MURU 6
Nnakela woowini nakhwa vale?
1-3. Makoho heeni atthu anipakaaya mwaha wa alipa ookhwa? Ni ittiini sinnakhula hayi makoheene yaala?
BIBLYA onahima weera muhoolo “okhwa khorwa okhala.” (Apokalise 21:4) Muru wa 5 nisommaahu ottuli, nooxuttera weera Yesu ohookhwa weera anivahe eparakha ya okhalano ekumi ehimmala. Naari vareene hiiho, atthu anootepa okhwa. (Koheleti 9:5) Nto ninnakhumelela nikoho nootepa otthuneya: Nnakela woowini nakhwavale?
2 Akhwavale ole nnimusivela ahu, ikwaha sintxipale ninnatthuna wiiwa waakhuliwa wa nikoho nna. Nto pooti okoha weera, ole okhwiiye ori woowini? Neereke alipa ookhwa anninoona naari anoowera onikhavihera? Neereke alipa ookhwa, nnoonane tho vanihikuni?
3 Ittiini sintxipale sinnaakhula nikoho nna moovirikana. Ikina sinxuttiha weera atthu ooreera murima anrowa wiirimu, ale oonanara murima anrowa omooroni. Nave ikina sinaxuttiha weera mutthu onakhala munepa ni onnaakanyerana ni amusi ale ekhwiiye khalai. Nave akina tho anaxuttiha weera, mutthu akhwa vale onnatxentxeya onakhala mwaamunama naari onnayariwa elapo ekina.
4. Ittiini sintxipale sinxuttiha eheeni voohima sa alipa ookhwa?
4 Ittiini sintxipale sinnaxuttiha itthu soovirikana voohima sa nookhwa. Mene sootheene sinakhala weera sinhima etthu emoha-moha. Etthu heeni? Ittiini iyo sinxuttiha weera erutthu pahi tenikhwa, mene mutthu owo ninlelo mukumi. Neereke ekhaikhai?
NNIKELA WOOWINI NAKHWAVALE?
5, 6. Eheeni eneereya nakhwa vale?
5 Yehova onnasuwela etthu eneereya ni atthu akhwiiye. Owo onahima weera, ekumi ennammalela mutthu akhwa vale. Okhwa ohikhalano ekumi. Nto mutthu akhwa vale, soowupuwela sawe ni moonelo awe sinnammalela.a Alipa ookhwa khaaniwa ni khaanupuwela etthu.
6 Mwene Salomoni ahimme weera “nto anamakhwa khansuwela etthu.” Atthu akhwiiye khansuwela etthu, ‘sothesene ntata ná nnavaraya wera sipankiwe, opanke ni ikuru sá sothene, niwoko omahiye onnerawe orowe, khophwanya muteko, nari osuwela nari miruku.’ (Mmusome Koheleti 9:5, 6, 10.) Nave Nsalmu 146:4, Biblya onahima weera mutthu akhwa vale “nihiku nene nle sini sikomowe miteko sawe”.
YESU AAHIMME EHEENI SA NOOKHWA
Yehova aanipanke weera nikhaleke mahiku ootheene
7. Yesu alikanxere okhwa ni eheeni?
7 Emaara nthamwenaawe Yesu eeriwa Lazaro akhwiiyaawe, Yesu ahaalela oohuserawe weera: “Lazaro, nthamwen’ahu, onookona.” Mene Lazaro khahiyono weera aamukona .Vano Yesu axiripula eheeni? Nxiripulo nne naatthuna ohima weera: “Lazaro òhokhwa”. (Yohani 11:11-14) Yesu aalikanxera okhwa ni okona ikhove. Nto owo khaahimme weera Lazaro aari wirimu naari ni amusi awe yaakhwiye khalayi. Nave Yesu khahimme weera Lazaro avonyeriwa omooroni, naari weera owo aya oyariwa elapo ekina ni erutthu ekina. Ekhaikhai tiyoowera, Lazaro aakhala ntoko aamukona ikhove. Malepa makina a mBiblyani, annaxiripula okhwa ni okona ikhove. Biblya onahima weera emaara aaiviwawe Stefano, aakhala ntoko “aamukona mookhwani” (Miteko 7:60 NM) Murummwa Paulo aalepa eeraka, akristu akina “yaamukona mookhwani.” — 1 Akorinto 15:6 NM.
8. Eheeni enoonihera weera Muluku khanipakenle weera nikhweeke?
8 Neereke Muluku aapanke Adamu ni Heva weera ekhaleke ehuhu vakhaneene, yaavinyaka ekhweeke? Hooye! Yehova aapanke weera ekhaleke mahiku ootheene. Nave yaapakiwe ni ekumi yoohittheka. Atthu ootheene annatthuna okhala wa mahiku ootheene, khaavo ontthuna okhwa. (Koheleti 3:11) Mwaha wa yeeyo ninnawera woona weera khanaapakiwe weera nikhweeke. Neereke ookhala tiithi ontthuna weera mwanawe avoreiweke naari okhwa? Naari, vamoharu, Yehova khommusivela aawonaka atthu ekhwaaka. Pooti weera mookhalano nikoho nikina, vano, heeni ninkhwaahu?
NINKHWELA HEENI?
9. Mwaha wa heeni nlamulo Yehova aavanhaiye Adamu ni Heva, nahaakhanlaaya noovila wiiwelela?
9 Ematta ya wEdeni Yehova aamulela Adamu: “otxa ontxawe otxeke sowima sa miri sothene siri mmathatuni, nto sowima sa mwiri wosuweliha yorera ni yonanara, hoye, ohitxe sowima saya, niwoko nihiku onrowawe otxa sowima saya, okhwa onimokhwa.” (Ephattuwelo 2:9, 16, 17) Nlamulo nna, khanaavinle wiiwelela. Mwaha wooweera yaavahiwa miri mikina yeeraaya etxeeke. Mene Yehova aakhalano othaphuwa woowalela Adamu ni Heva etthu yoorera naari yoonanara. Yaamwiiwelenle, yaamonihera weera yannittittimiha otokweene wa Muluku. Nave yamoonihera weera ennera asantte wa soothesene Muluku aapakenla awe.
10, 11. (a) Satana awoonke hayi Adamu ni Heva? (b) Heeni ohikhanlayavo omukhupanya Muluku wa yeele Adamu ni Heva yaapankaaya?
10 Mooripiha murima, Adamu ni Heva khiyamwiiwelenle Muluku. Satana aamweerela Heva: “Ti etthwitthu wi Muluku ènre: Muhitxeke sowima sa miri sothene sa ematta?” Heva ahakhula: “Hoye, hiyo ninnemihèriwa otxa sowima sa miri sa mmatta, koma sa sowima sa mwiri ole onkhala eriyari ya ematta, Muluku ènre: “Hoye, muhitxe sowima saya nari mwihivareru: onyonya okhwa.” — Ephattuwelo 3:1-3.
11 Satana aahera tho: “Hoye, okhwa khamukhwa, niwoko Muluku onnasuwela wi nihiku munrowanyu otxa sowima saya, maitho anyu eni ehuleye ni muni mukhale sawasawa Muluku, musuwelaka yorera ni yonanara.” (Ephattuwelo 3:4-6) Satana aatthuna weera Heva uupuweleke weera anwera othanla meekhaawe yoorera ni yoonanara. Nave ahawoka wa etthu yeera ekhumelele yaahimwiiwelele Muluku. Satana aamuleela Heva weera hanrowa okhwa yatxavale mwiri wookhottihiwa. Mene Heva aatxa ni aanvaha iyawe anatxa yoowima ele. Hokhanlevo okhupanya, mwaha wooweera Yehova ahaalela weera ehitxe yoowiima ele. Naamwi yaalelinweene, awo yaathanla ohimwiiwelela Muluku. Mene etxaakaru yahonihera ohimuttittimiha Yehova tiithaya!
12. Neereke Yehova waamuttela murima emaara Adamu ni Heva yahamwiiwelenlaya?
12 Yehova waamuriipa murima vantxi, mwaha woohiwelela wa Adamu ni Heva. Etthu yaapanka aya yaari yoonanara ni yoonihera weera hiyaamuttittimiha mpattuxaaya. Nkuupuwelani weera mwatiithi muniilipihera vantxi weera mwahuwe anamwaniinyu eeli muthiyana ni mulopwana. Nto anamwane ale toottiya maaru nave khantthuna wiiwelela opaka ele munaaruma anyu. Neereke mwaamutteliwa murima ni anamwane ale?
Adamu aakhumme mwa ntthupi, ni vantthupini aatthikelavo
13. Yehova aatthuna ohima eheeni ni masu oweera ‘onotthikele vantthupini’?
13 Emaara Adamu ni Heva yaakhonttaaya omwiiwelela Muluku, awo yaahotxela eparakha ya okhala wa mahiku ootheene. Yehova amweerela Adamu: “weyo wá ntthupí ni mwa ntthupi oni otthikele’mo.” (Mmusome Ephattuwelo 3:19.) Eyo entthuna ohima weera Adamu aamutthikela okhala ntthupi, ni okhalaka ntoko khaapattuxiwe. (Ephattuwelo 2:7) Adamu akhwaakaru hakhanle, mwaha wooweera aattheka.
14. Mwaha wa heeni nnakhwahu?
14 Adamu ni Heva yaamwiiwelenle Muluku, yaahereke saano ereene a kumi. Mene awo yaamutthekela Muluku, ni ahookhwasa. Atthu ootheene anniyariwa ni yoottheka, mwaha wooweera yoottheka enkhala ntoko eretta yoovalihaniwa. Nto hiyo noovala ni asitithihu. (Aroma 5:12) Mane khahiyono weera Muluku aatthuna hiiha ni atthu. Muluku khanipanke weera nikhweeke. Nave Biblya onnamwiitthana nookhwa okhala “mwittana.” — 1 Akorinto 15:26.
MUHOTOTHIWE NI SOOHIMMWA SA NOOKHWA
15. Mwaha wa heeni oraaya wooreera osuwela ekhaikhai sa alipa okhwa?
15 Ittiini sintxi sinahima weera alipa ookhwa ennikhala ni ekumi nipuro nikina, nto naapakeleke isataka. Ikwaha sintxi, atthu ennaaliva manimadore, mapadiri naari maxeehe weera epake mavekelo wa mutthu ole okhwiiye. Biblya onahima weera hiyo nihuulumeke ni alipa ookhwa, mwaha wooweera awo khanwera onikhavihera. Alipa ookhwa hanoona ovoreya naari khoonaaripa murima. Awo khaanuuluma, khannikhavihera ni khaaniweera onipakela etthu yoonanara. Mwaha wa yeeyo nihiwooveke alipa ookhwa. Moohihovela, woohosivelani osuwela ekhaikhai sa alipa ookhwa. Heeni oraaya wooreera osuwela? Mwaha wooweera ittiini ni atthu antxi, ennaawoka akhwaaya woohima sa alipa ookhwa.
16. Satana ontthuna weera atthu yuupuweleke eheeni vohima sa alipa ookhwa?
16 Satana ontthuna weera atthu yuupuweleke weera alipa ookhwa, nlelo akumi. Nto owo onvarihela muteko ittiini soowootha weera exuttiheke ithiru vohima sa alipa ookhwa. Mwa ntakihero, ittiini ikina sinhima weera erutthu ennikhwa, maxi mutthu ole onnakhalano ekumi nipuro nikina. Ankha ettiini anyu enxuttiha hayi? Neereke ettiinaanyu exuttiha hiiho, naari enxuttiha ele Biblya onahimaawe? Musuwele weera Satana onnivarela muteko sowootha iyo weera atthu emurereke ettuli Yehova.
17. Heeni oraaya onnveha Yehova, oxuttiha weera Muluku onnaahisa atthu omooroni?
17 Ikwaha sintxi, ittiini sinxuttiha itthu siri ottayi ni Biblya. Mwa nthakihero, ittiini sintxi, sinxuttiha weera atthu oonanara murima ennavonyeriwa omooroni. Nto yoowotha ela ennanveha Yehova. Owo khanante wuupuwela weera aahooxeke atthu mooteene yoowo! (Mmusome 1 Yohani 4:8.) Nyuwo mwaya woona hayi mwasuweenle naari omoona tiithi amwihisaka mwanawe vaikho? Moohihovela nyuwo mwaaya weera mutthu ole okhalano nihasu, nave toowumma murima. Mwahereke omusepa weera ahikhale nthamwenaanyu. Mene Satana ontthuna weera atthu yuupuweleke weera Yehova onnaahisa atthu omooroni!
18. Mwaha wa heeni ohintthuneyaaya owoova alipa ookhwa?
18 Ittiini ikina sinahima weera, alipa ookhwa enthatuwa minepa soonanara ni mikina soorera murima. Nto yoohima eyo ennawoopopiha atthu, akina annasa makhalelo owiithokorora ni minepa sene seiyo. Akina tho annapaka etthu weera ehakalalihe, nave ennapaka mavekelo evekaka wa minepa weera saakhavihere. Mene hiyo noosuwela weera alipa ookhwa henoona etthu eri yootheene. Khontthuneya owoova alipa ookhwa. Nto ontthuneya onvekela ni omukokhorela Yehova yoowo ori mpattuxa a itthu sootheene. Owo ori Muluku eekhaikhai. — Apokalise 4:11.
19. Osuwela weera mutthu okhwiiye hanikhala nipuro nri poothe, onnikhavihera wiiwexexa eheeni?
19 Ntoko noonnaahu, mutthu akhwa hankhala nipuro nikina. Eyo enninikhavihera ohipwattha soowothiwa sa ittiini. Mene osuwela weera mutthu okhwiiye hankhala nipuro nikina, onnanikhavihera wiiwexexa mwaha wa heeni Yehova ommanaawe natiri okhalano ekumi yoohimala mparadiso elapo ya vathi.
20. Eheeni ninrowahu oxuttera muru wa muhoolo?
20 Neereke alipa ookhwa enootthikela okhala akumi? Ehuhu ya khalayi, kaporo a Muluku eeriwa Yobi, aapaka nikoho nna: “Koma mutthu akhiwiyene onotthikela okumi tho?” (Yobi 14:14) Muru ninrowelaahu muhoolo, nnoorowa oxuttera mwahene yoowo. Mene waakhula wa Biblya ti woovara murima.
a Akina anuupuwela weera mutthu ookhalano etthu ehinkhwa eneeriwa munepa, txonde Nwehe Enoota 17 ni 18.