“Ke Kotou Puipui Ia Koutou Mai Te ʼu Faʼahiga Mānumānu Kehekehe”
“Tatau aipē peʼe nofo he tahi ʼi te mahu, ko tona maʼuli ʼe mole haʼu ia mai te ʼu meʼa ʼaē ʼe ina maʼu.”—Luka 12:15.
1, 2. (a) Koteā ʼaē ʼe kotou tokagaʼi ʼo ʼuhiga mo te ʼu meʼa ʼaē ʼe tōkakaga tāfito kiai te hahaʼi pea mo natou kumi iā ʼaho nei? (b) ʼE feala ke malave feafeaʼi kiā tātou ia te ʼu taʼi aga ʼaia?
MAʼA te tokolahi ko te paʼaga, te ʼu koloa, te logona, te maʼu ʼo he gāue ʼe totogi lelei, te maʼuli faka fāmili—ʼe ko he fakahā ʼaia ʼe lelei tokita maʼuli peʼe ko he ʼu puipuiʼaga ʼaia ki tokita kā haʼu. ʼE hā mai, ʼi te ʼu fenua ʼaē ʼe koloaʼia pea mo māsisiva, ko te ʼu faʼahi ʼaē ʼe tōkakaga kiai te hahaʼi pea mo natou kumi, ʼe ko te ʼu koloa pea mo te fua manūʼia ʼo tonatou maʼuli. ʼI te tahi age faʼahi, kua veliveli tanatou tōkakaga ki te ʼu meʼa fakalaumālie, mo kapau foki ʼe natou tōkakaga ki te ʼu faʼahi ʼaia.
2 ʼE hagē pē ko tona fakakikite ʼi te Tohi-Tapu, ʼaē ʼe ʼui fēnei ai: “ ʼI te ʼu ʼaho fakamuli ʼe ʼi ai anai te ʼu temi maʼuhiga ʼaupitō mo faigataʼa. Heʼe ko te hahaʼi ʼe kaumeʼa pē anai mo nātou totonu, kaumeʼa mo te paʼaga, . . . kaumeʼa mo te ʼu fakafiafia kae mole kaumeʼa mo te ʼAtua, ʼe hagē ʼe natou pipiki ki te ʼAtua, kae ʼe natou lītuʼa ki tona mālohi.” (2 Timoteo 3:1-5) ʼI tanatou māʼuʼuli tuʼumaʼu mo te hahaʼi ʼaia, ʼe fakaneke te kau Kilisitiano moʼoni ke natou mulimuli ki te faʼahiga manatu pea mo te faʼahiga maʼuli ʼaia. Koteā ʼaē kā tokoni mai ke tou fakafeagai ki te ʼu faiga ʼa te mālama ke tou ‘mulimuli ki tana ʼu manatu’?—Loma 12:2.
3. Koteā te tokoni ʼa Sesu ʼaē kā tou vakaʼi anai?
3 Ko Sesu Kilisito, ʼi tona ʼuhiga “Fakafofoga tāfito pea mo haohaoa ʼo tatatou tui,” ʼe ina fakahā mai he ʼu ako maʼuhiga ʼo ʼuhiga mo te faʼahi ʼaia. (Hepeleo 12:2) ʼI te tahi lakaga, neʼe lolotoga fakamahino e Sesu te ʼu manatu fakalaumālie ki te hahaʼi, pea neʼe fakaleluʼi e te tagata tana fai fakamahino, ʼo ina kole fēnei age: “Faiako, ʼui age ki toku tehina ke ina vahe te tofiʼa mo au.” Moʼo tali ki ai, neʼe foaki e Sesu ki te tagata pea mo te nofoʼaki kātoa, he ʼu tokoni lelei ʼaupitō. Neʼe ina fai ia te fakatokaga mālohi ʼo ʼuhiga mo te mānumānu pea mo ina hilifaki kiai ia he lea fakatātā neʼe ina uga ai te hahaʼi ke natou fakakaukau. ʼE lelei ke tou tokagaʼi fakalelei te ʼu palalau ʼaē neʼe fai e Sesu ʼi te lakaga ʼaia, pea mo tou vakaʼi peʼe koteā te ʼu lelei ʼaē kā tou maʼu anai mo kapau ʼe tou maʼuliʼi tana ʼu palalau ʼaia.—Luka 12:13-21.
Ko He Kole Neʼe Mole Lelei
4. He koʼē neʼe mole lelei te fakaleluʼi e te tagata ia te palalau ʼa Sesu?
4 ʼI muʼa ʼo tana fakaleluʼi e te tagata ia tana fai fakamahino, neʼe lolotoga ʼui e Sesu ki tana kau tisipulo pea mo te hahaʼi ke natou tōkakaga ki te mālualoi, ke natou lototoʼa ʼo tala ʼe natou gāue fakatahi mo te ʼAlo ʼo te tagata, pea mo tala age ʼe tokoni anai kiā nātou ia te laumālie māʼoniʼoni. (Luka 12:1-12) ʼE mahino ia neʼe ko he ʼu manatu maʼuhiga neʼe tonu ke mulimuli kiai tana ʼu tisipulo. Kae ʼi tana lolotoga fai ʼo te akonaki ʼaia ʼaē neʼe tonu ke fakakaukauʼi e te nofoʼaki, neʼe fakaleluʼi tana faiakonaki e te tagata pea mo ina kole age ke ina fakatokatoka ia te lagi fihifihia faka fāmili ʼo ʼuhiga mo te ʼu koloa. Kae ʼe ʼi ai te ako maʼuhiga ʼe feala ke tou tāʼofi mai te meʼa ʼaia neʼe hoko.
5. Koteā ʼaē neʼe hā ʼo ʼuhiga mo te kole ʼaē neʼe fai e te tagata kiā Sesu?
5 ʼE ʼui “ ʼe hā te agaaga ʼa he tahi ʼo mulimuli ki te faʼahi ʼaē ʼe ina tuku kiai tana fakakaukau mokā lolotoga fakalogo ki he akonaki fakalotu.” ʼI te lolotoga palalau ʼa Sesu ʼo ʼuhiga mo te ʼu manatu fakalaumālie maʼuhiga, neʼe fakakaukauʼi e te tagata peʼe koteā anai he meʼa ke ina fai ke ina maʼu he ʼu koloa. ʼE mole fakahā mai pe neʼe ʼi ai he tupuʼaga lelei ʼo tana meo ʼo ʼuhiga mo tona tofiʼa. Neʼe lagi ina faigaʼi ke ina fakaʼaogaʼi ia te ʼuhiga ʼo Sesu pea mo tona poto ʼi te faifakamāu. (Isaia 11:3, 4; Mateo 22:16) Logolā ʼe mole ʼiloʼi te tupuʼaga moʼoni ʼo tana kole, kae neʼe hā mai neʼe ʼi ai te fihifihia ʼi tona loto—neʼe mole ina leleiʼia te ʼu meʼa fakalaumālie. ʼE mole tonu koa lā mo tātou ke tou vakavakaʼi ʼo ʼuhiga mo te faʼahi ʼaia? Ohagē lā ʼi te ʼu fono, ʼe faigafua hatatou tuku totatou ʼatamai ke hēʼia peʼe tou fakakaukauʼi he ʼu meʼa ʼe tonu ke tou fai ʼi te hili ʼo te fono. ʼE tonu ke tou fakalogo ki te ʼu akonaki pea mo fakakaukauʼi peʼe feafeaʼi hatatou maʼuliʼi ia te ʼu tokoni, ke hikihiki ai tatatou ʼu felōgoi mo tatatou Tamai ʼaē ʼe ʼi selō, ia Sehova ʼAtua, pea mo totatou ʼu tehina mo tuagaʼane Kilisitiano.—Pesalemo 22:22; Maleko 4:24.
6. He koʼē neʼe mole fakahoko e Sesu te kole ʼa te tagata?
6 Tatau aipē peʼe koteā ʼaē neʼe ina uga te tagata ke ina fai tana kole kiā Sesu, kae neʼe mole fakahoko e Sesu. Kae neʼe ʼui fēnei e Sesu ki ai: “Tagata, ko ai ʼaē neʼe ina fakanofo au ko he tuʼi fakamāu peʼe ko he tagata vahe meʼa kiā koutou?” (Luka 12:14) ʼI tana ʼu palalau ʼaia, neʼe talanoa ia Sesu ki he faʼahi neʼe mahino lelei kiai te hahaʼi, heʼe ʼi te Lao ʼa Moisese, neʼe hinoʼi te ʼu tuʼi fakamāu ʼi te ʼu kolo ke natou fakatokatoka ia te ʼu faʼahi ʼaia. (Teutalonome 16:18-20; 21:15-17; Lute 4:1, 2) ʼI te tahi age faʼahi, neʼe tokaga Sesu ki he ʼu meʼa neʼe maʼuhiga age, ko te faka mafola ʼo te moʼoni ʼo te Puleʼaga pea mo akoʼi ki te hahaʼi ia te finegalo ʼo te ʼAtua. (Soane 18:37) ʼO mulimuli ki te faʼifaʼitaki ʼa Sesu, ke ʼaua naʼa fakahēʼi tātou e te ʼu meʼa faka mālama, kae ke tou fakaʼaogaʼi totatou temi pea mo totatou mālohi moʼo faka mafola ia te logo lelei pea mo “fai ni ʼu tisipulo ʼi te hahaʼi ʼo te ʼu fenua fuli pē.”—Mateo 24:14; 28:19.
Tou Tōkakaga Ki Te Mānumānu
7. Koteā te manatu loloto ʼaē neʼe talanoa kiai ia Sesu?
7 ʼE ʼiloʼi e Sesu te ʼu meʼa ʼaē ʼe ū ʼi te loto, koia neʼe ina ʼiloʼi neʼe ʼi ai te meʼa maʼuhiga age neʼe loto kiai e te tagata, ʼi tana kole age ʼaē ke ina fakatokatoka te fihifihia faka fāmili. Koia, neʼe mole gata ʼaki pē te fakafisi ʼa Sesu ki tana kole, kae neʼe palalau ia ki te tupuʼaga tāfito ʼo tana kole ʼo ina ʼui fēnei: “Ke kotou tōkakaga pea ke kotou puipui ia koutou mai te ʼu faʼahiga mānumānu kehekehe, heʼe tatau aipē peʼe nofo he tahi ʼi te mahu, ko tona maʼuli ʼe mole haʼu ia mai te ʼu meʼa ʼaē ʼe ina maʼu.”—Luka 12:15.
8. Koteā ia te mānumānu, pea ʼe feala ke iku ki teā?
8 Ko te mānumānu ʼe mole ko te holi pē ʼaē ke kita maʼu paʼaga peʼe kita maʼu he ʼu faʼahiga meʼa, heʼe feala ki te ʼu meʼa ʼaia ke ʼi ai honatou ʼaoga moʼoni pea mo fakaʼaogaʼi ki he ʼu fakatuʼutuʼu lelei. ʼE ʼui e te tikisionalio, ko te mānumānu ʼe ko te “holi fakavale ki te ʼu koloa peʼe ki te ʼu koloa ʼaē ʼe maʼu e he tahi.” ʼE feala ke faka ʼuhiga ki te holi tuʼumaʼu ʼa he tahi ki he ʼu meʼa—lagi ko he ʼu meʼa ʼe maʼu e he tahi—ʼuhi pē ko tana fia maʼu ia te ʼu meʼa ʼaia, ʼo mole ina vakaʼi peʼe ʼaoga moʼoni kiā ia peʼe koteā anai tona fua ki niʼihi. Ko he tahi ʼe mānumānu ʼe ina tuku anai te meʼa ʼaē ʼe holi kiai, ke ina puleʼi tana ʼu fakakaukau pea mo tana ʼu gāue, pea ʼe liliu ko hona ʼatua. Kotou manatuʼi ʼe fakatatau e te ʼapositolo ko Paulo he tahi ʼe loto mānumānu ki he tahi ʼe tauhi tamapua, pea ʼe mole ina maʼu anai te Puleʼaga ʼo te ʼAtua.—Efeso 5:5; Kolose 3:5.
9. ʼE lava hā feafeaʼi ia te mānumānu? Kotou tuku mai he ʼu faʼifaʼitaki.
9 ʼE tou tokagaʼi, neʼe fai e Sesu te fakatokaga ʼo ʼuhiga mo “te ʼu faʼahiga mānumānu kehekehe.” ʼE lahi te ʼu agaaga ʼo te mānumānu. ʼE fakahā ʼi te Folafola fakamuli ʼo te ʼu Folafola e Hogofulu te tahi ʼu agaaga ʼo te mānumānu, heʼe ʼui fēnei: “ ʼE mole tonu ke ke manako ki te ʼapi ʼo tou tatau. ʼE mole tonu ke ke manako ki te ʼohoana ʼo tou tatau, peʼe ko tana tagata faifekau, peʼe ko tana fafine faifekau, peʼe ko tana vītulo, peʼe ko tana ʼāsino, peʼe ko he meʼa pē ʼo tou tatau.” (Ekesote 20:17) ʼE lahi te ʼu faʼifaʼitaki ʼe tou maʼu ʼi te Tohi-Tapu ʼo ʼuhiga mo te ʼu hahaʼi neʼe natou agahala mamafa he neʼe natou maʼu he faʼahiga mānumānu. Ko Satana ʼaē neʼe ʼuluaki mānumānu, he neʼe mānumānu ki te ʼu faʼahi ʼe ʼa Sehova tokotahi pē, ia te kolōlia, te ʼalikisia pea mo te tuʼulaga pule faʼitaliha. (Fakahā 4:11) Ko Eva neʼe mānumānu ki te pule faʼitaliha ki tona maʼuli, pea ʼi tona kākāʼi ʼi te faʼahi ʼaia, neʼe maʼu ai e te hahaʼi ia te agahala pea mo te mate. (Senesi 3:4-7) Ko te kau temonio neʼe ko he ʼu ʼāselo neʼe mole kei natou fia taupau maʼu “tonatou tuʼulaga olisinale, kae neʼe natou liʼaki tonatou nofoʼaga” kae natou mānumānu ki he meʼa neʼe mole fakagafua age kiā nātou. (Suta 6; Senesi 6:2) Kotou toe manatuʼi ia Palaame, mo Akani, mo Kiasi, pea mo Sutasi. Neʼe mole natou faka feʼauga ki te ʼu meʼa ʼaē neʼe natou maʼu, kae neʼe natou tuku te holi fakavale ki he ʼu koloa ke natou fakaʼaogaʼi kovi tonatou tuʼulaga, ʼo iku ai ki tonatou fakaʼauha pea mo tonatou pulinoa.
10. ʼO mulimuli ki te tokoni ʼa Sesu, ʼe tonu ke feafeaʼi tatatou ‘nonofo tōkakaga’?
10 Koia, neʼe tāu mo feʼauga ia te ʼu ʼuluaki palalau ʼaē neʼe fai e Sesu moʼo fakatokaga ki te mānumānu: “Ke kotou tōkakaga!” Koteā tona tupuʼaga? Heʼe faigafua ki te hahaʼi hanatou tokagaʼi mokā mānumānu he tahi, kae ʼe tahitahiga tanatou tokagaʼi ia nātou totonu mokā ʼe natou mānumānu. Kae neʼe fakahā lelei e te ʼapositolo ko Paulo ko “te manako ki te paʼaga ʼe ko te aka ʼaia ʼo te ʼu meʼa kovi fuli.” (1 Timoteo 6:9, 10) ʼE fakamahino e te tisipulo ko Sake ko te holi ʼaē ʼe kovi, “kā fakatupu, pea ʼe ina fānauʼi te agahala.” (Sake 1:15) ʼO mulimuli ki te tokoni ʼa Sesu, ʼe tonu ke tou ‘nonofo tōkakaga,’ ke ʼaua naʼa tou sioʼi ʼihi moʼo vakaʼi peʼe natou mānumānu, kae ke tou vakavakaʼi ia tātou totonu ke tou ʼiloʼi peʼe koteā ʼaē ʼe holi kiai totatou loto, ke tou “puipui ia [tātou] mai te ʼu faʼahiga mānumānu kehekehe.”
Ko Te Maʼuli ʼi Te Mahu
11, 12. (a) Koteā te fakatokaga ʼaē neʼe fai e Sesu ʼo ʼuhiga mo te mānumānu? (b) He koʼē ʼe tonu ke tou manatuʼi ia te fakatokaga ʼaē neʼe fai e Sesu?
11 ʼE ʼi ai te tahi tupuʼaga ʼaē ʼe tonu ai ke tou tōkakaga ki te mānumānu. Kotou tokagaʼi te hoko atu ʼa te ʼu palalau ʼa Sesu: “Tatau aipē peʼe nofo he tahi ʼi te mahu, ko tona maʼuli ʼe mole haʼu ia mai te ʼu meʼa ʼaē ʼe ina maʼu.” (Luka 12:15) ʼE mahino ia ʼe tonu ke tou fakakaukauʼi fakalelei ia te faʼahi ʼaia ʼi te temi ʼaenī, heʼe ko te tokolahi ʼe natou manako ki te ʼu koloa, pea ʼi te manatu ʼa te hahaʼi, ʼe maʼuli manūʼia he tahi heʼe lahi tona ʼu koloa. ʼI te ʼu palalau ʼaia ʼa Sesu, neʼe ina fakahā lelei ko te maʼuli fiafia ʼe mole fakalogo ia ki te ʼu koloa ʼaē ʼe tou maʼu, peʼe lahi peʼe siʼisiʼi.
12 Kae ʼe lagi mole manatu fēia ʼihi. ʼE lagi natou manatu kapau ʼe kita maʼu he ʼu koloa pea ʼe lelei ai tokita maʼuli pea mo kita maʼuli fiafia, pea ʼe maʼuhiga age tokita maʼuli. Koia, ʼe natou gāue kinakina ai ke feala hanatou maʼu ni ʼu koloa pea mo te ʼu meʼa fuli ʼaē ʼe natou loto kiai. Kiā nātou, ʼe ko te maʼuli moʼoni ʼaia. Kae ʼi tanatou manatu ʼaia, ʼe mole natou mahino ki te faʼahi ʼaē neʼe talanoa kiai ia Sesu.
13. Koteā te manatu fakapotopoto ʼaē ʼe tonu ke tou maʼu ʼo ʼuhiga mo te maʼuli pea mo te ʼu koloa?
13 Neʼe mole talanoa tāfito ia Sesu ki te lelei peʼe ki te kovi ʼo te maʼu ʼo he ʼu tuʼuga koloa, kae neʼe ina fakahā lelei ko te maʼuli ʼa te tagata ʼe mole haʼu ia mai “te ʼu meʼa ʼaē ʼe ina maʼu,” ʼaē ko tona ʼu koloa. ʼO ʼuhiga mo te faʼahi ʼaia, ʼe tou ʼiloʼi fuli ʼe mole ʼaoga kiā tātou he ʼu tuʼuga meʼa ke feala hatatou māʼuʼuli peʼe tou maʼu te ʼu meʼa ʼaē ʼe ʼaoga ki totatou maʼuli. ʼE tou faka feʼauga pē ki te meʼa kai, mo te ʼu mutuʼi meʼa, pea mo te nofoʼaga. Ko ia ʼaē ʼe maʼu koloa ʼe mahu ʼi te ʼu meʼa ʼaia, pea ko ia ʼaē ʼe masiva ʼe lagi gāue kinakina ke ina maʼu ia te ʼu meʼa ʼaē ʼe ʼaoga kiā ia. Peʼe maʼu koloa he tahi peʼe masiva, kae ʼe nā tatau mokā hoko mai te mate—heʼe ko meʼa fuli ʼe ʼi ai tona fakaʼosi. (Tagata Tānaki 9:5, 6) Koia, ke ʼaoga pea mo maʼuhiga tokita maʼuli, ʼe mole fakalogo ia ki tokita ʼu koloa. ʼE hā lelei te manatu ʼaia mokā tou vakavakaʼi peʼe ko te maʼuli fea ʼaē neʼe talanoa kiai Sesu.
14. Koteā ʼaē ʼe feala ke tou ako mai te kupu “maʼuli” ʼaē ʼe tuʼu ʼi te vaega faka Tohi-Tapu?
14 ʼI te ʼui ʼaē ʼa Sesu, ko te “maʼuli ʼe mole haʼu ia mai te ʼu meʼa ʼaē ʼe ina maʼu,” ko te kupu “maʼuli” ʼaē neʼe fakaʼaogaʼi ʼi te Evaselio ʼa Luka (ʼi te Faka Keleka, ko zôê) ʼe mole faka ʼuhiga ki te faʼahiga maʼuli ʼaē ʼe mulimuli kiai he tahi, kae ʼe faka ʼuhiga ki te maʼuli.a Neʼe ʼui e Sesu, peʼe tou maʼu koloa peʼe tou māsisiva, peʼe tou maʼu ia meʼa fuli peʼe tou faiga ke tou maʼu te ʼu meʼa ʼaē ʼe ʼaoga ki te maʼuli, kae ʼe mole fakalogo kiā tātou te loaloaga ʼo totatou maʼuli pea ʼe mole tou lava ʼiloʼi peʼe kei tou māʼuʼuli anai ʼapogipogi. Neʼe ʼui fēnei e Sesu ʼi tana Akonaki ʼi te Moʼuga: “Ko ai ʼaē iā koutou mokā hoha, ʼe ina lava fakaloaloa tona maʼuli ʼi he fasiga nima e tahi?” (Mateo 6:27) ʼE fakahā lelei ʼi te Tohi-Tapu ko Sehova tokotahi pē ia “te matapuna ʼo te maʼuli,” pea ko ia tokotahi pē ʼaē ʼe feala ke ina foaki ki te hahaʼi agatonu ia “te maʼuli moʼoni,” peʼe ko “te maʼuli heʼegata,” ʼaē ʼe mole hona gataʼaga, ʼi selō peʼe ʼi te kele.—Pesalemo 36:9; 1 Timoteo 6:12, 19.
15. He koʼē ʼe falala te tokolahi ki te ʼu koloa?
15 ʼE fakahā lelei ʼi te ʼu palalau ʼa Sesu ia te faigafua ʼaē ki te hahaʼi hanatou maʼu he manatu hala ʼo ʼuhiga mo te maʼuli. Peʼe natou maʼu koloa peʼe natou māsisiva, kae ko te hahaʼi fuli ʼe natou agahala pea mo natou iku ki he meʼa pē e tahi. Neʼe ʼui fēnei e Moisese ʼi te temi muʼa: “Ko te ʼu ʼaho ʼo totatou ʼu taʼu ʼe ko taʼu pē e fitugofulu; pea ko taʼu e valugofulu, mo kapau ʼe makehe totatou mālohi, kae ʼe ko he ʼu taʼu ʼo te malaʼia pea mo te ʼu meʼa kovi; heʼe fakalaka vave, pea ʼe tou pulinoa.” (Pesalemo 90:10; Sopo 14:1, 2; 1 Petelo 1:24) Koia, ko te hahaʼi ʼaē ʼe mole natou felōgoi lelei mo te ʼAtua, ʼe natou maʼu te manatu ʼaē neʼe talanoa kiai e te ʼapositolo ko Paulo: “Tou kakai pea mo tou ʼiʼinu, heʼe tou mamate anai ʼapogipogi.” (1 Kolonito 15:32) Pea ko ʼihi, ʼi tanatou manatu ʼaē ko te maʼuli ʼe nounou pea mo tanatou mole ʼiloʼi peʼe feafeaʼi anai te kā haʼu, ʼe natou faiga ki he puipui pea mo he tokalelei ʼi te ʼu koloa. Lagi kiā nātou kapau ʼe lahi tanatou ʼu koloa pea ʼe lahi anai mo tanatou maʼuli fīmālie. Koia, ʼe natou gāue tuʼumaʼu moʼo tānaki hanatou ʼu koloa, kae ʼe natou faihala ʼi tanatou manatu ʼaē ʼe natou maʼu ai anai ia te fīmālie pea mo te fiafia.—Pesalemo 49:6, 11, 12.
Ko He Puipuiʼaga Ki Te Kā Haʼu
16. Koteā ʼaē ʼe mole fakalogo kiai ia te maʼuli ʼaē ʼe lelei?
16 ʼE lagi moʼoni, kapau ko he tahi—ʼe lahi tana meʼa kai, tona ʼu mutuʼi meʼa, tona ʼu nofoʼaga peʼe ko te tahi atu ʼu lelei—pea ʼe lagi maʼuli fīmālie pea ʼe faigafua hana maʼu he ʼu faitoʼo ʼe lelei age pea mo fakaloaloaga age tona maʼuli. Kae ʼe ina maʼu moʼoni koa he faka ʼuhiga ʼo tona maʼuli pea mo maʼu he puipui ʼe lelei age? Ko te meʼa ʼaē ʼe maʼuhiga ʼi te maʼuli, ʼe mole ko te ʼu taʼu ʼaē ʼe feala ke maʼuli ai he tahi peʼe ki te ʼu tuʼuga koloa ʼaē ʼe ina maʼu. Neʼe ʼui e te ʼapositolo ko Paulo ʼe kita tuʼutāmaki anai mo kapau ʼe kita falala fau ki te ʼu meʼa ʼaia. Neʼe ina tohi fēnei kiā Timoteo: “Fakatotonu kiā nātou ʼaē ʼe maʼu koloa ʼi te tuʼu ʼo te ʼu faʼahiga meʼa ʼaenī, ke ʼaua naʼa natou maʼu te loto fiahā, ke ʼaua naʼa natou fakatafito tanatou falala ki he ʼu koloa ʼe fakalākilua, kae ki te ʼAtua ʼaē ʼe ina foaki fakalahi mai kiā tātou ia meʼa fuli pē ke tou fiafia ai.”—1 Timoteo 6:17.
17, 18. (a) Ko te ʼu faʼifaʼitaki fea ʼo ʼuhiga mo te ʼu koloa ʼe lelei ke tou mulimuli kiai? (b) Koteā te tahi lea fakatātā ʼa Sesu ʼe tou vakaʼi anai ʼi te ʼalatike ʼaē kā hoa mai?
17 ʼE mole ko he aga fakapotopoto hakita falala ki te ʼu koloa heʼe ko he ʼu meʼa ʼe “fakalākilua.” Ko te pāteliaka ko Sopo neʼe lahi ʼaupitō tona ʼu koloa, kae ʼi te hoko fakafokifā ʼo te malaʼia, neʼe mole he ʼaoga ʼo tona ʼu koloa; neʼe natou pulinoa. Neʼe ko tana felōgoi lelei ʼaē mo te ʼAtua ʼaē neʼe ina puipui ia ia mai te ʼu ʼahiʼahi pea mo te ʼu faigataʼaʼia fuli ʼaē neʼe hoko kiā ia. (Sopo 1:1, 3, 20-22) Neʼe lahi te ʼu koloa ʼa Apalahamo, kae neʼe ina tali te fakatotonu faigataʼa ʼaē neʼe fai age e Sehova, pea neʼe tapuakina ia ia he neʼe liliu ko te “tamai ʼo he ʼu puleʼaga ʼe tokolahi.” (Senesi 12:1, 4; 17:4-6) ʼE tonu ke tou mulimuli ki te ʼu faʼifaʼitaki ʼaenī pea mo ʼihi atu. Peʼe tou tūpulaga peʼe tou mātutuʼa, kae ʼe ʼaoga hatatou sivisivi ia tātou ke tou ʼiloʼi peʼe koteā ʼaē ʼe maʼuhiga moʼoni ʼi totatou maʼuli pea koteā ʼaē ʼe tou falala kiai.—Efeso 5:10; Filipe 1:10.
18 ʼE maʼuhiga pea mo ʼaoga kiā tātou ia te ʼu palalau ʼaē neʼe fai e Sesu ʼo ʼuhiga mo te mānumānu pea mo te manatu ʼaē ʼe lelei ʼo ʼuhiga mo te maʼuli. Kae neʼe ʼi ai te tahi meʼa neʼe fia akoʼi mai e Sesu, pea neʼe ina toe hoko atu ʼo ina fakamatala te lea fakatātā ʼe ina uga ke kita fakakaukau, ko te lea fakatātā ʼo ʼuhiga mo te tagata maʼu koloa vale. Koteā te ʼaoga ʼo te lea fakatātā ʼaia ki totatou maʼuli iā ʼaho nei, pea koteā te ako ʼe tou lava tāʼofi ai? ʼE tali anai kiai ʼi te ʼalatike ʼaē kā hoa mai.
[Kiʼi nota]
a Ko te tahi kupu Faka Keleka neʼe fakaliliu ʼaki te kupu “maʼuli” ʼe ko te kupu bios, ʼaē ʼe haʼu mai ai te ʼu kupu faka Falani “biographie” pea mo “biologie.” Ohagē ko tona ʼui ʼi te tikisionalio (Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words), ko te kupu bios ʼe faka ʼuhiga ki “te loaloaga ʼo te maʼuli,” mo “te faʼahiga maʼuli,” pea mo “te ʼu meʼa ʼaē ʼe ʼaoga ki te maʼuli.”
Koteā Takotou Tali?
• Koteā te ako ʼe tou lava tāʼofi ʼi te mole fakahoko e Sesu ia te kole neʼe fai age e te tagata ʼi te nofoʼaki?
• He koʼē ʼe tonu ke tou tōkakaga ki te mānumānu, pea ʼe tou lava fai feafeaʼi ia te faʼahi ʼaia?
• He koʼē ʼe mole haʼu te maʼuli mai te ʼu koloa?
• Koteā ʼaē ʼe maʼuhiga moʼoni ʼi te maʼuli pea mo ina foaki mai ia te maʼuli fīmālie?
[Paki ʼo te pasina 25]
He koʼē neʼe mole fakahoko e Sesu te kole ʼaē neʼe fai age e te tagata?
[Paki ʼo te pasina 25]
Ko te mānumānu ʼe feala ke iku ki he ʼu tuʼutāmaki
[Paki ʼo te pasina 27]
Neʼe fakahā feafeaʼi e Apalahamo he manatu lelei ʼo ʼuhiga mo te ʼu koloa?