyo nirukureerinwe ni atthu oohiiwelela a elapo ela ni ‘wa munepa ole onavara muteko variyari va anamwane oohiiwelela.’ (Aef. 2:2) Hiyo nintthuneya wiilipihera vantxipale weera niwaneno mukhalelo ola woohiiwelela ni wiilipihera weera mikhalelo sa elapo ela seiyo simkumiheriwa ni Satana, sihineeriheke okhala atthu oohiiwelela. Nnaapake eyo nimwiiwelelaka Yehova ni atthu aathanlalaawe weera enihooleleke.
2. ‘Okhala mutthu oowiiwelela’ ontaphulela eheeni? (Yakobe 3:17)
2 Mmusome Yakobe 3:17. Namalepa Yakobe, ohimme weera mutthu amiruku, ori ‘oolikaneene weera iiwelele.’ Mene eyo entaphulelela eheeni? Entaphulela weera nintthuneya okhala oolikaneene weera niwiiweleleke ale Yehova aavanhaawe muritti weera enihooleleke. Mene Yehova khonweherera weera hiyo niwiiweleleke ale ennivekela opaka itthu sihinvarihana ni malamulo awe. — Mit. 4:18-20.
3. Mwaha wa heeni oraaya wootthuneya owiiwelela atthu ale Yehova aathanliyaawe weera enihooleleke?
3 Ekhaikhai weera tivookhweya omwiiwelela Yehova ohiya atthu. Mwaha wooweera ikwaha sootheene onnanivaha miruku sooreera. (Nsal. 19:8 [19:7, NM]) Nto atthu Yehova aathanlalaawe weera enihooleleke toohimalela nto mwaha wa yeeyo, awosa ikwaha ikina ennanivaha miruku soohireera. Nnaamweera vareene hiiho, Yehova ohaavaha miritti asitiithi, asitokweene a mmulokoni, ni atthu enaavarela anamalamulela weera enihooleleke hiyo. (Mir. 6:20; 1 Ates. 5:12; 1 Ped. 2:13, 14) Emaara hiyo ninmwiiwelelaahu atthu ala onkhala ntoko nimwiiwelela Yehova. Nto mwa yoosoma ela nnoorowa oxuttera moota woowiiwelela atthu Yehova aathanlalaawe weera enihooleleke, nnaamweera oxupaka waakhulela miruku ennivahaaya naari otthara.
NWIIWELELEKE ASITIITHI ANYU
4. Mwaha wa heeni anamwane antxipale ehinwiiwelelaaya asitiithi aya?
4 Amiravo antxipale, aarukureriwa ni asikhwaaya ‘ehinwiiwelela asinamuyari.’ (2 Tim. 3:1, 2) Mwaha wa heeni amiravo antxipale eraaya oohiiwelela? Amiravo akina enuupuwela weera asitiithi aya ennaavekela opaka itthu asitiithi awo ehimpakaaya. Nave akina, enuupuwela weera elapo yootxentxa vantxipale ni miruku asitiithi aya awo enaavahaaya khasinvareleya muteko mahikwaano naari ti sootepa oxupa. Neereke nyuwo munuupuwela hiiho? Amiravo antxipale, enuupuwela weera tiwooxupa ovarihela miruku sa Yehova siri va eliivuru ya Aefeso 6:1 eneera: ‘Nwiiweleleke asinamuyari anyu mwa Apwiya, woona wi ela ti ya exariya.’ Eheeni enrowa wookhaviherani nyuwo opaka eyo?
5. Mwaha wa heeni Yesu araawe ntakihero nooreera wa mwaana onwiiwelela asitiithi awe? (Luka 2:46-52)
5 Nyuwo pooti oxuttera okhala mutthu oowiiwelela. Ni ntakihero nootepaxa oreera na mutthu oowiiwelela ori Yesu. (1 Ped. 2:21-24) Owo aari mutthu oomalela menento asitiithi awe yaari oohimalela, nnaamweera vareene hiiho, Yesu annaattittimiha asititi awe nnaamweera yaapaka itthu soohireera naari etempu yahaamwiiwexexaaya. (Ott. 20:12) Nkoonani etthu yeereñye emaara Yesu aakhalannaawe iyaakha 12. (Mmusome Luka 2:46-52.) Owo ni amusi awe yaarowa oYerusalemu. Menento emaara yaatthikaaya mukwaha ole, khiyaawehexenxe waari weera Yesu aari vamoha ni yaawo, menento emaara yoonelenlaaya weera Yesu khaakhanlevo awosa yaaxupeya. Ni emaara yamphwanyaaya, awosa yaamuximwelaxa vantxipale Yesu mwaha wa ele yeereñye. Apaale Yesu anweerela weera khowaari wa xariya oxupeya iwe mwaha wooweera asitiithi aakhalano muritti woowaakosoopa anamwane aya, ni ehinaakuve weetta mukwaha ole wannatthuneya owehexexa waari weera mwana aya aari vaavo. Nto ohiya opaka eyo, Yesu aawaakhula asitiithi awe moomaleleya ni nttittimiho. Menento Yosefe ni Maria, “khayiiwexenxe etthu Yesu aahimmaawe.” Nnaamweera vareene hiiho, Yesu “aavirelela owiiwelela.”
6-7. Eheeni enkela waakhavihera amiravo owiiweleela asitiithi aya?
6 Ankha nyuwo? Munnoona okhala wooxupa owiiwelela asitiithi anyu vaavo empakaaya itthu soohireera naari itthu muhiniiwexexaanyu? Eheeni enrowa wookhaviherani? Yoopatxera, muupuwele moota Yehova onoonelaawe. Biblya onhima weera vaavo nyuwo munwiiwelelaanyu asitiithi anyu, ‘eyo ennaasivela Apwiya.’ (Akol. 3:20) Yehova oosuwela weera ikwaha ikina, asitiithi anyu pooti ohiwiiwexexani nnene naari okumihera malamulo yaawo nyuwo munoonaanyu weera khasinvareleya muteko wa nyuwo. Nnaamweera vareene hiiho, vaavo nyuwo muwiiwelelaanyu asitiithi anyu munnamuhakalaliha vantxipale Yehova.
7 Yanaaveeli, muupuweleke moota asitiithi anyu moota eniisoonelaaya. Vaavo nyuwo munwiiwelelaanyu asitithi anyu, awosa ennahakalala vantxipale nave ennoororomelani. (Mir. 23:22-25) Opwaha mwa yeeyo, nyuwo munnakhala oowiiraana naawo. Mmiravo mmoha onkhala oBelgica, oniitthaniwa Alexandre ohimme ha: “Emaara miyo kimpakaaka itthu sootheene asitiithi aka enkivekelaaya, onthamwene ahu waatxentxa. Hiyo ninnakhala vamoha mwa etempu yintxipale ni ninnahakalala vantxipale.”b Yanaararu, muupuwele moota wiiwelela wanyu viinaano va, onrowaaya wookhaviherani ohoolo. Paulo onkhala oBrasil ohimme ha: “Oxuttera owiiwelela asitiithi aka, wookikhavihera oowiiwelela ale Yehova aathanlalaawe weera enihooleleke.” Ntoko masu a Muluku enhimaaya, yookhala etthu yootepa otthuneya enweerihani nyuwo owiiwelela asitiithi anyu. Aefeso 6:2, 3 oneera: ‘Weera yooreera yookhumelele weyo ni okhaleno ekumi yoorakama elapo ya vathi.’
8. Mwaha wa heeni amiravo antxipale elakenlaaya owiiwelela asitiithi aya?
8 Amiravo antxipale ahoonelela weera etthu yooreera owiiwelela asitiithi aya. Luisa onkhala oBrasil, woopatxerani khiiwexenxe mwaha wa heeni ahaakhalannaawe telefoni. Owo annaaleela asitiithi awe weera amiravo ootheene aalikanaaweno yaakhalano telefoni. Mene moovira etempu, owo ohoona weera mweekhaikhai asitiithi awe yaatthuna omukosoopa. Vano owo ohimme ha, “Miyo koohoona weera owiiwelela asitiithi aka khonlikana ni maleya a vaate mene olikana ni sintu enkosoopa ekumi aka.” Wa Elizabethi mwali mmoha onkhala wEstados Unidos, owo mwa ikwaha ikina wannamuxupa owiiwelela asitiithi awe owo ohimme ha, “Vaavo miyo kihiniiwexexaaka nnene mwaha wa heeni asitiithi aka ekumihenraaya malamulo. Miyo kinnerera wuupuwelela malamulo yaakumihenraaya yaawo yaakikosompe.” Monica onkhala wArmenia ohimme weera itthu sinnamweettela nnene vaavo onwiiwelelaawe asitiithi awe.
NWIIWELELEKE “ATTHU ENLAMULELA”
9. Atthu antxipale enuupuwela eheeni woohima sa owiiwelela anamalamulela?
9 Atthu anxipale ennakhulelela weera tiwootthuneya okhalano iguverno. Menento tiwooreera tho oliva misonkho enkumiheriwa ni “atthu anlamulela.” (Arom. 13:1) Menento atthu ene yaawo tho, ennakhootta oliva misonkho sihinaasivela enoonaaya weera tisoohixariya. Mwa ntakihero, elapo emoha ya wEuropa, yaakohakohiwaaya atthu oophiyeraka 4, mmoha a yaawo annahima weera “khavantthuneya oliva misonkho wakhala weera anamalamulela awo khaiyene axariya.” Nto mwaha wa yeeyo atthu enkhala elapo ele, ennakhootta oliva misonkho ikina sinkumiheriwa ni anamalamulela.
Eheeni ninxutteraahu ni wiiwelela wa Yosefe ni Maria? (Nwehe eparagrafu 10-12)c
10. Mwaha wa heeni hiyo nniiwelelaahu malamulo mootheene mpaka ale ehinnisivela?
10 Biblya onnahima weera anamalamulela ennakumihera maxupo yaawo enwehawehiwa ni Satana ni moohilekela enrowa omalihiwa. (Nsal. 110:5, 6; Koh. 8:9; Luka 4:5, 6) Nave tho Biblya onnahima weera ‘yoole onvirikanyiha omwene, onnakhootta nlamulo na Muluku mwaneene.’ Mwa viinaano va, Yehova oheemerera weera ekhale anamalamulela weera ereherereke itthu ikina ni owo onweherera weera hiyo niwiiweleleke. Mwa yeeyo nintthuneya ‘waavaha itthu sootheene awo enhaawelaaya’ ntoko misonkho, nttittimiho ni owiiwelela. (Arom. 13:1-7) Ikwaha ikina hiyo pooti woona weera malamulo enkumiheraaya toohireera nave enonxupa. Mene hiyo ninnamwiiwelela Yehova ni owo ontthuna weera niwiiweleleke ale enlamulela. Ekwaha nihintthuneyaahu oowiiwelela, ori wakhala weera ennanivekela opaka itthu sihinvarihana ni malamulo a Yehova. — Mit. 5:29.
11-12. Ntoko onhimaawe Luka 2:1-6, Yosefe ni Maria yaapanke eheeni weera yiiwelele malamulo? Ni eheeni yaakhumelenle? (Nwehe efootu.)
11 Hiyo pooti oxuttera etthu ni ntakihero na Yosefe ni Maria, yaawo yaari oolikaneene owiiwelela anamalamulela nnaamweera ikwaha ikina waakhala wooxupa. (Mmusome Luka 2:1-6.) Moone ekwaha weererinwaaya ororomeleya waya vaavo Maria aarupanlaawe. Namalamulela oRoma Augusto aakumihera nlamulo neera atthu ootheene wannatthuneya otthikela ecidade aya weera yiilepihe. Yosefe ni Maria yaaheetta mpaka, mukwaha yoowo yaarowaaya weetta ikiloometru 150 (imilha 93) mphiro yoowo woowaatta imoko ni mukhuruwelo, mukwaha ole khowaari wookhweya mwaha wooweera Maria aarino muritti wa miyeeri 9. Ankha waakhanle weera Maria oyara mphironi? Awo yanxupeya vantxipale ni ekumi ya Maria ni ya mwaana yoowo muhoolo aarowa okhala Mesiya. Waakhanle weera awo yaatthuna yaamukela ovarihela muteko itthu iya weera ehimwiiwelele namalamulela ole.
12 Yosefe ni Maria khiyaahiñye soohaawela saya siwootxelihaka wiiwelela nlamulo na anamahoolela. Yehova aahaareeliha vantxipale mwaha woowiiwelela waya. Maria aaphiya nnene sene oBethelehemu ni aamuyara mwaana a ekumi yooreera, opwaha mwa yeeyo, aakhavihera okwanihera eprofesiya! — Mik. 5:1 [5:2, NM].
13. Mwaha wa heeni wiiwelela wahu onaakhaviheraaya asinnihu?
13 Owiiwelela anamalamulela tiwooreera wa hiyo ni wa atthu akina. Moota heeni? Weera nipatxere, hiyo khaninttaruxiwa ntoko atthu akina yaawo ehiniiwelela malamulo. (Arom. 13:4) Ni wiiwelela wahu onnaavoleela anamalamulela yaawo enwoona Anamoona a Yehova okhala ntoko egrupu. Mwa ntakihero, mwa iyaakha vakhaani sa muttuli, oNigeria anakhotto yaavolowa Empa ya Omwene sipakiwaka mithukumano, ewaasaasaka atthu yaakhootta oliva musonkho, mene muhooleli aya, aahaavekela weera ekhume Empa ya Omwene ele ni aaweerela: “Ikwaha sootheene Anamoona a Yehova ennaliva misonkho.” ikwaha sootheene nyuwo muniiwelelaanyu wiiraana wa atthu a Yehova onnakhala wootepa oreera ni pooti weera muhoolo wiiraana iwo onoorowa waakosoopa asinna. — Math. 5:16.
14. Eheeni yaamukhavihenre murokora mmoha “okhala oolikaneene” owiiwelela anamalamulela?
14 Nnaamweera vareene hiiho, nyuwo pooti ohikhala oolikaneene weera nwiiweleleke anamalamulela. Joana murokora mmoha onkhala wEstados Unidos ohimme ha, “Wa miyo waari wooxupa vantxipale owiiwelela anamalamulela mwaha wooweera amusi aka yaahaaxiwa moohixariya mmatatani mwaya.” Mene Joana ohoonelela weera, annatthuneya otxentxa moonelo awe. Ni yoopatxera owo oheemexera osoma itthu sinheliwa mu redes sociais seiyo sinwuuluma moohireerela anamalamulela. (Mir. 20:3) Yanaaveeli, owo onvekela Yehova nikhavihero weera amuroromeleke nave weera ahiweherereke anamulamulela opaka matxentxo. (Nsal. 9:10, 11 [9:9, 10 NM]) Ni yanaararu, owo oosoma nyaha sa irevista sahu seiyo sinuuluma woohima sa oheerela eparte elapo. (Yoh. 17:16) Olelo Joana onhima weera “waattittimiha ni owiiwelela anamalamulela onamweeriha wiisoona okhala amurettele ni oomaaleleya.”
MWIIWELELEKE MIRUKU SA MAREHERERO A YEHOVA
15. Mwaha wa heeni ikwaha sikina onrowaaya okhala wooxupa wiiwelela miruku ninvahiwaahu ni mareherero a Yehova?
15 Yehova onnanivekela weera niwiiwleleke ale ennihoolela mmulokoni. (Aheb. 13:17) Nnaamweera muhooleli ahu Yesu areene oomalela, ale owo onaavarihelaawe muteko weera enihooleleke elapo ela ya vathi, toohimalela. Mwaya yeeyo ikwaha ikina hiyo pooti woona okhala wooxupa, owiiwelela otepaxa wene vaavo ennivekelaaya itthu seiyo nihintthunaahu opaka. Ekwaha emoha Pedru waamuxupa wiiwelela. Owo ahaakhela miruku ni nlaikha nimoha weera waatthuneya otxa inama seiyo saari soohiphwanela va nlamulo na Moise, ni Pedru aakhootta wiiwelela, ohiya paahi ekwaha emoha hooye mene ikwaha tthaaru! (Mit. 10:9-16) Menento mwaha wa heeni Pedru aapankaawe eyo? Wa Pedru miruku iye khasaaphwanelela ni saari soovirikana vantxipale ni itthu Pedru aakhovelenlaawe opaka. Waari weera Pedru aahoona oxupa wiiwelela miruku sa nlaikha oomalela nkuupuwelani moota onrowaaya okhala wooxupa wiiwelela miruku ninvahiwaahu ni atthu oohimalela.
16. Eheeni Paulo aapankaawe nnaamweera miruku aakhenlaawe oona weera khasaavareleya muteko? (Miteko 21:23, 24, 26)
16 Murummwa Paulo, ‘aari oolikaneene weera iiwelele’ nnaamweera aakhela miruku saakhala ntoko khasaavareleya muteko. Akristu oYuda yaahiiwa itthu soowootha woohima sa murummwa Paulo weera ‘annaxuttiha omukhootta Mose’ nave khaattittimiha malamulo a Mose. (Mit. 21:21) Akristu yaakhala oYerusalemu, yaamweerela Paulo weera aakuxe alopwana axexe arowe otemplu ni iirapihe vamoha ni yaawo, wa mukhalelo ola Paulo ahoonihera weera annattittimiha nlamulo, mene Paulo annasuwela weera akristu ale khiwaatthuneyaka otthara nlamulo na Mose ni aasuwela weera owo khaapanke etthu yoonanara. Nnaamweera vareene hiiho, owo aahiiwelela ahipakaka makoho. Paulo ‘aahaakuxa alopwana ale ni aahiirapiha vamoha ni yaawo.’ (Musome Miteko 21:23, 24, 26.) Wiiwelela wa Paulo, waakumihera wiiraana variyari va asinna. — Arom. 14:19, 21.
17. Eheeni nyuwo muxuttenraanyu ni ntakihero na Stephanie?
17 Murokora mmoha oniitthaniwa Stephenie aakhalano maxupo oowaakhulela soothanla saapakinwe ni asinna yaawehaweha muteko wa mmarehereroni ya elapo awe. Owo ni aiyawe, yaakhavihera egrupu emoha yuuluma nuuluma na elapo ele, mene eBetheli yaaheemexera egrupu ele ni ntheli nne naathanleliwa otthikela muloko wuuluma nuulumo naya. Stephenie ohimme ha: “Miyo kaaxupeya vantxipale miyo kuupuwela weera khiwaari wootthuneyaxa vantxipale olaleera ni nuulumo nahu.” Nnaamweeera vareene hiiho owo aathanla wiiwelela. Ni Stephenie onnavirelela eeraka, “Moovira etempu miyo kaahiiwexexa mwaha wa heeni asinna yaapankaaya yoothanla ele. Vano hiyo, nookhala asitiithi a atthu antxipale mmulokoni ni wamukhalelo woomunepani yaawo amusi aya ehikhanle weekhaikhaini. Nave miyo, kinnamusoma Biblya ni murokora mmoha eemexenre onvarela Yehova mwa etempu vakhaani, kihuulumaka weera vano kookhalano etempu yintxipale weera kipake yoosoma ya omeekha. Nave miyo kookhalano yoowuupuxera ya murima yoomaaleleya mwaha wooweera koosuwela weera koopaka ele kinweraaka weera kikhale oowiiwelela.”
18. Mwaha wa heeni okhala oowiiwelela oraaya wooreera wa hiyo?
18 Hiyo pooti oxuttera okhala atthu oowiiwelela. Yesu, “aaxuttera wiiwelela” ohiya paahi emaara itthu seettaaya nnene, nave tho ‘emaara aahaawaawe.’ (Aheb. 5:8) Hiihaale ntoko Yesu, hiyo nnooxuttera okhala oowiiwelela vaavo ninvirihaahu maxupo. Mwa ntakihero, emaara yaapatxenraaya eretta ya COVID-19, hiyo naaleliwa weera neemexere othukumana Empa ya Omwene ni olaleera empa ni empa. Neereke nyuwo waahooxupani wiiwelela miruku iya? Mene wiiwlela wanyu, woohookosoopani ni wookhavihera muloko ovirelelela okhala woowiiraana nave moomusiveliha Yehova. Vano, ootheene hiyo nri oolikaneene, weera niiweleleke miruku siri poothe ninrowaahu ovahiwaka mpuwa mwa maxupo matokweene. Wiiwelela miruku iya, onoorowa ovuluxa ikumi sahu! — Yobi 36:11.
19. Mwaha wa heeni nyuwo mulakenlaanyu okhala oowiiwelela?
19 Hiyo nohoona weera, wiiwelela onnaphwanyiha mareeliho mantxipale. Menento ntowa ninneeriha omwiiwelela Yehova mwaha wooweera hiyo, ninnamusivela vantxipale ni nintthuna omuhakalaliha. (1 Yoh. 5:3) Hiyo kaninrowa a owera oliva itthu sootheene sooreera Yehova onnipakelaawe. (Nsal. 116:12) Menento hiyo pooti omwiiwelela ni owiiwelela ale aathanlalaawe weera enihooleleke. Nto napaka eyo nneereke woonihera weera hiyo naatthu amiruku ni mutthu amiruku onnahakalaliha murima wa Yehova. — Mir. 27:11.
ETXIPO 89 Nwiriyane, Mwiiwelele ni Mphwanye Mareeliho
a Mwaha woohimalela, khaiyene ikwaha sootheene onnanikhweela okhala atthu oowiiwelela nnaamweera nivahiwaka miruku iyo ni atthu ethanlinwe weera enihooleleke. Mwa yoosoma ela, nnoorowa woona mareeliho nimphwanyaahu vaavo ninwiiwelelaahu asitiithi ahu, atthu ethanlinwe weera enlamuleleke ni asinna enkosoopa muloko.
b Weera mphwanye soohimmwa woohima sa moota woowuuluma ni asitiithi anyu vaavo enkumiheraaya malamulo munoonaanyu weera tooxupa, nwehe mwaha oneera, “Como conversar com os meus pais sobre as regras que eles me impõem?” va site jw.org.
c OTAPHULELA WA EFOOTU YA: Yosefe ni Maria, yaahiiwelela nlamulo na Sesari noorowa olempwa oBethelehemu. Nave tho akristu olelo va, enniiwelela malamulo a matransitu, ennaliva misonkho nave tho enniiwelela miruku sa “anamalamulela” woohima sa ekumi.