Watchtower TANAKIʼAGA TOHI ʼI TE NETI
Watchtower
TANAKIʼAGA TOHI ʼI TE NETI
Faka'uvea
  • TOHI-TAPU
  • TOHI
  • FONO
  • pe kap. 8 p. 76-80
  • Kotea te mea e hoko ite hili ote mate?

Aucune vidéo n'est disponible pour cette sélection.

Il y a eu un problème lors du chargement de la vidéo.

  • Kotea te mea e hoko ite hili ote mate?
  • E Feala Keke Mauli O Heegata Ite Palatiso Ite Kele
  • Manatu Tafito
  • He Tahi ʼu Alatike
  • KOTE NEFESI E MATE
  • LASALO​—KOTE TAGATA MATE TALU MAI IA AHO E FA
  • Koteā Te ʼAmanaki Ki Te Kau Mate?
    Koteā Te ʼAmanaki Ki Te Kau Mate?
  • Te Maʼuli ʼi Te Hili ʼo Te Mate—Koteā Te Manatu ʼa Te Tohi-Tapu?
    Te Tule Leʼo—1999
  • Koteā Te Meʼa ʼe Hoko Ki Te ʼu Mate ʼAē ʼe Tou ʼOʼofa Mamahi Ai?
    Te ʼAtamai Mālama ʼAē ʼe Ina Taki Ki Te Maʼuli Heʼegata
  • Koteā Koa ʼAē ʼe Hoko Ki Te Nefesi ʼi Te Mate?
    Koteā ʼAē ʼe Hoko Kia Tatou Mokā Tou Mamate?
Hoko Atu
E Feala Keke Mauli O Heegata Ite Palatiso Ite Kele
pe kap. 8 p. 76-80

Kapite 8

Kotea te mea e hoko ite hili ote mate?

1. Kote u fehui fea e fai tuumau o uhiga mote hahai mate?

KUA LAGI koutou iloi te mamahi ae e kita mau mo ka mate he tahi e kita ofa mamahi ai. E kita loto mamahi aupito hee kita iloi mole kita lava fai he mea. Koia leva e feala ke kita fai ai teu fehui aeni: E liliu o feafeai he tahi mo ka mate? E mauli koa ihe tahi potu? E feala ape hatatou toe faka fiafia faka tahi mo natou kua pupuli?

2. Kotea nee hoko ite mate o Atama.

2 Moo tali kite u fehui aeni, e maua mua ke iloi te mea nee hoko ite mate o Atama. I tana agahala, nee tala age e te Atua: “E ke toe [liliu] anai kite kele, he nee too mai koe mai ai. Hee ko koe kote efu pea e ke toe liliu anai kite efu.” (Senesi 3:19). Tou faka kaukau mua! I mua ote haga ate Atua o fau iaia aki te efu ote kele, nee heeki iai he Atama. Koia, ite hili o tona mate, nee toe liliu o hage kote afea o toe puli noa.

3. a) Kotea te mate? b) Kotea e tala mai ite Tagata tanaki 9:5, 10 o uhiga mote aluaga ote hahai mate?

3 Kote mate e kote faka fehagai pe ia ote mauli. Koia ae talamai ete Tagata tanaki 9:5, 10. Kote u vahe aia e lau fenei ite Tohi Tapu a Liénart: “Ko natou mauuli, io, e natou iloi e natou mamate anai, kae ko natou mamate mole kei natou iloi he mea, pea e mole kei iai he totogi moo natou, kote uhi kua galo te faka manatu o natou. (. . .) Ko mea fuli e feala ke fai e tou nima aki tou malohi, fai-koe; hee mole kei iai he gaue, he atamai, he poto, ite nofoaga faka temi ote kau mate ae e ke alu ki ai.”

4. a) E toe hoko atu koa te gaue ote u atamai ote hahai mate? b) He koe e mamate noa te u logoaga sino fuli ote tagata i tona mate?

4 Kote kaiga kua mate mole kei natou lavai mo logoi he mea. Maa te Tohi-Tapu, ko anatou faka kaukau e mamate mo natou: “Aua naa ke tuku tau falala kite kau aliki, pe kite foha ote tagata kelekele, ae mole a ia te fakamauli. Ko tona laumalie e mavae, pea e toe liliu ia kite kele; ite aho pe aia e puli ai tana u faka kaukau.” (Pesalemo 146:3, 4). Ite temi mate ote tagata, ko tona laumalie pee kote malohi mauli ae e taupau e tana manava e “mavae”. Pea gata ai iaia. Ko ona u logoaga sino fuli (logo, sio, lave, mamanu, leleiia), ae faka logo kite gaue o tona atamai, kua mamate noa. Kote u mate e mole kei natou iloi he kii mea e tahi.

5. a) E fakaha feafeai ete Tohi-Tapu, kote agaaga ote tagata mote manu e tatau osi ite mate? b) Kotea iate “laumalie” ae eina faka mauli te tagata pea mote manu?

5 Ka kua mate, tatau pe te tagata mote u manu e mole kei natou iloi he kii mea e tahi. E ui mai e te Tohi-Tapu: “O hage kote mate ate tagata, e toe feia pe te mate ate manu; kote laumalie pe e tahi e na mau, koia e mole maoluga ai te tagata ite manu, hee kote mea fuli e kote mea noa pe. E natou olo fuli kite potu e tahi. Nee natou hau fuli mai te efu, pea e natou liliu fuli kite efu.” (Tagata tanaki 3:19, 20). “Kote laumalie” ae eina faka mauli te u manu koia pe ae eina faka haelei te tagata. Pea ka mavae te “laumalie” aia pee kote malohi mauli faka pulipuli, kote tagata mote manu e toe liliu kite efu ae nee too mai ai naua.

KOTE NEFESI E MATE

6. E fakaha feafeai ete Tohi-Tapu kote u manu e kote u nefesi?

6 Ko ihi e natou lau kote mea ae kehekehe ai te tagata mote manu he kote tagata e iai tona nefesi. Kae ite Senesi (1:20, 30) e na tala mai nee haga te Atua o faka tupu te u nefesi mauli ite vai pea kote u manu e ia natou totonu “te mauli faka nefesi”. I ihi age u Tohi-Tapu e natou faka liliu te kupu “nefesi” kote “mea faka tupu” pee kote “mauli” ite u vaega aia, kae natou fakaha faka nota kote kupu “nefesi” ae nee tuu ite lea uluaki. Ite atu u koga tohi ae faka aoga ai te kupu “nefesi” kite manu, tou lau te Tohi faka au 31:28. E palalau ai kite “nefesi e tahi ite toko nimageau, mai te tagata pea mote u pipi, pea mote u asino, pea mote u ovi”.

7. E faka mooni feafeai ete Tohi-Tapu kote u nefesi faka manu pea mo faka tagata e mamate?

7 Kapau kote u manu kote u nefesi, i tonatou temi mate ko tonatou nefesi e mate. E tala mai ete Tohi-Tapu: “Kote nefesi mauli fuli kua mamate, io, te u mea fuli nee ite loto tai.” (Fakaha 16:3). Kae feafeai te nefesi faka tagata? O hage kote mea nee kua tou vakai i mua, nee mole foaki ete Atua he nefesi kite tagata. Kote tagata e kote nefesi. Koia leva, ite temi mate ote tagata, ko tona nefesi e mate. Koena te potu e faka mooni kiai te Tohi-Tapu ite u ihi vaega. Mole he faahi, e na tala mai ai kote nefesi e mole mate. E tou lau ite Pesalemo 22:29: “I ona mua e punou fuli anai ia natou e hifo kite efu, pea e mole he tahi ena taupau tuumau anai tona nefesi ke mauli.” Pea ia Esekiele 18:4, 20: “Kote nefesi ae agahala​—koia ia ae ka mate.” Ite lau o Sosue 10:28-39, e kotou tokagai anai e tua fitu ai te palalau kite u nefesi nee matematehi.

8. E tou iloi feafeai kote nefesi faka tagata ko Sesu kua mate?

8 Kote tala faka polofeta o uhiga mo Kilisito eina ui fenei: “Nee ina folahi tona nefesi ite mate, (. . .) koia totonu nee ina amo te agahala ate tokolahi.” (Isaia 53:12). Kote akonaki o uhiga mote totogi e ina fakaha nee kote nefesi (ia Atama) ae nee agahala, pea kihe feala he toe totogi ote malamanei, e maua kohe nefesi matatau (he tagata) ke fai aki te sakilifisio. I tana ‘folahi tona nefesi ite mate’, nee totogi ai e Sesu te maua. Kote nefesi faka tagata ko Sesu nee mate ai.

9. Kotea te faka uhiga ote palalau ae ‘kote laumalie e toe liliu kite Atua ae nee na foaki mai’?

9 Koia, kote “laumalie” e kehekehe mote nefesi. E kote malohi mauli, ae ena faka haele takitahi te u eveeve ote sinoi tagata mote sinoi manu. E taupau ia aki te manava. Kae kote Tohi-Tapu mole koala eina ui mai: ite temi mate “kote efu e toe liliu kite kele (. . .) pea kote laumalie e toe liliu kite Atua mooni ae nee na foaki mai”? (Tagata tanaki 12:7.) E mooni, ite mate, kote malohi mauli e mavae mamalie ite u eveeve ote sino pea kote sino e pala leva. Kote malohi mauli aia e mavae koa ite kele pea malaga ite aele o alu kite Atua? Kailoa, kote laumalie e liliu kite Atua mai tona uhiga ae, ite temi leva aia kite tagata ae kua mate, kote amanaki kite toe mauli ake, e faka logo ateainape kite Atua. Koia tokotahipe e feala tana toe foaki age te laumalie pee kote mauli.​—Pesalemo 104:29, 30.

LASALO​—KOTE TAGATA MATE TALU MAI IA AHO E FA

10. Logope te kua mate a Lasalo, kotea te tala a Sesu o uhiga mo ia?

10 Kote mea ae nee hoko kia Lasalo, ae nee kua osi mate talu mai ia aho e fa, e tokoni ki tatatou malama kite aluaga ote hahai mate. Nee tala age e Sesu ki ana u tisipulo: “Ko Lasalo, totatou kaiga, e malolo, kae au alu ki ai o fafagu mai te moe.” Pea tali age ete kau tisipulo: “Aliki, kapau e malolo, pea e na toe mau anai tona malohi”. Pea hoki tala faka hagatonu age e Sesu: “Ko Lasalo kua mate,” Koe nee palalau ia kite moe ka ko Lasalo nee kua mate mooni?

11. Kotea nee fai e Sesu kite mate ko Lasalo?

11 Ite faka ovi a Sesu kite kolo o Lasalo, nee felavei mo Maleta, te tuagaane o Lasalo. I tonatou mulii ete hahai, nee mole tuai pea natou olo kite falemaka ote mate. Kote ana nee pupunu aki te foi maka. Pea ui age e Sesu: “Too kehe te foi maka.” Kua aho fa foki te mate a Lasalo, koia nee faka fisi ai Maleta o ui fenei age: “Aliki, kua lagi mamanu nei ia.” Kae too pe te foi maka pea paui Sesu: “Lasalo, hau ki tua!” Pea hu ifo ai, kei kofukofu aki te u haihai. “Vevete-age pea tuku age ke alu”, kote lea aia a Sesu.​—Soane 11:11-44.

12, 13. a) Kotea te faka mooni e tou mau ko Lasalo i tona mate nee mole kei na iloi he mea? b) Koe nee ui e Sesu ko Lasalo e moe ka nee kua mate mooni?

12 Kotea te aluaga o Lasalo lolotoga aho aia e fa? Nee nofo koa ia i selo? Ko Lasalo nee kote tagata lelei. Kae nee mole heeki na tala mai nee hake ia ki selo, kana auala nee talanoa kiai, mo kanapau koia aia. Kailoa, ko Lasalo nee mate mooni. Ka koe nee uluaki tala age e Sesu ki ana u tisipulo ko Lasalo e moe pe ia?

13 Ko Sesu eina iloi ko Lasalo mole kei na iloi he mea, hee fakaha ete Tohi-Tapu: “[Kote] hahai mate (. . .) mole kei natou iloi he mea.” (Tagata tanaki 9:5). E feala te fafagu ohe tahi e mauli mai he matemoe. Koia nee faka ha ai leva e Sesu e feala aki te malohi o tana Tamai, hana fafagu anai tona kaiga ko Lasalo mai te mate.

14. Ite kua iloi ko Kilisito e feala tana toe faka tuu te hahai mate eina eke tatou ke tou fai tea?

14 Ka tou matemoe, mole tou toe manatui he mea. E feia pe mote u mate. Mole kei natou logoi he mea. Kua puli noa natou. Ka kote Atua, ite temi ae kua ina faka totonu, eina toe aumai anai natou ae nee na toe totogi kite mauli (Soane 5:28). Kote fealagia aia e mole koa na eke tatou ke tou fia mau te ofa faka Atua? Tatau aipe pee tonu ke tou mamate, kote Atua eina manatui anai tatou pea eina toe aumai anai tatou kite mauli.​—I Tesalonika 4:13, 14.

[Paki ʼo te pasina 76]

ATAMA,—too mai te efu, . . . toe liliu kite efu

[Paki ʼo te pasina 78]

Kotea te aluaga o Lasalo ia mua ote haga a Sesu o toe faka tuu?

    Te ʼu Tohi Fakaʼuvea (1978-2025)
    Mavae
    Hu Ki Loto
    • Faka'uvea
    • Vaevae
    • Préférences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Conditions d’utilisation
    • Règles de confidentialité
    • Paramètres de confidentialité
    • JW.ORG
    • Hu Ki Loto
    Vaevae