MWAHA ONTHOKORORIWA 29
ETXIPO 121 Nikhaleke Oowiihiiha
Mwiikosoope ni sooweerera
“Lipelelani ni vekelani, wera muhivolowe mowokiwani.” — MATH. 26:41.
ELE NINKELA AHU OXUTTERA
Ninrowa woona etthu enrowa onikhavihera woona otthuneya waya osepa opaka yoottheka ni itthu sinrowa onitthekiha.
1-2. (a) Etthu heeni Yesu aalenlaawe atthareli awe? (b) Mwaha wa heeni atthareli a Yesu yaawonvaya atthu? (Nwehe efootu.)
“MUNEPA ti wolipa, nto erutthu ti yolosowa.”a (Math. 26:41b) Ni masu ala, Yesu ohoonihera weera onnasuwela ohimalela wahu. Nave-tho mwa masu awe ala, Yesu aahaaleela atthareli awe weera: Ehiiroromelekexa. Ohiyu ene yoole, atthareli a Yesu yaahima ni nroromelo weera yaari oolikaneene okhala vakhiviru vawe. (Math. 26:35) Yaakhalano mathowa ooreera yuulumaka etthu ele. Nnaamweera oreene hiiho, awo khiyaawenre wuupuwelela weera yaamurowa omuhiya mwaha woowoova. Tivawonto Yesu aalenlaawe eeraka: “Lipelelani ni vekelani, wera muhivolowe mowokiwani.” — Math. 26:41a.
2 Mooriipiha murima, atthareli ale khiyaawenre okhala ooweha-weha. Emaara Yesu aatthukinwaawe, neereke awo yaavirelela okhala vakhiviru nuuwo, naari yaaheereriwa mpaka otthawa? Ephwanyinweene mootutuxera, atthareli ale yaapaka etthu yaahimmaaya weera khiyaarowa opaka, omutthawa Yesu. — Math. 26:56.
Yesu aahaaleela atthareli awe weera ekhaleke ooweha-weha ni yiikosoopeke ni yooweerera, mene awo yaamutthawa (Nwehe eparagrafu 1-2)
3. (a) Weera nivirelele okhala oororomeleya wa Yehova, mwaha wa heeni nintthuneyaahu osepa wiiroromela vantxipale? (b) Eheeni ninrowaahu woona mwa yoosoma ene yeela?
3 Hiyo nihikhale atthu ootepa wiiroromelaxa. Ekhaikhai weera noolakela ohipaka etthu enrowa onirakamihela ni Yehova. Mene hiyo khanimalenle nto pooti weereriwa. (Arom. 5:12; 7:21-23) Mootutuxera hiyo pooti okumanano itthu soonanara sinkhala ntoko ti sooreera. Weera nivirelele okhala oororomeleya wa Yehova ni wa Mwanawe, nintthuneya otthara miruku sa Yesu woohima sa wiikosoopa ni sooweerera sa opaka yoottheka. Mwaha ola onoonikhavihera opaka eyo. Woopatxerani nnoothokorora mikhalelo nintthuneyaahu owehexexaka, avinyaka nnoothokorora moota nintthuneyaahu wiikosoopaka ni sooweerera, ni okhwipi waya, nnimoona moota ninrowaahu ovirelela okhala oowiikosoopa.
MUKHALE OOWEHA-WEHA — MWA ITTHU HEENI?
4-5. Mwaha wa heeni nintthuneyaahu wiikosoopa ni soottheka ikhaanini?
4 Nnaamweera soottheka ikina sikhalaka ntoko ikhaanini, iyo pooti otteettheiha onthamwene ahu ni Yehova. Opwaha mwa yeeyo, iyo pooti oneeriha opaka soottheka itokweene.
5 Ootheene hiyo ninneereriwa opaka yoottheka. Mene mutthu ori poothe a hiyo ookhalano itthu simmweerera, opaka soottheka itokweene, wiivoleihera mwa itthu soohireerela naari okhalano muupuwelo wa mulaponi. Mwa ntakihero, pooti weeraka mutthu mukina onnawanano yootthuna ya okonihana woohireerela, mutthu mukina pooti weeraka onnawanano ntthuno noopaka itthu soohireerela ntoko wiivukula naari oweha iviidiyu sinkonihaniwa moohireerela. Atthu akina ennawanano mukhalelo woowoova atthu, miyuupuwelo soowiitthuna, otthuna opaka itthu moowaakuveya naari etthu ekina. Ntoko yoolepa ya Yakobe enhimaaya, “mutthu ti mutthu onèreriwa ni minlelo sawe sonanara.” — Yak. 1:14.
6. Nintthuneya wiisuwela asineene ahu woohima sa eheeni?
6 Neereke moosuwela itthu nyuwo sinaakuva oweererani? Nihiiwokeke nikhoottaka itthu sinaakuva oneerera nuupuwelaka weera naatthu oolipa ni khaninrowa opaka yoottheka. (1 Yoh. 1:8) Mwaha wooweera Paulo oolepa weera ‘ale eneettihiwa ni munepa’ pooti oweriwa ni sooweerera yaahiikosoopa vale. (Agal. 6:1) Nintthuneya wiisuwela asineene ahu ni osuwela sooweerera nihinweraahu owina. — 2 Akor. 13:5.
7. Itthu heeni nintthuneyaahu owehexexa? Nvahe ntakihero.
7 Wakhala weera nohoonelela itthu sinaakuva oneerera, etthu heeni nintthuneyaahu opaka? Onnatthuneya wiilipiha! Weera nlikanxere eyo, etempu ya Biblya, eparte yaakuva oweriwa ya ixiri sa icidade, saari milako saya. Mwaha wa yeeyo, milako sannaweha-wehiwa vantxipale. Moolikana ni eyo, hiyo onnatthuneya owehexexa nnene sene itthu ninsuwelaahu weera ti soowaakuva oneerera. — 1 Akor. 9:27.
MOOTA WOOKHALA OOWEHA-WEHA
8-9. Moota heeni mmiravo onhimmwa va Miruku ekapiitulu 7 aarowaawe osepa opaka yoottheka etokweene? (Miruku 7:8, 9, 13, 14, 21)
8 Moota heeni ninrowaahu okhala ooweha-weha? Nrowe noone etthu ninxutteraahu ni mmiravo onuulummwa va Miruku ekapiitulu ya 7. Owo aapaka yoottheka ya okonihana woohireerela ni muthiyana namararuwa. Eversu 22 enhima weera mmiravo ole, ‘aamutthara voohilekela.’ Mene ntoko iversu sa muttuli sinooniheraaya, owo aapaka itthu sintxipale ahinaaye opaka yoottheka ele, seiyo vakhaani-vakhaani saamweerinhe opaka yoottheka.
9 Eheeni yaamweerinhe opaka yoottheka? Yoopatxera, ohiyu mmiravo ole ‘aavira vakhiviru va nloothoni na muthiyana namararuwa.’ Muhoolo mwaya, owo aaheetta ephiro enrowa owannyawe. (Musome Miruku 7:8, 9.) Muhoolo mwaya, amoonakaru muthiyana ole, owo khaahapunwe. Opwaha mwa yeeyo, owo aahaakhulela epeexu, ni aamwiiwa uulumaka sa amakeya aapankaawe, apaale atthunaka omweeriha weera uupuweleke weera khaari mutthu oonanara. (Musome Miruku 7:13, 14, 21.) Waakhanle weera mmiravo ole aasepa itthu iye saamweerinhe opaka yoottheka, owo aamwiikosoopa mwa sooweerera sa yoottheka.
10. Moota heeni olelo mutthu onrowaawe opaka yoottheka ntoko ya mmiravo ole?
10 Yooweereya elempwale ni Salomoni, ennoonihera etthu ekhanle yooweereya ni murumeyi ori poothe a Yehova. Owo pooti opaka yoottheka etokweene ni moottharelana woona weera “yeereñye moowaakuveya” naari owo pooti ohima weera “konne weera wene.” Mene wakhala weera onimuupuwelela, owo pooti woonelela weera sookhala itthu soohireerela aapankaawe simweerinhe opaka yoottheka ele. Itthu iyo pooti ohela mpuwa onthamwene woohireerela, matthekulelo oohireerela naari orowa mapuro oohireerela mwaneene awe naari anvarelaka muteko internet. Apaale owo aaheemexera omusoma Biblya, ovekela, orowela mithukumano naari muteko woolaleera. Ntoko mmiravo onhimmwa va Miruku, pooti weeraka owo kaapanke yoottheka “moowaakuveya.”
11. Weera nihipake yoottheka, nintthuneya osepa eheeni?
11 Etthu heeni ninxutteraahu? Nintthuneya osepa ohiya paahi yoottheka, mene-tho itthu sineeriha opaka yoottheka. Salomoni aapaka eyo alepakaru woohima sa mmiravo ole ni muthiyana namararuwa. Amuhimaka muthiyana ole, owo enre: “Murim’á ohìnlele iphiro sa muthiyana ole.” (Mir. 7:25) Nave-tho owo aahihima woohima sa muthiyana ola eeraka: “Wìrakamelihe wa ephiro wa namararuwa nari ohàttamele mulako wa emp’awe.” (Mir. 5:3, 8) Aani, hiyo nnoorowa wiikosoopa ni yoottheka wakhala weera ninnakhala ottayi ni itthu sineeriha opaka yoottheka.b Eyo enhela mpuwa osepa itthu naari opaka itthu seiyo sinkhala ntoko khaiyene tisoonanara wa akristu, mene sisuwelinwe weera sinnapakiha yoottheka. — Math. 5:29, 30.
12. Etthu heeni Yobi aalakenlaawe opaka, ni eyo yaamukhavihenre moota heeni osepa yooweerera? (Yobi 31:1)
12 Weera nisepe itthu saarowa oneeriha opaka soottheka, nintthuneya opaka yoothanla yoolipa. Ti yeeyo Yobi aapankaawe. Owo ‘aavaanela ni maitho awe’ ohinwehexexa muthiyana moohireerela. (Mmusome Yobi 31:1.) Opaka nivarihano nna, waamukhavihera osepa oraruwa. Hiyo-tho pooti olakela osepa etthu eri poothe yaarowa oneerera.
13. Mwaha wa heeni nintthuneyaahu okosoopa muupuwelo ahu? (Nwehe efootu.)
13 Nintthuneya okosoopa muupuwelo ahu. (Ott. 20:17) Atthu akina ennaakhulela weera khaiyene ti woonanara wuupuwelela itthu soohireerela wakhala weera mutthu khompaka itthu iyo. Mene owo muupuwelo woonanara. Mutthu onuupuwela itthu soonanara, onnakhalano ntthuno noopaka itthu iyo. Mwa mukhalelo ene yoola, owo onnakhalano yooweerera yeeyo vano ontthuneyaawe owanano. Ekhaikhai weera ikwaha ikina, miyuupuwelo soonanara sinnawa mmuupuweloni mwahu. Nto etthu nintthuneyaahu opaka ori okhootta moowaakuveya miyuupuwelo iyo ni orantteliha ni miyuupuwelo sooreera. Emaara nimpakaahu eyo, ninnasepa weera miyuupuwelo soonanara siniwiihereke ntthuno nenno ninrowa okhala wooxupa owanano, nave ninrowa oneeriha opaka yoottheka etokweene. — Afil. 4:8; Akol. 3:2; Yak. 1:13-15.
Nintthuneya osepa etthu eri poothe enneerera (Nwehe eparagrafu 13)
14. Etthu heeni ekina enrowa onikhavihera wiikosoopa ni yooweerera?
14 Etthu heeni ekina nintthuneyaahu opaka weera niikosoope ni sooweereriwa? Nintthuneya ororomelaka weera nnoophwanya mareeliho wakhala weera nniimwiiwelela malamulo a Yehova. Emaara ekina onnatthuneya owanano miyuupuwelo ni sootthuna weera sivarihaneke ni ele Muluku ontthunaawe, napaka eyo, murettele wa munepa ninrowaahu waakhela onrowa okhala wooreera.
15. Moota heeni ninrowaahu wunnuwihera sootthuna sooreera sinrowa onikhavihera wiikosoopa ni yooweerera?
15 Nintthuneya wunnuwihera sootthuna sooreera. Wakhala weera nnooxuttera ‘wiitta soonanara ni otthuna sooreera’ nnoorowa olipiha yoolakela ahu ya opaka sooreera ni osepa itthu sinrowa oneeriha opaka yoottheka. (Am. 5:15) Sootthuna sooreera, sinoorowa onikhavihera-tho ovirelela okhala oolipa emaara ninkumanaahuno itthu sooweerera seiyo neeraahu nihiwere osepa.
16. Moota heeni miteko soomunepani sinrowaaya onikhavihera ovirelela okhala ooweha-weha? (Nwehe efootu.)
16 Moota heeni ninrowaahu wunnuwihera sootthuna sooreera? Nintthuneya waatteliwaka vantxipale ni miteko soomunepani. Vaavo ninrowelaahu mithukumano ni muteko woolaleera, hiyo khanneereriwa opaka etthu yoonanara. Opwaha mwa yeeyo, ninnunnuwihera ntthuno noomuhakalaliha Yehova. (Math. 28:19, 20; Aheb. 10:24, 25) Emaara ninsomaahu masu a Muluku ni ophimelela ele ninsomaahu, ninnalipiha nsivelo nahu wa etthu eri yooreera ni osepa etthu yoonanara. (Yeh. 1:8; Nsal. 1:2, 3; 119:97, 101) Muupuweleke weera Yesu aahaaleela atthareli awe eeraka: “Lipelelani ni vekelani, wera muhivolowe mowokiwani.” (Math. 26:41) Vaavo ninvirihaahu etempu nreene ni Tiithi ahu a wiirimu moorweela mwa nivekelo, ninnattottela mureerelo nikhavihero nawe, nave ninnalipiha yoolakela ahu ya omuhakalaliha. — Yak. 4:8.
Waatteliwa ni itthu soomunepani onoonikhavihera osepa itthu sooweerera (Nwehe eparagrafu 16)c
NVIRELELE OKHALA OOWEHA-WEHA
17. Yooweerera heeni Pedru aakumannaaweno ohiya paahi ekwaha emoha?
17 Apaale hiyo nnoowera osepa moomalela mikhalelo sikina sa ohimalela wahu. Mene hiyo pooti woonelela weera sookhala sooweerera sinnixupa. Moone ele yeereñye ni murummwa Pedru. Owo aahiwoova atthu vaavo aamukhoottiyaawe Yesu imaara iraru. (Math. 26:69-75) Waakhala ntoko Pedru aawina woova vaavo aavanhaawe onamoona moolipa murima ohoolo wa Esinedrio. (Mit. 5:27-29) Mene iyaakha soottharelana, ‘awoovaka aYuda,’ owo aahiya otxa ni akristu yahaakhanle aYuda. (Agal. 2:11, 12) Woova wa Pedru waatthika, apaale owo khaahiñye mukhalelo owo moomalela.
18. Eheeni enrowa weereya ni sootthuna soonanara?
18 Nave-tho hiyo pooti okumanano itthu ntoko iyo. Moota heeni? Sooweerera nnuupuwelaahu weera noowera owina, iyo pooti otthikela oneerera. Mwa ntakihero, munna mmoha onnaakhulela eeraka: “Miyo koowera ohiya woonela iviidiyu sookonihaniwa moohireerela mpuwa mwa iyaakha 10, nto kannaroromela weera maxupo ale koowera oviriha. Mene eviisiyu yaamweera okona paahi ewehereraka etempu yooreerela weera etthikele mmuupuweloni.” Yoohakalaliha ti yooweera, munna ole khakhulumunwe. Owo ohoonelela weera onnatthuneya wiilipihera mahiku eri ootheene weera awine eviisiyu ele, apaale ekumi awe yootheene mahiku ala oomalihera. Akhaviheriwaka ni amwaarawe vamoha ni asitokweene a muloko awe, owo oopaka soothanla itokweene weera ahitthikele oweha iviidiyu iyo.
19. Moota heeni ninrowaahu osepa yooweerera empisa okhuma mmuupuweloni mwahu?
19 Moota heeni ninrowaahu owanano sooweerera weera sihitthikele okhala mmuupuweloni mwahu? Nttharaka miruku sa Yesu woohima sa yooweerera: ‘Oweha-weha.’ Nnaamweera nyuwo moonaka weera vano moolipa, musepeke opaka itthu saarowa oweererani. (1 Akor. 10:12) Nvirelele ovarihela muteko itthu sookhavihenreni. Miruku 28:14 onnahima eeraka: “Òreriwa ti mutthu onòva kwekwe.” — 2 Ped. 3:14.
MAREELIHO NIMPHWANYAAHU NAVIRELELA OKHALA OOWEHA-WEHA
20-21. (a) Mareeliho heeni ninrowaahu ophwanya vaavo nniikosoopaahu ni yooweerera? (b) Wakhala weera nnoopaka eparte ahu, eheeni Yehova onrowaawe onipakela? (2 Akorinto 4:7)
20 Hiyo pooti ororomelaka weera wiikosoopa ni sooweerera ti wooreera. Etthu eri yootheene nimpuhaahu “ehuhu vakhani” enkumiheriwa ni yoottheka, okhala moovarihana ni malamulo a Yehova tonniphwanyiha ohakalala. (Aheb. 11:25; Nsal. 19:9 [19:8, NM]) Mwaha wooweera nipattuxinwe weera nitthareke miruku sawe. (Eph. 1:27) Mwa yeeyo, nnookhalano yoowuupuxera ya murima yooreera ni nnookhala oolikaneene weera naakhele ekumi yoohimala. — 1 Tim. 6:12; 2 Tim. 1:3; Yuda 20, 21.
21 Ekhaikhai, “erutthu ti yolosowa.” Mene eyo khentaphulela weera hiyo atthu oohiwera. Yehova ori oolikaneene weera anivahe ikuru ninhaawelaahu. (Mmusome 2 Akorinto 4:7.) Musuweleke weera Muluku onnanivaha owera otokotoko. Owera, naari neere, wiilipihera weiwo nimpakaahu nihiku ti nihiku weera niikosoope ni yooweerera, owo muritti ahu. Wakhala weera nnoopaka eparte ahu, nroromeleke weera Yehova onoorowa waakhula mavekelo ahu nivekaka ikuru ninhaawelaahu. (1 Akor. 10:13) Aani, nikhaviheriwaka ni Yehova hiyo nnoowera wiikosoopa ni yooweerera.
ETXIPO 47 Ninvekeleke Yehova Okathi Wotheene
a MASU OOWIIWANYEIHIWA: “Munepa” onhimmwa va Matheyo 26:41, ti ikuru seiyo nraahuno sinnikhavihera wiisoonela ni opaka itthu mwa mukhalelo nimpakaahu. “Erutthu” mukhalelo wa yoottheka mwaha wa ohimalela. Vanonto hiyo pooti okhalano mikhalelo sooreera seiyo sinneeriha opaka itthu sooreera, mene wakhala weera khanniikosoopa, hiyo pooti weereriwa opaka ele Biblya onhimaawe weera ti yoonanara.
b Mutthu opanke yoottheka etokweene, pooti ophwanya nikhavihero va eliivuru, Mukhaleno ekumi yoohimala! yoosoma 57 epontu 1-3 ni mwaha oneera “Maitho Anyu Eweheke” Itthu sa Muhoolo va Owehaweha a Novembro a 2020, epaax. 27-29, eparag. 12-17.
c OTAPHULELA WA EFOOTU YA: Munna mmoha asomaka yoolepa ya nihiku oxeexelo, amusomaka Biblya emaara yootxa ni onnarowela mithukumano sa eriyari ya esemana ohiyu.