ʼE Tou “Faka Mafola Te Folafola”
1 ʼO mulimuli ki te meʼa ʼaē ʼe fakamatala e te Tohi-Tapu ʼo ʼuhiga mo “te ʼu ʼaho fakamuli,” kua lahi te hahaʼi ia ʼaho nei ʼe “hage ʼe nātou pipiki ki te ʼAtua.” (2 Tim. 3:1, 5) ʼE hoko te faʼahi ʼaia koteʼuhi he neʼe mole foaki e te kau takitaki lotu he takitaki lelei ʼi te faʼahi fakalaumālie ki tanatou faga ōvi. Ko te kau takitaki lotu ʼo te Keletiate ʼe mole nātou lagolago ki te Tohi-Tapu. ʼE nātou haga lau liuliuga te ʼu akonaki noa ʼa te hahaʼi fai filosofia pea mo fai teolosia, peʼe ko te fai ʼo he ʼu fono ʼo ʼuhiga mo te ʼu meʼa faka sosiale pea mo te ʼu meʼa faka politike, kae mole nātou faka mafola te Folafola ʼa te ʼAtua. ʼE lahi te kau takitaki lotu ʼe mole nātou tui ki te Tohi-Tapu. ʼE nātou ʼui ʼe mole kei ʼaoga te ʼu akonaki ʼo te Tohi-Tapu ʼi te temi nei, pea ʼe nātou haga hikihiki te akonaki ʼo te evolisio, ka mole nātou hikihiki te ʼu akonaki ʼo te Tohi-Tapu ʼo ʼuhiga mo te Tupuʼaga Lahi. ʼE lahi te kau takitaki lotu ʼe mole kei nātou fakaʼaogaʼi te huafa totonu ʼo te ʼAtua, pea ʼe ko he meʼa noa kia nātou te molehi ʼo te huafa ʼaia ʼi te ʼu fakaliliu Tohi-Tapu ʼo te temi nei.
2 Ko te kau takitaki lotu ʼo te temi ʼaenī ʼe ʼalunoa tanatou fai faka mafola, ohage pe ko te kau takitaki lotu ʼi te temi ʼo Sesu. (Mat. 15:8, 9) ʼE hage ko te meʼa ʼaē neʼe fakakikite e te polofeta ko Amosi. ʼE ʼi ai te “hoge ʼi te fenua, ʼe mole ko he hoge moʼi pane, pe ko he fia ʼinu ki he moʼi vai, kae ʼe ko he hoge ki te fagono ki te ʼu folafola ʼa Sehova.” (Amosi 8:11) Ko te meʼa ʼaē ʼe ʼaoga tāfito ki te hahaʼi, ʼe ko te meʼa kai fakalaumālie ʼaē ʼe maʼu ʼi te Folafola ʼa te ʼAtua.
3 Te ʼu Meʼa ʼAē ʼe ʼAoga Ki Te Hahaʼi ʼi Te Faʼahi Fakalaumālie: Neʼe fakaloto mālohiʼi e Paulo ia Timoteo ke pipiki maʼu ki “te ʼu tohi taputapu, ʼaē ʼe feala ke poto ai [he tahi] ki te maʼuli,” pea neʼe ina fakatotonuʼi age kia ia ke ina “faka mafola te folafola” ki te hahaʼi. (2 Tim. 3:14, 15; 4:2) ʼI totatou ʼuhiga kau Fakamoʼoni ʼa Sehova, ʼe tonu ke tou pipiki maʼu ki te ʼu akonaki ʼa te Tohi-Tapu mokā tou fai faka mafola, ʼo tou mulimuli ai ki totatou Faʼifaʼitakiʼaga ko Sesu, ʼaē neʼe ina ʼui fēnei: “Ko te ʼu meʼa ʼaē ʼe ʼau akonaki ʼe mole ʼaʼaku ia, kaʼe ʼa ia ʼaē neʼe ina fekauʼi mai ʼau.” (Soane 7:16) ʼE tou fakaʼaogaʼi te Folafola ʼa te ʼAtua moʼo fakatafito kiai tatatou ʼu akonaki, koteʼuhi ʼe tou fakamoʼoni ʼe maʼu ai te poto fakaʼatua, pea ʼe tou loto ke ʼiloʼi e te hahaʼi pe kofea ʼaē ʼe tou maʼu ai te ʼu meʼa ʼaē ʼe tou fakahā age kia nātou.—1 Ko. 2:4-7.
4 ʼE tonu ke ʼuluaki fagono te hahaʼi ki te moʼoni ʼo te Tohi-Tapu, ke feala ai hanatou ako ke nātou ʼiloʼi ia Sehova pea mo nātou tui kia te ia. Neʼe tohi e Paulo te manatu ʼaenī: “Pea ʼe nātou tui feafeaʼi anai kia ia ʼaē ʼe mole heʼeki nātou logo ki he talanoa ʼo ʼuhiga mo ia? Pea ʼe nātou logo feafeaʼi anai, mo kapau ʼe mole he tahi ʼe fai faka mafola?” (Loma 10:14) ʼI tatatou faka mafola te Folafola ʼa te ʼAtua, ʼe tou tokoni ai ki te hahaʼi ke nātou maʼu te tui ʼaki te ʼatamai mālama totonu. Ko te faʼahiga ʼatamai mālama ʼaia ʼe feala pea ʼe ina fetogi te maʼuli ʼo te hahaʼi ʼo lelei age. Ko te tagata Pilitania ko Charles Dickens neʼe ina tohi fēnei ʼo ʼuhiga mo te Tohi-Tapu: “ ʼE ko te tohi lelei tokotahi ʼi te malamanei katoa, koteʼuhi ʼe ina akoʼi atu kia koutou te ʼu akonaki ʼaē ʼe lelei tokotahi moʼo takitaki ʼo te tagata ʼaē ʼe faiga ke moʼoni pea mo agatonu.”
5 Ko nātou ʼaē ʼe holi ki te moʼoni fakalaumālie ʼe nātou ʼiloʼi ʼe nātou maʼu anai ʼi te Folafola ʼa te ʼAtua. ʼI te taʼu 1913, ko Frederick Franz, ʼaē neʼe ko he tūpulaga neʼe kei ako, neʼe foaki ki ai te kiʼi kaupepa ʼaē Où sont les morts? (ʼE ʼifea te kau mate)? ʼI tana ʼosi lau te kaupepa ʼaia ʼi tana fia ʼiloʼi te tali ʼa te Tohi-Tapu ʼo ʼuhiga mo te fehuʼi ʼaia, neʼe ina ʼui fēnei: “Koʼeni te moʼoni.” Ko te lauʼi miliona hahaʼi ʼe nātou kumi te moʼoni ʼe nātou maʼu te manatu ʼaia. Tou haga faka mafola fakalelei te Folafola, pea ke tou fiafia mokā tou logo anai ki te ʼui ʼa te hahaʼi: “Koʼeni te moʼoni.”