ʼE Koutou Fakatatau Koa Ia Koutou Ki Niʼihi?
KO AI ia tatou ʼe mole heʼeki felāveʼi mo he tahi ʼe mata siasiaʼa age ia tatou, ʼe iloa age ia tatou, peʼe laka lelei age tana ako? ʼE lagi mālolohi ake ʼihi ia tatou, peʼe maʼu gāue lelei age, peʼe maui mālie age tonatou maʼuli, peʼe lahi age ʼonatou kaumeʼa. ʼE lagi lahi ʼonatou koloā, peʼe lahi age tanatou paʼaga, peʼe foʼou age tanatou motokā, peʼe lagi ʼe nātou fiafia age ia tatou. ʼI tatatou palalau ki te ʼu meʼa ʼaenī, ʼe tou fakatatau koa ia tatou ki niʼihi? He koʼe koa ʼe ʼi ai tuʼumaʼu te ʼu fakatatau? He koʼe koa ʼe faigaʼi anai e te Kilisitiano ke mole ina fai he ʼu fakatatau? Pea e feafeaʼi hatatou fiafia kae mole tou fakatatau ki he tahi age?
He Koʼe ʼe Tou Fai He ʼu Fakatatau Pea ʼi Te Temi Fea
Ko te ʼuluaki tupuʼaga ʼa te fakatatau ʼo te hahaʼi ki niʼihi age heʼe tokoni age kiā nātou ke nātou ʼiloʼi tonatou maʼuhiga. ʼE tau logoʼi e te hahaʼi honatou fīmālie mokā nātou tokagaʼi ʼe nātou fiafia ohage pe ko ʼihi hahaʼi. Ko te tahi manatu ʼo ʼuhiga mo te ʼu fakatatau, ʼe ko he ʼu faiga ke fakasiʼisiʼi ia te loto tuʼania ʼo ʼuhiga mo tatou totonu, pea mo tou mahino ai ki te meʼa ʼaē ʼe tou lava fai pea mo te ʼu meʼa ʼaē ʼe mole tou lavaʼi. ʼE tou sioʼi te ʼu gāue ʼaē neʼe fai e ʼihi. Kapau ʼe nātou hage ko tatou ʼi he ʼu faʼahiga ʼaluʼaga pea mo nātou fakahoko he ʼu faʼahiga fakatuʼutuʼu, pea ʼe hage ai kiā tatou ko he ʼu fakatuʼutuʼu ʼe tou lava fakahoko.
Ko te ʼu fakatatau ʼe tau fai e nātou ʼaē ʼe nātou tatau—ko he ʼu tagata peʼe ko he ʼu fafine, ʼe nātou taʼu tahi, pea ʼe tatau tonatou maʼuli faka sosiale pea ʼe nātou feʼiloʼiʼaki. ʼE mole tou fia fakatatau ki he tahi ʼe tou sio atu ʼe lahi fau hatatou kehekehe mo ia. Ohage la, ʼi te agamāhani ko he finemui ʼe mole ina faigaʼi anai ke ina fakatatau ia ia mo he taʼahine ʼe tuʼu ʼi te ʼu pāki ʼo te ʼu tohi pea ʼe sino matalelei, kae ʼe ina fakatatau anai ia ia mo hana ʼu kaugā ako, ʼo toe feiā pe mo te taʼahine ʼaia ʼaē ʼe fakaʼaogaʼi ki te ʼu pāki, ʼe mahino ia ʼe mole ina fai fakatatau anai ia ia ki he taʼahine feiā pe.
Ko te ʼu faʼahi fea ʼaē ʼe tou fakatatau ai ki niʼihi? Ko he faʼahiga meʼa pe ʼe tou maʼu peʼe ko he kalitātē ʼe tou maʼu tatau mo he tahi kehe—ohage ko te ʼatamai, peʼe ko te matalelei, peʼe ko te ʼu koloā, peʼe ko te ʼu mutuʼi meʼa. Kae ʼe tou tautau fakatatau ki he ʼu meʼa ʼe tou leleiʼia. Kae ʼe lagi mole tou fia mānumānu anai ki he tānaki sitapa ʼo hotatou kaumeʼa, gata pe mo kapau ʼe tou fia fai moʼoni ki te tānaki sitapa.
ʼI te fakatatau, ʼe hoko ai te ʼu manatu kehekehe, mai te fiafia ki te lotomamahi, peʼe mai te fakavikiviki ki te fai fakataupiepie ki te tuʼania peʼe ki te fihi. Ko ʼihi ʼo te ʼu manatu ʼaia ʼe fakatupu tuʼutāmaki, pea ʼe mole ʼalutahi mo te ʼu kalitātē faka Kilisitiano.
Ko Te ʼu Fakatatau ʼe Fakataupiepie
Tokolahi ia nātou ʼaē ʼe nātou faiga ke nātou “mālo” ʼi te ʼu fakatatau ʼe nātou fia fakataupiepie. ʼE nātou fia laka age ʼi ʼihi hahaʼi, pea ʼe hoki nātou fīmālie mokā nātou fakafuafua kua ʼai tanatou laka. ʼE mole ko he meʼa fakafiafia te fakatahi mo te faʼahiga hahaʼi ʼaia. ʼE mole faʼa lelei pea ʼe faigataʼa te fakakaumeʼa mo nātou ʼaia. ʼE mole gata pe ki tanatou mole agavaivai, kae ʼi te fai māhani, ʼe mole nātou maʼuliʼi te tokoni faka Tohi-Tapu ʼaē ʼe ʼui ai ke nātou ʼofa ki ʼonatou tatau, koteʼuhi ʼaki tanatou aga ko ʼihi ʼe puli ai tonatou matagafua pea mo nātou mata lainoa ai.—Mateo 18:1-5; Soane 13:34, 35.
Ko ʼihi ʼe nātou lotomamahi mokā ʼe nātou logoʼi ʼe “mole honatou ʼuhiga.” ʼE tohi fēnei e te fafine, “ ʼe lahi tāfito totatou mamahi mokā ko he ʼu hahaʼi ʼe tatau tonatou maʼuli mo tatou ʼe nātou maʼu te ʼu koloā ʼaē ʼe tou fia fai kiai.” Ko te fakataupiepie ʼe ina fakatupu ai te mānumānu, mo te lotokovi, pea mo te mamahi ki he tahi, ʼuhi ko tona ʼu koloā, mo tona maʼuli fīmālie, mo tona tuʼulaga, mo tona ʼu lelei, pea mo te tahi atu ʼu meʼa. ʼE lēsili te fakataupiepie, pea ʼe fai hoholo ʼo mole gata ia. ʼE tauteaʼi ʼi te Tohi-Tapu ia te “fakataupiepie.”—Kalate 5:26, MN.
ʼAki tanatou fakatō laloʼi te ʼu gāue ʼo nātou ʼaē ʼe nātou fakataupiepie ki ai, ʼe faigaʼi e te hahaʼi maheheka ke nātou hāofaki tonatou matagafua. ʼE feala pe ke hage mai ko he ʼu meʼa noa te taʼi aga ʼaia, kae kapau ʼe mole ʼiloʼi tautonu pea mo tāʼofi, pea ʼe feala ke iku ai ki he aga ʼe kovi ʼe fai fakakākā. Koutou tokagaʼi te ʼu faʼifaʼitaki faka Tohi-Tapu e lua neʼe ʼiloga ai te maheka.
ʼI te temi ʼaē neʼe nofo ai ia Isaake ʼi te lotolotoiga ʼo te kau Filisitini, neʼe tapuakina ia Isaake, neʼe ina maʼu “te ʼu faga manu liliki mo te faga manu lalahi, pea mo te ʼu tagata kaugana ʼe kaugamālie, ʼo maheheka ai te kau Filisitini kiā ia.” Neʼe nātou māpunuʼi te ʼu vai ʼaē neʼe keli e te tāmai ʼa Isaake, ko Apalahamo, pea neʼe fakatotonu e tonatou hau kiā Isaake ke mavae ʼi te fenua. (Senesi 26:1-3, 12-16) Neʼe kovi ʼaupito tonatou maheka. Neʼe mole nātou tali ke hoholo atu te maʼu koloā ʼa Isaake ʼi tonatou fenua.
Hili te ʼu sēkulō kiai, neʼe logona ia Tavite ʼi te tau. Neʼe hivaʼi fēnei tana ʼu mālo e te hahaʼi fafine ʼo Iselaele: “Neʼe matehi e Saulo tana toko lauʼi afe, pea ko Tavite, tana toko lauʼi hogofulu afe.” Logola neʼe vikiʼi ia Saulo, kae maʼa ia ko te fakatatau ʼaia neʼe ko hona fakalainoaʼi, pea neʼe tupu ai tona maheka. Neʼe kamata mai ai tona fehiʼa mālohi kiā Tavite. Mole tuai pea neʼe ina kamata ai tana ʼu faiga ʼae ke ina fakapogi ia Tavite. Ko te maheka ʼe lava iku ki he ʼu agakovi lalahi!—1 Samuele 18:6-11.
Koia tou tōkakaga, mo kapau ko tatatou fakatatau ki niʼihi—ʼi te ʼu gāue peʼe ko te ʼu lelei—ʼe fakatupu ai ia te lotokovi peʼe ko te fakataupiepie! Ko te ʼu taʼi manatu ʼaia ʼe fakatupu tuʼutāmaki pea ʼe mole ʼalutahi mo te manatu ʼa te ʼAtua. Kae ʼi muʼa ʼo tatatou sivi peʼe feafeaʼi hatatou tekeʼi te taʼi manatu ʼaia, tou tokagaʼi muʼa te tahi faʼahi ʼe ina fakatupu ai hatatou fia fakatatau ki niʼihi.
Ko Te Tahi Fakafuafua ʼo Kita Pea Mo Te Maʼuli Faka Feʼauga
‘ ʼE au ʼatamai koa, mo manaʼia, mo faiva, mo sino hoihoifua, mo poto ʼi te takitaki ʼaki he agaʼofa? ʼE ʼiloga lelei koa ʼi toku maʼuli ia te ʼu kalitātē ʼaia?’ ʼE tahitahiga tatatou lagaʼi te ʼu fehuʼi ʼaia mokā tou fai sioʼata. Kae ʼe ʼui e te fafine faitohi, “ ʼe mole tou lagaʼi fakahagatonu ia te ʼu fehuʼi kae ʼe hake ʼi totatou ʼatamai pea mo tou fai tona ʼu tali, kae mole ʼasi ki tuʼa.” Ko he tahi ʼe mole ina faʼa ʼiloʼi lelei te ʼu meʼa ʼaē ʼe ina lavaʼi ʼe lagi fakakaukau ki te ʼu meʼa ʼaia, kae mole ia ia te ʼu manatu fakataupiepie peʼe ko he maheka. ʼE ina fakafuafua pe kiā ia totonu. ʼE mole ʼi ai he meʼa ʼe kovi ʼi te meʼa ʼaē ʼe ina fai. Kae ko te meʼa ʼaē ʼe lelei ʼi tona faʼahiga fai ʼaia, ko tatatou mole fakatatau ki niʼihi.
ʼE kehekehe ʼotatou fealagia, pea ʼe fakalogo ki te ʼu ʼaluʼaga. ʼE ʼi ai pe te hahaʼi ʼe hage ʼe lelei age te ʼu meʼa ʼaē ʼe nātou fai ʼi te ʼu meʼa ʼaē ʼe tou fai. Koia ʼe mole tonu ke tou sioʼi ia nātou ʼaki he loto maheka, kae ʼe tonu ke tou fakafuafua te ʼu meʼa ʼaē ʼe tou fai ʼo fakaʼalutahi mo te ʼu pelesepeto faitotonu ʼa te ʼAtua, ʼaē ʼe ko he takitaki lelei mai te meʼa ʼaē ʼe kovi ki te meʼa ʼaē ʼe lelei. ʼE tokaga ia Sehova kiā tatou takitokotahi. ʼE mole ina fakatatau ia tatou ki he tahi kehe. ʼE tokoniʼi fēnei tatou e te ʼapositolo ko Paulo: “Ke tahi vakai e te tagata tana gaue, e ina mau ai anai he mea ke fiameamea ai, kae mole ko he gaue a he tahi kehe.”—Kalate 6:4.
Tou Tekeʼi Te Maheka
Mai te ʼaluʼaga ʼaē ko tatou tagata ʼe tou agahala fuli, ʼe lagi tonu anai ke tou faiga mālohi pea mo tou fai hoholo ke mole tou maheka. ʼE tou ʼiloʼi te meʼa ʼaenī ʼe ʼui ʼi te Tohi-Tapu, ke tou “fakamuamua te fe’fakaʼapaapaʼaki,” kae ʼe faigataʼa tona fai. Neʼe ʼiloʼi e Paulo tona ʼuhiga ʼaē ʼe holi ki te agahala. Moʼo tauʼi te holi ʼaia, neʼe tonu ke ina ‘tukipalaʼi tona sino pea neʼe ina taki ia ohage he tahi ʼe popūla.’ (Loma 12:10; 1 Kolonito 9:27) Kiā tatou, ʼe lagi faka ʼuhiga ke tou fetogi te ʼu manatu fakataupiepie ʼaki he ʼu manatu lelei. ʼE tonu ke tou faikole, ke tokoni mai ia Sehova kiā tatou “ke ʼaua naʼa lahi fau te fakafuafua ʼo [tatou] ʼo fakalaka ʼi te fua māhani.”—Loma 12:3, MN.
ʼE toe ʼaoga foki te ako ʼo te Tohi-Tapu pea mo tona metitāsioʼi. Ohage la, koutou fakakaukauʼi age te Palatiso ʼi te temi ka haʼu ʼaē neʼe fakapapauʼi mai e te ʼAtua. ʼE tahi maʼuli fuli anai ʼi te tokalelei, mo maʼuli haohaoa, mo mahu te meʼa kai, mo te ʼu ʼapi matalelei, pea mo he gāue fīmālie. (Pesalemo 46:8, 9; 72:7, 8, 16; Isaia 65:21-23) ʼE ʼi ai anai koa he tahi ʼe fia fakataupiepie? Kailoa ia. ʼE mole ʼi ai he ʼuhiga ʼo te fai ʼo te faʼahi ʼaia. ʼE moʼoni, ʼe mole fakahā mai e Sehova peʼe feafeaʼi anai ia te ʼu agaaga fuli ʼo te maʼuli ka maʼu anai ʼi te palatiso, kae ʼe tou mahino fuli ʼe tou lava fakahoko anai te ʼu meʼa ʼe tou fia fai kiai. ʼE lagi ako anai e he tahi ia te sivi ʼo te agaaga ʼo te fetuʼu, ko te tahi ʼe fai pāki matalelei anai. ʼE mole ʼi ai anai he ʼuhiga ʼo te femahekaʼaki. ʼE tou tahi fakahoko anai te meʼa ʼaē ʼe tou tahi loto kiai. ʼE mole toe maʼu anai te taʼi manatu ʼaia ʼaē ko te fakataupiepie.
Kapau ʼe tou loto ki te faʼahiga maʼuli ʼaia, pea ʼe mole koa la tonu ke tou faiga atu nei ke tou fakatuputupu te aga ʼaia? Kua tou māʼuʼuli nei ʼi te palatiso fakalaumālie, ʼe mole maʼu ai te ʼu tuʼuga fihifihia ʼo te mālama. Mai te ʼaluʼaga ʼaē ʼe mole ʼi ai anai he fakataupiepie ʼi te mālama foʼou ʼa te ʼAtua, koia ʼaē ʼe tonu ai ke tou līʼaki nei te aga ʼaia.
Koia ʼe kovi koa hatatou fakatatau ki niʼihi? Peʼe ʼi ai koa he ʼu lakaga ʼe feala ai ke fou fai ia te faʼahi ʼaia?
Te ʼu Fakatatau ʼAē ʼe Lelei
ʼE lahi te ʼu fakatatau neʼe iku ki te ʼu tokakovi, kae neʼe feala ke tekeʼi ia te ʼu faʼahi ʼaia. ʼO ʼuhiga mo te faʼahi ʼaia, koutou tokagaʼi te tokoni ʼa te ʼapositolo ko Paulo: “Koutou faifaitaki kia natou e natou mau te u fakapapau i te tui pea mo te kataki.” (Hepeleo 6:12) ʼE feala ke fua lelei kiā tatou tatatou faiga ʼaē ke tou fakatuputupu he ʼu kalitātē ohage ko te kau kaugana agatonu ʼa Sehova ʼo te temi muʼa. ʼE moʼoni ʼe lagi hoko ai he ʼu fakatatau. Kae ʼe tokoni mai kiā tatou ke tou sio ai ki te ʼu faʼifaʼitaki ʼe tou lava mulimuli kiai, pea mo he ʼu faʼahi ʼe tonu ai ke tou fetogi.
Koutou tokagaʼi ia Sonatane. Neʼe feala pe ke maheka. ʼI tona ʼuhiga foha lahi ʼo te Hau ʼo Iselaele ko Saulo, neʼe lagi ʼamanaki e Sonatane ko ia ʼaē ka liliu ʼo hau, kae neʼe filifili e Sehova ia te tagata neʼe muli ia ia, ia taʼu e 30, ko Tavite. Neʼe mole maheka ia Sonatane kiā Tavite, kae neʼe kaumeʼa lelei mo ia pea mo lagolago ki ai, ia te hau ʼaē neʼe hinoʼi e Sehova. Ko Sonatane neʼe ko te tagata neʼe maʼuli fakalaumālie moʼoni. (1 Samuele 19:1-4) Neʼe mole hage ia ko tana tāmai, ʼaē neʼe hage ia Tavite ko hona fili, kae neʼe mahino kiā Sonatane ko Sehova ʼaē neʼe ina takitaki te ʼu meʼa ʼaē neʼe hoko pea neʼe fakalogo ai ki Tona finegalo; neʼe mole ina fakatatau ia ia kiā Tavite, ke ina ʼui: “He koʼe koa neʼe filifili ia Tavite, kae neʼe mole fili ia au?”
Kiā tatou kau Kilisitiano, ʼe mole tonu ke hage ʼe tou tuʼania naʼa faigaʼi e he tahi ke laka age ia tatou peʼe ina faʼao totatou tuʼulaga. ʼE kovi ia te fakataupiepie. ʼE fakaʼiloga te kau Kilisitiano ʼaē kua fakapotopoto ʼi tanatou gāue fakatahi, mo tanatou logo tahi, mo tonatou ʼofa, kae mole nātou fakataupiepie. ʼE ʼui e te tagata ʼe ina sivi te nātulā ʼo te tagata, ko Francesco Alberoni, “ko te ʼofa ʼe ko te fili lahi ʼo te maheka. Kapau ʼe tou ʼofa ki he tahi, ʼe tou fia fai te meʼa ʼaē ʼe lelei maʼa ia, pea ʼe tou fiafia mokā ʼe fua lelei kiā ia pea mo fiafia ai.” Koia mokā ʼavage he faʼahiga pilivilesio ki he tahi age ʼi te kokelekasio, ʼaki te ʼofa ʼe tou fakafiafia ki ai. Neʼe feiā te fakafiafia ʼa Sonatane. Ohage ko ia, ʼe tapuakina anai ia tatou mo kapau ʼe tou lagolago kiā nātou ʼaē ʼe gāue agatonu moʼo takitaki ʼi te kautahi ʼa Sehova.
Ko te faʼifaʼitaki lelei ʼaē ʼe tuku e ʼihi Kilisitiano ʼe lagi maʼuhiga. Ko hatatou fakatatau fakapotopoto ia tatou kiā nātou ʼe feala ke ina uga ia tatou ke tou fia faʼifaʼitakiʼi tanatou tui. (Hepeleo 13:7) Kae kapau ʼe mole tou tōkakaga, ʼe feala pe anai ke iku ki he fakataupiepie. Kapau ʼe tou logoʼi ko he tahi ʼe tou leleiʼia ʼe laka age ia tatou pea mo tou faigaʼi ke tou fakamālaloʼi ia ia peʼe tou fatufatuʼi ia ia, ko te fakatatau ʼaia kua liliu ko he maheka.
ʼE mole ʼi ai he tagata agahala ʼe feala ke ina tuku he faʼifaʼitaki ʼe lelei ʼosi. Koia ʼe ʼui ai ʼi te Tohi-Tapu: “Koutou liliu ko te faifaitaki o te Atua, ke tuha mo he u fanau ofaina.” ʼE toe ʼui fēnei, “mo Kilisito nee tali mamahi o uhiga mo koutou, pea nee ina tuku kia koutou he faifaitakiʼaga ke koutou mulimuli i ona aluʼaga.” (Efeso 5:1, 2; 1 Petelo 2:21) Ko te ʼu kalitātē tāfito ʼo Sehova pea mo Sesu—tonā ʼofa, tanā agalelei, tanā lotomahino pea mo tanā agavaivai—ʼe tonu ke tou faigaʼi ke tou faʼifaʼitakiʼi. ʼE tonu ke tou toʼo he temi ke tou fakafuafua ia tatou ʼo mulimuli ki tanā ʼu kalitātē, mo tanā ʼu fakatuʼutuʼu, pea mo tanā faʼahiga fakahoko ʼo tanā ʼu gāue. Ko te ʼu taʼi fakatatau ʼaia ʼe feala ke ina hikihiki totatou maʼuli, mo tou maʼu ai he faʼahiga takitaki lelei ʼo totatou maʼuli, mo te fīmālie, pea mo tokoni mai kiā tatou ke tou kātoa ʼi totatou ʼuhiga tagata mo fafine Kilisitiano. (Efeso 4:13) Kapau ʼe tou faigaʼi mālohi ke tou faʼifaʼitakiʼi lelei ia nāua, ʼe mahino ia ʼe mole tou fia fakatatau anai ki ʼihi age.
[Paki ʼo te pasina 29]
Neʼe lēsili te maheka ʼo te Hau ko Saulo kiā Tavite
[Paki ʼo te pasina 31]
Neʼe mole ʼi ai he temi neʼe fia fakataupiepie ai ia Sonatane kiā Tavite